Selle seose võib kirja panna üldvõrrandina, 1 mis kirjeldab i-nda haru toodangu tarbimist. Maatriksbilansi rea üldvõrrand on: n xij + yi = xi , j=1 kus: i tootva haru järjenumber (i = 1...n), j tarbiva haru järjenumber (j = 1...n), xij i-nda haru toodang, mis läheb uuesti tarbimisse j-ndas harus, xi i-nda haru kogutoodand, yi i-nda haru lõpptoodang, mis läheb tarbimisse väljaspool tootmissektorit. 2. lähtuvalt tarbivast harust selle haru poolt vaadatuna kulub ühe haru toodangu valmistamiseks erinevaid tooraineid ning millele lisandub veel tootmisel lisatud väärtus. Maatriksbilansi veeru üldvõrrand kirjeldab haru kogutoodangu väärtuse kujunemist: n = xij + zj = xj i=1 kus: zj j-nda haru lisatud väärtus, xj j-nda haru kogutoodang.
toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4.- 2.- Hulgimüük 10.- 6.- Tankla 4.- 16.- Klient Lõpptoodang 20.- Nominaalne SKP – jooksvad hinnad (hetke hind)
kulutused eksport Eratarbimine Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoo- dangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS = LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprot- sessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tabel 13.1. Jalgratta hinna kujunemine
oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi (võivad olla ka välismaiste tootmistegurite poolt loodud). Küsimus 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Lõpptoodang on see aasta jooksul toodetu, mis läheb lõpptarbimisse (ringlusest välja), ostetakse ja tarbitakse ära. Küsimus 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning 3 reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused
MAKSUD SIOON II. SKP arvutamine kulumeetodil Kulude liigid: Investeeringud, Puhaseksport(ekspordi-impordi vahe), Valitsuse kulutused ja Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS=LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada Realiseerija Kaup Jaemüügi Vaheprodukti Lisand hind (kr) väärtus (kr) väärtus (kr) Kaevur, Tooraine 100 Kummitootja, ühe jalg- värvitootja ratta jaoks
es Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond 26 Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Majanduslikud näitajad Sotsiaal-demograafilised näitajad Inimarenguindeks (IAI/HDI), väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Inflatsioon, palgatõus Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta) 28 29 Sotsiaal-demograafilised
graafiliselt. Kasutades saadud tulemusi, leida algülesande lahendid F(x) = 12x1 + 6x2 +4 x3 (min) 3 x1 + 3 x 2 - x3 2 2 x1 - 2 x 2 + 2 x3 3 x k 0. Bilansimudelid. Bilansimudelid ehk majandusliku tasakaalumudelid koostatakse majandussüsteemidele, mis on samaaegselt nii tootjad, kui ka tarbijad. Majandusmudeli koostamiseks on vajalik järgmine info: Tootjad Tarbijad Lõpptoodang Kogutoodang T1 T2 Tn T1 x11 x12 . x1n y1 x1 T2 x21 x22 . x2n y2 x2 ... ... . ... yn Tn xn1 xn2 . xnn xn Lisatud väärtus z1 z2 zn y i = z k Kogu toodang x1 x2 xn x i = x k
rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, miinused Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. paljude taime ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine.Riikide arengutaseKogutoodang: SKT Sisemine kogutoodang. A. jooksul riigis toodetud lõpptoodang rahalslt.1 in. kohta, RKT rahvamajanduse kogutoodang, Rahvastikuhõivatus erinevates majandussektorites,Majanduse struktuur. Ekspordi/improdi struktuur, Energia tarbimine, Sidevahenditega varustatus 1el. Kohta, Sotsiaaldemograafilised näit.:iiveimikusuremuslastearvkeskmine eluiga kirjaoskuse tase, Riigid arengutaseme alusel Inforiigid: PAmeerika, LEuroopa, Jaapan. tööstusriikeesti, läti albaania ukaina arengumaaindia, maroko türgi,Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, LKorea
residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine - ettevõtete tarbimine - riigi tarbimine e. valitsuskulutused -puhaseksport(Eestis negatiivne) 2)tulude järgi: -teguritulud (rent, palk, intress, kasum=rahvatulu) -kaudsed maksud -amortisatsioon-kulutused põhivara asendamiseks 3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust. Nominaalne SKT-väljendatud jooksva aasta hindades. Reaalne SKT- korrigeeritud hinna(tõusu) indeksiga (inflatsioonimääraga), võimaldab võrrelda erinevate perioodide SKT-d. - alates 2008 SKT arvutamiseks aheldamise meetot. SKP-s ei kajastu varimajandus Varimajandus- on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta:
