4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED 2.1. Primaarstruktuur Primaarstruktuuris seob aminohappejääke polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside. Paljud valgud sisaldavad ka kahe tsüsteiinjäägi baasil formeerunud kovalentseid disulfiidsidemeid (disulfiidsildu), mis on kas ahelasisesed või ahelatevahelised. Disulfiidsidemed esinevad enamikes sekreteeritavates ja membraansetes valkudes. Primaarstruktuur on aluseks valkude põhifunktsioonidele. (Zilmer jt 2001: 44-46) Joonis 2.1 Primaarstruktuuri mudel. 2.2. Sekundaarstruktuur Sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksideme abil fikseeritudruumikujund. Selle põhivormideks on -heeliks ja -struktuur. -heeliksit iseloomustab polüpeptiidahela paremale pöörduv helitaseerunud konformatsioon ja vesiniksidemete rohkus. -struktuuri iseloomustab peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. (Zilmer jt 2001: 47-48) Joonis 2.2.1. Joonis 2
HIV- positiivsetele rasedatele. HIV- infektsiooni suure keviku ning HIV- positiivsete liiga hilise arsti vastuvõtule tulemise tõttu peaks haiguse suhtes rutiinselt kontrollima kõiki tervishoiuasutustesse pöörduvaid isikuid, et vajaduse korral alustada õigeaegse antiretroviirusraviga. Õigeaegne ravi viiruse vastu aitab vältida haiguse arengut, säilitab nakatanu tervise- ja töövõime (Zilmer:2007). Eesti alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. Inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus, HIV) avastati 1983. aastal. 1985 aastal registreeriti esimesed testsüsteemid infektsiooni diagnoosimiseks. Eestis alustati viiruse laboratoorse diagnoosimisega 1987. aastal ( esialgu ainult doonorvere kontrollimiseks, edasi juba anonüümsetes kabinettides ja haiglates patsientide vere kontrollimiseks ja uurimiseks) (Zilmer: 2007). 2000
Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009 Vaarik, A. Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks 2004 www.kliinik.ee answers.yahoo.com Tänan kuulamast!
1979: 357) Sellest lähtuvalt on valgumolekulises kindlaks tehtud nelja struktuuri olemasolu. Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda, et geneetiliselt determineeritud primaarstruktuur määrab ära antud valgu kõrgemad struktuuritasemed. Seega nn. "molekulaarseks haiguse" põhjuseks on tihti mõne AH- jäägi asendumine normaalses primaarstruktuuris. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 31) Sekundaarstruktuur on sisuliselt nõrkade vesiniksidemete abil fikseeritud konfiguratsioon. See tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Näiteks juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise
http://pediatrics.aappublications.org/content/116/3/e432 https://www.slideshare.net/irshad2k6/factors-affecting-quality-and-quantity-of-milk-in-dairy-cattle https://en.engormix.com/dairy-cattle/articles/factors-affecting-milk-composition-t35400.htm http://online.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/bfm.2012.0035?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori%3Arid %3Acrossref.org&rfr_dat=cr_pub%3Dpubmed& https://en.wikipedia.org/wiki/Casein Zilmer, M., Kareson, E., Vihalemm, T., Rehema, A., Zilmer, K. (2010). Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Tartu: Tartu Ülikool Tänan tähelepanu eest!
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996.
