Taimeõlid: · Saadakse õlitaimede seemnetest · Suure kalorsusega ja organismi poolt hästi omastatav · Kasutatakse toiduainetetööstuses, toiduvalmistamisel ja tehnilisteks vajadusteks (värnitsad, lakid, värvid) Toiduõlide liigitus: · Tooraine alusel · Töötlemisviisi alusel · Konsistentsi alusel · Omaduste järgi Toidurasvad : · Taimeõlid maitseõlid, erinevatest viljadest/seemnetest õlid · Tahked taimsed rasvad · Loomsed rasvad · Margariin Tootmise kaks põhiviisi: · Pressimise teel o Külmpressimine nagu õunamahla tehakse o Kuumpressimine seemned kuumutatakse enne pressimist rohkem õli · Ekstraheerimise teel õli töötlemine mitmesuguste rasvade lahustajate abil (bensiin, tsikloor-etüleen jt.) Töötlemisviisilt jaotatakse:
rohkem teada, vaata www.toitumine.ee. RASVAD JA TERVIS Rasvade kohta arvatakse ekslikult, et tervisliku eluviisi tagamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks tuleb tarbida täiesti rasvavaba toitu. See ei ole aga kindlasti õige. Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet, Ω-6 ja Ω-3 rasvhapet, pole
Süsivesikute ainevahetus Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere glükoosisisaldus testribadega, kasutades seadet ACCU-CHEK Performa. Katse andmed ja arvutused Vere glükoosisisaldus : 5,0 mmol/l Järeldused Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,5 -5,6 mmooli/l, vereplasmas 3,9 6,1 mmooli/l. Minu vere glükoosisisaldus jääb ilusti normi piiresse. Toidurasvad Teooria · Rasvad moodustavad inimese tasakaalustatud toidu lahutamatu koostisosa. · Termini ,,rasv" (või ,,lipiidid") all tuleb seega mõista mitte ainult neutraalrasva (glütserooli ja rasvhapete triestreid), vaid ka teisi taimsete ja loomsete rasvade koostisesse kuuluvaid erineva struktuuriga ühendeid. · Termin ,,toidurasvad" hõlmab toiduainetööstuses toodetavaid taimeõlisid, loomseid rasvu ja
vähem sahharoosi ja rasvu ning rohkem valku. Tihti soovitatakse raseduse ja imetamise ajal suurenenud toiduenergia vajaduse kompenseerimiseks süüa iga päev tavalisele toidule lisaks 100 g leiba, mis on hea valguallikas, sest sisaldab ühtlasi ka 7g valku ning katab seega ka lisandunud valguvajaduse. 5 Toidurasvade vajadus Toidurasvad on asendamatud, andes kehale energiat ja aidates üles ehitada rakumembraanid ning olles lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele. Naine vajab ööpäevas rasvu 75-80 g. Toidurasvadest saadav energia peaks jääma vahemikku 25 - 30% toiduenergiast. Seejuures on oluline küllastunud ja küllastumata rasvhapete tasakaal, mida enamasti on vaja nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas. Siinjuures on oluline märkida, et taimsete rasvade suurendamisel ei tohiks dieet
Transhapped Linda Maria Pärn Elsbet Alasoo 11.a Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on küllastumata rasvhapped. Toidurasvad, mille koostises on küllastunud rasvhapped. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Erineva rasvasisaldusega piimatooted Margariinid Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv. Margariin Valik poodides on suur. Saadud taimeõli töötlemisel. Õlide töötlemisel või hüdrogeenimisel muutub nende biokeemiline struktuur ja võivad tekkida transrasvhapped.
