Pärnu Koidula Gümnaasium Karl Kütt 10.c klass VALGUD Referaat Juhendaja õpetaja Sirje Miglai ja Marge Kanniste Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS........................................................................... 4 1.1. Valgud.......................................................................................................................4 1.2. Aminohapped ja peptiidside..................................................................................... 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED.........................................................................5 2.1. Primaarstruktuur.........................................................
HIV/AIDS-I Programm (UNAIDS), Maailma Pank. AIDS ja HIV-ile planeertitud taotluse eelarveline summa GFATM poolt 2002-2007 aastaks oli 2,9 miljardit USD-d. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 771, Riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006- 2015.(2005). www.tai.eeMartin C 2. Rüütel.K., Lõhmus. L. (2007). HIV-nakkus ja AIDS ARVUDES 2006. www.tai.ee 3. Zilmer.K., Ustina.V. (2007). 20 aastat HIV- inhektsiooni Eestis. Eesti Arst, 12, 885- 891. 4. Murd.M. (2008). AIDS-I nõustamiskabinettide klientide andmed 2007. aasta raport. www.tai.ee 6 5. Alix. J., Devaux. I., Fletcher. R., Likatavicius. G., Nardone. A. (2007)., HIV/AIDS Surveillance in Europe, Mid- year raport 2007, No. 76. www.eurohiv.org 6. Trummal.A., Lõhmus.L., Rüütel.K.(2008)
Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009 Vaarik, A. Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks 2004 www.kliinik.ee answers.yahoo.com Tänan kuulamast!
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
http://pediatrics.aappublications.org/content/116/3/e432 https://www.slideshare.net/irshad2k6/factors-affecting-quality-and-quantity-of-milk-in-dairy-cattle https://en.engormix.com/dairy-cattle/articles/factors-affecting-milk-composition-t35400.htm http://online.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/bfm.2012.0035?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori%3Arid %3Acrossref.org&rfr_dat=cr_pub%3Dpubmed& https://en.wikipedia.org/wiki/Casein Zilmer, M., Kareson, E., Vihalemm, T., Rehema, A., Zilmer, K. (2010). Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Tartu: Tartu Ülikool Tänan tähelepanu eest!
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996.
energeetilistel eesmärkidel kasutada. (Zilmer, Kokassaar, & Vihalemm, Normaalne söömine, 2004) 6 1.1.3. Valgud Valgud on asendamatud toitained. Kõige tähtsam valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Inimorganismis on ligi 50 000... 60 000 erinevat valku, millest 2 000... 2 150 on ensüümid. Ensüümid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise. (Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, & Pulges) Valkudel on meie organismis lisaks eeltoodule veel palju erinevaid ülesandeid nagu näiteks regulatoorne funktsioon, kus organismi kõiki ainevahetusreaktsioone reguleeritakse valguliste hormoonide poolt. Oluline on ka valkude retseptoorne roll. Mitte vähem oluline ei ole valkude kaitseülesanne, kus aktiivse kaitse võõrvalkude vastu tagavad valgulised antikehad. Valgud kindlustavad paljude organismile tähtsate ainete transpordi rakkudes ning on
Toiduvalgu puudus on iseloomulik arengumaade elanike, eriti laste toidule. Valguvaegus võib olla akuutne, st laps on alles hiljuti jäänud nii valgu kui energiadefitsiiti. Sellised lapsed on kõhnad, kuid normaalse pikkusega. Kroonilise valguvaeguse korral on laps kannatanud pikka aega alatoitluse all ja on lühikest kasvu. Põhjuseks on see, et lastel pidurdub toiduvalgu puudusel eeskätt kasv ja areng. (Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Mihkel Zilmer 1999) 15 Kokkuvõte Referaadis "Valgud" on püütud anda ülevaade valkude ehitusest, funktsioonidest ning tähtsusest igapäevaelus. Valgud on organismidele tähtsuselt kõrgel kohal, kuna täidavad tohutult palju vajalikke ülesandeid, et aidata organismil vastu pidada väliskeskkonna mõjutuste eest. Toitumise poole pealt on valgud aktuaalne teema, kuna üha enam tuleb
