.......................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..............................................................9 3. Enesemotivatsioon ............................................................................................................10 3.1. Tahte säilitamiseks õpi puhkama ................................................................................11 4. Juhtimisvead, mida võiks vältida ......................................................................................13 Kokkuvõte .......................................................................................................
Enesejuhtimine Koostajad: Anastassia Kivisaar Zara Mesropjan Õppejõud: Mare Kurvits Mis on enesejuhtimine? Enesejuhtimine (selfmanagement) on lai teemadering, milles käsitletakse inimese edukaks toimetulekuks vajalikke oskuseid nii töös, õpingutes, kui igapäevases elus üldse. Enesejuhtimine Eesmärgid Probleemide lahendamine Edu Ajajuhtimine Enesemotivatsioon Isiksus ja enesehinnang Emotsioonide juhtimine Eesmärgi püstitamine Eesmärk on tulemus, mida me soovime saavutada Lähieesmärk Kaugem eesmärk EESMÄRKIDE olemasolu: motiveerib tegutsema võimaldab oma tegevusi planeerida ja organiseerida võimaldab tegutseda suunatult Probleemide lahendamine Tunnetamine Sõnastamine Eesmärk Lahendusvariandid Parim lahend Tegevusplaan Tegevus EDU EDU VALEM: Võimed Motivatsioon
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad
Meeskonnatreeni jõudmine 1 päev suve- ng päevade * erinevad intelligentsused (emot-sionaalne, ratsionaalne, raames praktiline, vaimne) * eetika juhi töös Enesemotivatsioon ja tööstressi vähendamine * tippmeeskondadest koosnev organisatsioon * organisatsiooni eesmärkide ja visiooni ühine mõistmine * ühishuvi loomise põhimõtted Müügimees- Edukas müük ja * kliendikeskse mõtteviisi põhi- 2 päeva
Millised on just need aspektid koolis ja kodus, mis mõjutavad õpilase tulemusi ja edukust? Õpetajate suust kuuleb tihti ütlusi, et me ei õpi nende, oma vanemate, kooli juhtkonna ega kooli jaoks, kuigi räägitakse ka, et meie tulemuste pärast langeb kooli maine, vaid iseenda jaoks. See on tõsi koolid on rajatud hariduse saamiseks ning haridust on vaja meil endil . Seetõttu on õpilasel kõige suurem vastutus enda tulemuste eest . Enesemotivatsioon on üks olulistest elementidest edukate õpitulemuste saavutamiseks, samuti on väga tähtis huvi õppimise vastu. Parimate tulemuste saavutamiseks peaks iga inimene ise välja töötama oma meetodi, või vähemalt proovima erinevaid paljudele kasu toovaid viise õppimiseks, näiteks rahuliku ja inspireeriva muusika kuulamine töötamise ajal ja õppimine järjepidevate lühikeste pausidega kindlate ajavahemike tagant.
2. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseeruda. 3. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS KOOSNEB GOLEMANI JÄRGI 5-ST OSAST: o Eneseteadlikkus - oma tunnetest arusaamine ja nendel vahet tegemine. o Tujude kontrollimine - oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. o Enesemotivatsioon - oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. o Empaatia - teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. o Suhetega toime tulemine - inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konfl ikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Sotsiaalne intelligentsus on inimese võime mõista ja
lõpuleviimine, õiglus, kord, lihtsus, laiahaardelisus, püüdlikkus, mängulisus, iseseisvus ja tähendusrikkus. Mõte on selles, et kui meie madalamad vajadused on rahuldatud, otsime kõrgemaid, et rahuldada neid ja teisi sarnaseid vajadusi (1: 96). 12 7. KUIDAS ENNAST TEOSTADA? Eneseteostus ning motivatsioon käivad käsikäes. Et end teostada on vaja motivatsiooni. Enesemotivatsioon on inimese võime panna ennast ilma välise sunnita püüdlema teatud eesmärkide poole. Teisiti öeldes tähendab enesemotivatsioon võimet teha vahet asjadel, mida peab tegema ja mida inimene tahab teha (4). 7.1 Eneseteostuse strateegiad Inimvajaduste püramiidi looja Maslow on välja loetlenud ka mooduseid, kuidas eneseteostust saavutada. Need kõik sisaldavad põhiotsuse tegemist selle kohta, kuidas toimida. 1
suhted halvenevad. Jacobi käitumine võib halvemal juhul ka edasi kanduda. Ettevõttes võib ka tulla olukordi, kus pole kedagi, kes saaks Jacobi töö üle vaadata ning seetõttu võib mõni asi jääda tegemata. Selle olukorra põhjuseks võib olla harjumus olla alluv, vajadus saada kinnitust, allaheitlik käitumismaneer, hirm, enesekindluse puudumine, vähene riskivalmidus, alateadvusest tulenev kompleks. Põhjuseks võivad olla ka madal enesemotivatsioon või puudus isiklikust analüüsivõimest, sõltuvus teiste otsustest, pidades neid endast edukamateks ja paremateks. Analüüs 1. Maslow 5) Enseteostus - täitmata, sest ta ei suuda töid ise lõpetada, ilma, et keegi kontrolliks. Kuigi ta on võimeline( töötas ennast üles ), kuid hetkel pole aktuaalne. 4) Tunnustus täitmata, sest käib ja küsib heakskiitu ja pole teada, kas talle on öeldud, et ta on intelligentne ja mainekas insener.