kulinaarsel töötlemisel võimalikult tervislik. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10 15 % valgud, 25 30 % rasvad ja 55 60 % süsivesikud. Igal toitainel on organismis oma ülesanne. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) Meie ümber on aga liialt palju vastuolulist informatsiooni tervislike ja ebatervislike toiduainete kohta. Tundub, et inimeste igapäevane toitumine sõltub paljuski tendentsidest, mis on avalikkuses antud hetkel populaarsed. Seega tekkis minus huvi, kuidas mina ise toitun - kas ma saan oma igapäevase toiduga vajalikke toitaineid õigetes vahekordades, kas minu ööpäevane energiatarve tagatakse toiduga
Primaarstruktuur on aluseks valkude spesiifilisusele, kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele ja tema muutused põhjustavad mitmeid nn. molekulaarseid haigusi. Võib öelda, et geneetiliselt determineeritud primaarstruktuur määrab ära antud valgu kõrgemad struktuuritasemed. Seega nn. "molekulaarseks haiguse" põhjuseks on tihti mõne AH- jäägi asendumine normaalses primaarstruktuuris. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 31) Sekundaarstruktuur on sisuliselt nõrkade vesiniksidemete abil fikseeritud konfiguratsioon. See tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Näiteks juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme
" J.V.Stalin. Meie kaadrit valmistavad ette kaks kõrgkooli: Tartu Ülikool ja Tallinna PedI/PÜ, milles on erialakateedrid/õppetoolid. Sealt meie spordiõpetajad ja treenerid. Lapsi õpetasid arvukad spordikoolid, mis nüüd küll suletakse ja lootus edsiseks jääb klubide õlule. Kas see ka õige otsus on, näitab aeg. Suurimad teoreetilised abimehed-naised on suusatajaskonnale olnud professorid Hans Gross, Jüri-Hain Kaljusto, dotsendid Helga Sildmäe-Kaljumäe, Kaarel Zilmer, Madis Alev, Ants Männiste, Arne Kivistik jt. Suusavõistlus käib määruste järgi, neid on eesti keelde vahendatud korduvalt: 1931.a. kinnitas kaitseminister A.Kerem "Kehalise kasvatuse eeskirja" III osa "Suusatamine" toimetas komisjon major U.Jansoni juhtimisel, konsulteerisid ka E.Lepp ja J.Lest; "Rahvusvahelised laskesuusatamise võistlusmäärused" Tõlkisid Maret ja Igor Jürman,
Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid, nukleotiidid) 6 15 11 Oligomeersed biomolekulid (oligosahhariidid, peptiidid) 1,6 1 1 Biomakromolekulid (valgud, polüoosid, nukleiinhapped) 16 19 14 Allikas: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 V e s i H2 O Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett. Vesi on sobivam lahusti elussüsteemides (on eluks sobivatel temperatuuridel vedelas olekus). Vesi on biokeemiliselt võttes toitaine, mis on vajalik paljudeks ensüümreaktsioonides kas osalejana või siis keskkonnana Teisalt on kõikide biosüsteemide eksisteerimine lahutamatult seotud veega.
mitmete rasvhapete kujunemiseks, mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses, •närvisüsteemi töö reguleerimiseks, •kasvuprotsesside ja suguorganite normaalse talituse tagamiseks, •vereringe parandamiseks, •tervete juuste ja naha tagamiseks ning halliksminemise, kiilaspäisuse ärahoidmiseks Vaegus Liig ekseemid • andmed puuduvad kurnatus anoreksia Depressioon Kasutatud materjal • Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, Pulges “Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid” 1996 • Heinermani “ Vitamiinide ja mineraalainete entsüklopeedia” 1998 • Pappel, Kuiv “Toitumise alused” 2001 • Zilmer, Kokassaar, Vihalemm, Pulgas „ Vitamiinid” 1996 • Vassallo „Vitamiinid ja mineraalained” 2003 • Zilmer, Kokassaar „Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?” , ajakiri „Tervis pluss” • http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ • http://www.kaltsium.ee/index
kui ka lihast. Rasvu sisaldavad või, juust, pekk, liha, aga ka pähklid ning erinevat sort seemned. Süsivesikuid saab kõigest mis on magus, näiteks puuviljadest(Fruktoos) kui ka kartulist, riisist või teraviljatoodetest. Kiudaineid, mida nimetatakse ka organismi sisemisteks käsnadeks saame me süües kõikvõimalike teraviljatooteid. Kiudaineid sisaldavad ainult taimed. Kasutatud kirjandus: ,,Targalt toitudes terveks" Aive Luigela ,,Vitamiinid" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer http://www.toitumisnoustaja.com
või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika ja uuendused ,,Kas tipptasandile jõudmine algab harrastusest või mõjutab tippsport hobi valimist," küsib Tallinna ülikooli professor Kaarel Zilmer retooriliselt. Ning vastab ise, et mõlemad võimalused on reaalsed. Vaatleme neid eraldi. Kui on harrastajaid, tehakse ka võistlusi, kui on võistlusi, lihvitakse tehnikat ning saavutatakse seeläbi paremaid tulemusi. Ja vastupidi kui Veerpalu tõi kulla, leidus korraga paljudes eestlastes annus suusalembust, Veerpalu triumf innustas ka neid suuskadele asuma. Tõsi, mõlemad teesid on suhtelised: tuhandeid kettaheitjaid Eesti koolides ilmselt ei kasva ...
