teenindavatesse harudesse. Tsükliline töötus Majandustsüklite vaheldumine. Loomulik töötute Mõningane siirdetöötus ja ka struktuurne töötus on osatähtsus majanduses alati olemas, seega võime nende kahe töötuse liigi puhul rääkida nn loomulikust töötute osatähtsusest. Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks 5%. Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Majandustsükli faasid 1. Buum õitseng 2. Majanduselangus 3. Majanduskriis depressioon 4. Majandustõus Buum Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu
on ettevõtte kulu. Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. 12. Kulude liigid (muutuvkulu, püsikulu, piirkulu). Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. 13. Majandustsükkel ja selle faasid. Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes. Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad.
ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %- line tööpuudus hoiab palgataseme paigal. Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb. Inflatsiooni tagajärjed :Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme tõusu tõttu majanduses tekkiva disproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna liikmetele.Kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest ennast inflatsiooni vastu kindlustada. 10) Majandustsükkel /faasid/tunnused Vastata küs. Õppida (eksamiks) Äri- ehk majandustsüklid on iseloomulikud ennekõike turumajandusele. Äritsükleid iseloomustab majandusliku aktiivsuse kasv üheaegselt mitmes majandusvaldkonnas, millele järgneb kokkutõmbumise periood (samuti mitmes valdkonnas). Äri- ehk majandustsüklid-SKP väärtus muutub pidevalt.Äritsüklite jooksul kõigub reaalne SKP ümber oma potentsiaalse taseme.
Automaatstabilisaatorid Toimivad majanduses ilma poliitilise sekkumise ja pika otsustusprotsessita. Üksikisiku tulumaks Majanduslanguse ajal teenivad inimesed vähem ja makse laekub ka vähem- otseseks signaaliks valitsusele. Töötu abiraha ja sotsiaalabi Langusperioodil suurenevad valitsuse kulutused automaatselt, sest abivajajate hulk kasvab. Makromajanduse ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki 1. Täistööhõive (majanduskasv ja majandustsükkel) 2. Stabiilsed hinnad (inflatsioon ja rahapoliitika) 3. Tasakaalustatud makse bilanss (vahetuskursi poliitika) Kaasajal on lisandunud 4.Valitsuse ohjeldamine (eelarvedistsipliin, võlakoormused) 5.Arengustrateegiate valik (kolmanda maailma mahajäämine) 6.Globaalprobleemid (keskkond ressursid) Töötuse liigid · Siirdetöötus- Ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad.
on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus · Täishõive · Tulude ebavõrdsuse vähendamine · Puhas keskkond *****INTERNET*****OLÜMPIAAD****** www. tuulberg.ee 9. Ressursid · On tootmisel kasutatavad vahendid · Jagatakse 1. Loodusvara (maa, maavarad, mets, vesi, jm loodusest saadav) 2
Inflatsioon suurendab automaatselt valitsuse maksutulu, sest töötasude tõstmine inflatsiooni negatiivse mõju kompenseerimiseks suurendab inimeste maksustatavat tulu. Prognoositud inflatsiooni vastu on võimalik end teatud ulatuses kaitsta: kreeditorid võivad nõuda kõrgemaid intressimäärasid, inimesed saavad muuta oma säästud kinnisvaraks, töötajad saavad sõlmida lepinguid, milles sisaldub automaatne palgatõus inflatsiooni mõju tasakaalustamiseks. 27. Majandustsükkel ja selle faasid Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Faasid 1)Buum õitseng 2)Majanduselangus 3)Majanduskriis depressioon 4)Majandustõus 28. Majandustsükkli faaside tunnused Faaside tunnused Buum: Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega
Kuna Eestis on rändesaldo väga suur , siis tuleks ikkagi kaaluda Eesti tööjõu panust majanduskasvu. Noorte (1524aastased) tööjõus osalemine vähenes 2012. aasta teises pooles võrreldes aastatagusega 0,7 protsendipunkti, mis pole suur muutus. Pikemas vaates mõjutab noorte tööjõus osalemist märkimisväärselt selle grupi vanuselise struktuuri muutumine. Keskkoolieas noortest (1519aastased) on üle 95% õpingute tõttu mitteaktiivsed. Oluline mõjur on majandustsükkel noorte tööjõus osalemine suurenes buumi ajal soodsate töövõimaluste tõttu, kriisi ajal aga vähenes. Noorte tööjõus osalemist mõjutab märkimisväärselt see, kui tavapärane on riigis osaajaga ja paindliku graafikuga töötamine. Eestis töötas 1524aastastest hõivatud noortest 2012. aastal osaajaga 18,6%, aga 2549aastatest vaid 8,2%. Noorte aktiivsust võib suurendada ka võimalus saada ametialane väljaõpe töökohal, mille puhul ei saa
kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
) Muutuse mudelid: - Protsess. Süsteemisisene või süsteemi hõlmav ajalisele järgnevusele põhinev muutus. Nt mobiliseerumine, demokratiseerumine, vaesumine. - Areng. Ajalise muutuse järgmine hetk on omaduse võrra parem kvaliteet kasvab konkreetse mõõdiku suhtes. Motivatsioon, mis paneb asja tööle, tuleb süsteemi enda seest. Nt demokratiseerumine. Kui sisemine jõud toimib, on areng paratamatu. - Tsükkel/tsüklilisus. Nt põllumajandustsükkel, majandustsükkel (kriisist kriisi). Areng, mis kordub perioodiliselt. Nt haridustee põhikoolis eksamid, keskkoolis, ülikoolis. - Progress. Kogu inimkonna areng barbaarsest olukorrast ideaalse tuleviku suunas. Kogu süsteemi terviklik muutus pürgime ideaali poole. Võime vaadelda lineaarselt, multilineaarselt (sama suund, aga erinevad tüübid, nt demokraatia tüübid), hüppeliselt (Kuhn - ,,Meil on normaalteaduse faas uus viis maailma mõista. Ühe seaduste
1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi) liikumistest.
suhtes. 6. Ühe liikmesriigi fiskaalpoliitika võib mõjutada teisi riike ___________________ kanali, ________________ kanali ja______________________________ kanali kaudu. Need välismõjud võivad teiste riikide majanduse olukorda parandada või halvendada. a) ekspordi ja impordi, aktsiaturgude, vahetuskursi; b) tulude ja kulutuste, inflatsiooni, laenukulude; c) tööjõuturu, kapitalituru, ja maa; d) maksude, kulutuste, eelarve defitsiidi. Vastus: Majandustsükkel on seotud kaupade ekspordi ja impordiga. Kui riigi majanduses on tõusufaas, siis imporditakse rohkem ning seetõttu ulatub mõju ka teiste riikide majandusse. Välismõju on seda suurem, mida tihedam on riikide omavaheline kaubandus. Kui kahes euroala 1 riigis on langusfaas ehk retsessioon, siis ilmselt võivad mõlemad riigid soovida kasutada ekspansiivset fiskaalpoliitikat
Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. Kui ressursse ei kasutata täielikult on tegemist osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Töötuse liigid: Friktsionaalse e. siirdetöötuse Struktuurset töötust Tsükliline töötus Hooajaline (sesoonne) töötus Varjatud töötus Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes ning positiivsete ja negatiivsete lõhede vaheldumine, mis jaguneb languse ja tõusu faasiks. Majanduse tsüklilise arengu põhjuste üle on majandusteadlased palju pead murdnud. Tavaliselt jagatakse tsüklite põhjused kahte suurde rühma: 1) sisemised tegurid, mis asuvad majandussüsteemi enda sees 2) majandusvälised tegurid
Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. Kui ressursse ei kasutata täielikult on tegemist osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Töötuse liigid: Friktsionaalse e. siirdetöötuse Struktuurset töötust Tsükliline töötus Hooajaline (sesoonne) töötus Varjatud töötus Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes ning positiivsete ja negatiivsete lõhede vaheldumine, mis jaguneb languse ja tõusu faasiks. Majanduse tsüklilise arengu põhjuste üle on majandusteadlased palju pead murdnud. Tavaliselt jagatakse tsüklite põhjused kahte suurde rühma: 1) sisemised tegurid, mis asuvad majandussüsteemi enda sees 2) majandusvälised tegurid
