Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode
Jõhvi Gümnaasium KAASAEGSED TOITUMISSOOVITUSED Bioloogia Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov 2010 Toidusoovitused Toidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis
psühhoos, krambid ja vaimse seisundi muutused. Energiajooki on lubatud kasutada harv, näiteks siis kui inimesel on vaja ärkvel püsida üleväsinuna näiteks autoroolis või mõne muu vastutusrikka või isegi eluohtliku olukorra puhul. Kasutatud kirjandus: 1.https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Annaagejeva/energiajook# Energiajookide_m%C3%B5ju_tervisele 2.http://www.tunnetoitu.ee/energiajoogid/#energiajalapsed 3.http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult- toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased- naksid/energiajoogid/energiajookide-moju-tervisele
saitide vastu. Tegevus algatati 2008 aastal riiklikul Söömishäirete Teadlikkuse Nädalal. xv Kasutatud kirjandus i Toitumisalane juhend vanematele. URL = http://www.terviseinfo.ee/web/failid/Microsoft_Word___juhend_vanemad.pdf. 08.12.2009 ii Mis vahe on toitainel ja toiduainel? URL = http://www.healthilife.ee/raamat/sissejuh.html#mis_vahe. 08.12.2009 iii Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast eluaastast kuni 18- aastani, lk. 14. 08.12.2009 iv Tervislik toitumine. URL = http://nip.ee/page/116/16/108. 08.12.2009 v Luks, P. Tervislik toitumine, 2008. 08.12.2009 vi Maser, M. Kui tervislikult toituvad eestlased?, 2007. 08.12.2009 vii Ratt, K. Tervislik toit tähendab eestlasele puu- ja juurvilju, Eesti Päevaleht, 2009. 08.12.2009 viii Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast
või vedelal kujul. (kapslid, tilgad, tabletid) Pole toiduasendajad! Võivad olla: Vitamiinid ( C vitamiin, multivitamiinid) Ravimtaimed ( rohelise tee ekstrakt) Looduslikud allikad (letsitiin, linaseemneõli) Täpsema ülevaate saab vitamiini vajaduse kohta toitumine.ee’s Küsimusi? AITÄH KUULAMAST! Kasutatud kirjandus: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadus ed/vitamiinid http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toit umine/toidusoovitused/vitamiinid.html https://www.facebook.com/tervisliktoitumine/ posts/774735475948482 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/avitaminoos /id-174 http://buduaar.ee/Article/article/vitamiinid-vitam iinid-vitamiinid http://wavetransition.jimdo.com/2015/12/12/b-vi tamiinid-b-vastutavad-selle-eest-mida-ja-mis-si saldab/?mobile=1 http://www.elumuutus.ee/?p=5343
Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks. Endomorfi ja ektomorfi segu ei saa olla, sest korraga ei saa olla kõhn ja paks. MESOMORF Liivakella kuju, nii naiselik kui atleetlik, laiad õlad, kitsad või õlgadega sama laiad puusad. Lihased hästi arenenud ilma suurema vaevata. Kuulsad mesomorfid Madonna, Merle Palmiste, Erki Nool. Toidusoovitused: Söö regulaarselt ja sagedaselt. Kaalumured tekivad tavaliselt 30. aastate teisel poolel. Väldi kartulit , pastat ja riisi päeva teisel poolel, lihadest vali lahjemaid näiteks kana, kalkun, kala. Treening: Leida sobiv kestvustreening ning hoida lihastoonust lihastreeninguga. Naised kipuvad olema hädas liialt lihaselise kehaga, seega sobivam on kestvustreening ja vahelduv koormus. Mesomorf tüdineb kiiresti ühetaolisest treeningust, seega vajab vaheldust