mille kaudu rõhub Võimalik intellektuaalses, toimub õppimisel saavutada sotsiaalses ning õppimine ning väga palju autonoomne vaimses arengus seeläbi inimese kogemustele- mõtlemine Oluline on mina areng motivaator. enesemotivatsioon, sest selleta õppimist ei toimu teooriad, Humanistlik Konstruktivistli Humanistlik millele k õpiteooria tugineb kuidas Õppimine on Õppimine on Õppimine on
emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: Oma emotsioonide teadustamine Emotsioonide juhtimine Enesemotivatsioon Emotsioonide äratundmine teistes Suhtekorraldus Harjutus Internetisuhtluses emotikon = emotsiooni kujutav pilt Kujutage ette, et emotikone ei saa kasutada! Mis juhtub? Klassi diskussioon... Emotsioonide tähtsus Kui sõnad ja emotsioonid Kui sõnad ja emotsioonid (näoilmed) on vastuolus, siis emotsioone usutakse rohkem kui sõnu. N: Keegi ei usu inimest kes ütleb, et kõik on korras, kuid ise samal ajal nutab, mossitab vms. Kokkuvõte
- OTSUSTUSROLLID: uuendaja, ressursside jagaja, läbirääkija Juhtimis alused - Tlü - OSKUSED: tehnilised, suhtlusalased, kotseptuaalsed Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus - Eneseteadvus - Emotsioonide juhtimine - Enesemotivatsioon - Empaatia - Suhtekorraldus - Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikku sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad. Karismaatiline liider - Loob visiooni - Tekitab missioonitunde - Annab väärtused inspireerib - Julgustab - Intelligentne probleemidelahendaja - Isikliult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 - 1911 Frederic Taylor ,,The Principles of Scientific Manangement" Teaduslikud juhtimise alused:
RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks töötajaks, et tema töö oleks korras ning saaks toimida ühtne rahulolev kollektiiv. Motiveeritud ja rahulolev töötaja on organisatsioonis edasiviivaks ja
tegema. Kuid kahjuks pean ütlema, et enamus neist ei pruugi iseendasse vaadata ja midagi muuta. Inimesed on väsinud oma teekonda jätkamast. Nad puutusid raskustega kokku ning lasid käed alla, nad näevad laostunud välja, sest miski muu peale raha enam ei motiveeri. Ma ei välista, et raha ja teised välised hüved on minu jaoks oluline motivaator, kuid peamiseks motivatsiooni allikaks on siiski sisemised motiivid. Kokkuvõttes tahaks öelda seda, et kui tahad oma elus saavutada edu, on enesemotivatsioon väga kõrgel kohal. Peab teadma, kuidas end motiveerida. Inimene võib hoida oma vaimu kõrgel tasemel sõltumata sellest kui kohmetu situatsioon või olukord on. See on ainulaadne viis vajalike jõudude saamiseks, mis aitavad raskustest jagu saada. Alustama peab alati endast, mitte otsima väliseid motiive. Inimene peab hästi aru saama, mida tähendavad sisemised motiivid tema elus. Kui ta oskab neid hinnata, on need enda jaoks paika seadnud
entusiasmi. 28. Motiiv (motive) - on inimest aktiivsusele ajendav tegur. Motiivideks võivad olla vajadused, ootused, soovid midagi saavutada. Motiivid võivad olla sisemised (isiklikud soovid ja vajadused) ja välised (materiaalsed, teiste inimeste kaudu tulevad). 29. Rahulolu - kui emotsionaalne seisund kajastab vajaduste rahuldatuse astet, suhtumine aga vajaduste intensiivsust. 30.Vajadus 31.Eneseteostus 32. Enesemotivatsioon - inimese võime panna end ise püüdlema teatud eesmärkide poole ilma välise surveta. Lihtsamalt öeldes tähendab enesemotivatsioon võimet teha asjadest, mida peab tegema, asjad, mda inimene tahab teha. 33.Väärikus - integratiivne näitaja, mis koosneb lugupidamisest iseenda ja teiste vastu, oma väärtuslikkuse tunnetamisesest ja teiste inimeste austamisest. Väärikus tähendab ka sisemiste printsiipide ja väärtuste olemasolu ning nendest kinnipidamist igapäevaelus. Teemad 1
rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. 4 Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast 1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. 2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. 3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. 4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. 5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. 5 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust?
