9.Tabel Sissejuhatus Refraadi teemaks valisin lillkapsa , sest see tundus huvitav . Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastae rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. 1 Ajalugu Lillkapsa eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Köögiviljana tuntakse seda taime juba enam kui 2500 aastat.Egiptuses viljeldi lillkapsast juba 4. sajandil eKr.Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale ning sealt Euroopa põhjaossa ja Briti saartele. 2 Morfoloogia Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on reeglina kreemikat või valget värvi
harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. On öeldud, et just väga kuumal ja kuival suvel kasvanud lillkapsas võib värvuda hoidistamisel roosaks. Teiseks põhjuseks võib olla asjatult kõrge temperatuur hoidise valmistamisel. Ka sisaldavad mõne lillkapsasordid roosakas-lillat pigmenti, mis tuleb esile kuumutamisel, mõned sordid aga on juba toorelt kergelt lillakad. Lillkapsast tuleks süüa kas päris toorelt või vaid lühikese aja jooksul blansheeritult ehk kuuma veega ehmatatult. Nii on lillkapsas mitte ainult kõige maitsvam, vaid ka tervislikum. Mõtlemapanev tõik: C-vitamiini ehk askorbiinhapet on lillkapsasas 100 g kohta päevanormi jagu, kuid see kehtib ainult toorelt lillkapsa puhul. Pikal kuumutamisel väheneb vitamiinisisaldus märgatavalt. Rohkesti on lillkapsas ka foolhapet, mis kannab hoolt vere punaliblede ja nende töövõime eest.
Juustu dippikaste Valmistusained: 50g peenikeseks riivitud juustu sibulapulbrit hakkitud murulauku 150 g hapukoort tilli (maitse järgi) veidi soola Dippimiseks: 600 g värskeid köögivilju(kurke, tomateid, paprikaid, porgandeid lillkapsast) 100 g soolaseid küpsiseid Valmistusviis : Sega kõik kastmeained omavahel kokku ja maitsesta sibulapulbriga. Lõika porgandid ja kurgid kangiteks. Eemalda paprikast seemned ja tükelda suurtemateks ribadeks. Lõika tomatid sektoriteks. Lõika lillkapsas õisikuteks.
7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias. Alles 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale, kust edasi levis Euroopa põhjaossa ja Briti saartele. Morfoloogia Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb
Parmesan e. Parma juust Päritolu Itaalia köögi kõige tuntum esindaja Originaalnimega parmigiano-reggiano Päritolu ulatub kuni 11.sajandisse Iseloomustus Valmistakse Itaalias Keskmiselt 37% rasvasisaldusega Kuiv,väga kõva Teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust Valmistamiseks kulub u 2 aastat Ühe kilo juustu valmistamiseks kasutatakse 16- 20 liitrit erinõuetele piima Väärtused Sisaldab väga palju väärtuslike aineid,nagu näiteks:vitamiine,proteiine,aminohappeid jne.. Juust seedib väga kiirest Juust sobib nii vanematele inimestele kui ka lastele ning ka haigetele. Eripärad Maitse on väga intensiivne, juust aga ise väga kõva Juustu riivides muutub see mannataoliseks Kuumtöötlemisel juust peaaegu ei sula Juust kasutatakse pigem maitsestamiseks kui toiduainete omavaheliseks sidumiseks ...
Papilloomviirused Papilloomviirus e. Human Papilloma Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised
Spargelkapsas e asparkapsas/brokoli Õisik sarnaneb lillkapsa Sisaldab rohkem Keeta, aurutada, praadida, Teda loetakse kapsaste õisikuga. valku,süsivesikuid ja süüa toorelt.Sobib paremini kuningaks. Käesoleval ajal Spargelkapsas moodustab vitamiine kui lillkapsas. konserveerimiseks kui tarbitakse brokolit 98% lillkapsast hõredama õisiku, Rohkesti A- ja C-vitamiini, lillkapsas.Nendest rohkem kui kakskümmend mis koosneb lihakatest mineraal- ja kiudaineid. valmistatakse salateid, aastat tagasi. õievartest ja rohelistest või suppe, küpsetis violetsetest hästi arenenud õiepungadest. Artisokk
kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud roog on ka penne pestokastme ja parmesaniga; hästi passib parmesan muidugi ka peaaegu kõikide teiste kuumade pastakastmete ja -roogadega. Kindlasti riputage veidi parmesani pitsade ja gratäänide (eriti aga tomatit, mereande, brokolit või lillkapsast sisaldavate) pinnale, proovige seda ka juustukastmetes ja fondüüdes või siis lihtsalt riputage püreesupi peale.