❏ aju normaalseks funktsioneerimiseks, ❏ vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, ❏ luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, ❏ raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. ❏ Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. Kasutatud kirjandus: ❏ http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html ❏ http://www.gritamin.ee/sites/default/files/u3/Dvitamins.jpg ❏ http://mybody.ee/wp-content/uploads/2014/08/vitamiinid1.jpg ❏ http://www.skinvitality.ca/blog/wp-content/uploads/2013/06/vitamins.jpg ❏ http://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2013/11/C.jpg ❏ http://www.chilli.ee/upload/1668e731a7931c41ed05317df5bcc1c4_1401641766.jpg ❏ http://www.vitatrops.ee/wordpress/wp-content/uploads/2010/11/Vitamiin_E.jpg ❏ http://www.best-multivitamins-guide
või teiste mineraallisanditega soola. Toidu maitsestamiseks kasutada maitsetaimi, erinevaid vürtse ja soolata maitseainesegusid. 5.6 Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist Siirupile ja joogikontsentraadile eelistada joogi valmistamist naturaalsest mahlast. Vähendada suhkru kogust jookides ja magustoitudes,suhkru asenduseks kasutada pigem vaniljet, kaneeli või muskaati. (,,Toidusoovitused", Eesti Toitumisteaduse Selts, 2001.a) 6. PROJEKTI TULEMUSED JA ANALÜÜS Kui tsükli oli läbinud oli minu kehakaal 65 kg ja kehamassiindeks 23,87 see on ideaalkaal. Esimesed päevad möödusid mõtetega söögist. Väga raske oli hommikul kohvi juues piirduda ainult suhkrutükiga või röstsaiaga, ikka tuli isu midagi muud (n: tükike sokolaadi) kohvikõrvale võtta. Patustasin ikka mitmel päeval kui pidin ühe röstsaia sööma sõin selle
go=ensyymid https://www.google.com/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=14&cad=rja&uact=8&ved=0CEIQFjADO Ao&url=http%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2F~kpappel%2FTOIDUKEEMIA %25202011%2FEns%25FC %25FCmid.2013.docx&ei=5GJKU7_5NeH8ywP8ooKQBQ&usg=AFQjCNG- LEx4QZQTDBvStrexlNHKavQHOw&sig2=QVmh8LzxcZlZqpfReklZMw http://www.kliinik.ee/haiguste_abc/hupervitaminoos/id-536 http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://raulpage.org/koolitus/toitumis2.html http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/toitumine/rasvlahustuvad_ vitamiinid.pdf http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/toitumine/vesilahustuvad_ vitamiinid.pdf http://wiki.fitness.ee/index.php?title=P-vitamiin#Defitsiit
nii tööl kui ka vabal ajal. Kaasaegne toitumisteadus on enamasti inimkeskne biokeemiline teadus, mis võtab arvesse nii sotsiaalseid kui keskkonnast tulenevaid aspekte. Arvestades Eesti geograafilist asukohta, sotsiaalkultuurilist kuuluvust ja elanike toitumisharjumusi, on 7 Eestile kõige lähedasemad ,,Põhjamaade toitumissoovitused", mille neljas väljaanne võeti aluseks ,,Eesti toitumis- ja toidusoovitused" koostamisel, mis avaldati 2006. aastal Tervise Arengu Instituudi tellimusel (Vaask jt, 2006). Uurimistöö teemast lähtuvalt analüüsiti kirjanduse ülevaate selles osas toiduvalkude vajaduse norme nii Eesti kui ka Põhjamaade toitumissoovitustes. Eesti toitumissoovitustes on välja toodud, et gümnaasiumiõpilased (vanuses 16-19) peaksid päevas tarbima 65-98 grammi toiduvalke. Kuna soovituslik toiduvalgu hulk varieerub väga suures vahemikus, on inimesel