" J.V.Stalin. Meie kaadrit valmistavad ette kaks kõrgkooli: Tartu Ülikool ja Tallinna PedI/PÜ, milles on erialakateedrid/õppetoolid. Sealt meie spordiõpetajad ja treenerid. Lapsi õpetasid arvukad spordikoolid, mis nüüd küll suletakse ja lootus edsiseks jääb klubide õlule. Kas see ka õige otsus on, näitab aeg. Suurimad teoreetilised abimehed-naised on suusatajaskonnale olnud professorid Hans Gross, Jüri-Hain Kaljusto, dotsendid Helga Sildmäe-Kaljumäe, Kaarel Zilmer, Madis Alev, Ants Männiste, Arne Kivistik jt. Suusavõistlus käib määruste järgi, neid on eesti keelde vahendatud korduvalt: 1931.a. kinnitas kaitseminister A.Kerem "Kehalise kasvatuse eeskirja" III osa "Suusatamine" toimetas komisjon major U.Jansoni juhtimisel, konsulteerisid ka E.Lepp ja J.Lest; "Rahvusvahelised laskesuusatamise võistlusmäärused" Tõlkisid Maret ja Igor Jürman,
Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid, nukleotiidid) 6 15 11 Oligomeersed biomolekulid (oligosahhariidid, peptiidid) 1,6 1 1 Biomakromolekulid (valgud, polüoosid, nukleiinhapped) 16 19 14 Allikas: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 V e s i H2 O Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett. Vesi on sobivam lahusti elussüsteemides (on eluks sobivatel temperatuuridel vedelas olekus). Vesi on biokeemiliselt võttes toitaine, mis on vajalik paljudeks ensüümreaktsioonides kas osalejana või siis keskkonnana Teisalt on kõikide biosüsteemide eksisteerimine lahutamatult seotud veega.
mitmete rasvhapete kujunemiseks, mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses, •närvisüsteemi töö reguleerimiseks, •kasvuprotsesside ja suguorganite normaalse talituse tagamiseks, •vereringe parandamiseks, •tervete juuste ja naha tagamiseks ning halliksminemise, kiilaspäisuse ärahoidmiseks Vaegus Liig ekseemid • andmed puuduvad kurnatus anoreksia Depressioon Kasutatud materjal • Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, Pulges “Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid” 1996 • Heinermani “ Vitamiinide ja mineraalainete entsüklopeedia” 1998 • Pappel, Kuiv “Toitumise alused” 2001 • Zilmer, Kokassaar, Vihalemm, Pulgas „ Vitamiinid” 1996 • Vassallo „Vitamiinid ja mineraalained” 2003 • Zilmer, Kokassaar „Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?” , ajakiri „Tervis pluss” • http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ • http://www.kaltsium.ee/index
kui ka lihast. Rasvu sisaldavad või, juust, pekk, liha, aga ka pähklid ning erinevat sort seemned. Süsivesikuid saab kõigest mis on magus, näiteks puuviljadest(Fruktoos) kui ka kartulist, riisist või teraviljatoodetest. Kiudaineid, mida nimetatakse ka organismi sisemisteks käsnadeks saame me süües kõikvõimalike teraviljatooteid. Kiudaineid sisaldavad ainult taimed. Kasutatud kirjandus: ,,Targalt toitudes terveks" Aive Luigela ,,Vitamiinid" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer http://www.toitumisnoustaja.com
või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika ja uuendused ,,Kas tipptasandile jõudmine algab harrastusest või mõjutab tippsport hobi valimist," küsib Tallinna ülikooli professor Kaarel Zilmer retooriliselt. Ning vastab ise, et mõlemad võimalused on reaalsed. Vaatleme neid eraldi. Kui on harrastajaid, tehakse ka võistlusi, kui on võistlusi, lihvitakse tehnikat ning saavutatakse seeläbi paremaid tulemusi. Ja vastupidi kui Veerpalu tõi kulla, leidus korraga paljudes eestlastes annus suusalembust, Veerpalu triumf innustas ka neid suuskadele asuma. Tõsi, mõlemad teesid on suhtelised: tuhandeid kettaheitjaid Eesti koolides ilmselt ei kasva ...