Rasvad minu elus Mis on rasvad ? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid,mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Rasvad ehk lipiidid on inimese kõikides kudedes ja organites Funktsioon organismis : Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imnduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. 1g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse
asendamatuteks aminohapeteks, sest organism ei suuda neid vajalikus koguses ise valmistada. Seega peab ta neid saama toiduga. Valgud on organismi põhiline ehitusmaterjal, nad käivitavad ja hoiavad toimimas kogu meie ainevahetuse. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Rasvad: on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitus aineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Nad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Keemiliselt kujutab rasv endast kolme rasvhappe ja glütserooli ühendit, mis kuulub lipiidide klassi. Rasva
400 kcal. Kui liiga palju tarbida, siis ei jõua inimene seda ära tarbida ja jällegi jääb energiat üle ning siis tekib ülekaal. Lihast piisab meiel päevaskeenergia vajaduseks 160-320 kcal. Kala on soovitatav süüa 3 korda nädalas. Muna on ka kasulik süüa, kuna see annab päevaseks energiaks 80 kcal ühe muna kohta. Seega oleks mõõdukas süüa nädalas kuskil 3 muna ära. Üsna väikeses osas toidupüramiidist on lisatavad toidurasvad, seemned ja pähklid. Toidurasvad on vajalikud, kuna need on inimorganismile energiallikaks. Aga ned tuleb tarbida mõõdukalt, mitte liiga palju, sest muidu tekivad erinevad haigusad ja hakkavad ka painama erinevad vaegused. Kõige tipus on kõiksugused maiustused. Päevaseks aitab kusagil 80-160 kcal energiast. Kui aga tarbitakse üle, siis juhtub see, et tekib liigne kehakaal, rasvumine, südameveresoonkonnahaigused, vanemas eas on risk haigestuda suhrutõppe. Sellepäraast ongi nad püramiidi tipus.
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat.
TRANSRASVHAPPED Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks - küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994
A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev
Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga. Rasvad: Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud: Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad.
Transhapped Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid. Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult
Toitained ja ensüümid * ainevahetuseks nim. kõiki organismis toimuvaid keemilise muutus, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga * toiteainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energiad. · toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning, mille lõplikul lahustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makroaine e. vesi, valk, süsivesikud ja toidurasvad · Mikrotoitained e. vitamiinid ja mineraalid *toidu energeeriline väärtus e. kalorlus ongi energia hlk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. Ensüümidest · ensüüme on vaja paljude keemiliste reaktsioonide toimumiseks · ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumist, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Inimorganismis on ligikaudu 2100 erinevat ensüümi Vitamiinid
Ungari köök Ungari Ungari • Pindala: 93 030 km² • Rahvaarv: 9 879 000 (2014) Toiduained • 1. korrus: nisu, mais, kartul, pastatooted, riis. • 2. korrus: paprikas, kurk, tomat, viinamarjad, õun, pirn, sidrun. • 3. korrus: liha ja lihasaadused ( siga, lammas, küülik, veis), kalad ( koha, haug), karpkalad, hanemaksapasteet, juustud, hapupiim, muna, vahukoor, võikreem. • 4. korrus: toidurasvad, pähklid. Maitseained • pipar • punapipar (värske, jahvatatud) • tüümian • muskaat • safran • majoraan • basiilik • ingver Rahvusköögi söögikorrad • Päeva põhiline söögikord on lõunaajal. Lõunasöök algab alati supiga, milleks võib olla nii kerge puljong või ka väga rammus guljashisupp. Tüüpiline toit Ungaris • Guljašš- supp Loomaliha, mugulsibul, küüslauk, jahvatatud paprika, porgand, pastinaak, paprika, tomat, kartul.
