1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval p...
toitlustuseksperdid soovitasid mullu spordis kasutamiseks kookose vedelikku, et sellest vastavat spordijooki tootma hakata. Ligi 1 miljardi dollarilise aastakäibega spordijookide turul on veel vaba ruumi. Väide, et energiajook on "puhas keemia", ei vasta tõele. Energiajoogi koostisesse kuuluvad looduslikud ained, nagu suhkur, tauriin, vitamiinid ja kofeiin. Näiteks sünteesib inimese organism ise tauriini, mida leidub nii emapiimas kui ka loomses toidus. Teadusuuringud on näidanud, et tauriin osaleb väga paljudes inimese füsioloogilistes funktsioonides 5 Energiajoogid on ohutud kõigile tervetele täiskasvanud inimestele, kui jooki ei tarbita üle ühe liitri ööpäevas. Kui aga inimesel on diagnoositud äge südamepuudulikkus ning kofeiin on vastunäidustatud, ei tohiks energiajooke tarbida. Ergutus- ehk energiajookide
7. Munarebu rasvades leiduv letitsiin on oluline närvikoe koostisisa, millel on tähtis roll närviimpulsside edasikandumises ja ajurakkude toitumises. Letitsiin parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet, samuti maksa tegevust ning hoiab vere kolesteerolitaseme normis. 8. Munavalk aitab kaalulangetajal säilitada keha lihasmassi; 9. Munakollane sisaldab ohtrasti orgaanilist ühendit koliini, mis on väga vajalik embrüo ja imiku närvisüsteemi ja aju arenguks. Emapiimas on samuti palju koliini. Et koliin näib olevat seotud ka vanas eas toimuvate aju-ja mäluprotsessidega, siis võib sellest abi olla ka näiteks Alzheimeri tõve ennetamisel; 10. Müüt, et muna on kolesteroolipomm, mille söömist tuleb võimalusel piirata, ei vasta tõele. Tegelikult on munas küllastamata ja küllastatud rasvhapete suhe tasakaalus ning muna söömine ei avalda organismi kolesteroolitasemele mõju; Kokkuvõte Kasutatud allikad http://www.treenitargalt
ööpäevas valke 80-100 g, Valguvajadus suureneb raseduse teisel ja kolmandal trimestril ja imetavatel emadel kuni 25 g päevas (0,7 - 1,3 grammi valke kehakaalu 1 kilogrammi kohta päevas). Rase vajab valku lisaks tavalisele kogusele keskmiselt 6 g/ päevas ning imetav ema keskmiselt 11 g /päevas. Imetavatel emadel sõltub täiendav valguvajadus rinnaga toitmise sagedusest ja kogusest ning väheneb peale 6-kuulist või aastast imetamisperioodi. Oluline on teada, et valgu sisaldus emapiimas ei sõltu ema toidust, vaid on alati ühtviisi õiges, lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab valke keskmiselt 1,25 g /100 ml kohta. Ema keha vajab laktatsiooni ajal lisavalke selleks, et kompenseerida rinnapiimavalkude moodustamiseks kulutatud aminohapped. Täiendav valguvajadus püsib seni, kuni kestab rinnaga toitmine ning väheneb siis, kui rinnapiima moodustumine väheneb. Tavaliselt ei soovitata rinnapiima kogust lapse menüüs vähendada enne tema 10 kuuseks saamist
steroidhormoonideks ja geeniliselt steroidhormoonid on suguhormoonid, neerupealekoorekormoonid, vitamin D3 hormoon ehk kaltsitriool. Lipiidide vajadus ööpäevasest kavoraašist on 25-30% üldisest kavoraašist. Lipiidide lõhustamine algab täiskasvanul peensooles kõhunäärme-lipaasi ja sapi koosmõjul. Imikul ja väikelapsel algab aga maos. Mao-lipaas lõhustam emulgeelitud lipiide, ja nendeks on emapiimas ja lehmapiimas leiduvad lipiidid. enamus lipiide on emulgeerimata ja sellepärast on vaja .. Vajavad enne emulgeerimist ja seda teeb sapp. Lõplik lõhustamine toimub peensoole enda enüümide mõjul. Ja lõhustamise lõppproduktideks on glütserool (monoglütseriidid) ja rasvhapped ja need imenduvad suuremalt jaolt lümfi. Vabad rasvhapped saavad minna ka verre (need mis pole transport valkudega seotud). Sealt edasi kantakse kudedesse ja osa kasutatakse kohe ära