otsaga saba ja pikad vurrud. Terve deegu hambad on kollased või oranzid. Toitumine Looduses sööb deegu mitmesuguseid mugulaid, sibulaid ja taimede koort. Loomale ei tohi sööta midagi magusat ei magusaid juur- ega puuvilju. Magusaga toitmisel võib tal kujuneda suhkruhaigus. Kodus peetavatele deegudele tuli hiljuti poodidesse müügile spetsiaalselt neile mõeldud toit. Lisaks kuivtoidule võib neile anda porgandit, salatilehti, kurki, lillkapsast, natuke tomatit. Kui ostad poest, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained on deegudele mürgised. Eluase Deegud vajavad suurt kodu, kuna nad on väga liikuvad. Ühe looma puur peaks olema vähem kui 65 x 35 x 45 cm. Pesa alusmaterjaliks sobib saepurulaast, heinad või õled. Deegudele võib puuri panna paar korda nädalas metallist kausis liiva. Liivas püherdades hoiavad nad oma kasuka puhtana.
riski ja aeglustad keha vananemisprotsessi. Veregrupidieedi leiutaja Peter D'Adamo arvates sõltub organismi seisund reaktsioonidest, mis toimuvad sinu veregrupi ja tarbitud toitainete vahel. Kui sööd oma veregrupile sobimatut toitu, pistad rinda tagajärgedega. 0 - veregrupiga inimesed peaksid sööma palju liha, kala, aed- ja puuvilju. Piirata tuleks teraviljatoodete ja kaunviljade tarbimist. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima nisu, maisi, ube, läätsesid, kapsast, roos- ja lillkapsast, lehtsinepit. Head teevad pruunvetikas, mereannid, sool, maks, punasekiuline liha, leht- ja spargelkapsas, spinat. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on B-grupi vitamiinid, K-vitamiin, kaltsium, jood, magusjuur, pruunvetikas. Samuti peab koha leidma treeningule: hästi sobivad aeroobika, sõjakunstid, kontaktsed spordialad ja jooksmine. A - veregrupiga inimesed peaksid sööma enamasti taimetoitu. Kasulikud on aedviljad, tofu ehk
Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud roog on ka penne pestokastme ja parmesaniga; hästi passib parmesan muidugi ka peaaegu kõikide teiste kuumade pastakastmete ja -roogadega. Kindlasti riputage veidi parmesani pitsade ja gratäänide (eriti aga tomatit, mereande, brokolit või lillkapsast sisaldavate) pinnale, proovige seda ka juustukastmetes ja fondüüdes või siis lihtsalt riputage püreesupi peale. Gorgonzola LehmaPiimast valmistatav itaalia Sinihallitusjuust, mis saab oma nime Milaanost põhja pool asuva Gorgonzola küla järgi (klõpsa kõrvaloleval fotol). Esimesed teated Gorgonzola kohta pärinevad 9-12. sajandist, nii et tegemist on üsna vana juustuga. Pikka aega tunti juustu `rohelise stracchino' nime all, ent 30.10.1955 sai Juust ametlikult uue nime. 1970
rohkem midagi pole vaja. Kui sööd soolaselt ( paljalt või tomati/kurgiga nt) siis võid kõrvale süüa 2 viilu täisteraleiba või sepikut koos juustuga Variant 2 200-250g kanafileed(võib olla ka kalkunifilee/ korralik seafilee) ning korra nädalas võiks süüa ka forelli/lõhet kui võimalik. 50-70g pruuni riisi/tatart/täisterapastat/kartulit 150-200g külmutatud juurvilju ( poes müüakse segusid ja brokolit, aedube, lillkapsast ka eraldi) Kõrvale keefiri või apelsini mahla 3.Söök (enne trenni söök) 3-4 prae või keedumuna VÕI - 250g kodujuustu. Kõrvale võid võtta munale mingit sepikut-leiba ja kodujuustule samuti, või kui magusalt sööd, siis kõrvale banaani/rosinaid/õunu Kui vahe läheb enne trenni pikemaks kui 1,5h siis joo umbes 15min-30min enne trenni paar klaasi keefiri või tee valgukoks vee või piimaga ( piisab ühest kulbist valgust) Peale trenni : kohe peale trenni Variant 1
Saksamaa köök 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks
Teatud kohtades korraldatakse ratsaretki loodusesse. Muu tööstuse osa moodustavad väiksemad väetiste-, tsemendi- ja mineraalveetootjad. Islandis tegutseb mitmeid eraettevõtteid, mis toodavad kunsti- ja käsitööesemeid. Seda peamiselt turistidele müügiks. Üks soosituim ettevõte on Atlantic Leather, kes töötleb lõhe nahka riidetööstuse tarbeks. Islandil kasvatatakse kartuleid, kaalikaid, porgandeid, kapsast ja lillkapsast. Tomateid kurke paprikat kasvatatakse kasvuhoones ja kasvuhooneid hoitakse soojas geotermaalenergiaga. 5. Metsamajandus ja metsatööstus Praegu on mets vaid 1.5%-l saare territooriumist. Sookask (Betula pubescens) on põhiline põlisliik ja ainus, mis moodustab looduslikke metsi. Temaga koos kasvavad pajuliigid, pihlakas ja väga harva ka haab. Island on väga metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel ebatasasel maastikul väga keeruline. 6. Tööstus
Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, džemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tšukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. KALA. kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult
Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid.
*ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees *kasutage ära köögiviljade keeduvedelik *asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini *hoidke värsked puuviljamahlad võimaluse korral külmikus ja mitte kauem kui 2-3 päeva C-vitamiini päevane soovitatav kogus toidust saamiseks on 75mg, selle saame näiteks: *10g kibuvitsamarjadest *40g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist *60g mustadest sõstardest *90g spargelkapsast *110g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist *150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada soovitatavad manustamiskogused ja soovitusi, milliseid toiduaineid tarbida, kui on C-vitamiini puudus. Minu jaoks uus oli see, et C-vitamiini leidub kõige rohkem marjades, aga ka näiteks
eriti paneeritud. Eelista sea- või veiselihale linnuliha. Ära söö kananahka, sest see sisaldab palju rasva. Aeg-ajalt võiksid valida grillitud või hautatud lõhe- või forelliroa, sest need sisaldavad palju vajalikke omega-3 rasvhappeid. 10.Friikartulite, kartulipüree või ahjukartulite asemel eelista keedetud riisi, kartuleid või pastatooteid. Viimaste asemel võid valida ka topelt köögiviljaportsjoni. Sama kogus keedetud lillkapsast sisaldab üle 3 korra vähem energiat kui keedetud kartulid, makaronid või riis. 11.Vali köögivilju targalt. Mitte kõik köögiviljaroad ei ole tervislikud. Küsi, kuidas köögiviljalisand on valmistatud, eelista tooreid või aurutatud köögiviljalisandeid. Mõned köögiviljad, eriti mugulsibul, imab praadimisel väga palju rasva. Eelista lillkapsast, brokolit, toorsalatites aga kurki, tomatit, lehtsalatit, paprikat. 12
eemaldamiseks kulub 6-7 pooletunnist protseduuri. Mitmevärvilised tätoveeringud eeldavad rohkem protseduure ning seda sõltuvalt tätoveeringu suurusest ja tindi tüübist. Nimetatud protseduurid tehakse sõltuvalt arsti ettekirjutustest 48-nädalaste vahedega universaallaseriga. 3.5 Nahakasvajate eemaldamiseks Nahasiseste moodustiste hulka kuuluvad: ksantoomid ja ksantolasmid, viiruspapilloomid, papillomatoossed neevused - sünnimärk" mis kujult meenutab lillkapsast. Pigment neevused "sünnimärk" mis on nahapinnast kõrgem ja helepruunist tumepruuni värvuseni. Viirustüükad - need on nahasiseselt või pindmiselt asuvad hallid moodustised. Tänapäeval kasutatakse nahakasvajate eemaldamiseks laseraurustamist. See meetod ei piira arsti tegevust, teiseks pärast laseri kasutamist jäävad äärmiselt harva armid. Uudismoodustiste eemaldamine kirurgilise CO2 laseriga põhineb naharakkude aurustamisel kuni täieliku uudismoodustise eemaldamiseni
loomad hakkavad sõbrunema; lõpplahendus kasti plahvatus, loomade surm. 2. Sõnalisteks natüürmortideks võib pidada järgmisi kirjeldusi: ,,Siis tundis ta äkki jälle maa, rohu ja vee lõhna: nurga suures vitskorvis olid segamini kõrvitsad, melonid, lillkapsad, artisokid, porgandid ja tomatid." ning ,,Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artisokke, kõrvitsaid ja lillkapsast." 3. Novellist leiab väga erinevaid ja mitmekesiseid värve, lõhnu ning helisid, mis seostuvad teoses peremehe ning tema tegemistega. Näiteks: ,,Ka siin oli palju kasutuid lõhnu, mis ei tähendanud rooga ega üldse midagi. Ka siin oli Isanda tina ja vaske sulatanud ning körte keetnud, mida ta ise ei söönud ega teistelegi pakkunud." Kõik lõhnad tuuakse teoses väga osavalt lugejateni, aroomid jõuavad justkui ka nende haistmismeelde. Kindlasti on selliseks
seista - munakollane omandab ilusa kollase tooni o ülevalminud tomatid muutuvad jälle kõvaks, kui asetada nad 20 min. külma soolvette o pärm säilub kauem peent keedusoola sisaldavas kausis o rabarberi keetmisel on soovitav lisada veidi soola, mis muudab maitse mahedamaks o et kala praadimisel vähem lõhnaks, pesta teda soolveega (üks teelusikatäis ühe liitri vee kohta) o toorest kapsast, lillkapsast ja seeni hoida veerand tundi soolvees, et vabaneda nendes peituvatest putukatest o munade värskuse kontrollimiseks kasutada soolvett (1 spl ühe klaasi vee kohta) - värske muna upub, riknenud ujub pinnal o kui toorele lihale puistata soola, hakkab temast varsti eralduma mahl, mis rikub liha kvaliteeti: keetmisel muutub selline liha kuivaks ja sitkeks; värske liha tuleb maitsestada
kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune kasutatakse enamasti garneerimisel, suupistete valmistamisel,
6. Tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud 26 cm pikkusesse keeksivormi ja küpseta eelsoojendatud 180º praeahjus 55 minutit. 7. Kuumuta apelsinikeedis ja võõpa jahtunud koogile. 8. Kaunista apelsinikooreribadega. LILLKAPSAS AJALUGU Lillkapsas on suhteliselt uus köögivili. Enne 1700. aastat kasvatati väga vähe. Esimesed kasvatajad olid Vahemeremaadest. Kokku kasvatatakse 32000 ha lillkapsast, enamasti Euroopas ja Aasias. Indias kasvatatakse 8000 ha. Itaalias ja Prantsusmaal 7000 ha. KASUTAMINE Toiduks tarvitatakse lillkapsaõisikut,mis koosneb mahlakatest lühikestest,mitmekordselt harunenud õievartest koos vähearenenud õiepungadega.Lillkapsaõisik on suhteliselt kõrge toiteväärtusega. Supid, vormitoitud, salat. Puhasta lillkapsa õisikud lehtedest, lõika ära vars õisiku harunemiskoha lähedalt, pese ja pane 10-20 minutitks nõrka soola- või äädikalahusesse, et
Lase segul mõni hetk seista (5-10 min.) ja täida muffinivormid kuni 2/3 ulatuses seguga. Küpseta 200 kraadi juures ~20 minutit. Muffinid on mõnusaks vahepalaks näljakustutamisel, sobivad kiireks hommikusöögiks või väljasõidule kaasa võtta. IRISE: 1. MUINASJUTULINE PÜREESUPP Kogume kokku kõikvõimalikud juurviljade jäägid, näiteks: 3 kartulit, 1 porgand, 1 brokoli kapsas, 1 mugulsibul. (Lisada võib ka kõrvitsat, tomatit, kaalikat, lillkapsast jne, aga oluline on, et oleks ka paar kartulit, mis supile tärklise tõttu mõnusama konsistentsi annab). Seejärel täidame kastruli veega selliselt, et juurikad on veega kaetud. Lisame pisut pipart ja soola. Paneme kastruli tulele. Kui juurviljad on pehmed (kahvliga katsuda), tõstan kastruli tulelt. Seejärel püreestan keedetud juurviljad ja keeduleeme saumikseriga ja lisan 1 spl rohelist pestot ning paki farmi toorjuustu või 200 g hapukoort
Parma juust Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu raputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud roog on ka penne pestokastme ja parmesaniga; hästi passib parmesan muidugi ka peaaegu kõikide teiste kuumade pastakastmete ja -roogadega. Sobib hästi pizzade ja gratäänide (eriti aga tomatit, mereande, brokkolit või lillkapsast sisaldavate) pinnale, samuti ka juustukastmetes ja fondüüdes või siis lihtsalt raputatakse püreesuppide peale. (Parmesani juust) 2.1.8 Mozzarella Küpsetamata itaalia juust, sobib salatitesse ja Pitsadele. Oma kodumaal ei kasutata pitsajuustuna kunagi ühtki teist juustu peale Mozzarella, riivitud Parmesaniga maitsestamine muidugi välja arvatud. Kindlasti proovige seda hõlpsasti sulavat juustu ka kuumade võileibade kattena ning ahjuroogade katmiseks
roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. 2.2.Puu- ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides. Kurki süüakse värskelt soolaga või marineeritult. Hapukapsast kasutatakse mitmekesiselt. Köögivilju kasutatakse enamasti suppides, täidistena või marineerituna. Salateid valmistatakse kuumtöödeldud ja tükeldatud toorainetest, harva kohtab salatis tooreid köögivilju. Kaunvilju kasutatakse teatud regioonides. 2.3. Liha. Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha
peaaegu poole moodustavad seedimatud kiudained -- need soodustavad soolestiku tegevust ja aitavad organismist kolesterooli välja viia. Kiudaineid on rohkem valges peakapsas, nui- ja rooskapsas, vähem lill- ja hiina kapsas. Valku on kapsas 1,2--4 % -- rohkem roos-, lill- ja nuikapsas, vähem valges ja punases peakapsas. Kapsad sisaldavad väärtuslikke toitaineid, kuid toiduenergiat annavad nad vähe -- 100 g valget pea- või lillkapsast annab 23--28 kcal, s.o. kolmandiku kuni poole sellest, mida saab näiteks kartulit süües. See-eest on kapsad suuremahulised ja tekitavad kiiresti küllastustunde. Seega võivad kapsast rohkesti süüa ka tüsedusele kalduvad ja väheliikuvad inimesed. Kapsad peaksid kuuluma ka selle inimese menüüsse, kes soovib kaalus maha võtta. Kapsa raviomadused Kapsast kirjutatakse ka mõnes ravimtaimeraamatus. Peale tõiga, et teda tarvitatakse toiduainena, annavad selleks põhjust veel kaks asjaolu.