4. Hambakaaries. Tänapäeval on adekvaatselt tõestatud seos hambakaariese sageduse ja suhkrute liigtarbimis vahel. 5. Hüperaktiivsus. See seos pole üheselt tõestatud. On hüpoteese, mille kohaselt liigne suhkur toidus võib põhjustada laste üliaktiivsust. Mida suhkrurikkam on üliaktiivsete laste toit, seda agressiivsemateks nende käitumine muutub. Samas on ajalooliselt tuntud aga suhkru rahustav mõju, näiteks nn suhkruvee joomine pärast ehmatust. Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 J. W. Baynes, M. H
kasvatamiseks tegelikult Hispaanias põhjust pole. Seal küll on varreleedikut(kahjurputukas), kuid seda pole nii palju, et muundmais end ära tasuks. Samuti kurdavad osad Hispaania põllumehed, et lähedal asuvad muundmaisi põllud on nende saagi rikkunud ning nad ei saa nüüd seda enam maheda sildi all müüa. 2004-ndal aastal Tartus toimunud teabepäeval arvasid taluliidu juht Kaul Nurm, toitumisteadlane Mihkel Zilmer ningi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg, et geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud riskid on hetkel veel liialt ebaselged ning seetõttu oleks parem neid Eesti põldudele ja toidulauale parem mitte lasta. Zilmeri arvates pole mingit põhjus miks Eestis oleks vaja kasvatada geneetiliselt muundatud organisme. Eestimaine toit on igati täisväärtuslik, seda on piisavalt ning see on kindlasti parem kui paljude teiste maade toit
VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsii...
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toi...
Liitmaolistel toimub imendumine nii vatsas kui peensooles. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Drackley, J.K. 2000. Lipid Metabolism Farm Animal Metabolism and Nutrition. Koostanud J.P.F. D'Mello CAB Publishing, lk 97-202 McDomald, P., R.A. Edwards, J.F.D. Greenhalgh, C.A. Morgan. Animal Nutrition. PEARSON, 2002 693 lk Oll, Ü. Söötmisõpetus. Tln, Valgus, 1994 304 lk Zilmer, M., E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu, 2006 463 lk Biokeemia ja molekulaarbioloogia alused. Konspekt, 2004 Söötmisõpetuse põhikursus. Konspekt, 2004 Gustav Adolfi Gümnaasium.Põhilised orgaanilised ühendid. [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 27. märts 2007 Hugo Treffneri Gümnaasium. Bio.txt. [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt] 27. märts 2007
katabolismi) neerupealsete hormoonid dopaniin, epinefriin, norepinefriin neerude hormoonid- erütropoetiin epifüüsi hormoonid melatoniin 8. Sugulist arengut ja reproduktiivfunktsiooni reguleerivad hormoonid östrogeenid, androgeenid, platsenta hormoonid, oksütotsiin ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 J. W. Baynes, M. H
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude strukt...
vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb. Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati. Kui ühel puhul väidetakse, et see on teaduslikult tõestatud vaid A-vitamiini kohta (hülgerasvast tingitud maksakahjustus), siis teise allika järgi põhjustab vitamiinide liigsöömine palju erinevaid hädaid: lootekahjustused raseduse ajal, närvisüsteemi häired, luude hõrenemine, neerukivid, luukoe kahjustus Kasutatud kirjandus: 1 Zilmer, Mihkel. Kokassar, U. Vihalemm, T. "Normaalne söömine". 2004. AS BIT. 2 Eero, Evert. Maran, K. Trunin, L. "Bioloogia ja geograafia raudwara". 2012. Kirjastus Raudwara. 3 http://www.sudameapteek.ee/vitamiinid-kusi-nou/ 4 http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
Vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust Kasutatud materjalid http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoov http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vitamiinid1 https://sites.google.com/site/alorents/organismidekeemilinekoo http://www.medicalnewstoday.com/articles/183880.php Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T., Pulges, A. 1996. Vitamiinid. Tartu. Kalbri, I. 2007. Toitumisõpetus. Tallinn: Kirjastus Ilo.
