SÖÖMINE JA JOOMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Rinnapiim kaitseb imikut nakkuste ja allergia eest Vähendamine soola ja suhkru tarbimist Oluline füüsiline aktiivsus Vanuritel väheneb söögiisu. BIOLOOGILISED TEGURID Suu ja hammaste seisund Seedesüsteemi korrasolek Võime toitu/jooki iseseisvalt valmistada Neelamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Kaalukontroll anoreksia/rasvumine Teadmised toiduvalikust ja tervisest Toidu serveerimine Alkoholisõltuvus Toiduhügieen SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Perekondlikud traditsioonid Kultuurilised erinevused Religioon KESKKONNATEGURID Inimese elukoht geograafilises mõttes Võimalused toidu hankimiseks ja kasvatamiseks Toiduainete säilitamine Vee kättesaadavus Miljöö tähtsus POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Toidu muretsemiseks ei ole piisavalt raha
Lennuvõimetud linnud Pruunkiivi · Teaduslik nimetus: Apteryx australis · Suurus: kuni 50 cm pikkune · Toit: Putukavastsed, ämblikud ja mitmesugused viljad. · Levik: Uus-Meremaa · Sigimine: Emane muneb ühe muna, kuni 13 cm pikkuse, mida haub11-12 nädalat. Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · J...
lennuvõimetu lind · Enamasti paiknevad Lõuna-Aafrikas · Võib joosta kuni 70km tunnis, sammupikkus võib ulatuda 5-7 meetrini · Elab umbes 70 aastaseks · Kaal võib küündida kuni 150 m · Pikkus 2-3 meetrit · suurepärane nägemine 4 liiki · Sinikaelsed · Punakaelsed · Hallikaelsed · Mustakaelsed Paaritumine · Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes
Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 min. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine. Paaritumine: Jaanalindude paaritusaeg algab märtsisaprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.Kasvandustes tuleb tõupaar umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust muust karjast eraldada. Munade haudumine: Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna. Munade pikkus on keskmiselt 15 cm, laius 13 cm ja kaal 1,4 kg. Oma looduslikus elukeskkonnas haudub emalind ise munadest tibud välja, farmides haudutakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua
*Toitumus valmistamise *Transpordi kättesaadavus *Kas indiviid on füüsiliselt võimeline intellektuaaln toitu valmistama e suutlikkus *Teadmised toiduvalikust ja tervisest *Kaalukontro ll *Moondunud ettekujutus oma kehast
koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. Maratonijooksmiseks on vaja tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni, nii et igasugused harjutused on selle saavutamiseks suureks abiks. Maratonijooksjale on puhkus eriti tähtis. Öösiti tuleb piisavalt magada ning treeningute vahel peab puhkama. Oluline on ka söömise ja joomise jälgimine. Toiduvalikust põhiosa peaks moodustama süsivesikud (60-70%). Proteiine peaks ühe päevatoidus olema 15-20% ja rasvu samuti 15- 20%. Treeningperioodi toit peab sisaldama toiduaineid, mis lisaks energiale sisaldab ka piisavalt vitamiine ja kiudaineid. Joogiks sobib eriti hästi vesi. Õige varustuse eest tuleb samamoodi hoolt kanda. Piisavalt peab olema sobivaid jooksu jalanõusid ning riideid erinevate tingimuste jaoks. Olulised on ka head jooksusokid.
üleväsimus ja/või vigastused seda nõuavad. Öösiti peab piisavalt magama ja seda eriti hilisõhtustel tundidel. Kui treenid puhkuse ajal või treeninglaagris tavapärasest enam, varu endale aega päevasteks uinakuteks. Argipäevadel pane tähele ka tavaelu füüsilisi ja psüühilisi toiminguid ja kohanda oma harjutusi vastavalt nendele. Vähemalt üks päev nädalas peaks olema puhkepäev. 7.Söö ja joo õigesti Kõikidest moesuundadest hoolimata, peab maratonijooksja toiduvalikust põhiosa moodustama süsivesikud. Nende osakaal peab olema u. 60-70% päeva energiakogusest. Proteiine peaks ühe päeva toidus olema 15-20% ja rasvu ka 15-20%. Treeningperioodi toit peab sisaldama toiduaineid, mis lisaks energiale, saab ka piisavalt vitamiine ja kiudaineid. Puu- ja juurviljad, viljatooted, pasta, riis, kartul, riis, väherasvane liha, kala, piimatooted ja ,,head" rasvad moodustavad alustala maratonijooksja toidusedelile
Positiivselt mõtlev inimene on heatujuline ning meeldiv kaaslane nii endale kui teistele. Otsustamine on valikute tegemine. Kui pead otsustama, tee kindlaks, kuidas Sinu võimalused langevad kokku Sinu huvidega. Sa peaksid selgusele jõudma, mida pead oluliseks. Enesehinnang on oluline alus inimese arenemisel. Enesehinnang on inimese arvamus iseenda kohta. Meie järgmine peatükk oli ,, Tervislik toitumine" kus oli juttu mu toiduvalikust, toidu- ja toitainetest, tervisliku toitumise põhimõtetest ja söögikordadest Alapeatükk ,, Minu toiduvalik ja mis seda mõjutab" Toit annab inimesele kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid. Toitu valides lähtub inimene mitmetest asjaoludest. Esiteks vaadatakse toidu hinda, olulist rolli mängivad ka harjumused,maitse-eelistused ja teiste inimeste mõju. Olulised mõjutajad on ka mugavus ja toidu kättesaadavus.