Kuumad suvepäevad Kuumadel suvepäevadel tekib janu, kaloritest vabanemiseks sobivad siis hästi aedviljamahlad. Kuumadel suvepäevadel aitab silmi tugevdada roheline salat, spinat, herned, paprika ja tomatid. Pärast suvepuhkust Suvepuhkuse järgselt soovitatakse süüa aedvilju, sest neis on rohkeltvitamiine, mineraalaineid, mikroelemente, ensüüme. Organismile kasuliku foolhappe saab kätte spinatist, brokolist, lillkapsast, lehtkapsast, rohelistest ubadest. Madal foolhappe sisaldus päädib söögiisu puudumise, väsimuse ja unetusega. Teravili ja leib Tervislik hommikusöök annab meile päevaks hea enesetunde. Müsli peaks sisaldama erinevaid täisteratooteid kaera- ja nisuhelbeid, päevalilleseemneid, seesamit, linaseemneid, aga ka värskeid või kuivatatud puuvilju. Soovitatakse hommikul juua üks suur klaasitäis sooja vedelikku, see aitab kaasa toidu seedimisele.
Päevane vajadus • Allikadmarjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja C-vitamiini päevane soovitatav kogus kartul. on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: * 10 g kibuvitsamarjadest, * 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist, * 60 g mustadest sõstardest, * 90 g spargelkapsast, * 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist, * 150 g punastest sõstardest, * 190 g kaalikast, * 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest, * 210 g apelsinimahlast, * 250 g karusmarjadest. Biofunktsioonid •organism vajab sidekoe arenguks •haavade parandamiseks • oluline antioksüdant • aitab ära hoida viirusinfektsioone ja külmetust
12 · mustsõstrad, · petersell, · mädarõigas, · kiivi, · jõhvikad, · till, · tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), · valge peakapsas, · melon, · tomat, · kartul, · kaalikas, · aedmaasikad. PÄEVAKOGUS: Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100150 gr murakatest, 150200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200300 gr punastest sõstardest. 13 TEIS TSITRUSELIIKE: Kinkanipuu: Viljad kuldkollased, õhukese söödava koorega, hapud, Suhteliselt külmakindel, kasutatakse pookealusena. Pontsirus: Viljad kerajad, rohekaskollased, mõrud. Külmakindel heitlehine põõsas, kasutatakse pookealusena.
· Sobivad liivakad ja hästi väetatud mullad · Värsked kaunad mürgised Aedhernes · Külmakindel köögivili · 1.a · Liblikõielised · Suhkruhernes ja poetishernes · Ümarad terad ja kortsus terad · Kõrguse järgi. madalad mis ei vaja toestust kuni 70 cm ja pikad mis vajavad toestust. Kapsad Spargelkapsas · E. prokkoli kapsas on 1.a · Sarnaneb lillakapsale aga on vitamiinirikkam · Moodustab lillkapsast hõredamat õisiku · Vajab toitainete rikkast mulda ja komposti · Optimaalne kasvutemperatuur on 18-20C · Taimed kasvatatakse ette Nuikapsas · On külakindel kultuur · Toiduks tarvitatakse varasvilja · Vajab palju niiskust · Taimed kasvatatakse ette · Mulla suhtes pole nõudlik · 2.a Rooskapsas · Noorim kapsa kultuurvorm · 2.a · Ühel taimel 20-70 kaelapunga (kapsapeakest) · Toiduks tarvitame kaenlapungi
Talvel need aga mitmekordistuvad. Kodutoidu eelised Sa võid restoranis süüa erinevaid toite, aga need jäävad alati õige kodutoidu maitsele alla. Igapäevased argiroad sõltuvad väga palju söögitegemise oskustest, natukene ka viitsimisest. Tihti leiab laualt aga hautatud spinatirooga, suvikõrvitsast pajaroogi, hautatud Türgi ube, rohelise läätse toite, artisokki koos keedetud herneste, kartuli ja porgandiga, erinevaid baklazaanitoite, hautatud lillkapsast ning brokolit oliiviõli ja küüslaugujogurtiga, keedetud kikerherneid, ahjukala, paneeritud ansooviseid, hulganisti erinevaid küpsetisi oliivide, juustu, hakkliha või köögiviljadega. Sealiha muidugi ei sööda. Eelistatakse veise- ja lambaliha. Türklased kasutavad ära kõik lamba ja veise kehaosad, mitte midagi ei lähe raisku. Kuulus on lamba sabarasv, mida kasutatakse toidus. Üks spetsiaalne pühadetoit on kavurma, kus liha küpsetatakse lamba sabarasvas,
äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo rannal, mida peitis õhuke lumi. Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega.
Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo rannal, mida peitis õhuke lumi. Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega
soodsad tingimused. Kondüloome on võimalik diagnoosida juba läbivaatuse käigus. On võimalik ka laboratoorne koe uuring ja viirustüübi täpsustamine. Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised. Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks (Põder 2010). Vormid: · nahapinnast kõrgemad käsnad, näiteks soolatüükad ja nn. teravad kondüloomid, mis kobaratena meenutavad lillkapsast · lamedapinnalised papilloomid · paapulid - ümarad, nahapinnast pisut kõrgemad 5.1.Ravi Eesmärgiks on kaebusi põhjustavate kondüloomide eemaldamine ning viiruse ülekande võimaluse vähendamine. Enne kondüloomide ravi tuleks uurida teiste sugulisel teel levivate haiguste suhtes, kuna need võivad aktiviseerida HPV nakkuse ja tulemuseks on ebaõnnestunud ravi. Sõltuvalt kondüloomide asukohast valitakse sobiv ravimeetod.
Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. angerjate ja merivähkide virna all. Ta tundis ennast - ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? spargleid, artisokke, kõrvitsaid ja. lillkapsast. Seal ta istus, salatileheke käes. Ta sõrmed olid kõhnad, õrnad ja süsimustad, Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nagu oleksid tal peened nahkkindad käes olnud. nümfidega. Kõrbhallid kärvad katsid kogu ta keha. Ta juuksed kuklas olid püsti, sest ta
Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. angerjate ja merivähkide virna all. Ta tundis ennast - ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? spargleid, artisokke, kõrvitsaid ja. lillkapsast. Seal ta istus, salatileheke käes. Ta sõrmed olid kõhnad, õrnad ja süsimustad, Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nagu oleksid tal peened nahkkindad käes olnud. nümfidega. Kõrbhallid kärvad katsid kogu ta keha. Ta juuksed kuklas olid püsti, sest ta
Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, näiteks mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: 10 g kibuvitsamarjadest; 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist; 60 g mustadest sõstardest; 90 g spargelkapsast; 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist; 150 g punastest sõstardest; 190 g kaalikast; 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest; 210 g apelsinimahlast; 250 g karusmarjadest. 21 ( http://www.toitumine.ee/c-vitamiin/ ) C-vitamiin – aitab tugevdada immuunsust! Eriti soovitatav kasutada viiruste hooajal! 22 KOKKUVÕTE
Rosinad (4 spl ) Mandariin (2 keskmist) Päevalilleseemned (1 spl) Seesamiseemned (1 spl) Kõrvitsaseemned ( 1 spl) Mandlid (10 tk) Avokaado (1/8) Pähkel (15 tk) Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener LÕUNA-/ÕHTUSÖÖK Kana-aedviljavokk 350g kanafileed, tükelda 2 porgandit 1 suurem paprika ½ brokoli, õisikutena ½ lillkapsast, õisikutena 1 väike suvikõrvits Väike tšilli kaun (1-2 cm tükk) 2 küüslauguküünt Praadimisel palmi-/kookosrasva või võid Meresool, pipar Serveerimiseks salatilehed Joogiks: tomatimahl Valmistamine: haki tšilli, ja küüslauk väikesteks tükkideks. Kuumuta kana pannil kaane all rasvas ja lisa tšilli ja küüslauk. Pruunista kergelt ja eemalda pannilt. Lisa rasvainet ja pane pannile kõigepealt porgandi- ja selleriribad, sega. Paari minuti pärast lisa paprika. Lillkapsas ja
Vitamiin C ·rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, 75 mg * 10 g kibuvitsamarjadest, B2-vitamiinide oksüdatsiooni * 40 g astelpajumarjadest, vähendamiseks ning kaitsmaks paprikast või petersellist, valke, rasvu, süsivesikuid ja * 60 g mustadest sõstardest, nukleiinhappeid (RNA, DNA) * 90 g spargelkapsast, vabade radikaalide kahjuliku * 110 g kiivist, lillkapsast, toime eest, maasikatest, murakatest või tillist, ·organismi vastupanuvõime * 150 g punastest sõstardest, tõstmiseks, kevadväsimuse ja * 190 g kaalikast, stressi peletamiseks, * 200 g valgest peakapsast, ·ühendavate kudede apelsinidest, mandariinidest või