teenuste tootmise sisend e. täpsemalt tootmises tarbitakse ära kapitali teenuseidja kapitali väärtus on määratud tema kasutamisperioodi vältel osutatud teenuste tootluse või viljakusega. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Nad haaravad kõike seda, mida ettevõte oma tootmise käigus kasutab. Siia kuuluvad enda või teiste ettevõtete kaevandatud, töödeldud jne. kaubad. Mis ühe ettevõtte jaoks on lähteaine, on teise jaoks lõpptoodang. Materjalide hulka kuuluvad: tooraine, abimaterjalid,kütus jne. Kasutatud allikad: · Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile · Wikipedia · Varik M. Ühiskonnaõpetus. Ülessannete kogu ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistujale.
teenuste tootmise sisend e. täpsemalt tootmises tarbitakse ära kapitali teenuseidja kapitali väärtus on määratud tema kasutamisperioodi vältel osutatud teenuste tootluse või viljakusega. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Nad haaravad kõike seda, mida ettevõte oma tootmise käigus kasutab. Siia kuuluvad enda või teiste ettevõtete kaevandatud, töödeldud jne. kaubad. Mis ühe ettevõtte jaoks on lähteaine, on teise jaoks lõpptoodang. Materjalide hulka kuuluvad: tooraine, abimaterjalid,kütus jne. Kasutatud allikad: · Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile · Wikipedia · Varik M. Ühiskonnaõpetus. Ülessannete kogu ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistujale.
jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse Complete koguprodukti. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha Complete lõpptoodang. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 5 Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele peab kõigis majandussektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui kõigi Complete lõpptoodete ja -teenuste koguväärtus. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True
Koostada antud ülesandele duaalne ülesanne ja lahendada saadud ülesanne graafiliselt. Kasutades saadud tulemusi, leida algülesande lahendid F(x) = 12x1 + 6x2 +4 x3 (min) 3x1 + 3x 2 - x3 2 2 x1 - 2 x 2 + 2 x3 3 x k 0. Bilansimudelid. Bilansimudelid ehk majandusliku tasakaalumudelid koostatakse majandussüsteemidele, mis on samaaegselt nii tootjad, kui ka tarbijad. Majandusmudeli koostamiseks on vajalik järgmine info: Tootjad Tarbijad Lõpptoodang Kogutoodang T1 T2 Tn T1 x11 x12 . x1n y1 x1 T2 y2 x2 Tn yn xn x21 x22 . x2n ... ... . ... xn1 xn2 . xnn Lisatud väärtus z1 z2 zn y = z i k Kogu toodang x1 x2 xn x = x
o SKP arvestamise meetodid: o tulude meetod: o rahvatulu (RT) =palk+rent+intress+kasum o SKP=RT+amortisatsioon+kaudsed maksud o kulude ehk tarbimismeetod: o SKP=tarbimine + investeeringus + valitsuse kulutused + puhaseksport o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e
Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. Vali üks: Tõene Väär SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumine kahaneb, kui töötajad soovivad rohkem vaba aega. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumist võib suurendada tööjõu parem väljaõpe (ceteris paribus). Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla valitsussektori kulutuste järsk kasv. Vali üks: Tõene Väär
• Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega)
õhuga kuni täieliku valmimiseni. 2.1.2 Suhkrupeedist Kõige levinum suhkru tooraine on suhkru peet. 1880 aaastal muutus suhkrupeet peamiseks suhkrutootmise allikaks ja asendas mandri Euroopas peaaegu täielikult suhkruroo kui suhkru tootmise toorme. Tavaline suhkrusisaldus suhkrupeedis on 17% vilja üldkaalust, seega sisaldab see rohkem suhkrut kui suhkruroog.. 1 hektarilt kasvavalt suhkrupeedilt saadakse ligikaudu 7 tonni suhkurt, seega lõpptoodang hektari kohta on väiksem. Suhkru tootmine peedist saab alguse peedi tükeldamisest väikesteks viiludeks. Edasi pannakse tükeldatud osad kuuma vette-umbes tunniks ajaks, et saaks alguse suhkru eraldumine peedist. Pärast kuumas vees viibimist, eraldub peedist suhkrumahl. Saadud mahl puhastatakse-seda nimetatakse karboniseerimiseks, kus väikesed suhkruklimbid ühinevad suhkrumahlaks. Sellest suhkrut mittesisaldavate osakeste eemaldamisel kujuneb
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud
Liites kokku eelpooltoodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil ehk kogukulutused. 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdabantud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus. Oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). 21. Mis on vahet nominaalsel ja reaalsel SKP-l? · Nominaalne SKP on selline, milleväärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades (jooksevhindades). · Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab hindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga.
Küsimus 32 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 33 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 34 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
heaolu, l k kuigi i i iseloomustab riigi majanduslikku arengut. Kas SKP kiire kasvu taga on üks ülirikas ja miljon vaest või miljon keskklassi esindajat ja üks vaene, seda SKPst välja ei loe. 3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Lõpptoodangu mõiste Tavaliselt on ühe ettevõtja lõpptoodang teisele ettevõtjale tooraineks e. Selleks, et mingit toodangut mitu korda ei Selleks lähteproduktiks teisele toodangule. arvestataks kasutatakse SKP arvutamisel nn. lisandunud väärtuse (LV) meetodit. 1 2 3 4 Talunik Veski Leivatehas Kauplus
AÜTH1 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimistöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Absoluutselt kõik inimesed puutuvad kokku teenindusega, käid sa siis toidupoes, reisil või tööl. Samamoodi on kõik inimesed mingil määral ise klienditeenindajad sõltumata oma ameti- või töökohast. Ikka on keegi, kelle jaoks on see oluline, mida sa teed. Siis on kliendiks see inimene, kellele lõpptoodang läheb ja kui sa teed oma tööd halvasti, siis on klient ärritunud. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kuidas näeb välja teeninduskultuur erinevates ettevõtetes. Selleks jälgitakse kahe ettevõtte klienditeenindust ning neid analüüsitakse lähtuvalt teenindusfilosoofias omandatud teadmistele. Uurimisülesanded: · selgitada välja, kas Eestis saab rääkida teenindusmõttelaadist; · leida seoseid teeninduskultuuri teoreetiliste aspektide ja tegelikkuse vahel;
Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn ) Kuna sisenditest loetakse olulistemaks tööjõudu (L) ja kapitali (K), siis tavaliselt kirjeldatakse tootmisfunktsiooni valemiga: Q = f (K, L). AKTIIVSED TOOTMISTEGURID: Tööjõud ja ettevõtlus PASSIIVSED TOOTMISTEGURID: Maa, kapital, informatsioon. samakogusejoone e. isokvant. Tehniline progress on uute tootmisvõimaluste tekkimine. Samaväärtusjooned e. isokostid. MASTAABIEFEKT:
põhikontol Kaubad/Toore/Materjal. Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega [26: 68]. Kauba algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade omamaksumuse. Seega varude arvestuse perioodilise süsteemi rakendamisel kasutatakse järgmist valemit [2: 214]: Müüdud kaupade omamaksumus = Algsaldo + Sissetulek Lõpptoodang (2) Pärast lõppjäägi ning müüdud kaupade omamaksumuse kindlaksmääramist on vaja korrigeerida kontosid Kaubad ning Müüdud kaupade omamaksumus [2: 214]. Korrigeerimiskanne: D: Kaup 150 000 D: Müüdud kauba kulu 1 050 000 K: Kaup 200 000 K: Kauba ostukulud 1 000 000 [26: 69] Varude perioodilise arvestussüteemi korral tehakse alles aruandeperioodi lõpus pearaamatusse sissekanded
1 ja 2 astme klientideks võivad olla erineva piirkondliku ulatusega edasimüüjad. Miks on oluline väärtusahela jagunemine osadeks. Igal väärtusahela osal on oma kindlad ülesanded ja igas väärtusahela protsessis lisatakse antud tootele väärtust juurde. Kui väärtusahel on jagatud osadeks siis iga osa viimistleb toodangut kõige paremal võimalikul moel. Tootmisesse läinud algmaterjalist tuleb lõpus välja kõrgema väärtusega lõpptoodang koos järelteenindusega. Iga väärtusahela lüli on oma alale spetsialiseerunud ning seetõttu suudab pakkuda paremat tulemust kui toote algne looja juhul kui ta teeks kõik väärtusahea etapid ise. Kuidas loob kliendist lähtumine lisaväärtust? Lisaväärtusteks võivad olla: kättetoimetamise aeg, tellimise kergus, pidev kättesaadavus, tagavaraosad, kokkulepped kliendiga, info kulgemise kiirus, pakkimisteenus, maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus.
