Võlakirjad 1. Mis on võlakiri? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks.
riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi-
Riigivõlakirjad kas atraktiivsed investeerimisobjektid, kindel ja turvaline rahapaigutus või hoopis mõttetu investeering? Tooge näiteid maailma "turvalisematest" riigivõlakirjadest USA, Saksamaa Mitme riigi majanduses on oluline koht riigivõlakirjadel, toetades nii riigi kapitalituru arengut, pakkudes väikese riskiga investeerimisvõimalust näiteks eraisikutele. Põhjamaade börsil on valitsuse võlakirjad väga populaarsed, eriti just aktsiahindade languse ajal. Riiklikud võlakirjad on riigile üheks rahaliste vahendite teenimise meetodiks. Igal asjal on oma head ja vead, nii riigi võlakirjade puhulgi. Olulisemad riskid on valuuta- ja intressimäärarisk. Valuutarisk on kiirete muutustest tingitud risk, kohaliku valuuta nõrgenemine investori alusvaluuta suhtes; intressimäärariskiga kaasneb varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine.
Väärtpaber Allar Org 10.klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad
Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil
Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil
19 Immateriaalne põhivara Aktiva 1910 Firmaväärtus Aktiva Firmaväärtus 1920 Arendusväljaminekud Aktiva Arendusväljaminekud 1930 Muu immateriaalne põhivara (sh.tarkvaralitsentsid) Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1935 Muu immateriaalse põhivara kulum Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Aktiva Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 20 Lühiajalised laenud Aktiva 2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2015 Lühiajaline laen omanikult Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2020 Lühiajaline arvelduskrediit Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2030 Firma deebetkaardivõlg Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2050 Lühiajaline krediitkaardivõlg Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2060 Lühiajalised võlakirjad Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2070 Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgm.per-l Passiva Pikaajaliste laenukohustuste
on tegemist otsese finantseerimisega. Tegelikult ei ole väärtpaberid infotehnoloogiaajastul enam otseses mõttes paberid, vaid pigem elektroonilised kirjed näiteks börsi andmebaasides. [1; 170: 2; 62] 2. VÄÄRTPABERITE ERINEVAD LIIGID Finantsturul kaubeldakse kõikvõimalike väärtpaberitega, mis kujundavad endast teistele majandusüksustele tulevikus väljamaksmisele kuuluvaid nõudmisi. Väärtpaberitel on palju erinevaid liike. Esimene suur grupp väärtpabereid on võlakirjad ehk vekslid. Võlakirjad jaotatakse maksetähtajast lähtuvalt kolme gruppi: lühiajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta hiljemalt ühe aasta jooksul, keskimised võlakirjad tuleb tagasi maksta kuni kümne aasta jooksul, pikaajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta rohkem kui kümne aasta jooksul. Võlakiri on väiksema riskiga väärtpaber kui aktsia ja annab omanikule ka väiksemat tulu.
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks
Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine
Ülesanne 5 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 71 000 3+9 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 50 000 5 Laenukohustused Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised laenud ja võlakirjad 40 000 12 Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19
LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2 - Firmade aktsiad - KOV võlakirjad - Investeerimisfonfid: rahaturufondid, võlakirjafondid - Elukindlustusreservid - Ettevõtete võlakirjad Tarbimiskrediidi liigid - Eluasemelaen - Autoliisingud - Järelmaksud - Krediitkaardid Laenutingimuste võrdlemine - Finantskoormus- intressikulud, lepingutasud, kindlustus - APM- Aastane ProtsendiMäär- krediidikulu arvestamine- mõned laenukontorid meelitavad laenuvõtjaid madalate intressidega Krediidi eelised
Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised
kohustus; ·ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen, millega tõenäoliselt ei kaasne kulutusi, kuna teine ettevõte suudab ise oma kohustusi täita. Lähtuvalt tasumisajast jaotatakse kohustised: ·lühiajalisteks; ·pikaajalisteks. Lühiajaliste kohustisi kajastatakse bilansis: 1.laenukohustused. Siin näidatakse tasumisele kuuluvad lühiajalised laenud, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks: a)lühiajalised laenud ja võlakirjad - lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused (tegelikult kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b)pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed
mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki: Aktsiad Võlakirjad Kuidas tekkis väärtpaber ja kus see võeti kasutusele? Keskajal mõistsid kullassepad, et inimesed ei väljasta kogu oma kulda, vaid aeg-ajalt vähestes kogustes. Neil tekis mõte kulda hakata laenama ning inimestele väljastama väärtpaberi, mis tõendasid inimesete hoiustatud kulla kogust. Kasutusele võeti Itaalias, kuid esimene Click to edit Master text styles avalik aktsiapank avati Hollandis 1609. Second level aastal
taseme alandamiseks. deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontoga emiteeritavad võlakirjad on võlakirjad, mille emiteerimishind on nimiväärtusest madalam diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena.
· Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel
Õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse, saada vastavalt talle kuuluvatele aktsiatele proportsionaalne osa kasumist (dividendide näol), samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. 5.Mida tead võljakirjade erinevatest liikidest, iseloomusta? Valitsusvõlakirjad risk ostjale väike, intress väike Munitsipaalvõlakirjad väike risk Ettevõtte võlakirjad kõrgem risk, kõrgem intress Kommertspaber ettevõtte poolt väljastatud lühiajaline võlakiri, mille kestvus ei üle 270 päeva Tagasikutsutavad võlakirjad võlakirju võib enne tähtaega tagasi kutsuda. Tagasi kutsumisel makstakse kõrgemat preemiat Kupongivõlakirjad emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi. Kupongivõlakirjad emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega
börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru: ühine indeks ja börsiettevõtete nimekiri, ühine turuinfo veeb ja muud infokanalid, ühtlustatud reeglistik ja lihtne ligipääs 2005 Vilniuse börs võttis kasutusele kauplemissüsteemi SAXESS ning ühines Balti turu põhimõtetega 2008 NASDAQ OMX Group Inc. moodustamine 2010 Kauplemissüsteemi INET kasutuselevõtt 7 börsil 15.Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Aktsiad: Lisavõimalus võtmetöötajate paremaks motiveerimiseks. Klientide sidumine ettevõttega läbi aktsionäri staatuse. Ettevõtte turuväärtuse kujunemine (ülevõtmiseks?). Järelturu loomine ettevõtte aktsiatele. Kaubeldavad aktsiad kui maksevahend ülevõtmistel. Väljumisvõimalus senistele investoritele. Võlakirjad: Ettevõte kehtestab ise võlakirjatingimused – fikseeritud või ujuva intressimäära, maksete sageduse, lunastamistingimused, tagatise jms. Nõuded
Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Mõlema äriühingu asutamise võib jagada järgmisteks etappideks: vajalike dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine, sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris. 25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen
2. suurendada omakapitali laiendades ettevõtte omanike ringi 3. võtta pangast sularahalist laenu; 4. võtta laenu võlakirjade müümise teel; 5. saada raha riiklikest toetusprogrammidest. Suurettevõtted võivad firma rahastamiseks korraldada avaliku aktsia- või võlakirjaemissiooni. 7)Mis on väärtpaber? Väärtpaber-paber, mis tõendab, et selle omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. 8) Nimeta 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki Aktsiad ja võlakirjad on 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki 9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja
Pikaajaline finantseerimine on seotud kapitalistruktuuri mõistega, mis tähendab ettevõtte poolt kasutatavate pikaajaliste finantseerimisallikate koosseisu/koostist. Kapitalistruktuuri eesmärgiks on kujundada ettevõtte finantseerimise püsiallikad selliselt, mis võimaldaks maksimeerida hinda. 19.10.2009 22.10.2009 Võlakirjad ehk pikaajalised võlakohustused tavaliselt on pikaajalised võlakohustused/võlakirjad 10 aastase tähtajaga. Võlakirjad toovad selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirja omanikule perioodilisi intressimakseid ja tähtaja saabudes võlakiri nimiväärtuses tagasi osta. Võlakirja väljaostmisel tuleb arvestada selle tegelikku hinda mõjutavate erinevate teguritega: a) emissioonimaht või emissiooni suurus emissiooni kulud on suuremalt jaolt ette kindlaks määratud ja nende suhteline osakaal väheneb emissiooni mahu kasvades (tegemist on mastaabiefektiga)
Nordea Pensions Estonia AS AS LHV Varahaldus AS SEB Varahaldus Fondid (Sinu brutopalk 10 000 .- OLED Liitunud a 2007) ERGO Pensionifond 2P1 +2274kr ERGO Pensionifond 2P2 +1561kr Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 25 +2059 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50 +477 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension Intress +3357kr Nordea Pensionifond A Nordea Pensionifond A Pluss Nordea Pensionifond B Nordea Pensionifond C Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad Pensionifond LHV Maailma Aktsiad Pensionifond LHV Tasakaalustatud Strateegia Pensionifond LHV Uued Turud SEB Energiline Pensionifond SEB Konservatiivne Pensionifond +2033kr SEB Optimaalne Pensionifond SEB Progressiivne Pensionifond +3186kr Swedbank Pensionifond K1 (konservatiivne strateegia) +4138kr Swedbank Pensionifond K2 (tasakaalustatud strateegia) +4075kr
sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Kuhu on võimalik oma Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja sääste paigutada tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) Firmade aktsiad Kohalike omavalitsuste võlakirjad Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid) Elukindlustusreservid Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid
Tooge vähemalt kolm konkreetset näidet teosest. Võrdle peategelast mõne varem loetud teose peategelasega samade kriteeriumide alusel. Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on tänu oma ärile saanud üsna rikkaks. Oma tütred pani ta mehele aadlikele tänu kaasavarale. Väimehed aga soovivad, et Goriot läheks pensionile. Nii ka juhtub. Goriot on alguses päris jõukas ja elab pansionaadi parimas toas ning kannab häid riideid. Tema sissetuleku tagavad peamiselt võlakirjad. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, on ta väga helde andma oma tütardele raha, kui nad vaid küsivad. Sellega seoses müüb Goriot võlakirjad, väärisesemed ja riided ning lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta on ikkagi õnnelik, et saab oma tütardele kasuks olla ja nad õnnelikuks teha. Goriot tahab olla oma perekonnaga (tütardega) heades suhetes, kuigi tütred temast piisavalt ei hooli. Tütred on huvitatud rohkem isa varandusest
Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada: · Hoiukontod( nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) · Firmade aktsiad · Kohalike omavalitsuste võlakirjad · Avatud investeerimisfondid · Elukindlustusreservid · Ettevõtte võlakirjad Tarbimiskrediit- Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit. Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. N. Eluasemelaen, autoliising, järelmaksud, krediitkaardid. Finantskoormus Finantskoormus on kogusumma, mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab
Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?) AKTSIAD- aktsia kujutab endast mõttelist osa fima aktsiakapitalist ja aktsia omamine annab omanikule kaasomandiõiguse ning õiguse osaleda firma juhtimises. Tähtajatud väärtpberid, st.neid ei tule AS-il kunagi tagasi osta v.a. AS-i likvideerimisel või pankroti korral. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber. Riskikapital ehk aktsiakapital
· kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud) [5]. 4 Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Pikaajalisteks loetakse kohustust, mille maksetähtajani on üle ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem). Tavaliselt on pikaajalisteks kohustusteks laenud (võlad), võlakirjad, kapitalirent (liising), pikaajalised eraldised (nt pensioni eraldis) [3]. Enamasti tuleb pikaajaliste võlgade puhul maksta igal perioodil tagasi osa põhisummast ning intress. Bilansis kajastatakse pikaajaliste kohustuste all ainult kohustuste põhisumma, st ei näidata tulevaste perioodide intressi. See osa pikaajalisest kohustusest, mis kuulub tagasimaksmisele järgmisel aastal, kajastatakse lühiajalise kohustusena [1].
Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu, kõik rahana mõeldud esemed ei olnud identsed, raske oli väärtust hinnata. Ning neid oli raske kaasas kanda, kuna kippusid liialt suured olema. Muidugi ei olnud välistatud nende lihtne kopeerimine. Kõige targem oli jääda väärimetallide juurde, sest need olid igal pool hinnas, ei
Ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on võõrkapitali maksujärgne hind selles ettevõttes? tulumäär 0,12 tulumaksumäär 0,26 võõrkapitali maksujärgne hind ? võõrkapitalihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus ki= 0,089 uruväärtus ettevõttel on emiteeritud 1000-kroonise nimiväärtusega võlakirjad, mille tähtajani on jäänud 10 aastat ja mille turuhind on praegu 920 krooni. Võlakirjade kupongimäär on 9,5% ja ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on ettevõtte võõrkapitali maksujärgne hind, kui selle hankimiseks emiteerib ta ka tulevikus samade näitajatega võlakirju? vülakirjad 1000 turuhind 920 võõrkapitalihind = aastane intressisu kupongimäär 0,095
Rahakäibe juhtimine: Kergestirealiseeritavad väärtpaberid (KRVP) (miks sinna raha paigutatakse) = agressiivne versus konservatiivne finantseerimispoliitika Sularaha liikumine ja selle säilitamise motiivid Riski-tulu kompromiss rahaoperatsioonide juhtimises 0-saldo arved raharingluse korraldamiseks Sularaha tellimuse optimaalse suuruse kindlaksmääramine (Miller-Orri mudel) KRVP liigid : 1. Riigikassa lühiajalised võlakirjad 2. Föderaalameti väärtpaberid 3. Aktsepteeritud pangavekslid 4. Lepingulised deposiitsertifikaadid, CD 5. Kommertspaberid 6. Tagasiostuleping ehk repo 7. Aktsiad Eelpool nimetatutest kõige likviidsemaks loetakse riigikassa võlakirju, seevastu kommertspaberid on nendest kõige vähem likviidsed, kuna nad ei oma reaalset järelturgu. Ettevõtte kassaseis muutub põhiliselt seoses põhitegevusega. Regulaarsed rahavood kassasse -- kaupade müügist, ettevõtte põhitegevusest;
INVESTEERIMINE Võimalused säästude paigutamiseks, investeerimiseks: 1. Hoiused: · Tähtajaline hoius · Kogumis-, kasvu- või säästuhoius · Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4. Tuletisväärtpaberid hind sõltub teise instrumendi hinna liikumisest; riskantsemad · Futuur kohustab osapooli ostma/müüma · Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5. Kinnisvara osalus kinnisvara omamise, arendamise, opereerimise rahavoogudes ja/või nende rahavoogude tulevases müügiväärtuses. 6
Käibevara: raha, lüh. investeeringud, Kohustused: lüh.ajalised: Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate laenukohustused (lühiajalised AS AS AS vastu, maksude ettemaksed, muud laenud või võlakirjad, pikaajaliste + - - + - + lüh.ajalised nõuded, ettemaksed laenukoh.tagasimaksed LS LS LS teenuste eest), varud (tooraine, järg.perioodil) Võlad ja ettemaksed materjal, lõpetamata toodang, (võlad tarnijale, võlad töövõtjatele,
Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav Raha peab olema kerge kaasas kanda Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel Raha peab olema jaotatav Raha on vaid piiratud kogus 5. Raha likviidsuse püramiid(raha muudetavus) 1)Kontoraha, 2)Kaupa esindav raha(paberraha,väärtuslik metallraha), 3)Täisväärtuslik kaupraha 1)sularaha, 2)krediit(maksekaart), 3)jooksevkonto, 4)lühiajalised võlakirjad, 5)pikaajalised võlakirjad, 6)aktsiad, 7)materiaalne vallas ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus -raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis. Puhas kullastandard-nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes. 19.saj kullqastandard-rahvuslik valuuta seotud kulla varude ja kulla hinnaga 1821-1914 nn klassikalised kullastandard, raha Kullastandardi taastamise ajajärk 1919-1971
* Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. 3. Millised on ettevõtte asutamise viisid. Loetle ja too näited. 1. ise registreerides äriregistris 2. registreerides notari juures 3. ostes valmis äriühingu 4. Nimeta säästude paigutamise võimalused. Säästude paigaldamise võimalused: säästu- või kogumishoius, tähtajaline hoius, investeerimishoiused,- fondid, pensionifondid, aktsiatesse, võlakirjad, kinnisvarasse, väärtmetalli või kunstiteostesse. 5. Kuidas kujuneb omahind ja väljamüügi hind ? Omahind kujuneb tootmise ja müügiga seotud kulude rahasse arvestamisega. Väljamüügi hind kujuneb aga tootmiskulu+tehase juurdehindlus+hulgilao juurdehindlus+transport+poe juurde hindlus.
TransAmazon kiirtee Brasiilias suur rent Indoneesias on 1992 loodud lepingutest üle 20 % lõpetatud , seda aastaks 1996 Lepingu ülesülemiseks, kas haldaja poolne huvi kaotus või suutmatus täita tingimusi Tavaliselt maksustatakse raiet ühiku kaupa Valitsus on tihti huvitatud maksu tõstmisest See võib olla riigile hea, kuid võib põhjustada ka legaalse raie kasumlikkuse langust Võib juhtuda, et valitsus ei teenigi midagi Ideaalne oleks kui erafirmad esitaksid võlakirjad, kus oleks kirjas lubatud raiemaht See peaks olema piisavalt kõrge, et motiveerida keskkonnasõbralikult käituma Madalamad võlakirjad halvematele maaaladele ( järsud kallakud jne) Setifitseerimine Sertifitseerimine ja roheline märgistamine on kasulikud instrumendid ja informatiivsed tarbija jaoks Annavad infot keskkonnasäästlikkuse kohta ja toovad välja asümmeetriad Suurim toetus roheliseks märgistamiseks tuleb just keskkonnasäästlikkusele orienteeritud tarbijalt
olla kliendi poolt määratud. Võidakse kehtestada minimaalne hoiustatav summa. Lepingu tingimuste rikkumisel kehtestatakse sanktsioonid. 1 Arvelduslaen - laen, mille abil toimub laenusaaja rahavoogude stabiliseerimine viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid. Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi
mudel kehtestab seose 1. Milline alltoodud loetelust on riskivaba tulumäära ja turul kõige madalama riskiga valitseva üldise ootuse väärtpaber? Vali üks vastus. vahel Tuletisväärtpaberid Pangahoiused 11.Kas tehnilises analüüsis kasutatav vastupanutaseme Ettevõtete võlakirjad mõiste tähendab: Vali üks Väikefirmade aktsiad vastus. Suurfirmade aktsiad seda, et hinnad püsivad Riiklikud võlakirjad kõige kauem mingil konkreetsel tasemel 10.Mida tähendab finantsvarade hinnad ei tõuse üle hindamise mudel (CAPM)? Vali nimetatud taseme üks vastus
10 000 EEK müügihinnaga 7000 EEK, saades müügikahjumit 3000 EEK D: Arveldusarve 7000 EEK D: Muud finantskulud 3000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 15. Lühiajaliste võlakirjade ost Firma A ostis lühiajalisi firma B võlakirju ja maksis nende eest kokku 10 000 EEK D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK 16. Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK. D: Arveldusarve 12 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 2000 EEK 17. Lühiajaliste võlakirjade müük kahjumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 8000 EEK D: Arveldusarve 8000 EEK D: Muud finantskulud 2000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 18. Väljaantud lühiajalised laenud Firma annab 1 apr
Tooraine ja materjal 54 000 1+9+21 Lühiajalised kohustused kokku 1 226 600 Valmistoodang 11 000 20 Kokku 65 000 Pikaajalised kohustused Käibevara kokku 691 000 Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 150 000 10 Põhivara Kokku 150 000 Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 150 000 Sidusettevõtjate aktsijad või osad 170 000 6
laekumiste perioodil. Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest. Suurettevõtetel on lühiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas võimalus- müüa lühiajalisi võlakirju. Väikeettevõtete puhul on võlakirjadega sekeldamine kulukam kui pangalaenu võtmine. Sisuliselt on võlakiri samuti laen. Laenu ja võlakirja põhiline erinevus seisneb selles, et laene müüb pank edasi üksnes erandjuhtumitel, võlakirjad aga on tehtud just nimelt selle arvestusega, et laenuandja saaks need soovikorral edasi müüa. Laenu ja võlakirjade teine suur erinevus on see, et laenu võtab ettevõte tavaliselt ühelt pagalt, võlakirju aga müüb ettevõte sadadele või koguni tuhandetele inimestele ja ettevõtetele. Likviidne ettevõte ''Likviidsus'' on sõna, mida ettevõtete finantsjuhid sageli kasutavad. Kui öeldakse, et ettevõte on
Selle tarvis tuuakse portfelliteoorias sisse riskivaba tulu mõiste. See tähendab suurimat tulutaset, kus investeeringurisk puudub. (FRDN incorporated, 2011) Tavaliselt püütakse investeerimisotsuste vastuvõtmisel risk hajutada ehk vähendada. Seda saavutatakse diversifitseerimise abil s.t. investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel, moodustades kogumi, mida nimetatakse investeeringute portfelliks. Hajutatud riskiga investeeringuportfell sisaldab erinevaid väärtpabereid, nt. võlakirjad, aktsiad, pangahoiused. Selline investeerimisportfell on riskide eest hästi kaitstud, sest nii majanduses kui poliitikas ei toimu muutused ühekorraga. Investeerimisportfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki, et väikseima riskitaseme juures oleks võimalik saavutada maksimaalse kasuminormi. Portfelli keskmine kasuminorm kujutab erinevate investeeringute kasuminormide kaalutud keskmist. (Riskglossary 2011). Investeerimisportfelli riski suurust mõõdetakse portfelli standardhälbe kaudu.
VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA Välismajandustegevuse vormid: 1) väliskaubandus 2) rahvusvaheline finantskeskkond Väliskaubandus jaguneb ekspordiks ja impordiks. Väikeriigid on tugevamas sõltuvuses välismaailmast kui suured. Miks? ................................................................. Väliskaubanduse piirangud: 1) tollimaks (impordi-ja eksporditoll) 2) kvoot- väliskaubanduse mahuline piirang 3) mittetollilised piirangud: tootmisstandardid, tehnilised nõuded, tervishoiustandard Miks piiratakse väliskaubandust? 1) tollimaks on üks tuluallikaid 2) tärkava tööstusharu argument et kodumaiseid vastrajatud tööstusharusid välismaise konkurentsi eest kaitsta 3) kaitsetoll vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile. Importtooted kallinevad, väliskaubandust piiratakse see kahjustab tarbija huve. Maailma Kaubandusorganisatsioon- WTO 140 liiget Kõiki ...