See põhjustab emakakaela paksenemist, et sperma ei jõuaks mingil moel munarakuni. Rasestumisvastane toime on viis aastat (Kai Haldre, 1998). Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas, M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik.
6.3. Valgud. 6.3.1. Mis on valgud, mis ülesanded neil organismis on organismis ~15 kg, ~45% kuivainest. · Koosnevad 20 erinevast aminohappest · Erinevaid valke on inimorganismis ~50 000-60 000, neist >2 000 on ensüümid · Erinevad üksteisest aminohappelise koostise ja järjestuse poolest · Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid) Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist (AUKSOTROOFID) vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku · Aminohappeid veres 35 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,...
arvan, et tegelikult see polegi nii raskem kui tundub. Nüüd ma sain teada norra keele ajaloost. Nagu näiteks alates 17. sajandist hakati tegema katsetusi ehtsa norra kirjakeele loomiseks maapiirkondade murrete põhjal, ent need ei kandnud vilja kuni Taanist lahkulöömiseni 1814.aastal. Pärast seda jäi Norra 1905. aastani Rootsi võimu alla. Allikad: Tuhat keelt Peter K. Austin Eesti Norra vestmik Kristel Zilmer https://en.wikipedia.org/wiki/Norwegian_orthography https://et.wikipedia.org/wiki/Norra_keel http://www.norra.ee/ http://www.postimees.ee/teema/norra
497. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. II osa. Tallinn, Valgus, 1991. Pilt, V. (koostaja). Eesti rukki raamat. Tallinn, Ilo, 2002. Pilt, V. (koostaja). Eesti rukki raamat. II trükk. Tallinn, Ilo, 2005. Viires, A. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995. Viires, A., Vunder, E. Eesti rahvakultuur. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. http://www.fazeramica.fi/templates/Fazer_Information.aspx?id=2295&epslanguage=EE Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar http://www.eestirukkiselts.ee/?Tegevused:Rukkileiva_j %E4rjepidev_s%F6%F6mine_on_tervise_alustala , 2008 13
ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas, Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a
pöörduma, sest mitmed erinevad haigused võivad algul väljenduda sarnaselt piimasuhkru talumatusele. Arst viib läbi vajalikud analüüsid ja uuringud ning kui selgub, et muud häiret peale piimasuhkru talumatuse ei esine, on ainsaks soovituseks vaevustest hoidumiseks toidusedeli muutmine. [3] 4 Kasutatud kirjandus 1. Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (1996) Meditsiiniline Biokeemia. Biomolekulid: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu: Tartu Ülikool Arstiteaduskond Biokeemia Instituut 2. Lember, M., Torniainen S.,Kull M., Saadla P.,Rajasalu T., Lepiksoo M., Vilimaa T., Kallikorm R., Järvelä I. Pärilik primaarne hüpolaktaasia genotüübid ja nende seos piimatalumatusega, Eesti Arst 2007; 86 (6): 383386 3. Benno M., Laktoosi talumatus, Diabetes 2001 (Nr. 13) 4
Suusatamise kodune kontrolltöö 1. Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. 3. Riietus suusatamisel, riietus väga külma ilmaga suusatamisel. Riietus on optimaalne, k...
