Facebook Like

Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida selgitab Herzberi kahe-faktori teooria ?
  • Miks on grupimõtlemise teema väga tähtis ?
  • Mis vahe on EQ ja IQ ?
  • Millised on ärikeskkonna vaatlemise viisid ?
  • Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid ?
  • Mida väidab isiksusjoonte teooria ?
  • Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel ?
  • Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks ?
  • Kuidas muuta hoiakuid ?
  • Mis on väärtushinnangud ?
  • Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel ?
  • Mis on suhtlemise põhisisu ?
  • Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum ?
  • Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted ?
  • Mis on konstruktiivsete ja destruktiivsete konfliktide erinevus ?
  • Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused ?
  • Mis on eustressi ja distressi erinevus ?
  • Millised on enamlevinud üldised stressorid ?
  • Millised on enamlevinud tööalased stressorid ?
  • Kuidas vältida stressi ja läbipõlemist ?
  • Mis on innovatsioon ?
  • Milline võib olla inimese/töötaja asend grupis ?
  • Millised on grupi arenguastmed ?
  • Mis on grupimõtlemine ?
  • Mida tähendab konformism ?
  • Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad ?
  • Mis on sünergia ?
  • Mis on eestvedamine ?
  • Millised on põhilised 3 eestvedamisteooriate gruppi ?
  • Millised on põhilised juhi kui liidri käitumisstiilid ?
  • Milles seisneb nende sisuline erinevus ?
  • Mida nimetatakse motiiviks, mida motivatsiooniks ?
  • Millised erinevad tasustamise võimalused aitavad töötajat motiveerida ?
  • Kuidas seletada väidet: Palk on mõjus siis, kui ta on kooskõlas Võrdsuse teooriaga ?
  • Mis on enesemotivatsioon ?
  • Mis on organisatsioonikultuur ?
  • Millistest elementidest kujuneb organisatsioonikultuuri nähtav tasand ?
  • Milline on organisatsioonikultuuri tüpoloogia R. Harrison´i järgi ?
  • Mis on rituaali ja tseremoonia erinevus ?
  • Mis on emotsionaalne intelligentsus ?
  • Mis on empaatia ?
  • Milliseid väärsamme võib organisatsioon teha mõistmata EQ tähtsust ?
  • Milline on uue ja vana mõtteviisi erinevus talendijuhtimises ?
  • Millised abinõud aitavad liidril oma mõjuvõimu organisatsioonis läbivalt rakendada ?
  • Miks on vaja teadmiste juhtimist ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused
Teema 1
  • Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?
  • - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida;
    - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada;
    - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus;
    - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne.
    (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 
    2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimisel psühholoogilisi teste) 
    3)tükitöö – suurem tööviljakus, suurem palk 
    4)õigused ja kohustused olgu kõigile selged.)
  • Esindajad:
  • USA metallurgiatehase peainsener  Frederick Winslow Taylor (1856-1915). Ta uuris võimalusi ettevõtte kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks . Põhitähelepanu all oli tööviljakuse tõstmine. 
  • Autotööstur  Henry Ford, kes arendas tootmisprotsessi, millega kaasnes masstootmise süsteemi loomine.
  • Teadusliku juhtimise teooriat arendas edasi Henry Gantt , kes uuris tööliste tööefektiivsusel ja töötulemustel põhinevate palga – ja preemiasüsteemide valdkonda.
  • Tööviljakuse  tõstmise küsimustega ja tööliigutuste optimeerimisega tegelesid ka teadusliku juhtimise koolkonna esindajad abilelupaar Frank ja Lillian Gilbreth’id.
  • Selgitage “ Hawthorne efekti” olemust.
    • sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust.
    • Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel.
    • Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne.