tulevikus tehing kokkulepitud hinnaga Milline vastus on kõige täpsem? Aktiiv on Maksja palvel ja juhisel ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik lepingus märgitud tingimused müüja poolt on täidetud Lühiuudis: intressimäär, euroopa keskpank, riiklikud keskpangad, majandusaktiivsus, majandustehingud, inflatsioon, valuutakurss, võlakirjad Euroopa Keskpank on õnnelikult laskmas euroala pikaajalistel laenukuludel tõusta. Ligi neli aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm, millega on turult ära korjatud 2,6 triljonit eurot võlapabereid on lõppemas. Selgita Rahapoliitika ülekandemehanismi (intressikanali näitel) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset Madalad intressid viivad hindade tõusuni
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Veel juttu
äripartneritelt sanktsionid,kuni täelikku firma sulgemiseni-pankrotini. Näiteks , firmale A on vaja esitada tähtajaks deklaratsiooni , aga seoses sellega, et puuduvad dokumendid( arved, tsekid, jne) see on võimatu. Seda võiks vältida, kui firmas oleks korrektne asjaajamine. Asjaajamise eesmärgiks ongi dokumentides sisalduva teabe haldamine.Asjaajamises on oluline, et kõik vajalikud paberid,lepingut,ametikirju ja võlakirjad oleksid omal kohal ja kättesaadavad. Kokkuvõtteks võib öelda oma sõnadega, et asjajamises nagu köögis, kõik peab olema õigesti pandud omale kohale, et vajalikul ajal oleks kiiresti kättesaada.
3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär • riskipreemia - tulu, mida investor teenib 17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3.Maksukoormuse vähendamine 18. Sundkindlustus (autokindlustus, laenuga kaasnev kodukindlustus) Vabatahtlik kindlustus (elukindlustus,
efektiivse tulukõvera kujust (wikipedia.org/wiki/Modern_portfolio_theory). Tavaliselt püütakse investeerimisotsuste vastuvõtmisel risk hajutada ehk vähendada. Seda saavutatakse diversifitseerimise abil s.t. investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel, moodustades kogumi, mida nimetatakse investeeringute portfelliks. Hajutatud riskiga investeeringuportfell sisaldab erinevaid väärtpabereid, nt. võlakirjad, aktsiad, pangahoiused. Selline investeerimisportfell on riskide eest hästi kaitstud, sest nii majanduses kui poliitikas ei toimu muutused ühekorraga. Investeerimisportfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki, et väikseima riskitaseme juures oleks võimalik saavutada maksimaalse kasuminormi. Portfelli keskmine kasuminorm kujutab erinevate investeeringute kasuminormide kaalutud keskmist. (www.riskglossary.com/link/portfolio_theory.htm)
Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. Eestis hakkasid kohalikud valitsejad eri nimetustega hõberaha vermima 13. sajandil. 18.sajandil olid lühikest aega käibel spetsiaalselt Läänemereprovintsides käibimiseks mõeldud livoneesid. Eesti Vabariigi rahaühikuna tekkis 1918. aastal Eesti mark.1928. aastal võeti marga asemel
aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid · Hinnadiskriminatsioon (äripäev.ee) (price discrimination) ühe ja sama toote müümine ühele ostjale kallima hinnaga kui teisele. · Hüperinflatsioon (äripäev.ee) (Hyperinflation) ehk ülikiire inflatsioon, reeglina 50% aastas ja rohkem. Tekitab majanduslikke probleeme, raha väärtus väheneb väga kiiresti. · Hüpoteegivõlakirjad (äripäev.ee) (Mortgage-Backed Bonds) - võlakirjad, mis on tagatud erinevate kinnistute ja kinnisvaraga. Intresse makstakse kinnisvaralt laekuvatest tuludest. · Interdistsiplinaarne kooseis (Kuura 2008) projektigrupi koostamine eri valdkondade töötajatest, et nende erinevaid oskusi ja kogemusi rakendada projekti eesmärkide saavutamiseks. · Investeerimisfond (äripäev.ee) (Mutual Fund) on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