Organismi veesisalduse vähenemisel taimed närtsivad ja inimese kehapinnele tekivad kortsud. 5 Kasutatud materjalid: · http://www.toitumine.ee/pohitoitained-valgud-rasvad-susivesikud-kiudained-3/ · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/264/Toitainete %20tasakaalustamine%20repositooriumisse.zip/ssivesikud.html · Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained. mida peab teadma mineraalainetest?'' · http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html · powerpoint esitlus ,,lipiidid'' koostaja: Kristel Mäekask · http://www.slideshare.net/chryssy/vesi-5798256 6
11. klasside õpilaste seas on neid, kes teavad midagi vitamiinidest ning kes tarbivad ise vitamiine. Uurimistööd tehes sain ise väga palju teadmisi vitamiinide vajalikkuse, puuduste ja nende imendumise kohta organismis. Kindlasti andis uurimistöö koostamine mulle vajaminevaid kogemusi tulevases elus ning lihvis mu oskusi töö vormistamises. 16 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. KOKASSAAR, U, ZILMER, M. Vitamiinid – Mida peab teadma vitamiinidest ? AS Ajakirjade Kirjastus, I.k, I.a. 2. LUIGELA, A. Vitamiinid. http://www.terviseleht.ee/200110/10_vitamiin.php (02/2000) 3. STANFORD, D. Vitamiinid ja mineraalained. Tallinn, 2003. 4. ZILMER, M, KOKASSAAR, U, VIHALEMM, T, PULGES, A. Vitamiinid. Tartu, 1996. 5. Vitamiinid. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid 6. Vitamiinid. http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=49 7. Vitamiinide ajalugu. http://www
glükagoon (inhibiitor) • Insuliin indutseerib heksoosi (glükoosi) kinaasi sünteesi • Seega sõltub protsess ka insuliinitasemest ja glükagoonitasemest (diabeedi puhul insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge) Anaeroobse glükolüüsi olulisus organismis • On oluline ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: • Vaheühend 2,3- bisfosfoglütseraat on oluline regulaatormolekul hemoglobiini hapnikusiduvusel, vt. Zilmer … lk. 224 • Oluline sünnitusprotsessil (O-vaegus sündival lapsel, müokardi infarkt järgselt) • Aitab püruvaadi (neurotoksiline) kuhjumist vältida • Laktaadist on lihtne glükoosi resünteesida (Glükoneogenees) Glükoosi alkoholkäärimine (näide) • On teine glükoosi anaeroobse katabolismi vorm • Inimorganismis ei toimu • Toimub pärmide ensüümide toimel • Ka alkoholkäärimise roll seisneb ATP
vastavalt sellele, kui tühi kõht on. Kui ta ikka on väga tühi, siis pole pahatihti väga oluline, mida süüa. Ja järeldame, et väga näljase inimese söömne on esimese ettejuhtuva asja ärasöömine, aga see pole ju normaalne. Teine äärmus on rafineeritud gurmaanlus. See on juht, kus asjaolud (mida, millal, kui palju jne) on võrdselt ületähtsustatud ning söömisest on tehtud kultus. (´´Normaalne söömine´´ Zilmer, Kokasaar, Vihalemm 2004, lk 5-6) 3 2.1 Mis on tasakaalustatud toit? Lühidalt võiks öelda, et toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojusenergia tekkeks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energia hulga. See omakorda sõltub soost, east, kehakaalust, aastaajast, füüsilisest koormusest jms. Tasakaalus toit peab sisaldama optimaalses koguses kõiki põhitoitaineid (valgu, lipiidid,
soki või isegi surma. Samas nende üledoose kasutatakse raviks: närvihaigused (B5), alkoholismi taastusraviks (B15), sportlaste ülesturgutamiseks.... 11. Kasutatud kirjandus 1) http://www.kodutohter.ee/arhiiv/0604/main3.html 2) http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm 3) http://www.ebu.ee/esitlus/Ainevahetus.ppt 4) http:// www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc 5) http://www.annaabi.com/ 6) ,,Inimorganismi biomolekulid ja metabolism" Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer
küsimustest · loob kohalikku uhkust ja usaldust 3) Rekreatiivsed tegevused: Dictionary of Sociologyjärgi on rekreatsioon mistahes vabal ajal tehtav tegevus - üksi või ühiselt mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevus kui selline, mitte aga loodetava tasu või hüvituse pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid su enda arusaamas, miks sa selle tegevuse ette võtad - seega mõtteviisis! (Kaarel Zilmer, Ph.DTallinnaÜlikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Rekreatsioonikorralduse osakond,http://www.terviseinfo.ee/web/failid/Tooriist_nimega_rekreatsioon.pdf) Rekreatsioon tähendab töövõime taastootmist aktiivse tegevuse kaudu.Rekreatsioon see on puhkus, meelelahutus ja taastatud tervis. Tegevusega kaasneb: · isiklik rahulolu, mõnutunne · nauding aktiivsest (kehalisest) tegevusest · vaba ja sundimatu tegevusmiljöö · individuaalsus (kehalise) koormuse valikul
2.12.2012 Kõrvitsa glögi Koostis: 1 dl vett jupp kaneelikoort ingveripulbrit 1 sidrunit - pressitud mahl ja riivitud koor 5 dl õunamahla 5 dl kõrvitsamehu suhkrut Valmistamine: Keeda maitseained vees, kurna. Lisa mahlad, maitsesta suhkruga ja kuumuta uuesti keemiseni. Punase värvuse saamiseks võid asendada osa õunamahla jõhvika- või punasesõstramahlaga Jah, kõrvits on tõesti ronitaim! 2.12.2012 Kasutatud kirjandus Normaalne söömine M. Zilmer, U. Kokassaar, T. Vihalemm http://www.eestitoit.ee/?page_id=86&language=et http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=273 www.kokaraamat.ee http://www.nami-nami.ee/ http://blog.ekspress.ee/viewdoc/69F83366BE7ECFCEC225737E0050BC45
BIOKEEMIA Biokeemia kirjeldab, kuidas organism töötab kui „keemiline süsteem“ molekulaarsel tasandil ning pakub lahendusi: Kuidas „keemiline süsteem“ paremini töötaks (nt. toitumise biokeemilised alused) Kuidas diagnoosida probleeme ning neid ületada (täpse diagnoosi tagamine, haiguste põhjuste väljaselgitamine) Kuidas ravida (haiguste kulu prognoosimine, sobiva ravi määramine, ravitulemuste hindamine) Konfiguratsioon – aatomite või aatomgruppide ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes Orgaaniliste ühendite mittetasapinnalisus on tingitud: C-aatomi sp 3 hübridisatsioonist Aatomitevahelistest interaktsioonidest molekulis Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui po...
rigual.ee/index.php?lang=est&mid=4&nid=11 ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Hergi Karik ,,Mürkmetallid. Biometallid," Koolibri, 2001 4) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained," AS Ajakirjade Kirjastus 5) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm ,,Normaalne söömine," AS BIT, 2004 6) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 7) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 8) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 9) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/14BA1CF2377EFF9BC22570D10047E513 10) http://eeva.ee/client/default.asp?wa_id=665&wa_object_id=1&id_key
Kui pakendile on märgitud - light, kerge, ei tähenda aga see, et seda toodet saab ohjeldamatult süüa. Seetõttu tuleb kunstlikke magustajaid sisaldavate toodete tarbimisega väga ettevaatlik olla. Light- ehk vähendatud rasvasisaldusega tooted on mõeldud selleks, et pakkuda võimalust loobuda rasvaga liialdamisest. 11 Kasutatud kirjandus Kokassaar, U., Vihalemm, T., Zilmer, M., Pulges, A. 1996. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu. Liebert, T. 2008. Toitumine: Müüdid ja tegelikkus Mustajoki, P., Leino, U. 2005. Saledaks saada, saledaks jääda. Medicina Teesalu, S. 2006. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu http://www.toidutare.ee/aabits.php?g=2133&start=1 http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9776 http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9509 http://www.bioneer.ee/bioneer/kodanike_yhiskond/article_id-737 http://www
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid)