  • Selgitage „Juhtimine eesmärgi kaudu“ olemust.
    Peter Drucker (sünd 1909 Austrias ) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis. Juhtimine eesmärkide kaudu sisaldab pidevat jälgimist ja tagasisidet saavutamaks eesmärke. 
    Eesmärgi- orientatsioon , st kõige tähtsam on mingi eesmärgi saavutamine. Kindel kord ja õigused ei ole tabu , vajaduse korral neid rikutakse ja muudetakse. Sisemist kokkukuuluvustunnet liikmete vahel ei teki. 
    • " Management by Objectives" - ühendab organisatsioonilised eesmärgid ning selle liikmete tegevuse. 
    Juhtimine eesmärgi kaudu eeldab: 
    a) organisatsiooni eesmärkide loomist ja kommunikatsiooni, 
    b) individuaalsete eesmärkide loomist, mis on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega, 
    c) tegevusplaani väljaarendamist, 
    d) tulemuste perioodilist mõõtmist. 
  • Mida selgitab Herzberi kahe-faktori teooria?
    Herzberg väidab oma kahe faktori teoorias seda, et vaid mõned sisemised vajadused on motivaatoriteks (saavutused, tunnustus, isiklik areng, vastutus, karjäär - motivatsioonifaktorid), kuid nende puudumine ei tekita veel negatiivset suhtumist . Teiste vajaduste (organisatsiooni poliitika, juhtimine, suhted, töötingimused, turvalisus nn hügieenifaktorid) olemasolu ei ole otseseks motiveerijaks, kuid nende puudumine tekitab rahulolematust
    Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab vähendada rahulolematust.
  • Miks on grupimõtlemise teema väga tähtis?
    Grupile on omane nn grupimõtlemine (Janis):
    Kindlusetunde illusioon – grupis töötades väheneb keskkonna hädaohu tunnetus
    Ratsionaliseerimine – liiga palju viidetakse aega oma otsuste kiitmiseks
    Usk oma grupi moraalsusse – oma grupp tundub eetilisena, teised mitte
    Stereotüpiseeritud vaatekoht oponendile – vastane tundub rumala ja saamatuna
    Konformsuse mõju – grupilahend ei ole väga hea enamuse surve tõttu
    Enesetsenseerimine – grupi liikmed ei julge välja öelda kõike
    Üksmeele illusioon – lahend tundub olevat vastuvõetav kõigile, kuid tegelikkuses see nii ei ole
    Meelsuse valvur – grupis domineerib sotsiaalne identiteet
  • Mis vahe on EQ ja IQ?
    - Emotsionaalne intelligentsus (EQ) tähendab võimet mõista iseenda ja teiste tundeid, motiveerida ennast ja teisi ning juhtida emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki – intellektuaalne ja emotsionaalne – väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks.
    - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni : eneseteadlikkus , eneseregulatsioon , motivatsioon , empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis baseerub emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi , mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks. Personaalsed kompetentsid määravad, kuidas me juhime iseennast.
    - Erinevalt IQ-st on emotsionaalne intelligentsus arendatav läbi kogu elu. 
  • Millised on ärikeskkonna vaatlemise viisid?
    Makro (PESTEL-analüüs: poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnilised, ökoloogilised ja seadusandlikud tegurid)- ja mikrokeskond (kliendid, strat liitlased ( partnerid ), konkurendid, ametkonnad) ning ettevõtte sisekeskond (org kultuur (sh org süsteemid) töötajad, omanikud -juhid).
    Wilsoni poolt on väljatoodud 3 põhilist viisi ärikeskkonna vaatlemiseks :
    objektiivne fakt – selge, mõõdetav ja defineeritav tegelikkus
    subjektiivne fakt, mille iseloomulikud tunnused sõltuvad üksikisiku või rühma tõlgendusest ja ettekujutusest,
    keskkonnda kujundamine, kus organisatsioon ise loob ja defineerib keskkonda (organisatsiooni subjektiivse info põhjal tehtud otsused mõjutavad keskkonda).
  • Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid ?
    • Vaatlus - Süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine
    • Juhtumite analüüsid- Põhjalik indiviidi, grupi või organisatsiooni analüüs
    • Küsitlused - Üldiste seoste ja parameetrite leidmiseks
    • Eriuurimused - Teatud kindla muutuja ja väljundi või tulemuse vaheline seos
    • Eksperimentaalsed uurimused- Eksperimentide korraldamine, Eksperimentaalne ja kontrollgrupp, Varieeritakse muutujaid
    • Laboratoorsed eksperimendid - Muutujaid manipuleeritakse ja mõõdetakse välja mõeldud keskkonnas
    • Intervjuud - Põhjalikud, annavad hea ülevaate
    Teema 2
  • Mida väidab isiksusjoonte teooria?
    väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused , mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise.
  • Kirjeldage nelja temperamenditüüpi.
    Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi.
    Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus - introvertsus ja neurootilisus -stabiilsus.
    Flegmaatik – stabiilne introvert
    Sangviinik – stabiilne ekstravert
    Melanhoolik – neurootiline introvert
    Koleerik - neurootiline ekstravert
  • Selgitage mõistet „kontrollikese“.
    Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum.
    Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni.
  • Kas taju on valiv? Selgitage.
    Taju on valiv. Valivus sõltub:
    • välistest faktoritest
    • tajuja sisemistest teguritest
  • Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel?
    • Tajuetalonid ehk stereotüübid
    • Analoogiate kasutamine
    • Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma
    • Loogiline järeldamine
    • Haloefekt
    • Kontrastiefekt
  • Selgitage JOHAR´i akent .
  • Endale tuntud
  • Endale tundmatu
  • Teistele
  • tuntud
  • Avatud ala
  • MINA TEAN + TEISED TEAVAD
  • Pime ala
  • MINA EI TEA + TEISED TEAVAD
  • Teistele
  • tundmatu
  • Varjatud ala
  • MINA TEAN + TEISED EI TEA
  • Tundmatu ala
  • MINA EI TEA + TEISED EI TEA

  • Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks?
  • isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus.
  • Kuidas muuta hoiakuid?
  • Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta (näit füüsikatunnid). tuleb arvestada:
  • Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi
  • Argumenteerimise viisi
  • Inimese enesehinnangut

  • Kirjeldage kognitiivset dissonantsi .
  • Kognitiivne dissonants tuleneb hoiaku käitumusliku ja kognitiivse aspekti vahelisest konfliktist. Kui inimesel on väljakujunenud, tugevatel uskumustel põhinevad hoiakud (religioossed, poliitilised), võib see esile kutsuda vahetu käitumisreaktsiooni.
  • Hoiak koosneb kolmest komponendist:
  • Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel
  • Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid.
  • Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne.
  • Mis on väärtushinnangud?
  • Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides , st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele.
  • Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus.
  • Kirjeldage isiksust kui tervikut Gordon Allport väärtustüüpide vahendusel.
  • Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel:
  •  Teoreetiku tüüpi inimene
  •  Ökonomisti tüüpi inimene
  •  Esteedi tüüpi inimene
  •  Sotsiaalset tüüpi inimene
  •  Poliitiku tüüpi inimene
  •  Religioosset tüüpi inimene
    • Teoreetiku tüüpi on inimene, kes peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel
    • Ökonomisti tüüpi on majandusliku väärtustüübiga inimene, kes peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust
    • Esteedi tüüpi on inimene, kes on orienteeritud ilule kui põhiväärtusele ja huvitatud kaunist ja esteetilisest
    • Sotsiaalset tüüpi on inimene, kelle sotsiaalsus on põhiväärtus, mis näitab huvi inimeste vastu, inimsuhete eelistusi, suhtlemissoovi
    • Poliitiku tüüpi on inimene, kes peab tähtsaks võimu teiste üle ja tahab saavutada oma eesmärke teiste kaudu. Nimetatakse ka jõu- ehk võimuinimeseks
    • Religioosset tüüpi on inimene, kelle huvikeskmes on maailma kui terviku mõistmine ja irratsionaalsete nähtuste seletamine

  • Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel?
  • Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet - sageli väljendatavad inimese eesmärkidena (nt Tõeline sõprus Perekonna turvalisus Mugav ja jõukas elu Täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine Tarkus ja küpsus mõista elu Põnev ja erutav elu Sotsiaalne tunnustus Võrdsed võimalused kõigile).
  • Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töössesuhtumine, suhtlemisviisid - v ahendid eesmärkide saavutamiseks.

  • Teema 3
  • Mis on suhtlemise põhisisu?
  • kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon.

  • Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum?
  • koosneb 4 komponendist:
  • SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega;
  • MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt;
  • SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes;
  • ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades.
  • Kirjeldage suhtlemisstiile.
  • kirjeldatakse kahe tunnuse abil:
    • Avatus suhtlemises.
    • Tagasiside märkamine.

  • Viis suhtlusstiili:
    • Ennast eitav , salgav suhtlemisstiil (I) ...kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse.
    • Ennast kaitsev (II) ...kujunebmadala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes.
    • Ennast näitav (III) … suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral.
    • Ennast teostav (IV) ... suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse.
    • Endaga kokkuleppiv (V) … suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral.


  • Kirjeldage suhtlemisbarjääre.
  • 1) Personaalsed barjäärid
  • - emotsioonid ,
  • - väärtushinnangud,
  • - erinev haridustase,
  • - sugu,
  • - rass
  • - sotsiaalne staatus
  • - halb kuulamisharjumus jne.
  • 2) Füüsilised barjäärid
  • - suur vahekaugus,
  • - müra ,
  • - valgus.
  • 3) Semantilised barjäärid
  • Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu.
  • Suhtlemisel kasutatavad sümbolid : sõnad, pildid, kindla tähendusega teod.
  • 4) Valikuline tajumine
  • Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda.
  • Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda.
  • Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks.
  • 5)Kultuurimõju
  • Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele.
  • 6) Tagasiside puudumine
  • Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist.
  • 7)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #1 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #2 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #3 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #4 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #5 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #6 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #7 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #8 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #9 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #10 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #11 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #12 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #13 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #14 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #15 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #16 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #17 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #18 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #19 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #20 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #21 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #22 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #23 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #24 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #25 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #26 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #27 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #28 Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Miitsy Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    40
    docx
    Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused
    34
    docx
    Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused
    10
    docx
    Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused
    14
    doc
    Organisatsioonikäitumise eksamikonspekt
    8
    doc
    Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused
    28
    docx
    ORGANISATSIOONIKÄITUMISE EKSAMIKÜSIMUSED 2015
    15
    docx
    Organisatsioonikäitumine eksamiküsimused ja vastused
    161
    pdf
    Juhtimise alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun