Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varjatud inflatsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi,
Finished Completed on neljapäev, 4 mai 2017, 9:38 Time taken 1 day 10 hours Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question
Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon. Pakkujaid on rohkem, seega tekib ka konkurentsiolukord, mille tõttu hakatakse mängima hindadega. Ka
1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab kodumaiste ja välissubjektide nõudlust kodumaiste kaupade järele, kodumaine nõudlus aga mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele. Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud 1 1
1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment); 3 · avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G government spending); 4 · kaupade ja teenuste eksport (X - exports). NB! Kogunõudlus erineb kodumaisest nõudlusest (DD - domestic demand), sest ta mõõdab kodumaiste ja välissubjektide nõudlust kodumaiste kaupade järele, kodumaine nõudlus aga mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele. Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud 1 1
25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.
1.Selgita, kuidas mõjutab majanduslikku koguaktiivsust, üldist hinnataset, tööhõivet, rahapakkumist, investeerimismäärasid, ja maksebilanssi Eestis (väike avatud majandusega riik, mis kasutab fikseeritud vahetuskurssi) maksude alandamine? Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost...
SKP ja heaolu: • SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu • Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine • Kõiki teenuseid ja elukvaliteeti ei ole võimalik mõõta • Kaupade kvaliteet ei ole mõõdetav • SKP ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas • SKP ei peegelda välismõjusid Kogunõudlus ja kogupakkumine Graafikul P- üldine hinnatase, inflatsioon Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu AS- kogupakkumine AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital Investeering sõltub peamiselt inflatsioonist (i) (nt: intress-5%, inflatsioon=3%, reaalne intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda
ning pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ...................: a)kogutoodangut; kogutoodangut b)hinnataset; hinnataset c)hinnataset; kogutoodangut d)kogutoodangut; hinnataset 6.Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: a) mis on määratud kogunõudlusega b)mille korral töötus on oma loomulikul tasemel c)mille korral inflatsioonimäär on 0 (null) d)mis on määratud eelnevalt hinnatasemega 7. Oletame et majandus on algselt punktis E ning kogunõudlus on AD0. Kui kogunõudlus väheneb, siis algselt liigub majandus lühiperioodil punkti ........ ning seejärel pikal perioodil punkti ............: a)A; D b)D; A c)A; B d)B; A Vaata eelnevat joonist. Oletame et majandus on algselt punktis E. Ilma edasiste järgnevate šokkideta ning muudatusteta majanduspoliitikas on nimetatud majandus pikal perioodil punktis ........: a)A b)B c)C d)D 8.Negatiivne pakkumisšokk ........... lühiperioodi kogupakkumiskõverat ja .............
valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15. Mis on inflatsioon- ja languslõhe? a. Inflatsioonilõhe – Nõudlusinflatsioni teooria väidab, et kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel b. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 16. Kogunõudlus ja –pakkumine. Joonised ja kuidas nad kujunevad? a. Kogunõudlus – (AD – aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitavate kaupade ja teenuste koguväärtus
2. Teiste kaupade asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada rohkem ostma. 4. Tarbijate arvust sõltub turu kogunõudlus, mis kujutab tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema endast individuaalsete nõutavate koguste summat igal hinnatasemel. Kui mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral
o maksud ja inflatsioon o seadusandlus ja kontrollorganite tegevus o usaldus riigi vastu ja kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine (võõrandumine riigist) o Varimajanduse mõjud: o riigieelarve tulud väiksemad o ebaaus konkurents o tööturg mõju sotsiaalsele kaitsele o statistilised makroökonoomilised näitajad halvemad o maksumaksjate moraal III loeng, kogunõudlus ja kogupakkumine o Kogunõudlus (AD) on defineeritav kui majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk o Miks on tegemist langeva kõveraga: o nihe mööda kõverat: o intressi mõju o rikkuse efekt o välismaiste ostude mõju o kogunõudluse komponendid:
SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye,
suhteid oma peamiste sidusrühmadega töötajate ja äripartneritega? Majanduse tsüklilisus Langus kogutoodangu vähenemine vähemalt kahel järjestikusel kvartalil Kogunõudluse langus; Kaubavarude kasv; Puhasekspordi langus; Ehitustegevuse aktiivsuse langus; Tööpuuduse kasv; Toorainehindade langus. Languse põhi Kõrge tööpuudus; Madal nõudlus; Investeeringute minimaalne tase; Pessimistlikud ootused; Pankrotilaine. Tõus Kogunõudlus taastub; Ootused muutuvad optimistlikumaks; Investeerimistegevus taastub; Kogutoodang kasvab; Tööpuudus langeb. Tõusu hari Madal tööpuudus; Kõrge kogunõudluse tase; Tootmisvõimsused maksimaalselt kasutatud; Kõrge inflatsioon. Täname tähelepanu eest! Aitäh aplausi eest!