Nii kui kirjutatakse kao% lahtrisse kadu, siis kirjutatakse tehnoloogiasse, eeltöötlus, millest see kadu tekib. Tehnoloogiasse märgitakse, kuidas seda toiduainet eeltöödeldakse (kooritakse, kujundatakse, lõigatakse ära otsad, süvendatakse jne), et külmtöötlemisel esinevad sellised kaod. Näiteks: Lillkapsal võite tabelist leida külmtöötlemiskao 48%, mida kasutatakse, kui lillkapsal eraldatakse õisikud. Sellise kaoprotsendiga lillkapsas leiab kasutust kaunistusena. Kui lillkapsast tehakse püreesuppi, siis võib külmtöötlemiskadu olla ainult 10%, sest eraldatakse rohelised lehekesed ja ülejäänud osad tükeldatakse supi sisse ja hiljem püreeritakse. Külmtöötlemiskadu väljendatakse protsentides ja ümardatakse täisarvuni. Kuumtöötlemiskadu Jäätmete sorteerimine Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
teel levivatest haigustest. Inimese papilloomiviiruste hulgas eristatakse 100 alatüübi, millest igaühel on oma number, nt. HPV-1, HPV-16 jne. Suguelundite piirkonna papilloomiviirus nakkus kui sugulisel teel leviv haigus fikseeriti 1954 aastal, ning nüüdseks on see suguhaiguste hulgast kõige sagedamini diagnoositavaks haiguseks üle kogu maailma. Suguelunditele tekivad pehmed, roosakad või kahvatud näsalised moodustised (võivad meenutada lillkapsast) - teravad kondüloomid e. suguelundite tüükad, nad võivad esineda üksikult, kuid ka suurte inetute vohanditena. Tavaliselt on tekkinud vohandid valutud. Ravi seisukohalt on oluline teade, et kaasaegne meditsiini käsutuses on ravivõtted, mis likvideerivad kujunenud inetud kasvajalised vohandid, kuid lõplikus lahenduses - kas ja kui kauaks jääb HPV viirus nahka või limaskestale püsima - on keskne roll inimese enda immuunsüsteemil. Ükski seni meditsiini käsutuses olevatest
Rohke valgusisalduse tõttu ei sobi hapendamiseks 59. Lillkapsa olulisus. vitamiine: - C-vitamiini 7075 mg%, - B-grupi ja - PP-vitamiine. Mineraalainetest sisaldab: - kaaliumi, - fosforit, - kaltsiumi, - magneesiumi, - rauda. Valk on organismile kergesti omastatav, sisaldab palju asendamatuid aminohappeid. 100 g lillkapsast annab 23 kcal energiat 60. Lillkapsa kasutusviise Toiduks tarvitatakse lillkapsa õisikut: - sobib suppide, - ühepajatoitude, - vormiroogade, - salatite valmistamiseks. Lillkapsas sobib: - hoidiste tegemiseks, - sügavkülmutamiseks. Värskelt säilib ta lühikest aega. 61. Spargelkapsa väärtus ja kasutamine. Spargelkapsas sisaldab:
ristõielised jaoks. liiga niiske, muidu tekib Kaltsiumi puudusel õisik Kodusõnnik, kompost hallitus, mädanemine pruun ja mädane Spargelkapsas 1-aastane Talub lillkapsast paremini Kergemad huumuserikkad Tasub katsetada otsekülvi Mulla kobestamine, Koristada valikuliselt, nii Sarnane lillkapsaga külma liivsavi mullad kasvukohale (mai algul muldamine nagu õisik valmib Uinuvad pungad kaelal
· Vahetult enne starti nn. energiabatoonid (5080g süsivesikuid) Arvestada tuleb toidu edasiliikumise kiirusega maost · kuni 1 2 tundi · 200g teed ilma lisanditeta · 200g kohvi ilma lisanditeta · 200g kakaod ilma lisanditeta · 100200g piima, keedetult · 100g keedetud mune (poolpehmed) · 2 3 tundi · 200g kohvi koorega · 300500 g õlut · 300500g piima, keedetult · 100g mune · 150g keedetud lillkapsast · 150g kartuleid Toidu edasiliikumise kiirus maost (järg) · 3 4 tundi · 230g keedetud kanaliha · 250g keedetud veiseliha · 100g keedetud sinki · 160g toorest sinki · 150g musta leiba · 150g saia · 150g keedetud riisi · 150g keedetud porgandeid · 150g kurgisalatit · 150g tooreid rediseid · 150g õunu · 4 5 tundi · 250g praetud veisefileed · 250g praetud biifsteeki · 100g suitsuliha (15% rasva)