kasvatamiseks tegelikult Hispaanias põhjust pole. Seal küll on varreleedikut(kahjurputukas), kuid seda pole nii palju, et muundmais end ära tasuks. Samuti kurdavad osad Hispaania põllumehed, et lähedal asuvad muundmaisi põllud on nende saagi rikkunud ning nad ei saa nüüd seda enam maheda sildi all müüa. 2004-ndal aastal Tartus toimunud teabepäeval arvasid taluliidu juht Kaul Nurm, toitumisteadlane Mihkel Zilmer ningi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg, et geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud riskid on hetkel veel liialt ebaselged ning seetõttu oleks parem neid Eesti põldudele ja toidulauale parem mitte lasta. Zilmeri arvates pole mingit põhjus miks Eestis oleks vaja kasvatada geneetiliselt muundatud organisme. Eestimaine toit on igati täisväärtuslik, seda on piisavalt ning see on kindlasti parem kui paljude teiste maade toit
4. Hambakaaries. Tänapäeval on adekvaatselt tõestatud seos hambakaariese sageduse ja suhkrute liigtarbimis vahel. 5. Hüperaktiivsus. See seos pole üheselt tõestatud. On hüpoteese, mille kohaselt liigne suhkur toidus võib põhjustada laste üliaktiivsust. Mida suhkrurikkam on üliaktiivsete laste toit, seda agressiivsemateks nende käitumine muutub. Samas on ajalooliselt tuntud aga suhkru rahustav mõju, näiteks nn suhkruvee joomine pärast ehmatust. Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 J. W. Baynes, M. H
VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsii...
Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Toidusüsivesikud on ainevahetuse jaoks asendamatud, sest katavad poole vajalikust päevasest toiduenergiast (Zilmer: 2009). Süsivesikuid on mitut erinevat tüüpi. Enamik toidus sisalduvatest süsivesikutest tuleb taimedest. Ainus loomne süsivesikute allikas on piimatoodetes sisalduv laktoos ja mees sisalduv fruktoos. Glükoosi ja fruktoosi leidub puu ja köögiviljades (Hartvig: 2004 ). Süsivesikud esinevad toidus suhkrute ja tärklise kujul. 1 gramm süsivesikuid sisaldab umbes 4 kilokalorit energiat. Süsivesikuterikkad toiduained on
Liitmaolistel toimub imendumine nii vatsas kui peensooles. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Drackley, J.K. 2000. Lipid Metabolism Farm Animal Metabolism and Nutrition. Koostanud J.P.F. D'Mello CAB Publishing, lk 97-202 McDomald, P., R.A. Edwards, J.F.D. Greenhalgh, C.A. Morgan. Animal Nutrition. PEARSON, 2002 693 lk Oll, Ü. Söötmisõpetus. Tln, Valgus, 1994 304 lk Zilmer, M., E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu, 2006 463 lk Biokeemia ja molekulaarbioloogia alused. Konspekt, 2004 Söötmisõpetuse põhikursus. Konspekt, 2004 Gustav Adolfi Gümnaasium.Põhilised orgaanilised ühendid. [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 27. märts 2007 Hugo Treffneri Gümnaasium. Bio.txt. [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt] 27. märts 2007
Vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust Kasutatud materjalid http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoov http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vitamiinid1 https://sites.google.com/site/alorents/organismidekeemilinekoo http://www.medicalnewstoday.com/articles/183880.php Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T., Pulges, A. 1996. Vitamiinid. Tartu. Kalbri, I. 2007. Toitumisõpetus. Tallinn: Kirjastus Ilo.
vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb. Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati. Kui ühel puhul väidetakse, et see on teaduslikult tõestatud vaid A-vitamiini kohta (hülgerasvast tingitud maksakahjustus), siis teise allika järgi põhjustab vitamiinide liigsöömine palju erinevaid hädaid: lootekahjustused raseduse ajal, närvisüsteemi häired, luude hõrenemine, neerukivid, luukoe kahjustus Kasutatud kirjandus: 1 Zilmer, Mihkel. Kokassar, U. Vihalemm, T. "Normaalne söömine". 2004. AS BIT. 2 Eero, Evert. Maran, K. Trunin, L. "Bioloogia ja geograafia raudwara". 2012. Kirjastus Raudwara. 3 http://www.sudameapteek.ee/vitamiinid-kusi-nou/ 4 http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
katabolismi) neerupealsete hormoonid dopaniin, epinefriin, norepinefriin neerude hormoonid- erütropoetiin epifüüsi hormoonid melatoniin 8. Sugulist arengut ja reproduktiivfunktsiooni reguleerivad hormoonid östrogeenid, androgeenid, platsenta hormoonid, oksütotsiin ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 J. W. Baynes, M. H
(Viikmaa, Hein 2003: 33). 1.1.3. Valkude struktuuritasemed Primaarstruktuuris seob aminohappejääke polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside. Paljud valgud sisaldavad ka kahe tsüsteiinjäägi baasil formeerunud kovalentseid disulfiidsidemeid (disulfiidsildu), mis on kas ahelasisesed või ahelatevahelised. Disulfiidsidemed esinevad enamikes sekreteeritavates ja membraansetes valkudes. Primaarstruktuur on aluseks valkude põhifunktsioonidele. (Zilmer jt 2001: 44-46). Sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. Selle põhivormideks on -heeliks ja -struktuur. -heeliksit 5 iseloomustab polüpeptiidahela paremale pöörduv helitaseerunud konformatsioon ja vesiniksidemete rohkus. -struktuuri iseloomustab peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. (Zilmer jt 2001: 47-48)
See põhjustab emakakaela paksenemist, et sperma ei jõuaks mingil moel munarakuni. Rasestumisvastane toime on viis aastat (Kai Haldre, 1998). Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas, M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik.
aminohapped võivad üksteisega kandja pärast konkureerida: Gly--Ala--Ser--Cys, Val--Leu--Ile--Phe, Lys--Arg, Glu--Asp. · Aminohapete imendumine seedekulglast ja transport rakku on seotud - glutamüülitsükliga. · Peale selle toimub ka imendumine difusiooni teel 6.3.2. Kui palju valku peab toidus olema? · 10 15 (10-20%, Zilmer) % toidu energiast peaks saama valkudest · ~60 g päevas Uuringud on näidanud, et vähese rasvasisaldusega toit suurendab AH ja nende laguproduktide eraldumist organismist uriiniga, s.o. suurendab valguvajadust. Üldjuhul ei ole mõtet üle 15 % energiast valguga saada. Liigne valk: · Väljutab Ca · Kahjustab neerusid ja maksa (hüpertroofia) Valgudefitsiit.