tõ ä li lt on c) kogunõudluskõvera nihe asendist D0 asendisse D1 võib olla põhjustatud kodumajapidamise jõukuse kasvust ja kasutatava tulu suurenemisest. väide on õige 12 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 28. Kasutades sümboleid + kasvu, - kahanemise, = jääb samaks ning ? ei saa üheselt määrata, vastake alltoodud küsimustele. Näidake kuidas muutub kogunõudlus D, kogupakkumine g p S, SKP, üldine tööhõive T, üldine hinnatase P a) N riiki on tabanud rida avariisid aatomielektrijaamadega, kus on hukkunuid ja on toimunud massiline evakuatsioon ohupiirkondadest. Kõik aatomijaamad suleti kuni avariide põhjuste selgitamiseni D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . b) potentsiaalsed investorid on pessimismis ja ootavad järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv ...
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
· Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. · Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika · Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. · Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika · Vahendid: avaturu ostud, diskonomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. · Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank · Keskpank on avaliku sektori institutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil.
b. Tootjahinnahindeks (producer price index) PPI on hinnahindeks, mis väljendab tootmisressursside, eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud. c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset) 47) Kuluinflatsiooniteooria on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon. Palga hinna spiraal, palgad ja hinnad tõusevad spiraalina. Tootmiskulude kasv on see mis põhjustab kuluinflatsiooni. Valemid Y - kogutoodang Kogukulu TC
sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. 15. SKP deflaator- (kaudne hind deflaatorit SKT) on näitaja hinnatase kõigi uute, nii kodumaiselt toodetud viimases kaupade ja teenuste majandust. SKT seisab sisemajanduse kogutoodang , koguväärtus lõplik toodetud kaupade ja teenuste selles majanduses kindlaksmääratud aja jooksul. Arvutamiseks kasutatud valemid deflaatorit on: 16. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine , investeeringud , valitsuse kulutused ja puhaseksport. Kogunõudlus– rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid
3 6. Multiplikaator SKP muutus > kulutuse muutus alati on nii. Toimib multiplikatsiooniefekt ning seepärast see ongi nii. Iga järgnev muutus on väiksem kui eelmine. Kulumultiplikaator_1/(1-MPC) Reaalses majanduses mõjutavad ka import ja maksud. Näide: Antud: C=400+0,8Yd I=200 G=300 X-M=15 T=5 Lahendus: C=400+0,8(Y-5) (kasutatav tulu = kogutulu maks) Y=400+0,8Y-5*0,8+200+300+15 0,2Y=911 Y=4555 m=1/(1-MPC)=1/MPS=1/0,2=5 (multiplikaator on see) I=20 SKP=I*m SKP=20*5=100 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida mahandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel (ceteris paribus). Kogupakkumine rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad müügiks pakkuda igal hinnatasemel (ceteris paribus). Lühiperioodi kogupakkumine on graafiliselt positiive tõusuga joon ja pika perioodi kogupakkumine vertikaalne joon. Vt. joonis 12.4 Sellest teemast osata: oska tasakaalukulusid/-tulusid arvutada,
majanduse olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. Regionaalökonoomika käsitleb majanduse arengut regioonide ehk piirkondade lõikes. 4) Kogunõudlus/kogupakkumine C I G (x-M) I-investeeringu muutused G-valitsuse muutus(rahaliselt) Vastata küs. Õppida (eksamiks) (x-M) impordi muutus(muudatus kaubandus partnerite majanduses) Kogunõudlus (AD)- näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud Hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogupakkumine(AS)- on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk
NDP = SKP D NDP = C (I D) + G + (X M) NNP = GNP D Kui kõik oleksid hõivatud, oleksime võimelised tootma: ´ toodang tunnid töötajaid Q elanikkond tunnid töötajaid elanikkond Ostukorvide võrdlus: jooksva_aasta_ostukorvi_maksumus P baasaasta_ostukorvi_maksumusega Kogunõudlus AD: NB AD = C + I + G + (X M) G planeeritud avaliku sektori kuulutused (X-M) planeeritud netoeksport Tarbimisfunktsioon tarbimise ja kasutatava tulu vaheline seos C = C0 + Yd C tarbimine C0 autonoomne tarbimine Yd sissetulek, mille alusel saame nõuda Tarbimis- ja säästmisfunktsioonid C