väliskeskkonnas. Kolesterooli sisenemine rakku põhjustab rakus järgmisi regulatoorseid muutusi: a) inhibeeritakse kolesterooli sünteesi võtmeensüüm, b) aktiveeritakse ensüümid, mis on vajalikud kolesterooli säilitamiseks, c) inhibeeritakse LDL-retseptori sünteesi (takistatakse vastava geeni transkriptsiooni). Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Transtsütoosi abil satub antikeha ema verest piima. Samal moel pääsevad immuunoglobuliinid ka läbi platsenta ema vereringest loote ringesse. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor-vahendatud endotsütoosi abil. Nad on evolutsiooni käigus õppinud ära kasutama rakkude endotsütoosi mehanismi, et sel moel rakku pääseda. Gripiviirus näit. kasutab veidi keerulisemat teed
· Maailma mastaabis toidu saastumine kloreeritud süsivesinikega pidevalt alaneb, sest nende kasutamine pidevalt väheneb tiofosforhappe estrite, karbamaatide, püreetrumühendite ja püretroidide kasutamise kasvades. Viimaste korral, tänu suhteliselt kiirele degradeerumisele looduses, jääkide probleemi ei esine. Siiski on kloororgaaniliste ühendite kontsentratsioon emapiimas, tänu kontsentreerumisele sinna, sageli veel ADI väärtust ületav. Vaatamata sellele kaalub rinnalaste toitmise võimalus emapiimaga 3-6 kuu jooksul üle pestitsiidijääkide potensiaalselt ohtliku toime. · Herbitsiidid jagatakse kahte klassi: laia toimega ja selektiivsed. Esimesse rühma kuuluvad kloraadid, vasksulfaat, kaltsium tsüanamiid ja kloreeritud rasvhappe derivaadid. Teises on
retseptorseoseline selektiivne endotsütoos raku membraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand) ja retseptor-ligand kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ja moodustub transportvesiikul. 27.)Mis on transtsütoos? Transtsütoos RA lahustub rakus ja liigub lahusena sidekoesse, kus asuvad veresooned. Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Antikeha sisaldav transportvesiikul satub sooleepiteeli raku endosoomi, seal tekib uus transportvesiikul, mis eksotsüteeritakse raku teises- basolateraalses küljes. Ema piimanäärmes toimub asi vastupidi - transtsütoosi abil satub antikeha ema verest piima. Samal moel pääsevad immuunoglobuliinid ka läbi platsenta ema vereringest loote ringesse. 28.)Millised on erinevused rakumembraani ja tuumamembraani vahel
bronhiit ja kõhulahtisus. Imetamine, kontakt ema kehaga, aitab kaasa emotsionaalse läheduse saavutamisele ema ja lapse vahel. Ema tervis, emotsionaalne seisund, elustiil ja suhtumine rinnaga toitmisse mõjub tema oskust hoolitseda oma lapse eest. Piimaasendajad on koostiselt ligilähedased emapiimale, erandiks on see, et nad sisaldavad vitamiine ja mineraale, mis emapiimas puuduvad. Nii rinnapiim, kui ka piimaasendaja on ainuke toit, mida laps vajab 46 elukuuni. Pikaajalised uuringud ei ole leidnud olulisi erinevusi rinnaga toidetud ning pudeliga toidetud laste vahel. Vanema ja lapse vaheline suhe omab suuremat tähtsust, kui toitmismeetod. Kui kasutatakse lehmapiima, peab see olema koorimata ja rikastatud D vitamiiniga lapsed vajavad kaloreid. Kuigi soovitakse oodata tahke