arvan, et tegelikult see polegi nii raskem kui tundub. Nüüd ma sain teada norra keele ajaloost. Nagu näiteks alates 17. sajandist hakati tegema katsetusi ehtsa norra kirjakeele loomiseks maapiirkondade murrete põhjal, ent need ei kandnud vilja kuni Taanist lahkulöömiseni 1814.aastal. Pärast seda jäi Norra 1905. aastani Rootsi võimu alla. Allikad: Tuhat keelt Peter K. Austin Eesti Norra vestmik Kristel Zilmer https://en.wikipedia.org/wiki/Norwegian_orthography https://et.wikipedia.org/wiki/Norra_keel http://www.norra.ee/ http://www.postimees.ee/teema/norra
sisaldab umbes 60...65% vett (lapsed veelgi rohkem). Järjepidev organismi veega varustamine on niisiis igati vajalik. Oma osa selles on ka rukkileival, sest söödud värske leivakogus sisaldab 40...44% vett. Arvestama peab aga seda, et vananemisel leiva veesisaldus väheneb, mida tõestab leiva tahkumine. Leiva veerikkusega seostub paljuski leivatoodete mikrobioloogilise riknemise probleem. Samas on tahkem leib vähem nätskem ja ei kleepu nii hammaste külge kui pehme leib (Zilmer 2008). Mikrotoitaineid vajab inimorganism küll koguseliselt vähem, kuid need ühendid on inimese häireteta eluks asendamatud. Neid on vaja inimorganismi ainevahetuseks ja selle kaudu närvisüsteemi, lihaste, südamelihaste, veresoonte ning luustiku normaaltalitluseks. Samas suureneb mitmete vitamiinide ja mineraalainete vajadus veelgi kestva kehalise ja vaimse stressi puhul. Täistera- või lihtjahust küpsetatud
ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas, Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a
pöörduma, sest mitmed erinevad haigused võivad algul väljenduda sarnaselt piimasuhkru talumatusele. Arst viib läbi vajalikud analüüsid ja uuringud ning kui selgub, et muud häiret peale piimasuhkru talumatuse ei esine, on ainsaks soovituseks vaevustest hoidumiseks toidusedeli muutmine. [3] 4 Kasutatud kirjandus 1. Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (1996) Meditsiiniline Biokeemia. Biomolekulid: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu: Tartu Ülikool Arstiteaduskond Biokeemia Instituut 2. Lember, M., Torniainen S.,Kull M., Saadla P.,Rajasalu T., Lepiksoo M., Vilimaa T., Kallikorm R., Järvelä I. Pärilik primaarne hüpolaktaasia genotüübid ja nende seos piimatalumatusega, Eesti Arst 2007; 86 (6): 383386 3. Benno M., Laktoosi talumatus, Diabetes 2001 (Nr. 13) 4
Organismi veesisalduse vähenemisel taimed närtsivad ja inimese kehapinnele tekivad kortsud. 5 Kasutatud materjalid: · http://www.toitumine.ee/pohitoitained-valgud-rasvad-susivesikud-kiudained-3/ · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/264/Toitainete %20tasakaalustamine%20repositooriumisse.zip/ssivesikud.html · Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained. mida peab teadma mineraalainetest?'' · http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html · powerpoint esitlus ,,lipiidid'' koostaja: Kristel Mäekask · http://www.slideshare.net/chryssy/vesi-5798256 6
aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Kuld,olümpiavõitja 15 km klassikas 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos Kuld, olümpiavõitja 15 km klassikas 2001 Lahtis: Kuld, maailmameister 30 km klassikas 2009 Liberecis: Kuld, maailmameister 15 km klassikas Materjale leiab : http://treener.eok.ee/otsing.php? vk_id=53&SESSION_OIS=9a5cee2ce2d83c15d8b7c9d7a332045f http://www.trimm.ee/article/suusatamine http://www.oppekava.ee/index.php/Suusatamine Zilmer, K. (2006). Juku suusakool. Tallinn: Eesti Suusaliit.