välismaal (õppimine, puhku), rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, kes elavad ja töötavad selle organisatsiooni enklaavis antud riigis üle ühe aasta, samuti välismaa saatkondade, konsulaatide jne töötajad, kes on palgatud antud riigist Rahvamajanduse koguprodukt RKP on mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades RKP lõpptoodang luuakse riigi residentide poolt (pole oluline kas asuvad riigi majandusterritooriumil või väljaspool) RKP = SKP ± Yf Yf esmane netosissetulek välismaalt Varumuutuja e. momentsuurus nt kui palju õpilasi on prgusel hetkel klassis Esmased netosissetulekud ehk netotulud välismaalt Yf on teistest riikidest saadud esmased tootmisteguritulud miinus teistele riikidele makstud esmased tootmisteguritulud. Esmasteks tootmistegurite omanike netotuludeks (netosissetulekuteks) on
Gaussi meetodiga saab leida ka pöördmaatriksit. Pöördmaatriks on olemas vaid regulaarsel maatriksil. Def: Ruutmaatriksit A nim regulaarseks kui selle determinant ei võrdu 0ga ja singulaarseks kui võrdub 0. Def: Regulaarse maatriksi A pöördmaatriks A-1 peab rahuldama võrrandit A*A-1=A-1*A=E, kus E on vastavat järku ühikmaatriks. Lahendskeem: (A!E)- >Gaussi teisend->(E!A-1). N: 248 -2 0 2 468 2. Leontjevi staatiline mudel 1 2 lõpptoodang y kogutoodang x 1 100=x11 160=x12 240 500 2 275 40 85 400 sisemine tarbimine Leontjevi mudel aitab leida samasugust tabelit järgmise aasta jaoks, kui uus lõpptoodang y=(200, 100) Otsekulude maatriks A, aij=xij/xj (1) 100/500 160/400 A= 275/500 40/400 Ax+y=x (2) tasakaaluvõrrand sisemise tarbimise, lõpp- ja kogutoodangu vahel
ka tänapäeva pildis. Tabel 4 Riigi kaubanuds kui arengutaseme näitaja Allikas: Geograafia Gümnaasiumile 2013 Arenenud riigid Vähem arenenud riigid Ekspordi: 1) Mitmekülgne, 1) Ühekülgne ülekaalus on (põllumajandustooted 1) Struktuur (eri lõpptoodang , maavarad, odav kaubaliikide (lisandväärtus) vahetoodang, osatähtsuse %) 2) Mahukas toorained.) 2) Maht (USD) 2) Väikesemahuline
Varumuutuja Stock variable Запас потока Toode product Изделие Teenus service Услуга Toodang Output, production Продукция, выход производства Vahetoodang Intermediate good/product Промежуточный продукт/благо Lõpptoodang Ultimate output, final production Конечный продукт Ettevõtted Business, firms Предприятие, фирма Avalik sektor Government, public sector Правительство, общественный сектор Kodumajapidamised Households Домашние хозяйства
kaudsed maksud - aktsiis, säästud osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt, leke raha irdumine riigi raharinglusest: import, säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst raha lisandumine raharinglusesse: eksport, investeeringud ja valitsuse kulutused, SKP riigipiires toodetud lõpptoodang, lähtub territooriumist; RKP riigi tootmistegurite poolt teatud ajaperioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise summa rahalises väljenduses, lähtub tootmistegurite omanduses; lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud teenustste, tegurite ja kaupade väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust, lõpptoodang lõpliku kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang ühes ettevõttes valminud toodang, mida
kaudsed maksud - aktsiis, säästud – osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud – kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt, leke – raha irdumine riigi raharinglusest: import, säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst – raha lisandumine raharinglusesse: eksport, investeeringud ja valitsuse kulutused, SKP – riigipiires toodetud lõpptoodang, lähtub territooriumist; RKP – riigi tootmistegurite poolt teatud ajaperioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise summa rahalises väljenduses, lähtub tootmistegurite omanduses; lisandunud väärtus – tootmisprotsessis kasutatud teenustste, tegurite ja kaupade väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust, lõpptoodang – lõpliku kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang – ühes ettevõttes valminud toodang, mida
