ühiskonna suhtumise muutmine lastega peredesse,riigi toetused lasterikastele peredele,isegi mood. Beebibuum-sündimuse ühiskonna suhtumise muutmine lastega peredesse,riigi toetused lasterikastele peredele,isegi mood. Beebibuum-sündimuse hüppeline kasv. Küüditamine-vägivaldselt kodupaigast välja saatmine. Remigratsioon-tagasiränne. hüppeline kasv. Küüditamine-vägivaldselt kodupaigast välja saatmine. Remigratsioon-tagasiränne. Rändeiive/rändesaldo-sisserändajate ja väljarändajate vahe. Immigratsiooni kvoot-valitsuse kehtestatud piirarv. Rändeiive/rändesaldo-sisserändajate ja väljarändajate vahe. Immigratsiooni kvoot-valitsuse kehtestatud piirarv. Pendelränne/pendelmigratsioon-elamine ühes kohas, aga töötamine/õppimine kuskil mujal. Rahvastikupüramiid- Pendelränne/pendelmigratsioon-elamine ühes kohas, aga töötamine/õppimine kuskil mujal. Rahvastikupüramiid-
Ränne e. migratsioon inimeste liikumine elu või töökoha vahetamise eesmärgil Emigratsioon e. välja ränne - kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks välismaale Imigratsioon e. sisse ränne - riiki elama asumine alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon e.tagasi ränne oma endisesse elukohta Rändeiive e. rändesaldo - sisse-ja väljarännete vahe, rändeiive on positiivne, kui sisserändajate arv ületab väljarändajate arvu, ja negatiivne kui olukord on vastupidine Immigratsiooni kvoot e. sisserände piirarv absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kelle on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata, Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse rändajaid teistesse EL riikidesse Immigrant välismaalt teise riiki elama asunud inimene
Demograafia mõisted (rahvastikuteadus) Rahvastik mingil suuremal territoorimul alaliselt elavate inimeste kogum e elanikkond Iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine Migratsioon inimeste ränne Emigratsioon väljaränne Emigrant kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja Immigrant sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata Pendelränne inimeste igapäevane liikumine oma alaliselt elukohast teises ausas paiknevasse töö-või õppimiskohta ja tagasi Pagulusränne sundränne; sunnitud kodumaalt lahkuma Loomulik iive sündide ja surmade vahe mingis riigis või piirkonnas Demograaf rahvastikuteadlane
Loomulik iive Jaapanis on -0.16% (2015) Jaapanit ootab ees rahvastiku langus, kuna vanemaid on riigis rohkem, kui noori ja väikeste laste arv aina väheneb. Selle põhjal ka otsustan, et Jaapan on jõudnud rahvastiku vananemise etappi. Rahvastiku vanuseline jaotus on järgmine: 0-14 aastaseid: 13.11% 15-24 aastaseid: 9.68% 25-54 aastaseid: 37.87% 55-64 aastaseid: 12.76% 65+ aastaseid: 26.59% Jaapanis on ühel naisel ligikaudu 1.4 last. Rändeiive Jaapanis on 0 inimest 1000 kohta. Keskmine eluiga on meestel 81.4, naistel 8.26 ja mediaanvanus Jaapanis on 84,74. Rahvuspoliitika võiks olla see, et Jaapan soovib oma rahvaarvu kuidagi tõstma hakata.
Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta Pendelränne ehk pendelmigratsioon inimeste päevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in)
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID
· Euroopas 18.saj · Arstiabi ja elatustingimuste paranemine · Väheneb suremus ja pikeneb eluiga · Iibe suurenemine · Kesk-Aafrikas Teine etapp · Sündimus hakkab langema · Rahvaarvu kasv aeglustub · Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia Kaasaegne rahvastiku tüüp · Sündimus ja suremus madalad · Rahvaarvu väga aeglane kasv Ränne · Migratsioon-inimeste alalise elukoha vahetus · Emigratsioon-väljaränne · Immigratsioon-sisseränne · Rändeiive ehk saldo-sisse ja väljarände vahe · Riigisisene · Liigutakse enamasti linnadesse või eeslinnadesse · Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine
Emigrandid meilt välismaale elama läinud inimesed, väljaränne(emigratsioon). Küüditamine inimeste vägivaldne kodust eemale viimine. Rände põhjused: ® vabatahtlikud tegurid parem töö, parem palk, majanduslikult kergem elu, rohkem võimalusi, parem elukeskkond ®Sundpõhjused rassism, usuline ja poliitiline tagakiusamine, näljahädad, loodusõnnetused. Tagasiränne e. remigratsioon oma kodumaale. Rändeiive e. rändesaldo(sisserändajate ja väljarändajate vahe) Immigratsiooni kvoot valitsuse kehtestatud piirarv mõnedele riikidele. Riigisisene ränne, rahvastik on enamasti koondunud linnadesse ja maaelanike osatähtsus kahaneb. Pendelränne e. pendelmigratsioon, inimesed pendeldavad kahe asula vahel, elades ühes ja töötades/õppides teises asulas. Kodanikud inimesed, kellel on selle riigi kodakonsus. Välismaalased isikud, kellel puudub elukoha-riigi kodakonsus.
-negatiivne: suremus ületab sündimuse. Kõrge sündimus: Kõrge suremus: sünnitusealiste naiste arvust - halb arstiabi kättesaadavus religioon (usk) - vähem arenenud riikides: nälg ja veepuudus majanduslikud võimalused - haihestumine nakkushaigustesse traditsioonid naise seisund ühiskonnas Eesti peredes on traditsiooniline 1-2 last. Ränded ja rändeiive. Ränne e. migratsioon- alaline elukoha vahetus. Rändesaldo= sisseränne väljaränne emigratsioon- väljaränne emigrant- väljarändaja immigratsioon- sisseränne immigrant- sisserändaja Rände põhjused: 1) majanduslikud põhjused- otsides paremaid töö- ja elamistingimusi 2) perekondlikud põhjused nt:abielu 3) poliitilised põhjused 4) usulised põhjused 5) sõdade tõttu 6) looduskatastroofide tõttu 7) näljahädad ja epideemiad 0
algul, rahvaarvu kiire kasv, sest arstiabi, toidu kättesaadavus muutusid lihtsamaks. (demograafiline plahvatus) 3. Dem ülemineku teine etapp: sündimus hakkas langema, samuti loomulik iive. Sest hakati mõtlema majanduslikele võimalustele, pereplaneerimine jne. 4. Kaasaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal, suremus madal, rahvaarvu aeglane kasv, vanurite osatähtsus suurem. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Migratsiooni põhjused: 1. vabatahtlik parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond 2. sunniviisiline sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid 3. riigisisene linna,suurlinna, linna lähiümbrusesse, 4. rahvusvaheline arenenud riikidesse 1. Lähtekohas väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad
hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus, kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika.
Nende riikide kõrge protsent tuleneb sellest, et rahvaarv on väike ja riik on kõrgelt arenenud. Nagu näiteks Luksunburg kus rahvaarv on 440 000 inimest ainult. Muidugi nad saavad nii suure protsendi kui rahvaarv on väike. Arvatavasti Saksamaale läheb rohkem välismaalasi, kuid seal protsent ei kasva niimoodi kuna rahvaarv on tunduvalt suurem. Saksamaa rahvaarv on 82 miljonit inimest, ei anna Luksenburgiga võrreldagi. Suurem rändeiive on kindlast kõrgelt arenenud riikides suurem kui vähem arenenud riikides. Rohkem arenenud riikidesse tullakse kindlast sellepärast, et otsida paremat elu. Saada kõrgemat palka ja paremaid elamistingimusi.
