Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete
toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) oksüdatsioonil. 29) Leia paarid: Vere hüübimine K Lihaste glükogeeni lõhustamine B6 Luude areng D Stimuleerib org-is raua imendumist C Seotud nägemisega A Rasvhapete jääkide transport lihastööks B12 30) Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus? Toiduvalgud jagatakse vastavalt asendamatute aminohapete sisaldusele nendes: täisväärtuslikud ja väheväärtuslikud toiduvalgud. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. 31) Milline süsivesik on inimorganismi jaoks keskne? glükoos 32) Mida tähendab laktoosi intolerantsus
· Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid) Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist (AUKSOTROOFID) vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku · Aminohappeid veres 35 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,6 g/l Valkude seedimine on energiamahukas protsess: · vajab kõige rohkem erinevaid ensüüme. · Vabanenud aminohapete imendumine oleneb Na-ioonide gradiendist, mille hoidmiseks on vaja ATP energiat
Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekümneteks aastateks. Kohe kuhjaga. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on
Tervislik toitumine Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: Vastavus vajadusele- toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga Mitmekesisus-tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid Tasakaalustatus- tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%; kiudaineid peab toidus olema 25-35 grammi Mõõdukus- tuleb arvestada toiduenergia hulgaga eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toit , mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Rasvad
põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas
Praegu toodetakse isegi selliseid ensüüme, mida saab kasutada väljaspool elavaid rakke. Bioloogilised pesupulbrid sisaldavad ensüüme, mis lagundavad mustust. Need ensüümid on eraldatud taimedest. Värvi muutust põhjustavaid ensüüme saab kasutada väikeste ainehulkade avastamiseks. Ühte neist ensüümidest kasutatakse rasedustestides. 12 4. Valgud igapäevaelus ja toidus 4.1. Täis- ja väheväärtuslik toiduvalk Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja Joonis 3 Piimatooted sisaldavad liha valgud
Bioloogia kodutöö Johanna Adojaan, 9.C 1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks. Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi
Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa.
Vitamiinid Ei ei jah ei Vesi Ei ei ei jah Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis: Valgud: Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga. Rasvad: Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad
Toiduainete keemia Toidu komponendid Inimesele kasutatavad toitained: Valgud Süsivesikud Lipiidid Vitamiinid Vesi Mineraalained Mikroelemendid Valgud Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Valkude mitmekesisus on molekulaarne/materiaalne alus, mis lubab lahendada enamiku elutegevuseks vajalikke füsioloogilisi probleeme. Toiduvalgud peavad oma aminohapetega tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Süsivesikud Süsivesikud on keemilised ained, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest, üldvalemiga Cn(H2O)m. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Lipiidid Lipiidid on vees lahustumatud,
käigus rasvade oksüdatsiooni. SV on energiaallikaks närvisüsteemile ja erütrotsüütidele. SV tähtsus on ka valkude kokkuhoid ja sihtotstarbeline säästmine. Selgitage kolesterooli rolli meie ainevahetuses ja vajadust toiduga. Kolesterool piisavas koguses ei ole halb organismile. Kolesterool kaitseb veresoonte sinu ja aitab ära hoida südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumist. Milliseid rolle täidavad valgud inimese kehas? Tooge nii arvukalt näiteid, kui vähegi oskate. Toiduvalgud on organismile eeskätt asendamatute aminohapete allikas. Valgud on meie organismis ehitusmaterialiks. Valgud toimivad ensüümidena st hoiavad toimimas ainevahetust. Transportval hemoglobiin on punastes vererakkudes, seob hapniku ja varustab sellega kogu organismi. Valgud lõhuvad seedimisel keemilisisidemeid. Esitage soovitusi dehüdratatsiooni vältimiseks kehalise töö ajal. Dehüdratatsioon ehk vedelikupuuduse ära hoimiseks kehalise töö ajal: - tuleks juua jahutatud jooki
Valgud Valkude koostis · Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%. Toiduvalkude koostis · Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. · Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud.
lapseeas on tervislik tasakaalustatud toitumine ja piisav kehaline aktiivsus. · Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: vastavus vajadusele toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga; mitmekesisus tuleb teha võimalikult erinevaid valikuid igast toiduainegrupist, et saada piisavalt vajalikke toitaineid; tasakaalustatus tuleb jälgida, et päevasest koguenergiast moodustaksid süsivesikud 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%; kiudaineid peab toidus olema 2535 grammi; mõõdukus tuleb arvestada toiduenergia hulgaga, eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toite, mis annavad juba väikeses koguses suure hulga energiat. · Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid, mis jagab toiduained nelja rühma · Igas rühmas on toiduained jaotatud sarnase energeetilise väärtusega portsjoniteks, eri rühmades on portsjonite energeetiline väärtus erinev.