kõigi lõpptoodete ja teenuste teenuste väärtus? a) õige; b) vale. vale Tegelikult on tegemist ühe ja sama näitajaga, näitajaga seega on võrdsed võrdsed. 34. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmislisandil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. a) õige; b) vale. Lisandväärtuste summa ju ongi lõpptoodangu väärtus. 35. Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, g g, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid: a) õige; b) vale. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 36
Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse! 4) SKP kui mõõtevahendi puudused · SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga; · SKP ei mõõda inimeste vaba aja väärtustamist, õnnelikkust, tervislikku seisundit; · intensiivse tootmistegevusega kaasnevad negatiivsed kõrval mõjud (keskkonna saastumine); · SKP ei pruugi väga hästi näidata millise kvaliteediga on kaubad ja teenused valmistatud;
puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. - Vale Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Õige SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks diskontomäära langetamine. - Vale Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. -Vale Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades - Vale Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises kulutuseks tootmise meetodil. - Vale
Probleemid materjalimajanduses: Enamasti on materjalid teiste ettevõtete poolt kaevandatud, töödeldud või kokku · Materjalide all on tavaliselt kinni palju raha -- seega tuleks lühendada pandud jne (ehk toodetud) kaubad -- ehk see, mis on ühe ettevõtte jaoks materjalide hankimise ja lõpptoodangu tootmise ning turustamise vahelist materjal ehk lähteaine, on teisele lõpptoodang. aega. Seda püütakse teha nõudluse täpse määramisega (et vähendada Materjalide hulka kuuluvad: valmistoodangu varusid) ning varude minimeerimisega ("just-in-time"). · tooraine (põhimaterjalid) -- lähevad põhikoostisosana · Materjalikaod -- seda põhjustavad:
Põhikasutamine kui kasutatakse eesmärgi otseseks täitmiseks. Kõrvalkasutamine ettevalmistamine põhikasutamiseks. o Ettevõte töötab ja tootmisvahendid pole rakendatud Puudub tellimus, puuduvad tööjuhised, tööjõu puudumine o Ettevõte ei tööta Materjalid Kõik mida ettevõte tootmisel kasutab. See mis on ühele firmale lähteaine on teisele lõpptoodang. Tooraine materjalid, mis põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse Abimaterjalid materjalid, mis lähevad valmistoodangu koostisesse, aga mille osatähtsus selles on väike. Nt liim mööblitööstuses Energeetilised abiained ei lähe lõpptoodangusse naturaalsel kujul nt süsi Materjali kasutamise aeg ettevõttes: o Töötlemisaeg o Kontrollimise aeg o Seisakuaeg o Ladudes hoidmise aeg
RT = palk + rent + intress + kasum SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud SKP kulude (tarbimise meetodil) · Isiklik tarbimine (majapidamised) · Investeeringud (ettevõtted) a. Masinad ja seadmed b. Uusehitus (tööstus- ja elamuehitus) c. Varude muutus · Valitsussektori kulud (ei sisalda tuludiirdeid) · SKP = C + I + G +NX SKP tootmismeetodil · SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa · = harude kogutoodang vahetoodang · = kõigi harude lõpptoodang · Lisandunud väärtus on tootmisprotsessid kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust · Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmisprodukti RAHATURG JA INFLATSIOON 11.11.2013 Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine hind S D
koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus. Lõpptoodang- hüviseid, mida kasutatakse tarbimiseks, mitte aga edasiseks töötlemiseks/ edasimüügiks. Sisemajanduse koguprodukti koostisesse kuuluvad lõpphüvised arvestatakse kokku nende turuhindade abil. Hüvised, millel ei ole turuhinda, võetakse sisemajanduse koguproduktis arvesse vastavalt nende loomiseks tehtud kulutustele (näiteks haridus ja tervishoid). SKP suurust on võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1