langus). Võimendi efekt (multiplikaator)-näitab mitu korda kogutulu muutub kui mõni SKP element muutub. Majandus kasv- laekub rohkem tulusid, saame eelneva võlakooma ära tasuda, riigi kassa kasv. Mida kaugemal tasakaalupunktist seda rohkem saame ressursse tagasi majandusse anda. Toimib ka vastupidi. Riik tõmbab raha välja, majandus tõmbab rohkem tagasi, majanduskriis. Maksud, säästud, import- viivad raha välja Majandustsükkel Ei ole tsükliline, samapikk ega sümmeetriline (tõusu ja languse pikkused on erinevad) vaid korrapäratu. Raskesti ennustatav. SKP erinevate komponentide muutus on oluliselt suurem kui SKP enda muutus. Majandustsükli suuna muutus toob kaasa olulised muutused majandusprotsessides. Põhjused: Investeerimistsükkel Tarbimistsükkel Tehnoloogiline areng Majandusšokid (nõudlus ja pakkumine) Poliitiline tsükkel (majanduspoliitikad) Sõjad
vastupidine nähtus. Osa neokeinsiste soovitab inimesi rohkem maksustada, et saada vahendeid uuteks investeeringuteks 6. Mis on iseloomulik A. Hanseni majandusuuringutele? (,,Õitsengu- ja depressioonitsüklid", ,, Maksupoliitika ja tööstuslikud tsüklid", ,,Ameerika majandus") Ta uurib põhiliselt majandustsüklit. Ta võitis, et ei saa vaadata tsüklile kui patoloogilisele nähtusele. Tema arvates tähendab majandustsükkel rakendatuse, kogutoodangu ja hulgi- ja jaehindade taseme kõikumisi. Kriitika: et pole arvestanud tsükli määratluses kõiki olulisi asjaolusid. 7. Mis on dirizism? Reguleeritava majanduse prantsuse variant. Ollakse seisukohat, et reguleerida saab ka turumajandust, planeerimine pole seotud sotsialismiga. Arvatakse et tänapäeva majandus on peaaegu kõikides riikides suuremal või vähemal määral allutatud riiklikule reguleerimisele, vahel ka plaanile. Tähtis ei ole
, .). Q (SKP) 35. 36. Tootmise potentsiaalne(loomulik) tase, natural level of , output SKP reaalne tase, mille võib saavutada kõigi . tootmisfaktorite maksimaalsel kasutamisel - . 37. Majandustsükkel, economic cyclus 36. nimetataksemajandusliku muutuja mitmeperioodilist , (pikaajalist) hälbimist trendist või isegi trendi murdumist 37. ( )
RKT ei näita oma väärtuselises suuruses, milliseid konkreetseid kaupu ja teenuseid on toodetud. Ühe ja sama raha eest võib toota mingi koguse toiduaineid või mingi koguse relvi. ----- SKP EI KAJASTA KA OTSESELT TOODANGU KVALITEETI. NII VÕIB SUURE SKP MAHUNÄITAJA TAGA PEITUDA KEHVA KVALITEEDIGA TOODANG. KVALITEETSEMA KAUBA TOOTMISE SUURENDAMINE VÕIKS AGA PÕHJUSTADA SKP MAHU VÄHENEMIST 1.4 Majandustsükkel Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes ning positiivsete ja negatiivsete lõhede vaheldumine, mis jaguneb languse ja tõusu faasiks. Potentsiaalne tootmismaht kasvab pidevalt enamvähem ühtlase tempoga, tegelik RKT võib aga kasvada kiiremini või aeglasemalt kui potentsiaalne. Joonis 8. Tegelik ja potentsiaalne RKT
Miks? Iga väärtpaberi osakaal portfellis on suhteliselt väike. Tõenäosus et spetsiifilised probleemid avalduvad korraga paljude portfellis sisalduvate väärtpaberite puhul on väga väike ja kui ka nii juhtub siis ei ole portfell piisavalt efektiivselt hajutatud. Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) *Mõned väärtpaberid reageerivad tundlikumalt makromajanduses toimuvate muutuste suhtes ja mõned vähem. Seega saame öelda, et mõnede väärtpaberite süstemaatiline risk on suurem kui teistel. *Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad turu keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult.