toidust; palju antioksüdante sisaldab kakao ja sokolaad; valgele suhkrule tuleks eelistada pruuni, valgele jahule täisterajahu. Töö palun esitada: [email protected] või tuua tundi. Probleemide või küsimuste korral: tel 56469049 Nimi: Jekaterina Luidalepp Rühm: Õ2- 4 Kasutatud kirjandus: 1. LASTE JA NOORTE TOIDUSOOVITUSED http://209.85.129.132/search? q=cache:AZnf8WtgoyEJ:www.terviseinfo.ee/web/failid/Laste_toiduso ovitused__2008_.doc+pol %C3%BCsahhariidide+esinemine+toiduainetes.&cd=17&hl=ru&ct=cl nk&gl=ee Tallinn, 2007 2. Laktoositalumatus. http://www.fazeramica.fi/templates/Fazer_Information.aspx? id=2285&epslanguage=EE (26. 03. 2009.) 3. Oksüdatiivne stress moehaigus või tõsine tervisehäire
• põhitoit nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; • lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi; • kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. Menüü koostamine lasteasutuses Tervisliku toitumise põhimõtete koostamisel on soovitatav lähtuda 2006. a toitumis- ja toidusoovitustest (Eesti toitumis- ja toidusoovitused 2006, TAI, ETTS) ning Tervisekaitseinspektsiooni ettepanekutest. Lastele suunatud tasakaalustatud ning täisväärtusliku toitumise teabematerjali on koostanud Tervise Arengu Instituut ning see on kättesaadav veebilehtedel www.terviseinfo.ee ja www.toitumine.ee . Lasteasutuse toitlustajal peab olema koostatud vähemalt kaheks nädalaks iga päeva menüü, mille koostamisel on aluseks võetud erinevate vanuserühmade keskmine ööpäevane
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9
...........................................4 3) Tasakaalustatud toitumine................................................................................4 4) Toidu vastavus organismi vajadustele..............................................................6 5) Päevamenüü koostamine..................................................................................6 6) Mitmekesisus ja toitumishäired.........................................................................7 7) Eesti toitumis- ja toidusoovitused......................................................................9 8) Südamesõbralik toit...........................................................................................9 9) Lisad................................................................................................................10 10) Kasutatud kirjandus........................................................................................11 2
50 / 30 Amarone Della Valpolicella,Italy 12cl/ 75 cl 3.50/ 16 Roosa majavein Cato Negro Cabernet Sauvignon Rose 12 cl/75 cl 2.50 / 13.20 Los Cardos Malbec Rosé, Argentina 12 cl / 75 cl 2.50 / 7 Primavera Rosé, Portugal 12 cl / 75 cl 2.50 / 7 Mythique Rosé, France 12 cl / 75 cl 2.50 / 9 Robertson Natural Sweet Rosé,South- Africa 12 cl / 75 cl 2.50 / 7 Toidusoovitused VALGED VEINID GRAFFIGNA CHARDONNAYSAUVIGNON BLANC 12 CL/75 CL 2.20 / 12.00 KUIV, RIKKALIK, AROMAATNE JA KERGELT VÜRTSIKAS ARGENTIINA VEIN Sobib kala ja valgest lihast roogadega. Dry, rich, aromatic and spicy. Perfect with fish and white meat. JACOB´S CREEK CHARDONNAY, SOUTHEASTERN AUSTRALIA 12 CL/75 CL 2.50 / 13.20 KUIV. AROOM: VÄRSKE, LAIM, TSITRUS, VALGED LILLED Sobib aperitiiviks koos mereandide ja kalaga. Dry, fresh, lime and citrus aroma, white flowers.
Tallinna Tehnikagümnaasium Tervis-vitamiinid Markus Abro 5A Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korraliku...
