Märksõnad ja kordamisküsimused
( MJRI .09.027)
1. Majandusteooria metodoloogilised
alused
Mikroökonoomikas
eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende
individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused.
Majandusteooria ,
mikroökonoomika ,
makroökonoomika , majandusmudel,
homo oeconomicus,
majandussubjektid , majandussektorid, valiku- ja
jaotusprobleem, abstraktsioon,
ceteris paribus printsiip,
optimaalsusprintsiip, tasakaal
majandusteoorias , tasakaalu
stabiilsus,
agregeerimine – ühelaadsed
subjektid koondatakse:
majapidamissektor, ettevõttesektor,
valitsussektor , välismaa.
1. Mille poolest
erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline
lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte,
majapidamine ), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning
tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega.
2. Mis iseloomustab
struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat?
Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema
optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule
orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga –
organisatsioon ja
turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes
situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas
ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik.
Institutsiooniökonoomikas
püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel.
3. Miks on
majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid
eeldusi ? Sest kogu
majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik
korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele
ja olulistele seostele.
4. Mille poolest on
sarnased
riigirahandus ja
arenguökonoomika ? Mõlemad uurivad riigi
majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes
sealjuures mikro - ja
makroökonoomikat.
5. Millega tuleb
majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb
arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi
majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole
enamasti tegelikkuses
kontrollitavad , tegelikkuses ei pruugi tehtud
eeldused kehtida.
6. Miks on
mikroökonoomilise majandusteooria
empiiriline kontroll keerulisem?
Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele
majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda
statistikaasutused, mikros on aga vaja teha
uuringuid ja küsida otse
inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama)
7. Milliseid
väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause,
graafiline -
graafik , matemaatiline - valem.
8. Millised on
optimaalsusprintsiibi
rakendamise võimalused? Kas maksimaalne
rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga
saadud e-v rahuldatus.
9. Millised on
tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline,
võrdlev -staatiline ja
dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse,
millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist.
Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas
tasakaal muutub
mingite tingimuste
muutudes . Dünaamiline uurib ka
muutumist ajas – kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse,
oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess.
10. Millised on
agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu,
kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse
alt jäävad välja
investeeringud , mis toimuvad sektori sees. Selle
tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate.
Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus.
Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll.
2. Majapidamisteooria
Majapidamine –
ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite
tarbimiseks ;
hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks –
kas
kaubad või teenused;
tarbimiskomplekt – mingi
konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest;
tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki
võimalikke kahe hüvise kombinatsioone;
eelarvepiirang –põmst
see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas
eelarvejoon või
eelarvejoone võrrand;
eelarvejoon – kõik eelarvejoonel
paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad
fikseeritud
tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad
eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad
osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse
joonel , kulutavad
ära kogu eelarve;
tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone
ja
telgede vahele moodustuv
kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures;
põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute
juures;
kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise
tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus;
piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku
tarbimisel
lisanduv kasulikkus;
eelistused – seda kirjeldab
kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid
järjekorda ,
kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi;
seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse
indeksiga ,
mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest;
samakasulikkuskõverad – kõiki
samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte
ühendav joon;
asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja
kuidas peab
muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus
suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase;
optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab
samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone
puutepunkt ,
rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui
sissetulekutele lisada 1 kroon;
hüvise individuaalne nõudlus
– ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus;
individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver ,
normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab –
neid tarbitakse nii palju kui võimalik,
inferioorne hüvis –
nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad
kasulikumad hüvised;
Engeli kõverad – illustreerivad
sissetuleku ja nõudluse vahelisi
sidemeid ;
sissetuleku-tarbimiskõver
– näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures;
asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik,
kumba ta tarbib;
kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse
kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx
jalanõud );
sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste
hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud;
asendusefekt –
ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem;
sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse
selle võrra enam mõlemat hüvist;
turunõudlus – kõigi
selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi
hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse,
turunõudluskõver – väljendab graafiliselt
turunõudlus, langev kõver;
tarbija hinnavaru - tasakaal
nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on
tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda,
kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit
Millised eeldused
tehakse majapidamisteoorias? Majapidamise ehk tarbija käitumise
kohta 2 lihtsustavat
eeldust –
majapidamised tunnetavad hästi oma
vajadusi ja soovivad neid võimalikult hästi rahuldada; oskavad
valida alternatiivide hulgast
parima ; sissetulekud moodustavad
tarbimiseelarve; esialgses mudelis tarbitakse ära kõik
sissetulekud- ei ole säästmist ega laenamist; hüviste hinnad on
fikseeritud ja tarbija ei saa neid mõjutada; sisekonfliktid
majapidamises on uurimise alt väljas.
2. Miks kaasatakse
esialgsesse analüüsi vaid kaks hüvist? Lihtsustamiseks; hiljem on
võimalik tulemused
üldistada suurema hulga erinevate hüvistega
seotus situatsioonide jaoks. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud
tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus
telgedel vastavad
kogused .
3. Mida näitab
eelarvejoone tõus? Eelarvejoone tõus näitab, millises suunas ja
kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise
tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra tingimusel, et
tarbimiskulutused ei muutuks.
4. Mille poolest
erinevad kardinaalne ja ordinaalne kasulikkusteooria? I väidab,
et
kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini,
kuid järjest
kahanevas tempos ; II teooria kohaselt pole võimalik
erinevate hüvisekomplektide kasulikust mõõta, kuid neid on
võimalik järjestada eelistuste alusel.
5. Mida näitab
samakasulikkuskõvera tõus? Kõverad on harilikult nõgusad, kuna
enamasti eelistavad majapidamised komplekti, kus on hüviste kogused
tasakaalustatud, komplektile, mis sisaldab liiga palju ühte hüvist
ja liiga vähe teist hüvist. Kui tegu on täielike subsitituutitega,
siis on samakasulikkuskõverad
sirged tõusuga -1; kui tegu on
täielike komplementidega, siis on need murduvad (teljestikuga
paralleelne nurk)
6. Kuidas leida
optimaalne tarbimiskomplekt? Tuleb leida kõrgeimal
samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonelt – nende
puutepunkt.
7. Milline võib olla
sissetuleku mõju hüvise
nõudlusele ? Sissetuleku kasvades võib
hüvise nõudlus suureneda – normaalhüvis; nõudlus jääb samaks
– erandjuht; nõudlus väheneb – inferioorne hüvis
8. Mille poolest
erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja
luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest
väiksem osa igast lisanduvast
kroonist kulutatakse nende peale;
teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem
osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile
9. Kuidas mõjutab
hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem
nõudlus.
10. Kuidas võib hüvise
hind mõjutada teiste hüviste nõudlust? Ühe hüvise hinnamuutuse
mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need
hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja
eelistustest .
Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised
– esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise;
kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse
vähenemise (samuti ka esimese)
11. Mille poolest
erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul
tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb,
sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga
selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus
esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb.
12. Kuidas
kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? See on
kõikide majapidamiste
summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud
hinnataseme korral.
13. Kuidas tekib tarbija
hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest
võrdse summa – fikseeritud hinna. Tarbija valib sellise koguse,
mille korral hind vastab viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele.
Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem
makstavast
hinnast .
3. Firmateooria
Ettevõte –
väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab
ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks;
tootmistegurid – tootmisprotsessi
sisendid : inimtöö, maa
ja
maavarad , hooned,
seadmed
Kõik kommentaarid