II KT kordamisküsimused vastustega (0)

Q: Mida nimetatakse otsustamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Mida nimetatakse mõjuvõimuks?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Mida nimetatakse delegeerimiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Millistel juhtudel on vaja delegeerida?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Millistel juhtudel ei saa delegeerida?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Mida nimetatakse eestvedamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Millised on juhi ja liidri erinevused?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Millised on eduka liidri peamised isiksuseomadused?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Q: Mida nimetatakse coachinguks?

Vastus leiad õppematerjalist: II KT kordamisküsimused vastustega

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Organisatsiooni juhtimine

1 Hindamata

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse otsustamiseks?
Mida nimetatakse mõjuvõimuks?
Mida nimetatakse delegeerimiseks?
Millistel juhtudel on vaja delegeerida?
Millistel juhtudel ei saa delegeerida?
Mida nimetatakse eestvedamiseks?
Millised on juhi ja liidri erinevused?
Millised on eduka liidri peamised isiksuseomadused?
Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused?
Mida nimetatakse coachinguks?
Millised on tulemusliku coachi eeldused?
Mida nimetatakse motivatsiooniks?
Milliseid tasusid nimetatakse sisemisteks tasudeks?
Milliseid tasusid nimetatakse kaudseteks tasudeks?
Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel?
Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks?
Kuidas muuta hoiakuid?
Mida nimetatakse väärtushinnanguteks?
Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel?
Kuidas käitub ja suhtleb alistuva stiiliga" inimene?
Kuidas käitub ja suhtleb agressiivse stiiliga" inimene?
Kuidas käitub ja suhtleb kehtestava stiiliga" inimene?
Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid?
Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted?
Mida nimetatakse konfliktiks?
Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused?
Mida nimetatakse stressiks?
Millised on enamlevinud üldised stressorid?
Millised on enamlevinud tööalased stressorid?
Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks?
Millised on õppimist toetavad ja takistavad tegurid?

TMO3171 KORDAMISEKS
KONTROLLTÖÖ NR 2

Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses.

Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega.
See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine.
Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel:
- kohanemiseks mikro - ja makrokeskkonna muutustega ;
- vigade kuhjumise vältimiseks;
- kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle:
- omahinna minimiseerimiseks.
Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust

Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel?
Xxx

Mida nimetatakse otsustamiseks?

Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel.
Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist.

Selgitage otsustamise etappe.

Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust.
Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks.
Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel.
Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav.
Otsuse elluviimine , st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine.
Tulemuste hindamine ja tagasiside

Mida nimetatakse mõjuvõimuks?

Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik.

Selgitage mõjuvõimu allikaid . Sõnastage eluline/praktiline näide.

Positsioonist tulenev võim:
- Tasu
- Karistus
Sundus Isiksusest tulenev võim:
- Asjatundlikkus
- Karismaatilisus

Mida nimetatakse delegeerimiseks?

Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile.

Millistel juhtudel on vaja delegeerida ? Sõnastage eluline/praktiline näide.

Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid.

Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide.

Juht ei suuda oma tegevust plaanida;
Juht kardab , et alluvad teevad midagi temast paremini;
Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös;
Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist;
Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt.

Mida nimetatakse eestvedamiseks?

Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004).
Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist (Mullins 1993).
Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel ( Vadi , 2001).

Millised on juhi ja liidri erinevused?

Juht – isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim
Liider – isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda

Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja toimimise põhimõtet.

- Strategy – the route that the organization has chosen for its future growth; a plan an organization formulates to gain a sustainable competitive advantage
- Structure – the framework in which the activities of the organization's members are coordinated. The four basic structural forms are the functional form, divisional structure, matrix structure, and network structure.
- Systems – the formal and informal procedures, including innovation systems, compensation systems, management information systems, and capital allocation systems, that govern everyday activity .
- Style – the leadership approach of top management and the organization's overall operating approach; also the way in which the organization's employees present themselves to the outside world, to suppliers and customers.
- Skills – what the company does best ; the distinctive capabilities and competencies that reside in the organization.
- Staff – the organization's human resources; refers to how people are developed , trained, socialized, integrated, motivated , and how their carriers are managed .
- Shared values – originally called superordinate goals ; the guiding concepts and principles of the organization – values and aspirations, often unwritten – that go beyond the conventional statements of corporate objectives; the fundamental ideas around which a business is built ; the things that influence a group to work together for a common aim.