11. klasside õpilaste seas on neid, kes teavad midagi vitamiinidest ning kes tarbivad ise vitamiine. Uurimistööd tehes sain ise väga palju teadmisi vitamiinide vajalikkuse, puuduste ja nende imendumise kohta organismis. Kindlasti andis uurimistöö koostamine mulle vajaminevaid kogemusi tulevases elus ning lihvis mu oskusi töö vormistamises. 16 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. KOKASSAAR, U, ZILMER, M. Vitamiinid – Mida peab teadma vitamiinidest ? AS Ajakirjade Kirjastus, I.k, I.a. 2. LUIGELA, A. Vitamiinid. http://www.terviseleht.ee/200110/10_vitamiin.php (02/2000) 3. STANFORD, D. Vitamiinid ja mineraalained. Tallinn, 2003. 4. ZILMER, M, KOKASSAAR, U, VIHALEMM, T, PULGES, A. Vitamiinid. Tartu, 1996. 5. Vitamiinid. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid 6. Vitamiinid. http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=49 7. Vitamiinide ajalugu. http://www
glükagoon (inhibiitor) • Insuliin indutseerib heksoosi (glükoosi) kinaasi sünteesi • Seega sõltub protsess ka insuliinitasemest ja glükagoonitasemest (diabeedi puhul insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge) Anaeroobse glükolüüsi olulisus organismis • On oluline ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: • Vaheühend 2,3- bisfosfoglütseraat on oluline regulaatormolekul hemoglobiini hapnikusiduvusel, vt. Zilmer … lk. 224 • Oluline sünnitusprotsessil (O-vaegus sündival lapsel, müokardi infarkt järgselt) • Aitab püruvaadi (neurotoksiline) kuhjumist vältida • Laktaadist on lihtne glükoosi resünteesida (Glükoneogenees) Glükoosi alkoholkäärimine (näide) • On teine glükoosi anaeroobse katabolismi vorm • Inimorganismis ei toimu • Toimub pärmide ensüümide toimel • Ka alkoholkäärimise roll seisneb ATP
Samas nende üledoose kasutatakse raviks: närvihaigused (B5), alkoholismi taastusraviks (B15), sportlaste ülesturgutamiseks.... 11. Kasutatud kirjandus 1) http://www.kodutohter.ee/arhiiv/0604/main3.html 2) http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm 3) http://www.ebu.ee/esitlus/Ainevahetus.ppt 4) http:// www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc 5) http://www.annaabi.com/ 6) ,,Inimorganismi biomolekulid ja metabolism" Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer
vastavalt sellele, kui tühi kõht on. Kui ta ikka on väga tühi, siis pole pahatihti väga oluline, mida süüa. Ja järeldame, et väga näljase inimese söömne on esimese ettejuhtuva asja ärasöömine, aga see pole ju normaalne. Teine äärmus on rafineeritud gurmaanlus. See on juht, kus asjaolud (mida, millal, kui palju jne) on võrdselt ületähtsustatud ning söömisest on tehtud kultus. (´´Normaalne söömine´´ Zilmer, Kokasaar, Vihalemm 2004, lk 5-6) 3 2.1 Mis on tasakaalustatud toit? Lühidalt võiks öelda, et toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojusenergia tekkeks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energia hulga. See omakorda sõltub soost, east, kehakaalust, aastaajast, füüsilisest koormusest jms. Tasakaalus toit peab sisaldama optimaalses koguses kõiki põhitoitaineid (valgu, lipiidid,
küsimustest · loob kohalikku uhkust ja usaldust 3) Rekreatiivsed tegevused: Dictionary of Sociologyjärgi on rekreatsioon mistahes vabal ajal tehtav tegevus - üksi või ühiselt mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevus kui selline, mitte aga loodetava tasu või hüvituse pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid su enda arusaamas, miks sa selle tegevuse ette võtad - seega mõtteviisis! (Kaarel Zilmer, Ph.DTallinnaÜlikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Rekreatsioonikorralduse osakond,http://www.terviseinfo.ee/web/failid/Tooriist_nimega_rekreatsioon.pdf) Rekreatsioon tähendab töövõime taastootmist aktiivse tegevuse kaudu.Rekreatsioon see on puhkus, meelelahutus ja taastatud tervis. Tegevusega kaasneb: · isiklik rahulolu, mõnutunne · nauding aktiivsest (kehalisest) tegevusest · vaba ja sundimatu tegevusmiljöö · individuaalsus (kehalise) koormuse valikul