lapseeas on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav kehaline aktiivsus. · Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: vastavus vajadusele toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga; mitmekesisus tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid; tasakaalustatus tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%; kiudaineid peab toidus olema 2535 grammi; mõõdukus tuleb arvestada toiduenergia hulgaga, eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toite, mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. · Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid, mis jagab toiduained nelja rühma · Igas rühmas on toiduained jaotatud sarnase energeetilise väärtusega portsjoniteks, eri rühmades on portsjonite energeetiline väärtus erinev
I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett. Organismid kasutavad seda joogivee puuduses (kaamel, koiliblikas). kehale vormide andmine. Lipiidid võimaldavad ka olulist kehakaalu kokkuhoidu (ilma lipiidideta 70 kg kaaluva inimese kaal oleks 150 kg). lipiidid on mitmete bioaktiivsete ainete koostises, mis mõjutavad näiteks suguhormoonide sünteesi. Pikaajaline rasvavaene dieet võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid. toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet. Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. Bioregulatoorne Fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne
Rasvad Mis on rasvad ? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid mille olek toatemperatuuril on tahke. Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid,mis koosnevad suurest hulgast komponentidest. Rasvad ehk lipiidid on inimese kõikides kudedes ja organites Funktsioon organismis : Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imnduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Peale selle on
ja pikema eluea nimel tasub asjasse süvenemine ja toitumisharjumuste muutmine end ära. Muutused tänapäeva toiduainetehnoloogias ja tervisele kahjulikud transrasvad panevad paljusid üha rohkem muretsema. Kas tõesti on väheväärtuslik ja ebakvaliteetne leidnud kindla koha meie toidulaual? Hüpotees: Transrasvad on kahjulikud ja tavalised rasvad kasulikud ja väga vajalikud inimesele. Toitainena on rasvhapped asendamatud, selles on toitumisteadlased ühel nõul. Toidurasvad peaksid andma 2530% päevasest energiavajadusest. Inimese tervis sõltub otseselt toidurasvades olevate rasvhapete hulgast, vahekordadest, tüübist. Rasvad annavad energiat 9 kcal/g ehk peaaegu kaks korda rohkem kui süsivesikud või valgud. Kuid rasvad võivad olla ka tervisele kahjulikud. Arvukad uurimused näitavad, et kõige ohtlikumat tüüpi rasvad on transrasvhapped, mida leidub osaliselt hüdrogeenitud taimsetes õlides. Need
Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju võivad kahjustada maksa tööd,tekib kaltsiumi ladestumine ja luud muunduvad. Kui palju tuleks midagi süüa? Selleks et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid) Vitamiinid jaotatakse kaheks Rasvlahustuvad ,Vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht võib tekkida rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel ja on nende akumuleerumise tõttu organismis kergemini kujunev kui vesilahustuvate puhul. Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine toiduga ei ole
II Seedimine- toidu mehhaaniline peenestamine mälumise tee ja seedimine maos. III Imendumine- edasine kandumine vere kaudu rakkudesse ja nende omastamine rakkude poolt. IV Ringlus ja assimilatsioon- toitainete siirdumine soolestikust vereringesse. V Jääkide eemaldamine- ainevahetusjääkide kõrvaldamine rakkudest. 8. I Energiavajadus sõltub soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest II Toidurasvad e. lipiidid koosnevad rasvhapetest. III Glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, sahharoos on lihtsuhkrud. IV Toiduenergia ületarbimise puhul tekib ülekaal ja rasvumine. V Toiduenergiat mõõdetakse kJ ja kcal. VI Organism vajab energiat.
Ainevahetuseks nim kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid
pinnasest põhjavette imbumine 6) sadeneb veekogu põhja 7) lahustub vees 8) põhjasetetest imbub põhjavette 6. Püsivad ained (nt DDT, keedusool) on ohtlikud, sest need ei lagune. Jäävad keskkonda püsima pikaks ajaks. Nende kontsentratsioon keskkonnas aja jooksul suureneb. Ladestuvad loomade rasvkoes ning võivad siseneda inimese toiduahelasse. On toksilised. Kujutavad riski tervisele ja keskkonnale. Vähepüsivad (nt. toidurasvad, klorofoss) kergesti lagunevad keskkonna toimel.
Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. tärkliserikkad toiduained aedvili piimatooted liha, kala ja teised valgurikkad toiduained nähtavad toidurasvad ja suhkrud Tärklis ja kiudained Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud, eeskätt tärkliserikkad toiduained. Nad toidavad hästi kõhtu, andmata liigset toiduenergiat. Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainetele palju teisi vajalikke toiduaineid- vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta pole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt
Tervislik toitumine Me sööme igapäev mitmeid toiduaineid piima, leiba, saia, liha, vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosadeks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Tasakaalustatud segatoit on toit, mis rahuldab organismi vajaduse kõigi toitainete järele. Segatoitlus tähendab, et enamik päevasest toidust, 70-80 %, peab olema taimne ja väiksem osa, 20-30 %, loomse päritoluga. Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögivili ning puuvili. Loomne toit on piim ja piimatooted, liha, kala ja nende tooted ning munad. Söömine on ainus töö, mis toidab, ja me kõik sööme regulaarselt
Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid.
Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatoodete grupist on soovitatav süüa 8-13 portsjonit, kusjuures rukkileiba peaks olema pool - 4 portsjonit, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Rukkileib on eestlase igapäevatoit. Selles on vajalikud makrotoitained (valgud,
poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g. Süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka
Tervislik toitumine Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: Vastavus vajadusele- toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga Mitmekesisus-tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid Tasakaalustatus- tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%; kiudaineid peab toidus olema 25-35 grammi Mõõdukus- tuleb arvestada toiduenergia hulgaga eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toit , mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Rasvad
Enamik taimerasvu on ka vedelad. Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. Rasvade keemilised omadused tulenevad estrirühmast ja karboksüülhappe jäägi ehitusest. Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv hüdrolüüsib hapekatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustavad rasvhapete soolad ehk seebid. Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks ning osa muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See annab palju energiat. Rasv on tähtis energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga.
alkohol). · rakumembraanide struktuurielemendid, · rasvadepood naha all, lihaste vahel, siseorganite ümbruses; olulised energia ja soojusallikana, · soojusisolaatorina ja kaitsena löökide ja põrutuste vastu, · energiallikana on rasvad 2x energiarikkamad kui süsivesikud ja valgud, · toidurasvaga sisenevad organismi A, D, E, K vitamiin või provitamiinid ning teatud organismile vajalikud küllastumata rasvhapped. Toidurasvad on tähtsad kui sapi väljutajad: kui toidurasva on vähe, eritub ka sappi vähe, sapp peetub sapiteedes ja väljasadestuvad soolad võivad tekitada sapikive. Lipiidide oksüdatsioonil tekib palju metaboolset vett 1 kg neutraalrasvade täielikul oksüdatsioonil 1,1 kg vett. · Neutraalrasva sünteesi (lipogeneesi) kohaks organismis on maks ja rasvkude ning selleks kasutatakse toidust saadud rasvu ning süsivesikuid.
eluviisiga meestele ning hüperaktiivsetele naistele. Toiduainete rühmitamine Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid, seetõttu peame toituma väga mitmekülgselt. Et seda oleks lihtsam teha, on toiduained jagatud rühmadesse. tärkliserikkad toiduained aedvili piimatooted liha, kala ja teised valgurikkad toiduained nähtavad toidurasvad ja suhkrud Samuti kehtib siin ka talriku reegel: · pool taldrikut täida rohelisega (aedvili, mõni salat, juurvili toorelt (riivitult) või keedetult) · veerand taldrikust riisi, pasta või kartulitega · ülejäänud veerand kala, kana või lihaga. Tärklis ja kiudained. Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud, eeskätt tärkliserikked toiduained. Nad toidavad hästi kõhtu, andmata liigset
Kuid valgu alatarbimine toob kaasa organismi kaitsevõime nõrgenemise, organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik. 70 kg inimeses on umbes 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust.Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde.
kiirustamata süüa, seetõttu peaksid söögivahetunnid olema pikemad. 6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid I põhikorrus: leib, sepik 2-3 portsjonit päevas, kartulit ja teraviljatooteid1-2 portsjonit päevas. II põhikorrus: köögivilju ja puuvilju 2 portsjonit päevas. III põhikorrus: piimatooteid, liha, kala ja muna 2-3 portsjonit päevas. IV põhikorrus: lisatavad toidurasvad ja pähklid 2-3 portsjonit päevas. Lisakorrus: suhkur, maiustused 1-2 portsjonit päevas. Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid I põhikorrus: leib, sepik 4-7 portsjonit päevas, kartulit ja teraviljatooteid 2-3 portsjonit päevas. II põhikorrus: köögivilju 3-5 ja puuvilju 2-4 portsjonit päevas. III põhikorrus: piimatooteid 2-4 ja liha, kala ning muna 2-5 portsjonit päevas. IV põhikorrus: lisatavad toidurasvad ja pähklid 4-5 portsjonit päevas.
taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs. See eeldab toiduainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii on näiteks piim ja piimasaadused rikkad kaltsiumi ja täisväärtusliku valgu poolest, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole vitamiini C. Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud, n.ö mõistlikku tarbimist
jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed). Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained: Vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), Keskmiselt püsivad (nafta), Vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), Püsimatud (toidu jm. Orgaanilised jäätmed), Vastupidamatud (süsivesikud, valgud). Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid). LPK lubatud piirkontsentratsioon vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks)
Suhkrud Kadi Hinrikus KM12-PE Suhkrud KORRUS Peamised suhkrud Leib, teraviljatooted, Maltoos, sahharoos kartul Puu- ja köögiviljad Fruktoos, glükoos, sahharoos Piimatooted, Laktoos, sahharoos toidugrupp liha-kana- kala-muna Lisatavad toidurasvad Laktoos Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust Suhkrud ja magusained meie ümber Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja
1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad........................................................................................................................... 6 1.4.Vesi........................................................................................................................................7 1.5.Vitamiinid..............................................................................................................................7 1.6.Mineraalained ..............................................................
toiduenergiast peetakse tänapäeval liiga paljuks. Meie klimaatilistes tingimustes on parim tasakaalustatud segatoit, mis tähendab, et taimseid toiduaineid on umbes 80% ja loomseid umbes 20%. 4 2 TOITAINED Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.htm) 2.1 Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja
päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst
E-aine nr:E330 Nimetus: Sidrunhape Kasutusvaldkond:Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Mõju inimesele: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte. E-aine nr: E296 Nimetus: Õunhape Kasutusvaldkond:Juurviljakonservid, mahlad, dzhemmid, karastusjoogid, maiustused ja saiakesed. Mõju inimesele: Pole teada. E-aine nr: E160b Nimetus: Annaato, biksiin, norbiksiin Kasutusvaldkond: Maiustused, toidurasvad, kastmed. Mõju inimesele: Võib tekitada ülitundlikkust ja nõgeslöövet. Sojaõli - Sisaldab palju letsitiini ja isoflavoone, mis takistavad kolesterooli kogunemist veresoonte seintele. Isoflavoonid kaitsevad organismi ka ultraviolettkiirguse eest. 5
· Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Neile tuleb pakkuda toitu päevakavaga kindlaksmääratud ajal, kusjuures söögikordade vaheaeg ei tohiks olla pikem kui 3,54 tundi. Söömiseks tuleb lapsele planeerida aega vähemalt 30 minutit. · Laste puhul peavad 27% toidukogusest moodustama piimatooted, 20% köögivili, 17% teraviljatooted, 13% puuviljad ja marjad, 10% kartul ja 9% liha-kala-muna. Kõige lõpus on suhkur ja maiustused ning lisatavad toidurasvad 2%-ga. · Toiduenergiast lähtuvalt on tarbimise pilt sootuks teistsugune. Esikohal on teraviljatooted 34%-ga, järgnevad piimatooted ja liha-kala-munad 16%, lisatavad toidurasvad 13%, puuvili ja kartul 10%, suhkur ja maiustused 8% ning köögivili 3%. · Hommikusöök on päeva olulisim toidukord see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt
11-13 aastased tütarlapsed 2500 kcal energiat päevas 11-13 aastased poisid 2750 kcal 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal energiat päevas. Toidupüramiidi abil saad ise välja selgitada, kui tervislikud on sinu toitumisharjumused siiamaani olnud ja milline peab olema tegelik tasakaalustatud toit. SUHKUR JA MAIUSTUSED Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 40-70 kcal LIHA- KALA- MUNA Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 70-100 kcal TOIDURASVAD Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas 1 portsjon = 30-60 kcal KÖÖGIVILJAD Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas 1 portsjon = 10-40 kcal KARTUL Sinu vajadus on 3-5 portsjonit päevas 1 portsjon = 60-90 kcal PUUVILJAD Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 60-90 kcal PIIMATOOTED Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 70-100 kcal TERAVILJATOOTED Sinu vajadus on 6-8 portsjonit päevas 1 portsjon = 50-80 kcal KODU
Energia Toiduaine nimetus kcal/100 Õli 910 Seapekk 820 80%-lise rasvasusega toidurasvad, majoneesid 730-740 Majonees R65% 615 Pähklid, mandlid, seemned 530-710 Assortiikompvek, sokolaadid, sokolaadikompvekid, kartuli- ja maisikrõpsud, halvaa 520-570
neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Võrdle vähese rasvasisaldusega (0,5%) piima ja rasvase piima maitset!
.......................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...................................................................... 7 Toiduained ja toitained...............................................................................................................9 KOKKUVÕte .................................................
4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 2. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast.
harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid.
annaabi.ee 