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
vahendaja; doos annus; point tuum; stoori lugu; tiim meeskond jpt. Uute liitsõnade ja tuletiste näiteid on esitatud juba seoses laensõnadega. Sõnaliitmine on eesti keeles nii lihtne protsess, et iga keelekasutaja võib vajaduse korral võtta mälust sobivad komponendid ja keeleomase mudeli järgi need kokku panna. Näiteks hinnaralli, kõmuleht, metallipalavik, mölaraadio, rahanukk, riiulifirma, rändeiive, võrgupoed, õlleralli jpt. Teiste omakeelseid vahendeid rakendav sõnavara rikastamise viis on tuletamine. Reet Kasiku järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3) juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi (nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad
· Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk · Halvad elamistingimused
Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengutvõrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega Rändeiive e. saldo on sisse- ja väljarännanud inimeste vahe aastas Slumm e. geto, valdavalt marginaalse (vaesed, töötud) rahvastikuga asustatud vilets linnaosa, peamiselt arengumaade, aga ka lääneriikide suurlinnades. Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon, minnakse elama linnast välja Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalrahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad
Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Rändeiive e saldo sisse- ja väljarände vahe. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asutatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades, aga ka lääneriikide suurlinnades. Ülelinnastumine linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid Illegaal inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe 2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit.
maksumaksjate arv tööpuudus sihtriigi elanike hulgas *lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, *sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. *lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad *suurem surve sotsiaalsfäärile soolised disproportsioonid * kaotatakse haridusinvesteeringud Selgita mõisteid Ränne ehk migratsioon- inimeste alalise elukoha vahetus Rändeiive ehk saldo- sisse-ja väljarändajate vahe Linnastumine ehk urbanisatsioon- linnade kasvu ja rahvastiku osatähtsuse tõus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad Hiidlinn ehk megalopolis- linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub
630 km2 2009. aasta seisuga elab USA's 30 634 700 inimest. 3 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST 1.1 Rahvastik Üle 4/5 rahvastikust moodustab inglise keelt kõneleva ameerika rahvus, kes on kujunenud peamiselt Euroopast sisserännanute, vähemal määral 17.-18. sajandil Aafrikast toodud neegriorjade järglastest. 1820-1980 rändas USA-sse 51 miljonit inimest, neist 33 miljonit enne I maailmasõda. 1820-1915 moodustas rändeiive üle kolmandiku rahvastiku üldiibest. Sisseränne oli suurim 20. sajandi alguses, kui aastas immigreerus keskmiselt 0,8 miljonit inimest. 1924 hakati tööpuuduse tõttu sisserännet rangelt piirama. 1930-65 immigreerus kõigest 5 miljon inimest ja ränne moodustas vähem kui kümnendiku üldiibest. (ENE 1, 1985, lk. 179-181) 1965 kehtestatud immigratsiooniseadus kaotas rahvuslikud piirangud ja soodustas esmajoones kvalifitseeritud tööjõu sisserändu, rändeiive suurenes taas. 1970-80 oli
rahvastikust). 10 000 100 000 elanikuga linnu on 362 (26,5% rahvastikust), 10 000 elanikuga linnu 436 ja alla 2000 elanikuga linnu 50. Poola on olnude Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike (1950 1996 suurenes rahvaarv 13miln võrra ehk 53%), kuid 1997. aastast on rahvaarv aeglaselt, kui pidevalt vähenenud (2001 2005 kokku 97 000 inimese võrra, sellest 81 800 negatiivse rändeiibe tõttu). Loomulik iive on alates 2002. aastast ja rändeiive 1960. aastast negatiivne. Sündivus on langenud 2%-lt (1985 1984) 1%-le (1999 2005), Sündide koguarv on viimastel aastatel umbes 2korda väiksem kui 1980 aastate esimesel poolel. Rahvastiku vanuselises struktuuris on kiiresti vähenenud laste ja suurenenud vanurite osatähtsus: 2005 oli alla 15-aastasi 16,2% (1990. aastal 24,9%9 15-64 aastasi 70,5% (64,9%) ja üle 65- aastasi 13,3% (10,2%) rahvastikust. Keskmine eluiga on pidevalt
ümberasumine riigi sees (siseränne) või üle selle piiri (välisränne) kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaotatakse veel kestvuse (alaline, hooajaline või ajutine) ja põhjuste järgi (vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48. Emigratsioon on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant. Immigratsioon on riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant. Migratsiooni või rände saldo (ka rändeiive) on immigrantide ja emigrantide arvu vahe. Sisserände ja väljarändega kaasnevaid probleeme või nendest protsessidest saadavat kasu vaata õpikust (lk 49). Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine (enamasti välismaale) kas poliitilistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Kodusõdade ajal ja muudel põhjustel ka riigi sees. ÜRO andmetel oli 1970 maailmas 2,5 mln pagulast ja 2001 juba 22 pagulast, lisaks 25 mln sisepagulast omaq riigi sees.