L = mahla lahjendustegur: 200/1,5 = 133,3 d = Mahla tihedus (g/cm3): 1 X= 0,24 · 133,3 · 10-3 · 100/1 = 3,2% Tervise Arengu Instituudi kodulehelt leidsin, et keskmiselt on glükoosi sisaldus 100g söödava osa kohta 2,2g, seega glükoosisisaldus 2,2%. Minu leitud glükoosisisaldus on veidi suurem. Kasutatud allikas: Suhkrusisaldus toiduainetes. Tervise Arengu Instituut. http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased- naksid/suhkur-ja-magusained/suhkrusisaldus-toiduainetes
5 Kasutatud materjalid: · http://www.toitumine.ee/pohitoitained-valgud-rasvad-susivesikud-kiudained-3/ · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/264/Toitainete %20tasakaalustamine%20repositooriumisse.zip/ssivesikud.html · Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained. mida peab teadma mineraalainetest?'' · http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html · powerpoint esitlus ,,lipiidid'' koostaja: Kristel Mäekask · http://www.slideshare.net/chryssy/vesi-5798256 6
Seoud otsesel oodatavate tulemistega – millega mõõta, kuidas mõõta, millal mõõta Eesti toitumis- ja liikumissoovitused: koostamise metoodika ja peamised seisukohad TOITUMISSOOVITUSED Teadusuuringud > >Süstemaatilised teaduskirjanduse ülevaated > >Analüüsidokumendid – tavaliselt ülikoolide poolt otsusetegijatele > >Ravijuhendid/toitumissoovitused > >Populaarteaduslikud artiklid > Patsiendijuhendid: brošüürid, voldikud jne- nt toidusoovitused RIIKLIKUD SOOVITUSED- teadusuuringutel põhinev standard, mille vastu on võimalik tegelikku olukorda võrrelda Toitumissoovitused 1995/2006/2015 1995.a. toitumissoovitused -eesmärgiks peamiselt toitainete defitsiidi ennetamine 2006, riiklik südamestrateegia Aluseks NNR 2004 Täiskasvanutele ja lastele alates 2 a. Situatsiooni kirjeldus Toitumissoovitused Toidusoovitused Toidu ohutus Kehalise aktiivsuse soovitused Laste toitumine lasteaias ja koolis
Sissejuhatus Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe
, Maseri,M., Pitsi,T.(2007). Tervislik toit lastele. Jõgeva Maavalitsus Kang, A. (2008). Süües terveks ja kauniks. Tallinna Raamatutrükikoda Kasuri, K., Ustav. S jt (1998). Terviseõpetus põhikoolile. Artiklite kogu. Avita Lipp, L. (2009). Toitumine koolieas Uuring (2009). Eesti elanikud ei söö piisavalt puu- ja köögivilju. Eesti Päevaleht 12.03.09 Vaask, S., Liebert, T., Maser, M., Pppel, K., Pitsi, T., Saava,M., Sooba, E., Vihalemm. T., Vills, I. (2006). Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumisteaduse Selts 9
paistel. Kuna jalgade verevarustus on halb, on kõik hädad jalgadel väga visad paranema. Kõik kahjustused ja vigastused on suured probleemid- jalahaavandid on üks peamisi põhjuseid miks diabeetikud haiglasse satuvad. Selle tõttu peab diabeetiku jalgade hooldus olema eriti hoolikas ja veretu. DIABEETIKU TOITUMINE. Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. Oluline on arvestada sobivat toidu kogust ja süsivesikute sisaldust. Toidusoovitused: · Toituda regulaarselt, 4-6 toitukorda päevas · Valida väherasvased lihatooteid ja kala · Tarvitada väherasvaseid piimatooteid · Eelistada täisteratooteid: sepik, täisteraleib, pudrud, müslid jne. · Tarvitada palju köögivilju, puuvilju, marju · Eelistada keetmist, hautamist, grillimist · Janu korral juua vett · Alkohol ei tohi kuuluda diabeetiku igapäevamenüüsse. ALTERNATIIVSEID VIISE DIABEEDI OHJAMISEL.
bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi peamine funktsioon seisneb koos fosforiga (P) luukoe moodustumises. 8 Kaltsiumi peaks laps vanuses 69 aastat saama 700 mg päevas ja vanuses 1013 aastat 900 mg päevas (Eesti toitumis- ja toidusoovitused, 2006). Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning kaltsiumi ainevahetuses on oluline osa magneesiumil. Kaltsiumi imendumist soodustab vitamiin D. Ligi 80% kaltsiumist saadakse piimast ja piimatoodetest. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudainerikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, keedusool, sahharoos, tsitruselised, äädikas ning toidu kõrge oksaalhappesisaldus. Kaltsiumi sisaldavad: · piim · piimasaadused · roheline köögivili · puuvili
valke rohkem kui tüdrukud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et teema uurimine tuli autorile kasuks ning saadi palju uusi teadmisi. Kuid antud uurimustöö põhjal ei saa teha suuremaid järeldusi, kuna analüüsiks on võetud vaid üks päev. Parema tulemuse saamiseks tuleks analüüsida vähemalt ühe nädala pikkust perioodi. KASUTATUD KIRJANDUS Briffa, J. 1998. Toit- tervise varaait. London: Marshall Publishing. Deikina, J. & Jõeleht, A. 2010. Toitumis- ja toidusoovitused noortele. Tallinn: Menu Kirjastus. Eesti Toitumisteaduse Selts. 2005. 5x päevas puu- ja köögivilju- parim viis tervislikuks toitumiseks. Eesti Haigekassa. Hartvig, K. 2004. Kaloriarvestus tervislikuks toitumiseks. London: Duncan Baird Publishers. Kaaluabi OÜ. 2010. URL= http://kaaluabi.naistekas.ee/theories/food/toitumise-tasakaal. 19.aprill.2012. Kivilo-Paas, E. & Raska, L. 2010. Targalt saledaks. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. Parts, L. Süsivesikud. URL=http://www.e- ope
Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016.a., allikas Eesti Olümpiakomitee infokiri. http://www.eok.ee/infokiri/tallinna-inglise-kolledzi-direktor-kusimus-ei-ole-selles-kas- kaks-tundi-kehalist-kasvatust-on-piisav-vaid-kusimus-on-tunni-eesmargis/ Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus. Maser, M., Järviste, A., Einberg, Ü., Sapatšuk, I., Vaask, S., Vihalemm, T., Villa, I. (2009) Laste ja noorte toidusoovitused. Kasutamise kuupäev: 4. mai 2016.a. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130164647558_Laste_ja_noorte_toidusoovitused_est .pdf Matsi, J.(2015). Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik. Kasutamise kuupäev: 26. aprill 2016.a. http://novaator.err.ee/v/tervis/88299b5d-dbc2-43cc-b67c- 9b31f373e4cb , 05.05.2015 Pajo, M. (kuupäev puudub) Igal lapsel on õigus heaolule. Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016.a.,
maapiirkondadest. Uurimistöö põhjal võib aga väita, et noortele tuleb veelgi enam selgitada tervislikkust ja tervislike toitumisharjumuste kaudu kaalu alandamist. Antud uurimistöö teemat võiks käsitleda rohkem nii meedias kui ka koolitundides põnevalt ja atraktiivselt. 30 KASUTATUD ALLIKAD 1. Deikina, J., Jõueleht, A. Toitumis- ja toidusoovitused noortele (2010) Tallinn: Tervise Arengu Instituut 2. Kull, M. (1996) Materjale terviseõpetuseks. Tallinn: HK trükikoda 3. Maser. M. (2004). Kooliõpilaste terviskäitumine. Tervise Arengu Instituut. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda 4. Vaasik, S., Liebert, T., Maser, M., Pappel, K., Pitsi, T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm, T., (2006) Villa, I. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 5. Varava, L., Pitsi. T., Oja, L
muutusi aga siis võib kindel olla, et kõik mida iganes me sööme, peegeldub varem või hiljem meie väljanägemises, füüsilises ja vaimses tervises. Noored peaksid suurt tähelepanu pöörama mitmekesisele toidule, mitte ühekülgset toidu jätkamist. Kui nii aga teevad, siis jätame organismi ilma vitamiinidest, mineraalidest, kiudainetest, rasvhapetest ning muust vajalikust. Selline teguviis mõjub organismile laastavalt. [1:64-65] 5.TOITUMIS-JA TOIDUSOOVITUSED Toitumissoovituste koostamisel on arvestatud eelkõige tänapäeval väga levinud niinimetatud eluviisihaiguste: südame-ja veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, II tüüpi diabeedi, osteoporoosi jne riski vähendamist. 1. Vali toitu põhitoiduainete hulgast. Ära liialda küllastunud ja trans-rasvhapete, kolesterooli, suhkru, soola ja alkoholiga. 2. Kaalukontroll. Jälgi, et toiduga saadav energiahulk ei ületaks kulutusi, vajadusel suurenda kehalist koormust.