mis sisaldab taimtoiduainet (kartul, riis), liha, piim Enne magamaminekut Kreeka jogurt või kodujuust, piim Tabel 1 5 Kokkuvõte Tänapäeval inimesed ei pööra tähelepanu, mida nad söövad vaid neile piisab sellest, et kõht on mõnusalt muhe ning tunne hea. See on suur probleem, sest ülekaaluliste arv aina suureneb ja tekitab erinevaid terviseprobleeme. Väga palju sõltub inimeste enda elustiilist ja toiduvalikust Iga toiduaine, mida me tarbime on meile kasulik seni kuni sellega ei liialda. Ületarbimisena muutub kõik kasulik kahjulikuks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS http://toitumine.ee/ http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/valgud/ http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/valgud http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/susivesikud-sh- kiudained https://toitumine.ee/wp-content/uploads/2015/08/Suhkur_est.pdf https://sites
8 4. TEKKEPÕHJUSED 4.1. Vale toitumine Silm on keha kui terviku osa, tuleb vältida asju, mis on kahjulikud kogu organismile. Silmauurija Harry Benjamin kinnitab isiklike kogemuste põhjal, et toitumistavad ei mõjuta üksnes silmi, vaid kõiki nägemisega seonduvaid mehhanisme. Ka silmaümbruse lihastesse ja veresoontesse koguneb organismi puudulikust ainevahetusest ning tasakaalustamata toiduvalikust tekkinud aineid. Kui lihased ja veresooned on nii-öelda umbes, ei välju saasteained organismist, vaid kuhjuvad seal. Lihased kaotavad pehmuse ja elastsuse, muutuvad kõvaks ja tõmbuvad kokku. See takistab akommodatsiooni (e. silma võimet muuta fookuskaugust) ning mõjub pikapeale silmakujule. Nõnda arenebki nägemispuue. Selle arvele võib panna lihtsamad kaug- ja lühinägelikkuse ning astigmatismi (ähmasuse) juhtumid.
rasvasisaldusega piimatooteid. Lisaks tavapärastele toitumissoovitustele, peaks tähelepanu juhtima ka muudele kardiovaskulaarset kaitset omavatele toitudele nagu pähklid, soja, läätsed, punane vein, tee ja küüslauk. Positiivset mõju südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel on täheldatud tumeda sokolaadi söömisel. Uus toidupüramiid põhineb toiduainete glükeemilisel indeksil ning soovitab toiduvalikust välja jätta kõik kiirelt imenduvad süsivesikud kui peamine rasvumise ja sellest tulenevate tervisehädade põhjustaja. Toidusoovitustes on aluseks võetud toidupüramiid: toiduained jagunevad rühmiti viiele põhikorrusele, lisaks alumine korrus ja ülemine püramiidi tipuosa. Alumine korrus kujutab endas puhta vee tarbimist ning päikese käes veetmist, mis on D-vitamiini allikas. Ning veel on toidupüramiidi põhja korrusel korrapärane sportimine ja normaalne kehakaal. Nimelt on paljud
Kui raiskame toitu siis raiskame ka maavarasid. Sööki raisatakse tootmishela ning tarneahela igal etapil alates põllumajandusest kuni tarbimiseni [1]. Euroopa komisjon avaldas 2010. aastal uuringu tulemused, mille kohaselt tekitab inimene 179 kg toidujäätmeid aastas. See uuring näitas ka veel seda, et kõige rohkem toidujäätmeid tekib lõpptarbimise etapil ehk inimeste kodudes. Tarbijad raiskavad toitu mitmetel erinevatel põhjustel, mis sõltuvad riigi kultuuridest, kliimast, toiduvalikust, majapidamise struktuurist ja ostuharjumusest [3]. Toidujäätmete tekkimisel mängib suurt rolli kaubandus ja toiduainetööstus, kus visatakse söögikõlblik toit lihtsalt prügikasti. Kaubandustel on harjumus visata ära ,,parim enne" kuupäevaga toiduaineid, mis on tegelikult täiesti söögikõlblikud, kuid pole just enda kõige paremas olemuses. Tervisele see liiga ei teeks ning oleks endiselt sama toitev, kui värske toode [1].