valitsuse kompetentsusest. 2) Makropoliitikute ülesanded (2 tk) Kasvupoliitika: eesmärgiks potentsiaalse SKP pikaajaliselt püsiv kasv. Stabilisatsioonipoliitika: eesmärgiks hoida lühiajaliselt reaalse SKP tase võimalikult lähedal potentsiaalse SKP tasemele, et majanduses ei tekiks kõrget tööpuudust ega kiiret inflatsiooni. 3) Majandustsükli definitsioon ja tunnused, graafiline esitus Majandustsükkel ehk äritsükkel (business cycle) või ka konjunktuuri kõikumine on tõusu- ja langusperioodid majanduses, mis avalduvad majanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse ning inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena vaadeldaval ajavahemikul ja toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris. TUNNUSED: hõlmavad endas mitmete makromajanduse indikaatorite (mitte ainult SKP) muutumist ajas; on omased detsentraliseeritud turumajandustele;
teenindavatesse harudesse. Tsükliline töötus Majandustsüklite vaheldumine. Loomulik töötute Mõningane siirdetöötus ja ka struktuurne töötus on osatähtsus majanduses alati olemas, seega võime nende kahe töötuse liigi puhul rääkida nn loomulikust töötute osatähtsusest. Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks 5%. Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Majandustsükli faasid 1. Buum õitseng 2. Majanduselangus 3. Majanduskriis depressioon 4. Majandustõus Buum Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu
Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus, sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng Majandustsüklid näitavad muutusi toodangus ja tööhõives, mis võivad kesta aastakümneid Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad: toodangu mahud, hinnad investeeringud firmade kasumid teised finantsnäitajad Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine - suurenemine ja lähenemine potensiaalsele tasemele, mis on täistööhõivetase, - siis aga vähenemine ning langemine potensiaalsest tasemest madalamale - Majandustsükkel koosneb neljast faasist: - Kui reaalne SKP tõuseb, siis on tõusufaas - Kui aeglustub, suus langusfaas Tsükli langusfaasis ilmnevad protsessid:
d. Valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta Makromajandusliku ringkäigu skeemis käsitletakse leketena a. Tarbimiskulutuste suurenemist b. Investeeringute alanemist c. Säästmise suurenemist d. Valitsussektori kulude suurenemist Majandustsüklid on reeglina 10 aastat pikad. - Vale Majanduse elavdamise fiskaalpoliitilised meetmed eeldaksid a. Valitsussektori kulutuste vähendamist b. Rahapakkumise suurendamist c. Maksude alandamist d. Maksude tõstmist Eesti majandustsükkel on viimasel kümnendil peamiselt sõltunud a. Eurotsooni riikide majanduskasvust b. Välispankade poolsest laenukrediidi sisse ja väljavoolust c. Eesti demograafilisest olukorrast d. Maksumääradest Klassikalise majandusteooria koolkond väidab, et a. Valuutakursi stabiilsus tagab majanduse toimimise potentsiaalse tootmismahu tasemel b. Stabiilne palgatase tagab majanduses täishõive c. Paindlikud hinnad tagavad pikaajaliselt majanduse toimimise täishõive tingimustes d
..jne Varimajandus - majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta Varimajandust on kolme liiki: o illegaalne tegevus prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad, o maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö. o töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul SKP elaniku kohta (per capita) kasutatakse erinevate riikide võrdlemiseks, saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Äritsükkel ehk majandustsükkel - kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine 7 Potentsiaalne toodang - toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel Kogunõudlus - reaalne kogutoodangu kogus, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu
... Kohalik omavalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kui need 3 tasandit kokku panna siis saab rääkida eelarve.. tulud+kulud=netolaen (üle või puudujääk) Laenud: intressitasemest sõltub võlast väljakasvamine või võlaspiraali teke. Saksamaad usaldavad pangad kige rohkem probleemsed riigid: Kreeka, Iirimaa, Portugal, Itaalia ja lisandumas on ka Hispaania. Struktuurne eelarvepositsioon. Vajalik eelarvepoliitika makromajandusliku mõju hindamiseks Majandustsükkel mõjutab eelarvepositsiooni- kriisis on maksude laekumine kehvem, sotsiaaltoetused suuremad jms Riik peaks tsükleid siluma, kindlasti ei tohi neid võimendada Ühekordsed tulud ja kulud( Kyoto ühikute müük, II samba pensionimaksete peatmine) tuleb eelarve positsiooni püsivama mõju hindamisel samuti välja jätta Strukuutrne eelarvepositsioon= nominaalne eelarvepositsioon-majandustsükli mõju- ühekordsed meetmed
(maa, töö, kapital) maht või nende produktiivsus. Kuigi pikal perioodil saab SKP muutusi kajastadalineaarsena, esineb SKP arengus lühiperioodil nii tõuse kui mõõnu. See tähendab, et SKP kord kasvab kiiremini, siis aeglasemalt, mõnikord võib ka kahaneda. Neid kõikumisi SKP tasemes nimetatakse majandustsükliteks (business cycles) Majandustsüklite jooksul kõigub reaalne SKP ümber oma potentsiaalse taseme. Majandustsükkel on sisemajanduse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine suurenemine ja lähenemine potentsiaalsele tasemele, mis on täistööhõive tase, siis aga vähenemine ning langemine potentsiaalsest tasemest madalamale. Majandustsüklit iseloomustab toodangu üheaegne langus või tõus mitmes majandussektoris. Majandustsükkel koosneb neljast faasist: Kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi nimetatakse tõusufaasiks Kui SKP langeb või kasv aeglustub, nimetatakse sellist etappi langusfaasiks
See kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada. Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi. Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk.
Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski.
sotsiaalse konsensuse (kokkuleppe) saavutanud ja mis peab viima kõige ratsionaalsemat teed pidi riigi elanikkonna taotletavale eesmärgile · majandusteadus majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks · majandusteooria (inglise k. economics) tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega · majandustsükkel tegeliku tootmismahu ehk tegelik tasakaaluSKP perioodiline kõikumine ümber potentsiaalse tootmismahu · majapidamine (ka: pere) mõeldakse majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest · majapidamine (ka: pere, leibkond) ühtse eelarvega majandav inimeste ring · makroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite
elanikkond sotsiaalse konsensuse (kokkuleppe) saavutanud ja mis peab viima kõige ratsionaalsemat teed pidi riigi elanikkonna taotletavale eesmärgile majandusteadus – majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks majandusteooria (inglise k. economics) – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega majandustsükkel – tegeliku tootmismahu ehk tegelik tasakaalu-SKP perioodiline kõikumine ümber potentsiaalse tootmismahu majapidamine (ka: pere) – mõeldakse majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest majapidamine (ka: pere, leibkond) – ühtse eelarvega majandav inimeste ring makroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka:
ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoriks. Kondratjevi laine pikad äritsüklid, mis innovatsiooniteooria järgi tekivad iga 40- 60 aasta järel ja millede põhjustajaks on innovatsioonipuhangud. Kuznetsi laine keskmise pikkusega äritsüklid on 15-25 aasta pikkused majandusliku aktiivsuse kõikumised, nende põhjuseks on demograafilised muutused ja raha pakkumise suurenemine. Lühiperioodi tsükkel on kõige traditsioonilisem majandustsükkel, mille pikkus on reeglina 4-6 aastat. Majandustsükli faasid - traditsiooniliselt eristatakse nelja faasi: tipp (haripunkt, majandusbuum, kõrgkonjuktuur), langusfaas (retsessioon), alang (madalseis, tsükli põhi) ja tõusufaas (tõus, kasv, ekspansioon). Tipp Langusfaas e retsessioon Alang Tõusufaas Depressioon e surutis on pikaajaline ja sügav majanduslik langus, mida iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike kogutoodangu maht ja loid
Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel - Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist ajavahemikku, mille jooksul majandusaktiivsus läbib tõusu- ja langusfaasi.
Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski.
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
J.C impact on turnover intentions. The International Journal of Human Resource Management, vol 20, nr 9, sept 2009 Leetmaa, R. et Sotsiaalkaitse hüvitiste ja -toetuste mõju töömotivatsioonile.PRAXIS 2012 al Lytle, T When the Honeymoon’s Over. HR Magazine August 2012 Macleid, A. et al Managing an ageing workforce. CIPD sept 2010 Meriküll, J, Tööjõu mobiilsus ja majandustsükkel. Balti riikide lugu. Eesti Pank, Tartu Rõõm, T Ülikool, PRAXIS, CENTAR 2012 Mishra et al Downsizing the Company Without Downsizing Morale. MIT Sloan Management Review, Spring 2009 Nyberg, A., After Layoffs, Help Survivors Be More Effective. Harvard Business Review, June Trevor, C 2009 O'Connel Downsizing Lost Its Bad Rep Harvard Business Review, Oct2009, Vol. 87 Issue 10 Rehberg, J
Eksponentsiaalne kasv kasvumäär on fikseeritud 72 reegel abivahnd majandusnäitajate kasvutempode arvutamisel. Jagades arvu 72 mistahes stabiilse kasvutempoga, saame tulemuseks ligikause aastate arvu, mille jooksul vaadeldava näitaja väärtus kahekordistub. Konvergents sissetulekute erinevuse vähenemine rikaste ja vaeste riikide vahel vaid juhul, kui arenenud riikide ja arengumaade tulude suhe ühe elaniku kohta on väiksem nende kasvutempode pöördsuhtest. Majandustsükkel äritsükkel, oluliste makromajanduslike näitajate sünkroonseid, kuid ajutisi kõrvalekaldeid nende trendist. Iseloomulik on aktiivsuse kasv üheaegselt mitmetes majandusvaldkondades, millele järgneb kokkutõmbumise periood. Koosneb tõusust ja langusest, neid eraldavad tõusu hari ja languse põhi. Empiirilised selgitused:tehnoloogia areng, regulaarsed muutused ehitustegevuses, investeeringuid mõjutavad krediidikriisid, valimiseelne poliitika. Teoreetiline lähenemine
siis SKP muutused ei ole olnud väga tihedalt korreleeritud. Iirimaa SKP tsükkel on vaatlusalusel perioodil kõige sarnasem Suurbritannia majandustsükliga, korrelatsioonikordaja väärtuseks on 0,8. Keskmine seos esineb Prantsusmaa ja Soomega. Korrelatsioonikordaja on negatiivne Iirimaa ja Leedu vahel. Ka Saksamaa puhul ilmneb negatiivne nõrk seos Iirimaa ja Suurbritanniaga. Korreltasioonanalüüsi kohaselt on Saksamaa majandustsükkel tugevalt seotud Leedu majandustsükliga, korrelatsioonikordaja väärtuseks on 0,9. Keskmine seos on Saksamaa ja Eesti ning Läti vahel, korrelatsioonikordaja väärtuseks on 0,6. Võrreldes klastreid kinnisvarahinna indeksi ja SKP dünaamika järgi, on tuvastatud selgesti eristuvad mustrid riikide vahel. Esimese klastri riigid Eesti, Iirimaa, Läti ja Leedu kinnisvaraturu dünaamika on antud perioodil omavahel sarnane ning sarnane on ka SKP dünaamika (vt joonis 8).
c)Konkurentsi puudumine – liiga võimsad monopolid, monopsonid ja oligopolid takistavad palkade ja hindade reguleerimist vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. 2)Välised- a)sõjad, b)rahvusvahelised tegurid, (riikide lagunemised ja ühinemised, toimub turgude ümberkorraldamine, tuleb juurde täiendavaid kulutusi), c)massiline migratsioon, d)massilise maade avastused 16. ja 17. saj., e)tähtsamad tehnoloogilised leiutused ja uute energiakandjate avastamine ja kasutuselevõtt, g)poliitiline majandustsükkel Välised tegurid annavad tõuke kas languse või tõusu suunas ja siis käivituvad majandussisesed protsessid. 2.Tsüklite prognoosimine Kahte ühesugust tsüklit maailma majanduse ajalugu ei tunne, nad erinevad üksteisest kestuse ja kõikumise amplituudide poolest ning ka põhjused on erinevad. Termin “tsükkel” viitab teatud perioodilisusele, tegelikkuses näeb tsükkel rohkem välja ebakorrapärase majanduse kõikumisena kui reeglipärasuse peegeldusena.
Impordihinnaindeksit arvutatakse Eestis alates 1998.aastast. 1.42 Majandustsüklid. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist ajavahemikku, mille jooksul majandusaktiivsus läbib tõusu- ja langusfaasi. Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes ning positiivsete ja negatiivsete lõhede vaheldumine, mis jaguneb languse ja tõusu faasiks. Tänapäeval lähtutakse majandustsüklite klassifitseerimisel üha sagedamini sellest, kas antud riigi või piirkonna potentsiaalne majanduskasv tsükli jooksul muutub (tihti nimetatakse seda ka majanduskasvu trendi muutuseks). Sellest lähtuvalt eristatakse:
Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist ajavahemikku, mille jooksul majandusaktiivsus läbib tõusu- ja langusfaasi. 17
annaabi.ee 