tt bb järsemaks. järsemaks järsemaks. jä k 28. IS kõver nihkub paremale kui: a) intressimäär alaneb; b) tarbimise piirkalduvus väheneb; c) säästmise piirkalduvus kasvab; d) 16 tulumaksumäär tulumaksumäär väheneb. väheneb. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 29. Igas punktis (näiteks A), mis asub IS kõverast vasakul on: a) kogunõudlus suurem kui tegelik hüviste tootmine ja esineb hüviste pakkumise ülejääk; b) kogunõudlus suurem kui tegelik hüviste tootmine ja esineb hüviste nõudluse ülejääk; c) tegelik tegelikhüviste hüvisteväljund väljundsuurem suuremkui kuikogunõudlus kogunõudlusja jaesineb
Phillipsi kõver, Phillips 30. curve- töötuse ja inflatsiooni vahel pöördvõrdeline seos 33. Makromajanduslik tasakaal iseloomustatakse (, kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaaluga majanduses 34. Kogunõudlus, aggregate demand, ADkõikide hüviste ). 31. % hulk, mida ostetakse majanduses teatud hinnatasemel. Kogunõudluse kogus on pöördvõrdelises sõltuvuses hinnatasemest
35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y=
Kvalifitseeritud tööjõud on olemas. Käibekapital. Reisikulude õigeaegseks katmiseks on vajalik omada poole kuu realisatsioonikäibe suurust vaba kapitali. Tootmine tasub ennast ära, kui 12 kruiisi kuus. Üle selle mahu hakkab kasum kiiresti kasvama ja siin on piiriks nõudlus ja tehnilised võimalused maksimaalselt 15 kruiisi kuus. IV. TURUSTAMINE Ettevõte ei tegele ise otseselt turustamisega, vaid teeb seda logistikafirma kaudu. Läbiviidud turu-uuringu alusel on Eesti kogunõudlus 3 kruiisi nädalas, 12 kuus. Ettevõte sõlmis turustusega koostöölepingu Selver AS, kes korraldab toitlustus laevadel; Freakangel Grupp korraldab elav muusikat. V. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL Ettevõtte personalivajadus 2014 aastal on 100...150 inimest, kes teenindavad kliente ja teostavad vastavaid abitegevusi kruiisi tegemise protsessi. Edaspidi soovitakse arv kahekordistada VI. PROJEKTI RISKIFAKTORID
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon Panganduse ajalugu: Inimesed hoidsid kulda kullassepa "riipulis" ja kulla asemel kasutati veksleid. See vähendas kulla kaotsimineku riski. Kulda sai ka kullassepa käest vekslite vastu vahetada. Hiljem avastas kullassepp, et ta võib kulda ka teistele laenata, kelle vaja oli, nii tekkis pa...
Elementideks: tarbimine C, investeeringud I , valitsuse kulutused G ja puhaseksport ( NX=X-M) AD=C+I+G+(X-M) Kogupakkumie(AS)- majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana (toodetud sisemajanduse koguprodukti summana). Makromajanduslik tasakaal- tasakaal saavutatakse sellise reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasemel kus kogunõudlus võrdub kogupakkumisega . ükskõik kumma kõvera nihe muudab kogunõudluse ja pakkumise tasakaalu ning tekitab kas majanduskasvu või langust. Inflatsioon- keskmise hinnataseme põsiv tõus, millega kaasneb raha ostujõu vähenemine. Deflatsioon inflatsiooni vastandprotsess, keskmise hinnataseme alanemine Keskmise hinnataseme muutust mõõdetatakse: *üldine hinnaindeks e SKP deflaator *tarbijahinnaindeks- mõõdab ostukorvi muutusi võrreldes eelmise aastaga
● Reeglina võrreldakse reaalseid, mitte nominaalseid näitajaid ● Tsükkel on kõikumine ümber trendi--->alternatiivsed viisid trendi tuvastamiseks Ajahorisondid makroökonoomikas Pikk periood- Hinnad on paindlikud ja reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele, tasakaalustamaks turgu Lühiperiood- paljud hinnad (eriti tööjõu hind ehk reaalpalk) on jäigad, takistades turu kohandumist Jäikade hinande korral on majanduse kohandumismehhanism erinev! III loeng Kogunõudlus I: IS-LM tuletamine IS kõver ja selle seosed: Keynesi ristiga-mudel, kus majanduse tasakaalu leidmiseks võrdsustati tegelikud ja planeeritud kulutused. Suletud majanduse mudel, kus tulutase on määratud kulutustega. Tähistused: I=planeeritud investeeringud PE=C+I+G= planeeritud kulutused Y=reaalne SKP=tegelikud kulutused (eeldusel, et kõik mis on SKP all toodetake, ostetakse ära selle riigi majanduskettide poolt samal perioodil)