..................................................................... 11 Tervisliku toiduvalik peamised põhimõtted on:................................................................................. 11 vastavus vajadusele saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga;...11 mitmekesisus igast toidugrupist tuleb midagi valida, et saada piisavalt toitaineid;........................ 11 tasakaalustatus süsivesikud peavad moodustama 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10- 15%, kiudaineid peab olema 25-35 grammi;......................................................................................11 mõõdukus tuleb arvestada toiduenergia hulgaga.............................................................................11 Tervislik toitumine lapseeas annab lapsele:........................................................................................11 suureneb laste vaimne võimekus ja õpiedukus;........................................................
Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? 6
vedelaks muutumine) ensüüm vitamiin antikeha nukleiinhape nukleotiid moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest, fosfaatrühmast komplementaarsusprintsiip biheeliksi ehituslik eripära (adeniin ja tümiin; guaniin ja tsütosiin) biheeliks DNA sekundaarstruktuur, mis koosneb kahest komplementaarsest ahelast täisväärtuslikud valgud kõrge kvaliteediga toiduvalgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus hulgas ja vahekorras; loomse päritoluga: (rinna)piim, muna, juust, liha väheväärtuslikud valgud madala biokvaliteediga valgud, kus puudub üks või rohkem asendamatutest aminohapetest ja nende vahekord pole inimorganismile sobiv; tavatoidu taimsed valgud 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2
lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm – vitamiin – antikeha – nukleiinhape – nukleotiid – moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest, fosfaatrühmast komplementaarsusprintsiip – biheeliksi ehituslik eripära (adeniin ja tümiin; guaniin ja tsütosiin) biheeliks – DNA sekundaarstruktuur, mis koosneb kahest komplementaarsest ahelast täisväärtuslikud valgud – kõrge kvaliteediga toiduvalgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus hulgas ja vahekorras; loomse päritoluga: (rinna)piim, muna, juust, liha väheväärtuslikud valgud – madala biokvaliteediga valgud, kus puudub üks või rohkem asendamatutest aminohapetest ja nende vahekord pole inimorganismile sobiv; tavatoidu taimsed valgud 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2
Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest
mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valgud kaitsevad inimorganismi kahjulike välismõjude eest. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi ja valgud osalevad vere hüübimises. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja
taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs. See eeldab toiduainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii on näiteks piim ja piimasaadused rikkad kaltsiumi ja täisväärtusliku valgu poolest, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole vitamiini C. Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud, n.ö mõistlikku tarbimist. Rasvaja suhkrurikkad toiduained
Selleks, et keha saaks normaalselt ja häireteta talitleda peab igapäevane toit sisaldama nii makro- ja mikrokomponente. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa.
· Süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis, kui kõht saab täis. Tervislik toitumine eeldab eelkõige toiduainete valiku põhimõtetest kinnipidamist nii öelda: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadusele ja mitmekesisus. Tasakaalustatus tagab toiduainete optimaalse suhte igapäevamenüüs. Tasakaalustatud toit suurendab õpilaste vaimset potensiaali ja õpiedukust. Toidusüsivesikud peaksid andma päevasest koguenergiast 55-60%, toidurasvad 25-30% ja toiduvalgud 10-15%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25-35 grammi. Mõõdukas tähendab toiduenergia suuruse arvestamist. Rasva- ja suhkrurikkad toiduained on maitsvad, kuid vitamiini- ja mineraalivaesed. Vastavus vajadusele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku energia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. Energiat tuleb kulutada samapalju kui seda saadakse toiduga. Kui organism saab liigselt energiat, ei kuluta ta seda ära, ning talletab selle
Valkude omadused: 1) kõrgmolekulaarsus: vabalt membraane valgud ei läbi. Urniini analüside puhul kontrollitakse, kas uriinis on valku, kui on, siis on põletik või muu haigusnäht. 2) Laeng tuleb aminohapete radikaalide laengutest, mis annavad valgule summaarse laengu. 3) Denatureeruvus valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine, alles jääb primaarstruktuur. a) organismi omastest teguritest põhjustatud. (esimesel kohal). Palavik-et denatureerida vaigust tekitavad valgud. Toiduvalgud mao soolhappe toimel. b) organismi välised tugevatoimelised faktorid: kiirgused, happed/alused, vibratsioon, temperatuurid. Denaturatsioon võib olla pöördumatu. Muna keetmine, praadimine, vahustamine. Pöörduvad denaturatsioonid esialgne molekul taastub: keele maitsetundlikkuse taastumise (retseptorvalkude renaturatsioon). Denaturatsiooni käigus kaob ka valkude veesiduvusvõime.
Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin).
Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g. Süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid. Rasvaste, suhkrurohkete ja soolaste toitude tarbimisel tuleb olla mõõdukas - tavatoit peaks olema vähese rasva- ja suhkrusisaldusega. Soovitatav on liha töötlemisel ja söömisel eemaldada nähtav rasv ja nahk
(Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. ) VALKUDE METABOLISM ehk AINEVAHETUS Normaalne ööpäevas tarbitav valkude hulk on 50-100 g. Keskmine valguvajadus on 0,7-1,0 (1,3) g kehakaalu kilogrammi kohta. Mida noorem on inimene, seda suurem on valguvajadus (imik 2 – 3 g / 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas). Valgud katavad 10-15% inimorganismi üldisest energiavajadusest (vajavatest kaloritest). Toiduvalgud jagatakse vastavalt asendamatute aminohapete sisaldusele nendes: täisväärtuslikud ja väheväärtuslikud toiduvalgud. • Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomsed valgud: muna, piima, juustu, liha valgud. • Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. Sellised on enamus
toiteallikas. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism käsutab nälgides. 9. Energeetiline funktsioon - l g valgu täielikul oksüdatsioonil - lagunemisel süsihappeks CO2, veeks H2O ja ammoniaagiks NH3 - eraldub energia (4,3 kcal = 17,5 kJ). Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga Biokeemia Toiduvalgud annavad 10-15% päevasest koguenergiast. NB! Organism käsutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. 10. Detoksikatsioonifunktsioon - albumiinid seovad funktsionaalsete rühmade (-COOH, - SH) abil raskemetalle ja alkaloide, neutraliseerides nende toksilisuse VALKUDE M E T A B O L I S M ehk AINEVAHETUS Valkude vajadus Valgu allikaks on toit. Normaalne ööpäevas tarbitav valkude hulk on 50-100 g
Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.htm) 2.1 Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. 2.2 Rasvad
Kala sisaldab kasulikke rasvhappeid ja vajalikke vitamiine; · vähem tuleks süüa rasvast toitu, sest rasvhapped ummistavad veresooni ja tekitavad rasvumist; · piirata tuleks ka suhkru ja soola tarbimist; · alkoholi tarbimist tuleb piirata. (Tervise Arengu Instituut). 1.2 Tasakaalustatus Tasakaalustus tähendab, et toitainete vahekord toidus peab olema optimaalne. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10-15%, toidurasvad 25-30% ja süsivesikud 55-60%. Soovitav päevane toiduga saadavate kiudainete hulk on 25-35 g. Mineraalainete ja vitamiinide piisav saamine eeldab toidu mitmekesisust ja kõrget toitainetihedust. See tähendab, et süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid (Deikina & Jõeleht: 2010). 1.3 Mõõdukus
ühendeid. Valgud toidus Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15%. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama .Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50%) kui ka taimse (50%) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega. Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomsed valgud on valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks. Sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90%.