hakkama. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseerida. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. Emotsionaalne intelligentsus koosneb Golemani järgi 5-st osast 1. Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. 2. Tujude kontrollimine- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. 3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. 4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. 5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. 5 Mis on emotsioon?
psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid. (www.psych.ut.ee/psych/index.cgi/d&45ae15b333ca443d868ba) Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: · Oma emotsioonide teadustamine · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Emotsioonide äratundmine teistes · Suhtekorraldus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk. 60-61) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle
2.1 Millist Ulla käitumist oleks vaja muuta? Esmane oluline vahend töötaja motiveerimiseks on omavaheline suhtlus töötaja ja juhi vahel. Kommunikatsioon on oluline vahend tagasiside saamise ja andmise vahel. Kommunikatsioonihäire võib põhjustada ebatäpse või eksitava info andmise. Esmalt tuleks Ullaga rääkida, anda omavahel üksteisele tagasisidet, millised võivad olla probleemid, mis põhjustavad tööviljakuse langemist. Leida tema enesemotivatsioon ja teda motiveerida, et ta jääks ettevõttesse edasi tööle. Võiks läbi viia arenguvestluse. Kui vaadata Elton Mayo teooriat sisemise motivatsiooni kohta (töötaja individuaalsed omadused) ning mängu tuua KOHTUNIK`u printsiip, siis oleks vaja kindlaks teha ootuste ja eesmärkide määramine millised on Ulla ootused ettevõttele, et hea ja kogemustega töötaja jätkaks töötamist nende heaks ka edaspidi. Ja vastupidi, millised
Motiveerimine on seotud inimese minapildiga ja sellega tuleb arvestada. Motiveerimine loob eeldused vastutustunde tekkeks. Motiveerimine on personaalne ja see eeldab motiveeritava tundmist ning tema väärtuste ja vajadustega kursis olemist. Motiveerimise viisid: - tasu kaudu; - selgitamise teel, mida teisel on võita (näidatakse kasusid, teise väärtuste ja vajaduste kaudu); - tunnustamise kaudu Enesemotivatsioon on emotsioonide mobiliseerimine eesmärgi teenistusse. Ma saan hakkama, ma teen selle ära "kontrollitud emotsioonid" Vastutustunne on sisemine vajadus toimida mingil viisil. Vastutustunne tekib kui esineb: - isiklik aspekt (sisemine veendumus, et seda tuleb teha; tegevus tugineb inimese väärtustele ja eesmärkidele); - valikuvabadus (võimalus ise otsustada, kohustuse vabatahtlik võtmine); Maailmapilt on indiviidi suhtumine teistesse. E
17) Millisest viiest põhikomponendist koosneb emotsionaalne intelligentsus? Oma emotsioonide teadvustamine. Kui me oma tegelikke tundeid tähele ei pane, jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises,
4) Nimeta emotsionaalse intelligentsuse viis peamist valdkonda (Salovey käsitluse järgi). · Oma emotsioonide teadvustamine. Kui me oma tegelikke tundeid tähele ei pane, jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. · Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). · Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). · Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist
· projektsioon - inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele EQ emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda meis tekkivaid tundeid ja oskus neid tundeid reguleerida. EQ koosneb 5-st osast: x Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. x Eneseregulatsioon- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu. x Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. x Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. x Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt
Juhtide põhiline kohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Juhtimise komponendid: keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal Juhtide rollid ja oskused - Suhtlusrollid: esindaja, estvedaja, sidepidaja - Info rollid: vastuvõtja, jagaja - Otsustusrollid: läbirääkija - Oskused: tehnilised, suhtlusalased Mida nõutakse juhtidelt? EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS: - Eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, enesemotivatsioon, empaatia, suhtekorraldus Karismaatiline liider - Loob visiooni, inspireerib, väärtustab Juhtimisteooriate areng 1911- Frederic Taylor Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus, vastutus 5) Juhtkonna roll, töölise roll Max Weber BÜROKRAATLIK juhtimine: Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk 1) Selge tööjaotus
kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab sõltumatuse vajadus, saavutus- ja tunnustusvajadus, soov kontrollida oma keskkonda ja saatust, võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat iseloomustab uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus, innovaatilisus, enesekindlus, proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia, enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus, visioon ja vaist, soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule sarnase sissetuleku taseme ja töö-koormuse, mida teeniks ta palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte. Ettevõte, mis tagab omanikule võimaluse järgida teatud elustiili ja
soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973). Neill´i tees on, et lapsed on olemuselt head ja lastel on õigus olla õnnelik. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, et areneks enesemotivatsioon, vastutustunne, kriitiline mõtlemine ja kooselu oskused - peavad nad end vabana tundma. Kasvatamise asemel on võtmesõnadeks lapse toetamine, mõistmine, solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel põhinev elukorraldus. Koos kasvamine – see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu.Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Sellega koos käivad nii väärtused kui vastuolud.
.. 64 Enesehinnang · Enesehinnang on inimese mõtted ja tunded iseenda kohta · Kõrge EH võimaldab vastu võtta uusi väljakutseid, elada oma elu ja paremini taluda tagasilööke · Madal EH ei usuta endasse ning jäetakse oma potentsiaal kasutamata, elu elamata 65 Klienditeenindaja emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused 66 Psühholoogilised põhihoiakud · Elust saadud kogemused põhjustavad meis nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Uued kogemused ja teiste hinnangud uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi põhihoiak. · Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. 67 Mina olen OK sina oled OK
Klienditeenindaja emotsionaalne Enesehinnang intelligentsus EQ · Enesehinnang on inimese mõtted ja tunded · Eneseteadlikkus iseenda kohta · Eneseregulatsioon · Kõrge EH võimaldab vastu võtta uusi väljakutseid, elada oma elu ja paremini · Enesemotivatsioon taluda tagasilööke · Empaatia · Madal EH ei usuta endasse ning jäetakse · Sotsiaalsed oskused oma potentsiaal kasutamata, elu elamata 65 66 11 Psühholoogilised põhihoiakud Mina olen OK sina oled OK
.. 64 Enesehinnang · Enesehinnang on inimese mõtted ja tunded iseenda kohta · Kõrge EH võimaldab vastu võtta uusi väljakutseid, elada oma elu ja paremini taluda tagasilööke · Madal EH ei usuta endasse ning jäetakse oma potentsiaal kasutamata, elu elamata 65 Klienditeenindaja emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused 66 Psühholoogilised põhihoiakud · Elust saadud kogemused põhjustavad meis nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Uued kogemused ja teiste hinnangud uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi põhihoiak. · Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. 67 Mina olen OK sina oled OK
sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus Tunnustusvajadus Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
Omanik-juhte iseloomustavad: · sõltumatuse vajadus; · saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus); · soov kontrollida oma keskkonda ja saatust; · võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja puhul lisanduvad eeltoodule: · võimalustele orienteeritus; · innovaatilisus; · enesekindlus; · suur energia, kindlameelsus; · enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus; · visioon (teab, kuhu tahab jõuda) ja vaist; · valmisolek võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. Ettevõtlusega kaasnevad võivad probleemid ja riskid · Stress ja läbipõlemine · Ülekoormus · Kogemuste ja teadmiste puudus · Läbikukkumise oht · Pankrot · Bürokraatia küllus · Kokkupuude kuritegevusega · Omanike vahelised lahkhelid ·...
reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Põhilised on : rõõm, viha, hirm. Seisundid: meeleolu, stress, kirg (tugev pikaajaline seisund), frustratsioon (psüühiline pingeseisund, katkestaja enne saavutamist), hirm, vastikus (põlgus), häbi (süü). Emotsionaalne intelligentsus: (Golemann, 2008) - oma emotsioonide teadvustamine - oma emotsioonide juhtimine (teadvustamine) - enesemotivatsioon (eesmärk „ma teen seda ja seda“) - äratundmine teises (empaatia) - adekvaatne reageering teiste tunnetele (taktitundelisus) Sündmus ? - sünd tõlgendus: hinnang (pos või neg). Neg emotsiooni põhjustavad ka mõtlemisvead. - Emotsioonid. Mõtted jagunevad: a) arukad (ratsionaalsed), b) valed (irrantsionaalsed) Irratsionaasled uskumused: Ellis, Beck, Toskala, Krips. Liigne üldistamine: - Liialdused (alati keegi kunagi miskit „alati läheb minul kõik halvasti“)
Teda iseloomustab: • Sõltumatuse vajadus. • Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). • Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. • Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtjat (entrepreneur) iseloomustab: Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. • Innovaatilisus. • Enesekindlus. • Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. • Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. • Visioon ja vaist. • Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3.Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. Elustiili ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja
kasvule. Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja (entrepreneur) - Iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele ja kasvule orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3) * Salary-Substitute firms- Pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas. * Lifestile firms- Pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida. * Entrepreneurial firms- Firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on
Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. · Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida
Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: · Võimalustele orienteeritus · Innovaatilisus · Enesekindlus · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida
Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida
kohanemisvõime - oskus kohaneda muutuvate olukordadega ja ületada takistusi edule/tulemusele orienteeritus - püüd paremale tulemusele oma sisemiste standardite järgi 5 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD initsiatiiv - valmisolek kinni haarata võimalusest Enesemotivatsioon saavutusvajadus - püüe saada paremaks pühendumus grupi või organisatsiooni eesmärkidele optimism - eesmärkide püsiv taotlemine vaatamata tagasilöökidele. Sotsiaalne teadlikkus empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove.
9 usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest kohanemisvõime - oskus kohaneda muutuvate olukordadega ja ületada takistusi edule/tulemusele orienteeritus - püüd paremale tulemusele oma sisemiste standardite järgi initsiatiiv - valmisolek kinni haarata võimalusest · Enesemotivatsioon saavutusvajadus - püüe saada paremaks pühendumus grupi või organisatsiooni eesmärkidele optimism - eesmärkide püsiv taotlemine vaatamata tagasilöökidele. · Sotsiaalne teadlikkus empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove.
Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida
Teda iseloomustab: - sõltumatuse vajadus - saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) - soov kontrollida oma keskkonda ja saatust - võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja(entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: - Võimalustele orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivusus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus (self-motivated) - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Ireland´i järgi. - Salary-Substitute firms – omanikul on sama suur sissetulek kui tavatöötajal ( ehk omanik sama suurt palka kui tava töötaja) - Lifestyle firms – firmad, mis pakuvad omanikule/omanikele järgida teatud elustiili, samal ajal sellega elatist teenides.
· Eestlaste õnneindeks madal · 95 uuritud riigi hulgas 71 74. kohal. · Eesti lapsed Euroopas pea kõige õnnetumad. Inimeste õnnetunne erinevates riikides Veenhovengi järgi (Kidron, 2007): · sõltub maa jõukusest, isikuvabaduste austamisest, võrdsusest meest ja naiste ning erinevate sotsiaalsete kihtide vahel, haridusele ja infole raha eraldamisest, vähesest tööpuudusest jne. Emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused Intelligentsus · Intelligentsus on see, mida mõõdavad intelligentsustestid. · Binet ja Simon` (1904) esimene IQ test koolilaste õppeedukuse ennustamiseks.Individuaaltest. · Esmisesed rühmatestid I Maailmasõja ajal sõjaväes. Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Binet · IQ 85 - 115 keskmised vaimsed võimed IQ 116 - 130 kõrged vaimsed võimed · IQ üle 130 vaimselt väga andekad.
Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing
Teda iseloomustab: · Sõltumatuse vajadus. · Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus). · Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust. · Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja" (entrepreneur)- kasvuettevõte, kiired muutused, suurem risk ja oodatav tulu, strateegiline juhtimine · Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. · Innovaatilisus. · Enesekindlus. · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. · Visioon ja vaist. · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. · Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte
Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P
Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Kolme liiki alustavad ettevõtted (1. loengu 20. slaid) 1)Palgale orienteeritud ettevõte, 2) elustiili ettevõte, 3) uuenduslik ettevõte 4. J. Schumpeteri, D. McClellandi ja D. Birchi panus ettevõtluse ja ettevõtja käsitlusse. J.Schumpeter: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem
Teda iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske Ettevõtja - iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovaatilisus Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute Firms Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga.
2) Autoritaarne Ootused on kõrged. Soojus on madal. Madal toetus avastamistegevusel. Kontroll on kõrge. Need lapsed on õppinud tegema seda, mida neilt oodatakse, ennast avastada on saanud vähe. Need lapsed oskavad õhust lugeda emotsioone, sest tahavad kiitust saada. Väga head õppijad aga ei õpi selleks, et tahavad, vaid selleks, et peavad. Lähevad gruppidesse, neid on kerge mõjutada. Liidriks ei saa. Puuduv enesemotivatsioon ja piisav läbirääkimispõhjus. On korrelatsioonis laste arvuga (mida suurem, seda rohkem esineb). 3) Lubav, ükskõikne Madalad ootused. Madal soojus. Madal kontroll. Ükskõikne avastamistegevus. Kõrge ärevuseg, kuna ei tea kunagi, mis juhtuda võib. Tal on vaja rutiini. Nt laps tuleb öösel purjus koju ja kolistab aga vanemad küsivad ainult, et mis sa kolistad, mitte, kus tuled vms 4) Lubav/hooliv käitumine Kõrge soojus. Madalad ootused. Madal kontroll
oskus ära tunda oma emotsioone ja neist aru saada. Siin on väga oluline, et inimene õpiks tundma oma sisemisi impulsse, mis viitavad mõnele emotsioonile. 2) Emotsioonide juhtimine seisneb oskuses suunata oma meeleolu ja reaktsioone nii, et need oleksid olukorrale vastavad. Seda võimaldavad oma emotsioonide teadvustamine ja kogemused, mis omandatakse teiste vaatlemisel ning eneseanalüüsil. Emotsioonide juhtimine seostub enesekontrolliga. 3) Enesemotivatsioon annab mehhanismid, mis võimaldavad pingutada siis, kui emotsioone on vaja eesmärgi teenistusse rakendada. Inimene, kes tahab ja oskab emotsioone juhtuda, läheneb olukordadele loominguliselt, võttes arvesse üheaegselt nii üldisi seaduspärasusi ning situatsiooni eripära. Enesemotivatsioon toetab inimest ka ebamugavates ning pettumust valmistavates olukordades, et ennast kätte võtta. Seda osa emotsionaalsest intelligentsusest võib
Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. EMOTSIOONID. Paul Ekmani põhilised emotsioonid: hirm, viha, kurbus, rõõm. SÜNDMUS-TÕLGENDUS-HINNANG SÜNDMUSELE-EMOTSIOONID-TEGEVUSVALMIDUS- TOIMIMISVIIS. · Emotsionaalne intelligentsus- oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine, enesemotivatsioon, emotsioonide äratundmine teistes (empaatia) ja suhtekorraldus(adekvaatne reageerimine teiste emotsioonidele, mis omakorda tähendab võimet enda emotsioonidega toime tulla.) · Frustratsioon- pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. · Emotsionaalne tarkus oskus enese tunnetest teisele rääkida. Emotsioonide teket kontrollida ei saa,
• VALDKOND: finants, turundus, personal, haldus jne • Funktsioonidele kuluv aeg Juhtide rollid ja oskused • SUHTLUSROLLID: esindaja, eestvedaja, sidepidaja • INFO ROLLID: vastuvõtja, jagaja, kõneleja • OTSUSTUSROLLID: uuendaja, ressursside jagaja, läbirääkija • OSKUSED: tehnilised, suhtlusalased, kontseptuaalsed Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus • Eneseteadvus • Emotsioonide juhtimine • Enesemotivatsioon • Empaatia • Suhtekorraldus • Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikkust sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad Karismaatiline liider • Loob visiooni • Tekitab missioonitunde • Annab väärtused • Inspireerib • Julgustab • Intelligentne probleemidelahendaja • Isiklikult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 • 1911 – FredericTaylor, “ThePrinciples ofScientific Management” Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod
annaabi.ee 