2.12.2012 Kõrvitsa glögi Koostis: 1 dl vett jupp kaneelikoort ingveripulbrit 1 sidrunit - pressitud mahl ja riivitud koor 5 dl õunamahla 5 dl kõrvitsamehu suhkrut Valmistamine: Keeda maitseained vees, kurna. Lisa mahlad, maitsesta suhkruga ja kuumuta uuesti keemiseni. Punase värvuse saamiseks võid asendada osa õunamahla jõhvika- või punasesõstramahlaga Jah, kõrvits on tõesti ronitaim! 2.12.2012 Kasutatud kirjandus Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm http://www.eestitoit.ee/?page_id=86&language=et http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=273 www.kokaraamat.ee http://www.nami-nami.ee/ http://blog.ekspress.ee/viewdoc/69F83366BE7ECFCEC225737E0050BC45
osad kopeerivad teineteist või mitte (antiparalleelsed) SEKUNDAARSTRUKTUURI Α – HEELIKS (PÕHILISELT GLOBULAARSTE VALKUDE 3D ALUSEKS) α - Heeliksit stabiliseerivad: H-sidemed N-H ja C=O rühmade vahel R-rühmade hüdrofoobsed ühendused Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tervikheeliksi polaarsus Amfipaatse polüpeptiidi ühendus polaarse või mitte polaarse keskkonnaga (Zilmer… joon.11, lk. 37) SEKUNDAARSTRUKTUURI Β-HEELIKS (PÕHILISELT FIBRILLAARSETE VALKUDE 3D ALUSEKS) Kihilis - voldiline struktuur, mida tagavad: Peamiselt H-sidemed – lühikestes polüpeptiidides ahelasiseselt, pikkades polüpeptiidides ka naaberahelate vahel AH-jääkide R-rühmade vahelised hüdrofoobsed jõud Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tertsiaalstruktuur -aktiivne, funktsiooni täitev valk (3D) – polüpeptiidahela spetsiifiline
rigual.ee/index.php?lang=est&mid=4&nid=11 ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Hergi Karik ,,Mürkmetallid. Biometallid," Koolibri, 2001 4) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained," AS Ajakirjade Kirjastus 5) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm ,,Normaalne söömine," AS BIT, 2004 6) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 7) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 8) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 9) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/14BA1CF2377EFF9BC22570D10047E513 10) http://eeva.ee/client/default.asp?wa_id=665&wa_object_id=1&id_key
Kui pakendile on märgitud - light, kerge, ei tähenda aga see, et seda toodet saab ohjeldamatult süüa. Seetõttu tuleb kunstlikke magustajaid sisaldavate toodete tarbimisega väga ettevaatlik olla. Light- ehk vähendatud rasvasisaldusega tooted on mõeldud selleks, et pakkuda võimalust loobuda rasvaga liialdamisest. 11 Kasutatud kirjandus Kokassaar, U., Vihalemm, T., Zilmer, M., Pulges, A. 1996. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu. Liebert, T. 2008. Toitumine: Müüdid ja tegelikkus Mustajoki, P., Leino, U. 2005. Saledaks saada, saledaks jääda. Medicina Teesalu, S. 2006. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu http://www.toidutare.ee/aabits.php?g=2133&start=1 http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9776 http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9509 http://www.bioneer.ee/bioneer/kodanike_yhiskond/article_id-737 http://www
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid)
rasvlahustuvate ainete lahustiks ja transportijaks jne. · Väga oluline on loomsete ja taimsete lipiidide õige vahekord toidus ja asendamatute rasvhapete piisav saamine toiduga. · Häired lipiidide metabolismis avalduvad mitmesuguste haigustena: rasvumine, ateroskleroos jt. ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm - Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M.Zilmer, E.Karelson, T.Vihalemm, A.Rehema, K.Zilmer inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud M. Kolga
Ainukene asi, mida on vaja - noorukite suuremat viitsimist, tahtmist ja järjepidevust. 17 Kasutatud materjalid 1. Loko, J. 2002. Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex, lk 172 2. Eik, E., Grünberg, H., Haldre, K., Kaldmäe, P., Kasuri, K., Lipand, A., Putnik, U., Rammul, I., Raukas, M., Tomberg, E., Ustav, S., Zilmer, K. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita, lk 55-56. 3. Milleks on vaja füüsilist koormust? http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=105&idr=CeUyXmL8ttXCjiaCmTQ9g- kq1fa. 14.10.2009. 4. Silla, R. 1978. Sport ja tervis. Tallinn: Valgus, lk 72. 5. Detroidi maratonil suri tänavu koguni kolm jooksjat. http://sport.err.ee/index.php? 06100014 26.10.2009. 6. Maiste, M. & Matsin, T. & Utso, V. 1999
Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 Sarv, T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 Tali E. ja Tali T., Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. 49 Teesalu S. Seedimine, toitumine, dieedid: 2001 Vaask, S. jt Eesti Toidusoovitused. Tln. 1998 Visnapuu, M., Aas, K. Teeme ise kuivlilleseaded. 1996 Zilmer M. jt. Normaalne söömine. Trt. 2004 Zilmer M. Rukkileib tervislik rahvustoit. // Tervis. 2000 nr 8 Zirkel A. (koostaja) Rukkileib meie laual on tervis. Trt 2004 50
02.09) 6. KOHV: kasulik mõju tervisele; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=683(09.02.09) 7. Tähtsamaid aastaarve kohvi ajaloos; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=612(09.02.09) 8.Kohvi ajalugu; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=611(09.02.09) 9. Kohvi ajalugu; http://www.gurmans.ee/index3.php? l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73(09.02.09) 10. Kofeiini rikkad taimed needus või õnnistus?, Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar; http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/kofeiin.html(12.12.08) 11. Kohv suurendab vastupidavust, BBC/Geenikeskus; http://www.meira.ee/index.php? id=63(09.02.09) 12.Iiri kokteil; http://www.meira.ee/index.php?id=93(09.02.09) 13.Cappuccino; http://www.meira.ee/index.php?id=90(09.02.09) 14. Cafe au lait; http://www.meira.ee/index.php?id=90(09.02.09)
49% of gross weight is eatable and metabolism of meat is 68% in human organism. /29/ Results indicated, that by content of heavy metals perch meat is absolutely harmless for eating. In conclusion, contents of heavy metals are not contrary to the ratio prescribed by EU. 45 Kasutatud kirjandus 1. Santi R, Suominen J, Tenovuo R, Ahotupa M, Saava A, "Muutuv keskkond ja tervis". 2. Kokassaar U, Vihalemm T, Zilmer M, Pulges A, "Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid". 3. Kuiv K, Mähar A, Truus K, "Keskkonnakeemia". Tallinn Avita, 2000. Eesti statistika 10/02. 4. http://www.helcom.fi/- Helsinki Commission-koduleht 5. EurLex: 83/513/EMÜ- Kaadmiumiheidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid (EÜT L 291, 24.10.1983, lk 29); 6. RT I 2000, 6, 38 - Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid 7. RTL ; 2001- Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja2
Royal Colledge of Midwives. Succsessful Breastfeeding. Churchill Livingstone, London 2002 Scott, J. (2002). Maternal Nutrition and Pregnancy outcome. Nutrition and Dietetics 59:3. Varney, H 1997. Varney's Midwifery. Sudbury, Massachussets: Jones and Bartlett Publishers. 918 lk. Wiles, R. (1998). The views of women of above average weight about appropriate weight gain in pregnancy. Midwifery 14, 254-260. Williamson, C.,S. ( 2006) Nutrition in pregnancy. Nutrition Bulletin, 31, 28-59. Zilmer M., Karelson E:, Vihalemm T. Meditsiiniline biokeemia I, II. Tartu, 2001. 29
com/?topic=43&info=1(02.09.10) Kundalini jooga. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=48&info=1(02.09.10) 47 Naerujooga. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=125&info=1 (02.09.10) Metsar T. Radza-Buddhi jooga. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=143&info=1(02.09.10) Veski E., Kannisto P. Bioresonontsteraapia. Teraapia.com. http://www.teraapia.com/?topic=3&info=1 (02.09.10) Kokassaar U., Zilmer M. Kaaniravi e. Hirudoteraapia. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1 (02.09.10) Homoöpaatia. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=78&info=1 (02.09.10) Rõõm Rabandab?! Ida Meditsiin, Hingetee. http://hingetee.wordpress.com/category/ida-meditsiin/(02.09.10) 48
annaabi.ee 