lisatakse müügikate Omahind müügikattega 99 5. Lisatakse käibemaks 6. Joonis 6.1. Kalkulatsiooni protsess ÜLESANDED 1. Arvuta toiduainete kogused ja kaod. Brutokaal ehk ostukaal = kaalukadu + kasutuskaal Netokaal ehk kasutuskaal = ostukaal - kaalukadu Ülesanne 1. Lillkapsast varuti salati jaoks 15 kg. Lillkapsa puhastamisel tekkis kaalukadu 20%. Kui palju saadi puhastatud lillkapsast? Arvutamine: Brutokaal - 15 kg lillkapsast, so 100% Kaalukadu – X kg, so 20% Kaalukadu: 15 kg – 100% X kg – 20% 100 Tehe: X = (15 * 20) : 100 = 300 : 100 = 3 kg
päeval või siis õhtupoolikul. hapendamiseks Kasvutingimused ja agrotehnika sama, mis valgel Salatite valmistamiseks, peakapsal toitude garneerimiseks Lillkapsa istikud on suhteliselt külmaõrnad. Neid võib avamaale istutada vahekaugusega 50 x 50 cm alles pärast suurte öökülmade möödusmist. Istikud ei tohi olla väljaveninud ega liiga suured, sest siis õisikut ei teki. Lillkapsast tuleb hoolega mullata, anda pealtväetist ja kasta, et ei tekiks kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine seisneb mulla kobestamises, pealtväetamises ja umbrohutõrjes. Ladva kärpimine soodustab Suppides, hautistes, peakeste tekkimist. vormiroogades jne Külvata juuni lõpul või juuli algul kasvukohale.
Täidiseks sobivad ka puuviljasalatid, mille kastmes hautatakse vahustatud koort, et täidis paremini rullides püsiks. Suupisteid võib kinnitada suupistetikkudega. 7. Millistest suupistetest koostatakse lihavaagen? Vorstiviilud, singiviilud, frikadellid, lihapallid, suitsuliha. 8. Millised lisandid sobivad lihavaagnale? Värskeid ja marineeritud kurke, värskeid ja konserveeritud tomateid, värskeid rediseid, marineeritud kõrvitsaid, konserveeritud herneid, keedetud ja marineeritud lillkapsast, keedetud ja marineeritud porgandeid, leht- ja teisi salateid, värsket ja konserveeritud maguspaprikat, maitserohelist, marineeritud seeni, marineeritud õunu, marineeritud ploome, värskeid tsitrusvilju. 9. Kuidas keedetakse kalasülti? Kalasüldi valmistamiseks eemaldatakse kaladelt lõpused, sisikond ja silmad. Kalad pannakse keema külma veega, kusjuures 1 kg kala kohta võetakse 1-2 l vett. Kalaliha
Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis, kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes, närvisüsteemis ja siseelundites. · Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega. · Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab sügelemist. All vasakpoolsel pildil näed sügelislesta ja paremal täisid! · Üks väga ohtlik haigus, mis levib sugulisel teel on AIDS
Vt mu arutlust "väsimuste" üle Brainstonns'i sissejuhatuses (Dennett 1978a) ja minu varasemat arutlust teoses Content and Consciousness (Dennett 1969: ptk 1) selle üle, mida valgustatu peaks ütlema pärastite (sake) ja häälte metafüüsilise staatuse kohta. (* Nende ja teiste "objektide" kohta vt selgitust tõlkija järelsõnast. Tlk.) 2 2. KVAALIDE ERILISED OMADUSED Intuitsioonipump # 1: vaatan, kuidas sa sööd lillkapsast. Ma näen, et sa vitsutad himuga auravat lillkapsaportsu, mille paljas lehk mind kergelt iiveldama ajab, ja ma leian end imestamas, kuidas võid sa seda maitset nautida, ning siis turgatab mulle pähe, et arvatavasti on (peab olema?) lillkap- sal sinu jaoks teistsugune maitse. Seda oletada tundub tõepärane, eriti kui ma tean, et üks ja seesama toit maitseb mulle tihti erinevalt. Näiteks esimene lonks hommikust apelsinimahla tundub palju ma-
annaabi.ee 