Millised on eduka liidri peamised isiksuseomadused ?

K. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega:
- Intelligentsus
- Sotsiaalne küpsus
- Sisemine motivatsioon
- Hoiak inimsuhetele
Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused:
- Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus;
- Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ;
- Meeskonna- ja koostöö oskused;
- Suhtlemise, sh kuulamisoskused;
- Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus;
- Otsustus - ja vastutusvõime;
- Tasakaalukus kriitilises olukorras.

Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused?

Karismaatilise liidri omadused:
- enesekindlus ;
- domineerimine;
- paindlik rollide valdamine ;
- endast mulje kujundamine;
- isiklik veetlus ja külgetõmme.

Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte kirjutada sõjaväega seonduvat näidet)
Xxx

Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.
Xxx

Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.
Xxx

Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest?

Liidristiili efektiivsust mõjutavad:
- ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia , maht;
- otsese juhi liidristiilid ;
- rühmanormid;
- kontrolli ulatus;
- Välised ohud ja surve;
- organisatsioonikultuur.

Mida nimetatakse coachinguks?

Coachingu mõiste pärineb spordist
Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil.
Küsimus on õppida aitamises, mitte õpetamises.

Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu.
Xxx

Millised on tulemusliku coachi eeldused?

Emotsionaalne intelligentsus.
Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast.
On väga aus ja eetiline.
Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse.
Tunneb oma võimete piire , austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest.
Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja.
Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid
nn laserküsimusi.
Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena.
Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia.

Mida nimetatakse motivatsiooniks?

Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust.
Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma.
Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna.

Selgitage A. Maslow Vajaduste püramiidi teooria olemust tuues püramiidi iga tasandi juurde elulisi /praktilisi näiteid.

Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide.

Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga – nim. motivaatoriteks.
Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid – nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks.
Motivaatorid:
- saavutuste tunnustamine;
- edukus töös (saavutused);
- töö huvitavus ja sisukus;
- töö vastutusrikkus ning tähtsus;
- ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus);
- arenguperspektiivid.
Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid:
- töötingimused;
- suhted kaastöötajatega;
- suhted ülemusega;
- tegevuse reglementeeritus;
- juhtimisstiil ;
- palk;
- staatus;
- olmeolud;
- isiklik elu.
Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades.
Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata.
Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele.

Milliseid tasusid nimetatakse sisemisteks tasudeks?

Sisemised tasud Iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest.
Sisemisteks tasudeks võivad olla:
- saavutamise tunne;
- enesekiitus;
- rahulolu tööst;
- sisemine arenemine;
- oma staatuse tunnetamine .

Milliseid tasusid nimetatakse kaudseteks tasudeks? Kuidas jagunevad kaudsed tasud?

Välised tasud …antakse inimesele kellegi teise poolt, üldjuhul organisatsiooni poolt.
Välised tasud võib jagada:
- ainelised tasud;
- moraalsed tasud.
Ainelised tasud – töötajaid hüvitatakse materiaalset heaolu mõjutavate vahenditega, nagu palk, preemia jne.
Moraalsed tasud – töötajat tunnustatakse, avaldatakse kiitust, edutatakse jne.

Kuidas seletada väidet: Palk on mõjus siis, kui ta on kooskõlas Võrdsuse teooriaga?
Xxx

Selgitage meeskondade ja gruppide sarnasusi ja erinevusi.

Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad .
Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu:
- Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk)
- Liikuv liidri roll
- Vastutus otsuste ja tulemuste eest
- Sünergia.
- Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele.
- Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine.
- Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks.

Selgitage mõistet konformism . Sõnastage näide.

Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism .
Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest.

Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe.

Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest.

Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum.
Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni.

Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel?

Tajuetalonid ehk stereotüübid
Analoogiate kasutamine
Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma
Loogiline järeldamine
Haloefekt
Kontrastiefekt

Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks?

Hoiak koosneb kolmest komponendist :
- Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent – põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel
- Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid.
- Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne

Kuidas muuta hoiakuid?

Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada:
- Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi
- Argumenteerimise viisi
- Inimese enesehinnangut

Mida nimetatakse väärtushinnanguteks?

Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides , st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele.
Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut.
Näit. raha ei saa pidada väärtuseks, aga rikkust küll.

Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? Sõnastage eluline/praktiline näide.

Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid
Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused
Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt organisatsiooni missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmises, töötajate käitumises.

Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Xxx

Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Xxx

Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide.

Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt.
Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt.
Kehtestav käitumine on abivahendiks “ei” ütlemise situatsioonis.

Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid?

Personaalsed barjäärid
- emotsioonid ,
- väärtushinnangud,
- erinev haridustase,
- sugu,
- rass
- sotsiaalne staatus
- halb kuulamisharjumus jne.
Füüsilised barjäärid
- suur vahekaugus,
- müra,
- valgus.
Semantilised barjäärid
- Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu .
- Suhtlemisel kasutatavad sümbolid: sõnad, pildid, kindla tähendusega teod.
Valikuline tajumine
- Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda.
- Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda.
- Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks.
Kultuurimõju
- Eri kultuuridest pärit inimesed kalduvad etnotsentrismi, st eelistavad oma kultuuri teistele.
Tagasiside puudumine
- Üks või mõlemad (suhtlevad ) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru talle lähetatud sõnumist.
Rolliootused ja staatus
- Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse , kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega.

Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted?

Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt.
Probleemide kirjeldamisel tuleb jääda mõõdukaks vältides kategoorilisi musta - valge terminoloogiat.
Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi.
Tagasiside pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele.
Kui on põhjust teist inimest kritiseerida, siis tuleb lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta.

Mida nimetatakse konfliktiks?

Inimestevaheline tüli/lahkheli tekib tavaliselt olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema

Selgitage konstruktiivsete ja destruktiivsete konfliktide erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide.

Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid …on sellised, mille lahendamisel ollakse loominguline, kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis.
Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid …tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu.

Millised on konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused?

Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid .
Vältimine – surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides.
Võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida.
Tasandamine – lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia .
Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma . Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele.

Mida nimetatakse stressiks?

Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas hea või halb stress

Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide.

Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga.
Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise.

Millised on enamlevinud üldised stressorid ?

Suhete katkemine;
Igasugused ebaõnnestumised;
Kiirustamine;
Igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis;
Töötamise füüsilised tingimused;
Igasugune pidev ohu situatsioon
Kestev võistlus, konkurentsisituatsioon
Tegevusetus ;
Füüsiline väsimuslikkus, kurnatus.

Millised on enamlevinud tööalased stressorid?

ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressursside tingimustes;
töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele;
ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused;
töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust;
töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust;
kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata;
ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents jne.);
segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse;
suur vastutus.

Selgitage mõistet läbipõlemine.

Läbipõlemine (burnout) on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine.

Selgitage kaasava juhtimise olemust. Sõnastage eluline/praktiline näide.

Kaasav juhtimine on juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organisatsioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel sünnib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu.
Kaasamine muutub üha enam oluliseks siis, kui:
- inimesi soovitakse ühise eesmärgi nimel tegutsemas näha;
- olemasolevale probleemile puuduvad ühesed lahendused;
- otsused puudutavad paljusid inimesi;
- on kriis, tüli või segadus ;
- soovitakse leida loovaid, tulevikku suunatud lahendusi;
- vastuvõetud otsusega kaasneb vastutus ja inimestel on võimalus asju ellu viia;
- tahetakse teha otsused läbipaistvamaks.
Kaasamine on kõige laiemalt sellise keskkonna loomine, kus inimesed on valmis tegutsema, võtma vastutust ja pühenduma. Tehnikad : „ring“, „maailma kohvik“, „avatud ruum“ jt.

Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe.

Muutus on planeeritud (org. strateegia, struktuur jne) või planeerimatu (tööjõu koosseis, riiklik reguleerimine) vastus mingile survele.
Org. arenedes muutuvad nii eesmärgid kui strateegia, tööjõuvajadus jne.
Pidevalt muutub ka väliskeskkond.
Org-s vajatakse muutusi siis, kui selle liikmed on orienteeritud rohkem minevikule kui tulevikule.
Organisatsiooni muutus on seotud 4 teguriga : inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne /eesmärk.

Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks?

Muudatuste juhtimiseks on vaja uuendusliku hingega inimest, kelleks võib olla:
- Juht ise, kes võtab vastutuse endale;
- Juht koos selleks moodustatud rühmaga;
- Staabistruktuuri kuuluv spetsialist;
- Väliskonsultant, kuid ta ei tunne piisavalt organisatsiooni.

Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused?

Levinumad inimlikud põhjused muudatuste tõrjumiseks:
- Isiklikud huvid;
- Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel;
- Info puudulikkus;
- Hirm ebaõnnestumise ees;
- Kaaslaste surve;
- Kultuurilised eripärad;
- Isiksuste vahelised konfliktid;
- Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid.
Inimlikust vastuseisust tulenevad ka organisatsiooni vastuseisu allikad:
- väljakujunenud harjumus teha asju ikka ja jälle samal viisil;
- inertsus – tendents jätkata samas suunas.

Selgitage õppivaks organisatsiooni olemust.

Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui organisatsioon on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist:
- teadmised, oskused ja võimed
- teadlikus ja vastuvõtlikus
- suhtumine ja veendumused.
Õppiva organisatsiooni ülesehitamine on kestva õppimise protsess.
Senge (1997) peab õppiva organisatsiooni ülesehitamisel vältimatuks järgmist kahte paralleelselt toimuvat tegevust:
- rõhutada pidevalt iga töötaja arengu olulisust organisatsiooni kui terviku seisukohalt
- pakkuda õppimisvõimalust tööpostil.

Millised on õppimist toetavad ja takistavad tegurid?

Õppimist mõjutavate jõudude analüüs – jõud võivad olla toetavad ja taksitavad.
Toetavad jõud:
- konkurentsist tulenev surve;
- uute tehnoloogiate kasutuselevõtt;
- juhtkonnapoolne surve.
Takistavad jõud:
- õppimisele vastutöötavad grupinormid ;
- rahulolu jooksvate töötulemustega;
- õppimise vajalikkuse mittetunnetamine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

wirx911 Õppematerjali autor

II KT kordamisküsimused vastustega.
Mõni üksik küsimus pole vastatud.

Virve Siirde 2018 kevad

organisatsiooni juhtimine virve siirde II KT

Sarnased õppematerjalid

pdf

Organisatsiooni juhtimine KT2

TMO3171 KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 2 1. Selgitage kontrollimise kui juhtimistegevuse olemust ja vajadust organisatsiooni tegevuses. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkid saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 2. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid. (Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused: • Andmete (info) kogumine ja standardite mää

Organisatsiooni juhtimine

docx

Juhtimine

1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesmärke ei saavutata üksi, va

Juhtimine

docx

Organisatsioonikäitumine Kontroltöö küsimused

1. Milliseid uurimismeetodeid kasutatakse organisatsioonikäitumises teaduslike tulemuste saavutamiseks? 1. Vaatlused 2. Juhtumite analüüsid 3. Küsitlused 4. Eriuurimused 5. Eksperimentaalsed uurimused 6. Laboratoorsed eksperimendid 7. Intervjuud 2. Kirjeldage erinevaid isiksusjoonte teooriaid. Hippokratese ajast:  inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise.  4 temperamenditüüpi. 2 isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus- introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. Weiss (1996): väitis, et on olemas viis põhilist isiksuse parameetrit, mis määravad kindlaks inimese käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – s

Organisatsioonikäitumine

docx

TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2

TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel?  Sõnastavad eesmärke  Loovad usaldussuhteid  Oskavad kuulata  Oskavad anda positiivset tagasisidet  Tuginevad prognoosidele  Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaastöötaja

Juhtimine

docx

TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2

Juhtimine ja eestvedamine

docx

TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ NR 1

Juhtimine

docx

Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused

KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust

Organisatsioonikäitumine

docx

TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS – KONTROLLTÖÖ nr 1

TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamisel. Organisatsioonil on sotsiaalne identiteet, struktuur, strateegia ja tehnoloogia saavutamaks ühist eesmärki. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse su

Haldusjuhtimine

Rohkem sarnaseid