Samuti on valkudel asendamatu tähtsus erinevate ühendite trantsportimisel inimese kehas. Valke kasutatakse ka energiaallikana, kuid seda ainult juhul kui ollakse hädaolukorras, kus on keha peab rakendama kõik energiavarud ellujäämise eesmärgil või kehaline töö on väga suure energia kuluga nagu erinevad vastupidavusalad. Näiteks, kui läbitakse triatloni, siis võetakse appi valkudest saadav energia, nendest saadav energia võib olla 15-18% 3.2 Toiduvalgud ja nende omastamine Seedides lõhutakse valgud aminohapeteks, mida hiljem kasutatakse uute valkude sünteesimiseks. Sportlane vajab 1,2-1,7 grammi valku kilogrammi kohta ning kui eesmärgiks on lihaskasv siis kuni 3 g/kg. Mõningaid aminohappeid on inimese keha suuteline ise sünteesima. Kuid enim vajab keha neid aminohappeid, mida ei ole keha suuteline ise valmistama. Toiduvalgu kvaliteeti näitab selle biokeemiline väärtus. See
suuda ja mida peab tingimata omandama toiduga. 2. Asendatavad aminohapped aminohapped, mida inimorganismis sünteesitakse teistest ühenditest piisaval hulgal. 3. Osaliselt asendatavad aminohapped - teatud tingimustel (nt. ealiste iseärasuste tõttu, kiire kasvu faasis, teatud puuete olemasolul) ei suuda organism neid piisaval hulgal sünteesida ja peab täiendavalt toiduga saama (Ibid). Toiduvalgud jagunevad veel asendamatute aminohapete ja vahekorra alusel täisväärtuslikeks ning mittetäisväärtuslikeks valkudeks. Kõige täisväärtuslikumaks on võetud munavalk (võrdsustatud 100-ga) ja sellega võrreldakse kõiki ülejäänuid valke (Vaher, 2011). Kõige 8 parema aminohappelise koostisega valgud inimese jaoks on eeskätt loomse päritoluga valgud: muna-, kala-, liha- ja piimavalgud
Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke). Aminohapped on tähtsad valkude sünteesiks! VALKUDE TARBIMINE VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesist kuni laguproduktide eemaldamiseni. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Tähtsus Valgu liigtarbimine pole samuti tervislik. Valgu ülehulga korral toidus tekib maksa ja neerude kahjustus. Vale on ka arusaam, et valgurikka dieediga saab langetada kehakaalu. Kaalu langetamiseks on vaja sobiv kogus valku ja minimaalselt energeetilist substraati (rasvu ja
organismi kudedesse. Süsivesikud lagundatakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Lagundajateks on amülaas ja pankrease ensüümid. 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? Mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? Umbes 10-15% kogu energiast 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)?' a. Organismi põhiainevahetuse energiakulu b. Toidu seedimise ja omastamise energiakulu c. kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub?
Tarbitavate toiduvalkude kogus peab tagama tasakaalustatud lämmastikubilansi. Normaalne ööpäevas tarvitavate valkude hulk jääb 50...100g piiresse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 350...400g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini soole limakesta, maksa, pankrease, needude ja vereplasma valgud. Aeglaselt uuenevad naha ja lihaste valgud. Valkude uuenemiseks võetakse aminohapped vabade aminohapete fondist. Toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamise kohalt äärmiselt olulised. Tarbitava toiduvalgu bioväärtus sültub asendamatute aminohapete sisaldusest ja nende inimorganismile sobivast vahekorrast. Täisväärtuslikes toiduvalkudes on asendamatuid aminohappeid inimorganismi valkude sünteesiks vajalikes hulkades ja vahekordades. Sellised on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikes toiduvalkudes puudub kas üks vüi
sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin).
Ensüümid on valgud, mis kiirendavad ainevahetuse aluseks olevate keemiliste reaktsioonide kulgemist organismis. Valgulise koostisega on ka rida hormoone, mille ülesandeks on ainevahetusprotsesside reguleerimine. Väga tähtis on katta keha valguvajadus, sest valkudest ehitatakse üles koed ja valgulised antikehad kaitsevad organismi ning valgud võtavad osa vere hüübimisest. Valgud on vajalikud paljude elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonide moodustamiseks. Kuna toiduvalgud pole inimorganismile omased, siis lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. Kõik loomse päritoluga valgud sisaldavad olulisi aminohappeid. Loomse päritoluga valgud on näiteks kalas, munas, lihas, piimas ja juustus. Taimsed ehk tera- ja kaunviljade valgud pole nii väärtuslikud kui loomsed, sest neis puudub mõni oluline aminohape. inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on organismile täisväärtuslik. (portaal K&M Pharma) 3.2 Valkude omastamine
see võib viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni (1: 10). Organismile vajalikke toitaineid tuleks tarbida õiges järjekorras. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toiduainete vahekorda toidus. See eeldab toitude 8 tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10- 15%, toidurasvad 25- 30% ja süsivesikud 55- 60% (15). Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma (15). 2
). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus. Valgud on ühendid, mida iseloomustab: Kõrgmolekulaarsus; Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest; Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad) Ahela lineaarsus; Bioloogiline aktiivsus; N sisaldus. Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel:
). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus. Valgud on ühendid, mida iseloomustab: Kõrgmolekulaarsus; Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest; Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad) Ahela lineaarsus; Bioloogiline aktiivsus; N sisaldus. Jaotus
). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus. Valgud on ühendid, mida iseloomustab: Kõrgmolekulaarsus; Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest; Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad) Ahela lineaarsus; Bioloogiline aktiivsus; N sisaldus. Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel:
11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? süsivesikud lagundadakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Lagundajateks on amülaas ja pankrease ensüümid. 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? 1)Organismi põhiainevahetuse energiakulu 2)Toidu seedimise ja omastamise energiakulu 3)Kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? sest neid organism ei ole suuteline sünteesima, metioniin,
osades need imenduvad? Süsivesikud lagundatakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Glükoosi lagundavad ensüümid (amülaas, pankrease ensüümid). 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? Mitokondri maatriksis. 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete metaboliseerimisel vabaneva energia kandjatena? Molekuli nimetus ATP adeniintrifosfaat. Toiduvalgud: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 10-15% 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? organismi põhiainevahetuse energiakulu toidu seedimise ja omastamise energiakulu kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? Asendamatuid AH ei ole organism võimeline ise sünteesima: fenüülalaniin, histidiin,
2) Nikotiinhappena 17 Toidusoovitused Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäeva menüüs. See eeldab toituainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 10 15%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii on näiteks piim ja piimasaadused rikkad kaltsiumi ja täisväärtusliku valgu poolest, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole vitamiini C. Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud, n.ö mõistlikku tarbimist
enne alumise õõnesveeni kaudu üldvereringesse suunamist kahjulikest ainetest puhastakse. 25 Makrotoitainete seedimine ja imendumine (toitumine.ee) 1. Valkude seedimine ja imendumine Valgud on makromolekulid, mis koosnevad aminohapetest. Valkude seedimist suus ei toimu. Mao soolhape koaguleerib toiduvalgud. See tähendab, et toiduvalkude suured molekulid keeratakse lahti ning maos toodetav ensüüm pepsiinsaab alustada valkude osalist seedimist (hüdrolüüsi). Pankreasest tulevad ka valkude lõplikuks seedimiseks vajalikud ensüümid peensoole algusosasse kaksteistsõrmiksoolde. Maos töötavapepsiinija kaksteistsõrmiksooles töötava trüpsiini jt ensüümide koostööna lammutatakse enamik toiduvalkudest aminohapeteks
). Valkude sünteesi eelduseks on vabade aminohapete olemasolu organismis. Kuna aminohappeid peab olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g kehavalke ja samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Toiduvalgud peavad tagama kudede kasvu ja säilimise. Seega mõjutavad iga ja füüsiline seisukord vajaminevat valguhulka. Imikutele ja lastele on vaja valku koguseliselt kehakaalu kg kohta rohkem kui täiskasvanul. Valkude määratlus. Valgud on ühendid, mida iseloomustab: Kõrgmolekulaarsus; Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest; Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad) Ahela lineaarsus; Bioloogiline aktiivsus; N sisaldus. Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel:
homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Need tuleb rahuldada, et kindlustada ellu jäämine. Need on kaasa sündinud aisitngud. Valkude ainevahetus. Valgud e. proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Toiduvalgud jagunevad:väärtuslikud- sisaldavad kõiki organismile vajalike aminohappeid ja õigetes kogustes (loomsed valgud) ja mittetäisväärtuslikud- kasvõi üks asendamatutest aminohapetes puudub või on teda liiga vähe (taimsed valgud). Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga)
hapnikule. Aeroobselt 1 glükoos molekuli kohta 38 ATP-d Energiavajdusest 60% katavad süsivesikud. Vabaneb 16,7 kJ 1g kohta. Maksas glükoos glükogeeniks , protsessi nimet glükogeneesiks. Kui glükogeen tekib piimhapetest , valkudest, lipiididest siis nimetatakse seda glükoneogeneesiks. Glükogeeni lammutamist makasas nimetatakse glükogenolüüsiks Toidurasvad lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks. Glütseroolist saadakse taaskord püruuvhape ja järgneb eelkirjeldatud protsess. Toiduvalgud seedeensüümide abil aminohapeteks, mida võib vahetult või atsetüülkoeensüüm A kaudu lülitada tsitraaditsüklisse.Suurem osa toiduga saadavatest valkudest läheb kudede ümber ja ülesehitamiseks.1 g Valgu oksüdatsioonil vabaneb 16,7 kJ.Seedetraktis valgud polü- ja oligpeptiidideks, peensoole kaudu imenduvad nad verre, liiguvad maksa. Maksas eemaldatakse aminorühm ja muudetakse kehaomaseks. Kuni 10 AH on oligo- ja enam kui 10 on polüpeptiid
annaabi.ee 