rasvlahustuvate ainete lahustiks ja transportijaks jne. · Väga oluline on loomsete ja taimsete lipiidide õige vahekord toidus ja asendamatute rasvhapete piisav saamine toiduga. · Häired lipiidide metabolismis avalduvad mitmesuguste haigustena: rasvumine, ateroskleroos jt. ___________________________________________________________________________ Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm - Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M.Zilmer, E.Karelson, T.Vihalemm, A.Rehema, K.Zilmer inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud M. Kolga
Ainukene asi, mida on vaja - noorukite suuremat viitsimist, tahtmist ja järjepidevust. 17 Kasutatud materjalid 1. Loko, J. 2002. Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex, lk 172 2. Eik, E., Grünberg, H., Haldre, K., Kaldmäe, P., Kasuri, K., Lipand, A., Putnik, U., Rammul, I., Raukas, M., Tomberg, E., Ustav, S., Zilmer, K. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita, lk 55-56. 3. Milleks on vaja füüsilist koormust? http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=105&idr=CeUyXmL8ttXCjiaCmTQ9g- kq1fa. 14.10.2009. 4. Silla, R. 1978. Sport ja tervis. Tallinn: Valgus, lk 72. 5. Detroidi maratonil suri tänavu koguni kolm jooksjat. http://sport.err.ee/index.php? 06100014 26.10.2009. 6. Maiste, M. & Matsin, T. & Utso, V. 1999
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
02.09) 6. KOHV: kasulik mõju tervisele; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=683(09.02.09) 7. Tähtsamaid aastaarve kohvi ajaloos; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=612(09.02.09) 8.Kohvi ajalugu; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=611(09.02.09) 9. Kohvi ajalugu; http://www.gurmans.ee/index3.php? l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73(09.02.09) 10. Kofeiini rikkad taimed needus või õnnistus?, Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar; http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/kofeiin.html(12.12.08) 11. Kohv suurendab vastupidavust, BBC/Geenikeskus; http://www.meira.ee/index.php? id=63(09.02.09) 12.Iiri kokteil; http://www.meira.ee/index.php?id=93(09.02.09) 13.Cappuccino; http://www.meira.ee/index.php?id=90(09.02.09) 14. Cafe au lait; http://www.meira.ee/index.php?id=90(09.02.09)
49% of gross weight is eatable and metabolism of meat is 68% in human organism. /29/ Results indicated, that by content of heavy metals perch meat is absolutely harmless for eating. In conclusion, contents of heavy metals are not contrary to the ratio prescribed by EU. 45 Kasutatud kirjandus 1. Santi R, Suominen J, Tenovuo R, Ahotupa M, Saava A, "Muutuv keskkond ja tervis". 2. Kokassaar U, Vihalemm T, Zilmer M, Pulges A, "Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid". 3. Kuiv K, Mähar A, Truus K, "Keskkonnakeemia". Tallinn Avita, 2000. Eesti statistika 10/02. 4. http://www.helcom.fi/- Helsinki Commission-koduleht 5. EurLex: 83/513/EMÜ- Kaadmiumiheidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid (EÜT L 291, 24.10.1983, lk 29); 6. RT I 2000, 6, 38 - Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid 7. RTL ; 2001- Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja2 8
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavat...
com/?topic=43&info=1(02.09.10) Kundalini jooga. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=48&info=1(02.09.10) 47 Naerujooga. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=125&info=1 (02.09.10) Metsar T. Radza-Buddhi jooga. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=143&info=1(02.09.10) Veski E., Kannisto P. Bioresonontsteraapia. Teraapia.com. http://www.teraapia.com/?topic=3&info=1 (02.09.10) Kokassaar U., Zilmer M. Kaaniravi e. Hirudoteraapia. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1 (02.09.10) Homoöpaatia. Teraapia.com http://www.teraapia.com/?topic=78&info=1 (02.09.10) Rõõm Rabandab?! Ida Meditsiin, Hingetee. http://hingetee.wordpress.com/category/ida-meditsiin/(02.09.10) 48
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