sündimust muudavad kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Kaasaegne rahvastiku tüüp madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv, või isegi kahanemine, laste osatähtsus väheneb ja vanurite oma suureneb Põhja ameerikat ja suuremat osa Euroopat iseloomustab kaasaegne rahvastiku tüüp Ladina-ameerikat ja kagu-aasiat demograafilise ülemineku teine etapp Must aafrika on demograafilise plahvatuse etapis Ränne ehk migratsioon Sisse ja väljarände vahe on rändeiive ehk saldo Sundränne oled sunnitud kodukohast lahkuma(sõjad, poliitiline või usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid jne) Iseloom Ulatus Kestus Põhjused Vaabtahtlik, Riigisisene, Alaline, ajutine, Majanduslikud, 16:07
väärtuses jne. Kui eakaid on rohkem, siis suureneb vajadus arsti- ja hooldusteenuste järgi. Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(- tuhande inimese kohta). Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu aasta algul(- tuhande inimese kohta). Iive- teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul. Iibe arvutamiseks tuleb liita omavahel loomulik iive ja rändeiive. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Migratsioon- ehk ränne, inimeste püsiv elukoha vahetus. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotus ka linnade kasvu ja arenguga. Eeslinnastumine- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja.
arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mo line tagakiusamine jne). 47 biilsuse kasvatamisega. 15, 51 surem us - aasta jooksul surnud inimeste arvu riigisisene ränne - inimeste liikumine ühe riigi suhe rahvaarvu aasta algul. Väljendatakse pro piires. 50 millides (tuhande inimese kohta) - suremuse rändeiive e. -saldo - sisse- ja väljarände vahe. 47 üldkordaja. 43 rändkarjandus - loomakasvatuse vorm, mille pu surem use üldkordaja - aasta jooksul surnud ini hul inimesed (tervete kogukondadena) rända meste arvu suhe keskmisesse rahva arvu. Väljen vad koos oma karjaga suurtel maa-aladel, otsi datakse enamasti promillides (tuhande inimese des sobilikke karjamaid. 170 kohta). 43 ränne e
· riigivõlakiri riigi poolt emiteeritud võlakiri · rikkus kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel · Robinson Crusoe majandussüsteem efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega · rändejuht (ka: elukohavahetus) alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri · rändesaldo (ka: rändeiive) sisse ja väljarändejuhtude arvu vahe · ränne (ka: migratsioon) liikumine ühest haldusüksusest teise S · samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega · samasuskõverate teooria eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel · say seadus põhimõte mille kohaselt pakkumine loob iseendale nõudluse.
riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel Robinson Crusoe majandussüsteem - efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis- ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega rändejuht (ka: elukohavahetus) - alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri rändesaldo (ka: rändeiive) - sisse- ja väljarändejuhtude arvu vahe ränne (ka: migratsioon) - liikumine ühest haldusüksusest teise S samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel say seadus - põhimõte mille kohaselt pakkumine loob iseendale nõudluse.
annaabi.ee 