Koguseliselt järgmise rühma peaksid moodustama köögiviljad ing peaaegu samas mahus puuviljad ja marjad, mis on põhilised vitamiinide ja mineraalide allikad. Järgnevad piim ja piimatooted, kust saame valku ja kaltsiumi. Eriti olulised on piimatooted laste ja noorte toidus. Umbes võrdses koguses peaks tarbima liha-ja kalatooteid. Sellesse rühma kuuluvad ka munad ja pähklid. Kõige vähem peaksime tarbima toidurasva ja maiustusi. Lähtudes sellisest toiduvalikust pole karta, et toit sisaldab liiga palju toiduenergiat, kuid vähe kiudaineid, vitamiine makro- ja mikroelemente ning teisi elutähtsaid toitaineid. Seega peaks lähtuma mõnest olulisest punktist: * Toidu mitmekesisus tagab toidus toitainete tasakaalustatuse. * Toitu peab valima igast toiduainerühmast. * Toit peaks sisaldama 75-80% taimseid ja 20%-25% loomseid saadusi- * Üldisest energiavajadusest peaksid üle poole andma süsivesinikud, ligikaudu kolmandiku toidurasvad ja ülejäänu valgud
nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine" (RT I 2000, 2, 6; 2002, 18, 101) kehtestatud nõuetele. 6. Laste toitlustamisel tuleb arvestada, et: 1) toit valmistatakse võimalikult värsketest toiduainetest põhiliselt keetes ja hautades; 2) suitsutatud, tugevalt soolatud ja vürtsitatud toidud jäetakse koolieast nooremate laste toiduvalikust välja; 10 3) maksast valmistatud toite ei või väikelastele anda rohkem kui kaks korda kuus; 4) piim ei tohi olla väikelapse ainus või põhitoit. 7. Valmistava toidu (roa) kohta peab olema tehnoloogiline juhend (tehnoloogiline kaart) ja skeem toiduohutuse seisukohalt oluliste, enesekontrolliplaanis kindlaks määratud parameetrite jälgimiseks. 8
Selleks eelistada tumedat shokolaadi (vähemalt 70% kakaod), mitte suurtes kogustes, kindlasti lugeda etiketti, et seal ei oleks muid lisaaineid (maitse tugevdajaid), shokolaad sisaldab ka rauda ja magneesiumi. Tuleb hoolitseda selle eest, et neid aineid saaks piisavalt toiduga. Suurenenud magusavajaduse põhjuseks võib ka olla liiga pikad söögikordade vahed kui ka liiga madal või liiga kõrge süsivesikutesisaldusega toit. Kui menüü koosneb mitmekülgsest toiduvalikust, siis on väga väike võimalus, et see põhjustab toitainete puudust. Kui ühe toitaine vastu tekib vastumeelsus, siis tuleb vaadata, et teisi toitaineid süües saaks puudujääk korvatud. Näiteks, kui ei talu enam punast liha, siis tuleb süüa Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener
Tavaliselt säilib 5070% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav. Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võib omakorda olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, peensoolepõletiku, gastroenteriidi või teiste haiguste tagajärjel. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 24 nädala jooksul. Kui organism laktoosi üldse ei talu, tuleb toiduvalikust täiesti välja jätta piim, hapupiim, keefir, jogurt jm piimatooted, st dieet peab olema täiesti laktoosivaba. Kui organism talub laktoosi vähesel määral, võib kasutada piimatooteid, milles laktoos on lõhustatud (vähese laktoosisisaldusega toiduained), samuti kõvu juuste, kuna neis ei ole laktoosi. Paljudele sobivad ka või, margariin ning hapendatud piimatooted, kuna neis on vähem laktoosi kui värskes piimas. Tänapäeval on sobivaid
Valner maraton 2002 3:00:38). Liiga külmad joogid või mõned tundmatud spordijoogid võivad samuti pistmist põhjustada. Samuti ka allamäge jooksmine vale stiiliga, ebapiisav soojendus enne võistlust ja liiga kiire tempoga alustamine. Mõned vahendid kuidas pistmist vältida Kui pisted tekivad tihti, tuleks vähemalt 35 tundi enne füüsilist koormust söömist vältida. Kui sellest ei ole abi, tuleks proovida piimajoomise mahajätmist ja vajadusel ka jahutooted toiduvalikust kõrvaldada kaheks päevaks enne trenni või võistlust. Vahelihase krampe saab vähendada kõhulihaseid ja vahelihast treenides. Kõige lihtsam viis kõhulihaste treenimiseks on põlved konksus selili lamades tõsta ülakeha. Vahelihast saab treenida kui kiiretempolise jooksu ajal hästi sügavalt sissevälja hingata. Seda peaks tegema vähemalt paar korda nädalas. Õigele hingamistehnikale peaks tähelepanu pöörama nii treenides kui ka enne seda. Nn. kõhuhingamine