False Question 9 Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume Complete ) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, Mark 1.0 out of 1.0 kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Select one: True False Question 10 Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand Complete ) ületab kogupakkumist (AS - Mark 1.0 out of 1.0 aggregate supply ), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one: True False Question 11 Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis
Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine
täistööhõivele ning majanduselu langusperioodid vaibuvad ilma valitsuse vahelsekkumiseta · täistööhõive saavutatakse tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile, mille käigus paindlikud hinnad, palgad ning intressid kohanevad nõudluse ja pakkumise muutustega Kayneslik käsitlusviis mudeli eeldused on: · majanduse tüüpiline seisund on tasakaalu puudumine, mitte kogupakkumine ei loo nõudlust, vaid kogunõudlus tingib ettevõtete poolt pakutava toodangu mahu, seega nõudlus ise loob endale vastava pakkumise · hindade (palkade) jäikus ei luba automaatselt saavutada täis(töö)hõive tasakaalu, tasakaal saabub tavaliselt töötuse valitsedes ja allpool potentsiaalset tootmismahtu (tekitades languslõhe) · töötus (ressursside alakoormatus) ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud seisund · majandustsükleid võib tõrjuda stimuleerides kogunõudlust, kasutades
Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT'st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT'st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel ,,importmiinus eksport". Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5. Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Tõene 6
Väär 7. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT’st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Tõene 8. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju väliskapitali. Tõene 9. Rahvatulu saadakse kui SKT’st lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. Väär 10. SKT deflaator näitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. Väär Test 9 – kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Say seaduse järgi loob pakkumine endale isevastava nõudluse ning ülejääki ei teki. Tõene 2. Puhasekspordi saldo leitakse põhimõttel „importmiinus eksport”. Väär 3. Kogunõudlust ei mõjuta hindade üldine tase. Väär 4. Keinsistide arvates on majanduse tüüpilineseisund tasakaal, mis saab allpool tootmistegurite täishõive taset. Väär 5. Optimistlik hinnang tulevikule panebmajapidamisi rohkem tarbima ning seesuurendab kogunõudlust. Tõene 6
mõjutavad tegurid : vaba aja väärtus, turuvälisest majandustegevusest saadud tulu, keskkonna reostus, ühiskondlik ebastabiilsus, rahvaarv, hinnataseme muutused, valuutade ostujõu erinevus. Suurem SKP ei näita veel kõrgemat heaolutaset, kuna mitmeid olulisi heaolutegureid ei arvestata. Kogunõudlus Q(D) või AD majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Kogunõudlus on hinnatasemega vastupidi seotud. Sisuliselt on SKP kulude tarbimise meetodil. AD=C+I+G+ (X-IM=NX) 18 Kogupakkumine Q(S) või AS majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Maht (SKP) kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul.
Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi Maksude suurendamine omab suurendavat multiplikaatoriefekti sisemajanduse koguproduktile? Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud Rahanõudluse kõver nihkub paremale, kui a) nominaalne SKP suureneb Riigi võlakirjade müük avaturul: c) tõstab intressimäära Tööpuuduse liigid: siirde-, struktuurne-, tsükliline-, sesoonne-, varjatud-
ostuvõime vähenemise reaalkursi efekt - kodumaise hinnataseme tõus võrreldes välismaiste hindadega toob kaasa kodumaise kauba nõudluse vähenemise intressimäära efekt - intressimäära tõus põhjustab kogunõudmise kahanemist Question 3 Kogunõudlus suureneb, kui Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 valitsus langetab toiduainete käibemaksu määra paari protsendi võrra kaudsete maksude maksumäärad kasvavad riigi perepoliitika soosib keskmise sünnitusea langemist ning laste arvu suurenemist tarbimislaenude intressid tõusevad
Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Vali üks või enam: tulevased hinnaootused majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad oodatav sissetulek ja intressimäär Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a. Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles d. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral ...
· Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus · Täishõive · Tulude ebavõrdsuse vähendamine · Puhas keskkond *****INTERNET*****OLÜMPIAAD****** www. tuulberg.ee 9. Ressursid · On tootmisel kasutatavad vahendid · Jagatakse 1
kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu), vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Valige üks või mitu:
Tegelik kogutoodang (Y) majanduses tegelikult toodetav toodang. Inflatsioon üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsioonimäär ühe perioodi üldise hinnataseme % muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Tarbijahinnaindeks (THI) ostukorvi hinna muutus teatud perioodil. SKP deflaator SKP komponentide keskmise hinna muutus teatud perioodil. Nõudlusinflatsioon kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, esineb infltasioonilõhe nõudlusinflatsioon eeldab, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud, et suureneva nõudluse survel tõusta. Kuluinflatsioon seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt. Phillipsi kõver kirjeldab inflatsiooni ja töötuse vahelist seost.
vastavate komponentide sees: tulumaks palga, omandimaks rendi jne sees. Tarbimise piirkalduvus on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Säästmine on kasutatav tuluosa, mida ei kulutata tarbimiseks. Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess(kogumine). Sisemajanduse koguprodukti tasakaal on kogutoodangu tase, mille korral kogunõudlus (plaanitud kulutused) võrduvad kogupakkumisega (tegelik kogutoodang). 7. Majanduse täishõivetase. Languslõhe ja inflatsioonilõhe. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Kogunõudluse ja kogupakkumise mõiste. Majanduse täishõivetase: Kogutoodangu täishõivetase (majanduse täishõivetase) on tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada
СОКРАЩЕНИЯ И СИМВОЛЫ В ЭКОНОМИКЕ LÜHENDID JA SÜMBOLID A Technological progress Технологический Tehniline progress прогресс AD Aggregate demand Совокупный спрос Kogunõudlus AE Aggregate expenses Совокупные затраты Kogukulutused AFC Average fix cost Средние постоянные Keskmine püsikulu затраты AP Average product Средний продукт Keskmine produkt, toodang APC Average propensity to Средняя склонность к Keskmine tarbimiskalduvus
samuti on alahinnatud erasektori osa. Varimajanduse mõõtmisel kasutatakse järgmisi andmete allikaid: majandusteadlaste ja maksuametnike eksperthinnangud, audiitorfirmade ja pankade küsitlused, tööturu ja ajakasutuse uuringud, pere-eelarve analüüs, elektrienergia tarbimise mõõtmine. LOENG 2. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE NB Ma pole seda kõike päris selgeks teinud. Ainult slaidid + mõned lisad. Tuleks läbi lugeda terve osa, teema nr 7 õpikust. KOGUNÕUDLUSE defineerimine. Kogunõudlus (QD, AD) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasemel osta soovitud kogutoodangu hulk. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega: Tarbimine (C) Investeeringud (I) Valitsuse kulutused (G) Puhaseksport (NX) AD = C + I + G + NX Kogunõudluse elemendid: ERATARBIMINE (C- consumption) · Sõltub kasutatavast tulust kõige rohkem
. 10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvuliselt mõõta? Kuidas? Kodumajandus on üks varjatud majanduse harusid, sinna kuuluvad igapäevased kodused toimetused. Saab mõõta rahas, kuid seda ei deklareerita ja seega hiilitakse kõrvale maksudest. 9 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond
. 10. Milline on varimajanduse roll riigi heaolutaseme kujunemisel? Mille poolest erinevad varjatud majandus ja kodumajandus? Kas varimajanduses loodud väärtust saab arvuliselt mõõta? Kuidas? Kodumajandus on üks varjatud majanduse harusid, sinna kuuluvad igapäevased kodused toimetused. Saab mõõta rahas, kuid seda ei deklareerita ja seega hiilitakse kõrvale maksudest. 9 7. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus – majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine – majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond
paremat tööd, vahetavad elukohta, lähevad ühest eluperioodist teise, neid vallandatakse). Kuulub vabatahtlikku töötuse alla , on teatud määral ühiskonnas alati olemas. 2) Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas geograafiliselt, ameti(töö)kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti. On tavaliselt pikaajaline. 3) Tsükliline töötus esineb siis, kui majanduse langusfaasis tööjõu kogunõudlus on madal. Kuulub sunnitud töötuse alla, tema pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Sellist töötust ei esine majanduse stabiilse arengu perioodil. Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde ja struktuurse töötuse määra summaga. Okuni seadus kajastab töötuse määra ja SKP kasvu vahelist seost. Okuni arvates toob töötusemäära kasv ühe protsendi võrra kaasa reaalse SKP vähenemise 2,5 % võrra. Tööturupoliitika
kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Select one: True False Feedback Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". 5.1.1. Question 7 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one: True False Feedback Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. 6.1.1. Question 8 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