protsessi sisendkuluks · 2. protsess Ühikukulu = (sisendkulu + lisatud materjal + tööjõud + 2. protsessi üldkulud)/ toodetud ühikute arv. 2. Protsessi ühiku kulu on 3. protsessi sisendkuluks jne. · Viimase protsess · Kogu protsessi ühikukulu = (sisendkulu + lisatud materjal + tööjõud + viimase protsessi üldkulud)/ protsessis toodetud ühikute arv · Lõpptoodang 88 · Toodame metsamaterjalist köögimööblit (täispuit) · 1. protsess ........................................ · 2. protsess ........................................ · 3. protsess ........................................ · 4. protsess ........................................ · 5. protsess ........................................ · 6. protsess ........................................
aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus, oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on, kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega). Nominaalne SKP on selline, mille väärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades (jooksevhindades). 1 Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab nindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga.
käigukastide tootjatele. 1 ja 2 astme klientideks võivad olla erineva piirkondliku ulatusega edasimüüjad. 3. Arutle, miks on oluline väärtusahela jagunemine osadeks. Igal väärtusahela osal on oma kindlad ülesanded ja igas väärtusahela protsessis lisatakse antud tootele väärtust juurde. Kui väärtusahel on jagatud osadeks siis iga osa viimistleb toodangut kõige paremal võimalikul moel. Tootmisesse läinud algmaterjalist tuleb lõpus välja kõrgema väärtusega lõpptoodang koos järelteenindusega. Iga väärtusahela lüli on oma alale spetsialiseerunud ning seetõttu suudab pakkuda paremat tulemust kui toote algne looja juhul kui ta teeks kõik väärtusahea etapid ise. 5 põhitegevust- seotud toote/teenuse loomise ja müügiga, liikumisega kliendile ja müügijärgse teenindamisega. 1.sisenev logistika – Tegevussisendite hankimine, vastu võtmine ja ladustamine, õiges koguses kvaliteetsete lähteandmete ja ressursside varumine
MIKS ETTEVÕTTE TOOTMISVAHENDID EI OLE RAKENDATUD · TÖÖJÕU MITTEPLAANILINE PUUDUMINE * haigused * tööajast mittekinnipidamine · TOOTMISVAHENDIST ENDAST TINGITUD HÄIRED * remont ja hooldus * rekonstrueerimine * energiakatkestus Keskmised näitajad ei näita tegelikult mitte midagi. MATERJALID · Mõiste materjalid haarab kõike seda, mida ettevõte oma toodangu tootmisel kasutab · See, mis on ühe ettevõtte jaoks lähteaine, on teisele lõpptoodang Tooraineks loetakse need materjalid, mis põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse (puit laua puhul näiteks, arvestatakse tooteühiku kohta välja) Abimaterjalid on need materjalid, mis lähevad valmistoodangu koostisesse, aga mille osatähtsus on nii väike, et nende hulka toodanguühiku kohta ei ole mõtet määrata (mida
selle tõttu, et tööjõud ühelt töökohalt teisele liigub · lorenzi kõver kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi · lukskaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust · lunastustähtaeg vt kustutustähtaeg · lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang M · majanduse statsionaarne seisund · majanduse tootlikkus · majandusharu fond (ka: sektori fond) investeerimisfond, mis moodustab portfelli vaid mingi majandusharu ettevõtete väärtpaberitest · majanduskasv · majanduslik kasv ühiskonna potentsiaalse tootmismahu pikaajaline kasv; OECD ametlik