Dieet ise koosneb kolmest faasist: 1. Kaks nädalat on keelatud leib-sai, maiustused ja alkohol. Päev on jagatud kolmeks põhisöögikorraks ning kaheks eineks, mil võib süüa keskmises koguses liha, kana, kalkunit, kala, köögivilju, juustu ja pähkleid. Jooma peab palju vett ja himu rämpstoidu järele kaob. 2. Kaal hakakab langema. Osad keelatud toidud on taas lubatud. Kestab nii kaua, kui on saavutatud kehakaal, mille endale eesmärgiks seadsite. 3. Toiduvalikust on saanud eluviis, mitte dieet. Näljatunnet ei ole, sest toiduportsjonid on normaalse suurusega ning koosnevad tavalisest toidust. 16 3. TERVISLIK ELUVIIS Millest koosneb tervislik eluviis? Eks ikka kõigest, mis ebatervislik pole, ehk siis õigest söömisest, liikumisest ja oma keha hoidmisest. 3.1. Suitsetamine
vahetada oliiviõli ja kala vastu. Dieet ise koosneb kolmest faasist: 1. Kaks nädalat on keelatud leib-sai, maiustused ja alkohol. Päev on jagatud kolmeks põhisöögikorraks ning kaheks eineks, mil võib süüa keskmises koguses liha, kana, kalkunit, kala, köögivilju, juustu ja pähkleid. Jooma peab palju vett ja himu rämpstoidu järele kaob. 2. Kaal hakakab langema. Osad keelatud toidud on taas lubatud. Kestab nii kaua, kui on saavutatud kehakaal, mille endale eesmärgiks seadsite. 3. Toiduvalikust on saanud eluviis, mitte dieet. Näljatunnet ei ole, sest toiduportsjonid on normaalse suurusega ning koosnevad tavalisest toidust. 3. TERVISLIK ELUVIIS Millest koosneb tervislik eluviis? Eks ikka kõigest, mis ebatervislik pole, ehk siis õigest söömisest, liikumisest ja oma keha hoidmisest. 3.1 Suitsetamine Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided
Ajas on ntks rütmilised gradiendid (ööpäevased, sessoonsed). Gradient võib olla ka suunatud (ntks saastumine) või korrapäratud (metsapõleng). 3) Üht tüüpi organismi lisandumine mingisse kasvukohta muudab selle otsekohe mitmekesisemaks teiste organismide jaoks. See tähendab ntks seda, et organismi suremisel muutub see teistele kohe toiduks. Looduslike koosluste sisene mitmeksisus võib tuleneda kõigist ülal toodud kolmest heterogeenuse tüübist. Toiduvalikust (spetsialiseerumisest) oleneb see, millised liigid saavad moodustada segakoosluse. 1) Ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuid iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab, sest keskkond ise on heterogeenne. 2) Niisugusust diferentseerumist on kõige kergem ära tunda just sugulasliikide puhul, sest seal paistavad need erinevad paljude ühiste omaduste taustal kõige paremini välja. Kuid niisama tähtis
Asendamatuid rasvhappeid ei suuda inimorganism sünteesida, seega peab neid toiduga kindlasti saama. Oluline on ka nende omavaheline suhe, hea kui see oleks vähemalt 10:1, veelgi parem oleks 4 osa linoolhapet ühe osa alfa-linoleenhappe kohta e 4:1. Laktatsiooni ajal sünteesivad piimanäärmed aktiivselt imikule vajalikke rasvhappeid. Selline süntees on küllalt keeruline ja energiatnõudev ning erinevate rasvhapete sisaldus rinnapiimas sõltub pisut ema toiduvalikust Küllastumata rasvhapete leidumine raseda ja imetava ema toidus on väga oluline. Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest
lahuse pH. pH - näitab lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust. pH puhul kasutatakse kokkuleppelist skaalat. (0-7 = happeline, 7-14 = leelis. 0 on kõige happelisem. 14 kõige leeliselisem. pH skaala on logaritmiline st. pH 3 on 10x happelisem võrreldes pH 4ga ja 100x happelisem võrreldes pH 5 ga. N : maomahl = pH 1,5- 2,5 nahk = 5,4 - 5,6 vesi = 7,2 - 7,4 sülg = 7,3 - 7,8 Uriin = 4...8 sõltub toiduvalikust ja neerude seisundist. Vee funktsioonid rakutasandil: 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) 2. Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) 4. Vesikeskkond+ lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e. TURGORi. Vee funktsioonid organismide tasandil : 1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett).
annaabi.ee 