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008
Magneesium, mg 700 Fosfor, mg 5000 Raud, mg 20 Tsink, mg 25 Jood, g 500 Seleen, mg 300 ------------------------------------------------------------------ 1) Raseduse ajal vitamiini A tarbimine üle 3000 µg päevas võib kahjustada loodet 2) Nikotiinhappena 17 Toidusoovitused Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäeva menüüs. See eeldab toituainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 10 15%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja
ÜHENDATAKSE KÄED JA VÕETAKSE LÄHTEASEND. . *Noodid ja muusika: Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 48 KIRJANDUS KASUTATUD KIRJANDUS Alunurm, A. Minu Eestimaa raamat. Tln. 1999 Eespere, R., Vikat, M., Klaas, M. Laulik 1.-2. klassile. Tln. 1993 Eesti Toitumisteadlaste Selts. Toidusoovitused. Tln. 1998 Eisen, M.J. Eesti vanasõnad. Tln. 1993 Kaljuste, H. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklassi laulik II. Tln. 1981 Kreutzwald, Fr.R. Vaeselapse käsikivi. Tln. 1975 Leiman, L., Pärn, E. Viljast leivani. 2002 Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 Maser, M. Ole enda ja teiste vastu hea ja tähelepanelik Trt. 2003 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Pilt, V. Eesti rukki raamat. Tln. 2002 Pitsi, T., Täht, R., Vaask, S. Rukkileib meie laual. 1999 Rummo, T
2013. http://kmpharma.eu/vesi (02.11.2014) Portaal „Toidususivesikud“ http://toidususivesikud.edicypages.com/toidususivesikud/susivesikute-tahtsus- organismis (02.11.2014) Viru, M. Artikkel sportlase toitumine. Tallinn 2006 https://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm (03.11.2014) Portaal „Treenitargalt“ http://www.treenitargalt.ee/milleks-mulle-susivesikud/ (05.11.2014) Portaal „Terviseamet“. 2011. http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html (08.11.2014) Portaal „Toitumine“ http://www.toitumine.ee/susivesikud/ (11.12.2014) 27
ei ole pärast põhikooli jätkanud haridusteed, esineb varases täiskasvanueas ohtlikku alkoholikasutust. Samuti on leitud, et olenemata perekondlikest taustteguritest ja varasemast sõltuvusainete kasutusest suurendab noorusea töötus alkoholiprobleemide tekke riski ja ka vastupidi : alkoholiprobleemid tõstavad tüütuseriski 21 22 23 Viited Lehtmets. A, http://www.tallinn.ee/21.11.2013-Andres-Lehtmets.pdf 17. Vaask S, Liebert T, Maser M, et al. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: TAI, Eesti Toitumisteaduse Selts; 2006. 18.Pavel B, Rein K, eds. Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina; 2004. 19. Lönnqvist J, Heikkinen M, eds. Psühhiaatria. Tallinn: Medicina; 2006. Alkoholisõltuvus AS Medicina 2012 Tallinn Seppa,K.,Alhu,H.,Kiianmaa,K. 12. HARDIMAN, Michael. Sõltuvus. Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler. Tänapäev, Tallinn, 2000. RHK-10-V Psüühika- ja käitumishäired. Tartu Ülikooli Kliinikum. (http://www.kliinikum
Kehakaalu soovitatakse langetada mitte üle 100....200g päevas (optimaalne 900g nädalas). Mõõdukast tüsedusest algab südamehaiguste risk. Ideaalkaalu arvutamise valemid: Mehed: Ideaalkaal= A - 1/5 * (A - 52) Naised: Ideaalkaal = A - 2/5 *(A - 52) Kus A = kehapikkus[cm] - 100 Rasvtõvega kaasnevad: halb kehahoid, lamppöid, kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, ateroskleroos, figuurimuutused; psüühilised häired. Toidusoovitused: · piirata jahutoite; · süüa tselluloosirikkaid toite; · piirata keedusoola kogust toidus; · süüa keedetud liha, lahjat kohupiima, kala; · teha nn. koormusvabu päevi (salat, õun, keefir); · süüa 5 korda päevas. Valuvaigistav dieet · tarvitada vähe valku, millele on soovitav lisada aminohapet trüptofaani et tekiks neuropeptiid serotoniin; · süsivesikuterikas;
annaabi.ee 