3) kapital, kellele toota? b) tootmisvahendid 4) ettevõtlus, 2) teenused ja info 5) tehnoloogia, info 3) saaste, jäätmed Joonis 2.2. Tootmise (tootmisprotsessi) sisend ja väljund. Tootmise väljund (production output) e toodang on tooted ja teenused, s.t kõik tootlike pingutustega loodu, need on hüvised (kaubad ja teenused), mis tarbitakse ära (lõpptoodang) või mida kasutatakse edasiseks tootmiseks (vahetoodang). Tootmise väljund on tootmise (tootmisprotsessi) tulemusena saadud toodang. Hüvis (good) kitsamas tähenduses on tootmise väljund, mis on reaalne (kombatav) objekt ja millel on majanduslik väärtus: Selline aineline hüvis esindab asja või eset, mida inimesed mingite vajaduste rahuldamiseks soovivad omandada ja tavaliselt on sunnitud 5 Avo Org 2.2
2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangule. Samas on enamik uusi konstruktsioone unikaalsed lahendused, suurte investeeringute ja kasutusajakuludega ning loodetavasti ka pikaajalised oma kasutuses. Seetõttu vajavad nad igal juhul
arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud ühelt töökohalt teisele liigub lorenzi kõver – kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver – seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi lukskaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust lunastustähtaeg – vt kustutustähtaeg lõpptoodang – ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang M majanduse statsionaarne seisund – majanduse tootlikkus – majandusharu fond (ka: sektori fond) – investeerimisfond, mis moodustab portfelli vaid mingi majandusharu ettevõtete väärtpaberitest majanduskasv – majanduslik kasv – ühiskonna potentsiaalse tootmismahu pikaajaline kasv; OECD ametlik definitsioon: määr, millega riik võib vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota
ühe aasta jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (e residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. Lõpptoodang on mingi perioodi toodang, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks. Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises. Institutsiooniline üksus on väikseim majanduslike otsuste tegemise keskus, mida iseloomustab käitumise ühetaolisus ja otsustamise autonoomia oma põhifunktsioonide teostamisel. Institutsionaalsed üksused on
SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel - Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige
Igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas. Suletud süsteemis saab investeerida nii palju kui säästetakse. Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Säästud muudetakse investeeringuteks. Eksport X oma maa kaupade müük välismaale Import Z välismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks Puhaseksport NX ekspordi ja impordi vahe Koguprodukt aasta jooksul riigi piires toodetud lõpptoodang, kogutoodang miinus vahetarbimine. Saab mõõta turuhindades (kaudsed maksud sees, tõstavad kaupade hinda kuigi toodang turuhindades kasvab, võib kogus püsida muutumatuna) või tegurikuluna (kaudsed maksud maha arvatud; koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu võrdsed suurused) Turuhindades: SKP=C+I+Gt Tegurikuluna: Y=C+I+G+Ti Leke kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele. Lekke allikaks on import. Süst investeeringd ja valitsuse kulutused, Ekspordi kaudu lisandub raha.
G=valitsussektori kulud (ei sisalda tulusiirdeid) 20% Maksud (T) on u 40% 20% kaob sotsiaalsfääri (pensionid, haigekassa) NX= ekspordi saldo (eksport X; import N) 0% Kui import on väiksem, siis SKP ?? Palk on kõige suurem SKP sissetulek Rent Intress Omanikutulu (väikeettevõtted) Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jm) Amortisatsioon (mingi asja väärtus läks väiksemaks, omadused vähenesid) Lõpptoodang-lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused. Eksport. Vahetoodang-kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP suurus mõjutab hinnataset!!! Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust norminaalne SKP-kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP (näitab SKPd püsivates hindades, st norminaalset SKP’d on korrigeeritud baasaasta
annaabi.ee 
