võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad Võlakiri fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid Optsioon Optsioon annab omanikule õiguse, aga mitte kohustuse kindlaksmääratud hinnaga osta või müüa mingit kindlaksmääratud (finants)vara kindlaksmääratud ajal tulevikus. See lause tasub meelde jätta, kasvõi välja trükkida ja seinale panna. Lisaks tasub tähele panna, et sõna kindlaksmääratud esineb selles lauses kolm korda. Optsioonide kauplemisel peate: Valima õige alusvara (enamasti aktsia).
majanduskeskkonnast, aktsiaga kauplemisest. Aktsia turuväärtus ei pruugi kokku langeda “õiglase” hinnaga. Võlakiri (ka obligatsioon, veksel) – laenu võtja kohustus maksta kindlatel tingimustel laenu andjale. Fikseeritud tuluga väärtpaber. Nimiväärtus – makstakse võlakirja omanikule tagasi. Kustutustähtaeg – millal on kohustus võlakiri tagasi osta. Intress – tasu laenu kasutamise eest. Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste maksetena. Diskontovõlakiri – saab intressi ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Tuletisväärtpaber – sisaldab endas õiguse või kohustuse mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon – õigus osta või müüa mingit vara tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja
puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. 26. Emissiooni mõiste ja liigid. Emissioon ehk väljalaskmine on majanduses raha ja väärtpaberite (võlakirjade, aktsiate) ringlusse laskmine. 27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine. - 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. - 30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste. Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
kontseptsiooni, mille kohaselt praegusel hetkel makstav summa on väärtuslikum, kui tulevikus makstav sest vahepeal saab sellelt summalt intresse teenida. Seda kontseptsiooni saab kasutada 4 tüüpi võlainstrumentide hindamiseks: ● Tavaline laen- põhiosa makstakse alles perioodi lõpus ● Annuiteetgraafikul põhinev laen- tehakse perioodilisi kindlaks määratud põhimakseid ● Kupongi võlakiri- tehakse perioodilisi intressimakseid ● Diskontovõlakiri- võlakiri emiteertakse(lastakse esmakordselt turule) alla nimiväärtuse 3 Võlakirja väärtust (P) arvutatakse rahavooge (CF) diskonteerides. Leitakse rahavoogude nüüdispuhasväärtus. P-võlakirjaväärtus, CFt- rahavoog ajahetkel t, i-diskontomäär, n-aeg. Võlakirja hindamise elemente on 3: 1. investorile laekuvate rahavoogude summa (perioodilised intressimaksed, nimiväärtus), 2
Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik o Eelisaktsiad hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu; · Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid; o Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodilisete intressimaksete kujul; o Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena; · Tuletisväärtpaberid: o Optsioon õigus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga; o Futuur kohustus osta/müüa kokkulepitud finantsvara kindlaks määratud hetkel tulevikus kokkulepitud hinnaga; 20
probleeme investorite usaldusega Tagatisega - tagatiseks panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel (nt kinnisvaraga seotud võlakirjad e hüpoteekvõlakirjad) Liigitus põhiosa maksmise alusel: Täies ulatuses kustutustähtajal Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel Liigitus tulu teenimise järgi: Kupongvõlakiri - omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri - võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 8 45. Võlakirjade tulususe ja intressimäära seosed Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. 46.Börsiindeks - suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil 47
usaldusega Tagatisega – tagatiseks on panditud vara, mis kindlustab investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel LIIGITUS LAENU PÕHIOSA MAKSMISE ALUSEL Täies ulatuses kustutustähtajal Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel LIIGITUS INTRESSIDE MAKSMISE JÄRGI Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Diskontovõlakiri – võlausaldaja saab tuju võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 48. Nimiväärtus – võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal Kupongintressimäär – võlakirja lepingus sätestatud intressimäär, väljendatud protsendina nimiväärtuses, laenuvõtja tasub perioodiliselt intressimakseid Lunastamistähtaeg – päev, millal võlakiri lunastatakse ja toimub viimane makse, lisaks kupongimaksele maksab emitent võlakirja omanikule ka nimiväärtuse 49
Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 ...
võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. Eelisaktsia on väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 18.laenude liigid:vahendajad,faktooring,arvelduslaen ehk arvelduskrediit,käibekapitali laen,,investeerimislaenud,hüpoteeklaenud,sündikaatlaen,liising,kapitaliliising,kupongvõlakiri, diskontovõlakiri,reinvesteerimine.varade müük. 19.faktooring,liising: Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted). Liising on laenu liik, mille käigus liisinguandja ostab liisinguvõtja huvides kolmandalt isikult
Tagatise alusel: *Tagatiseta emiteeritavad kõrge krediidireitinguga ettevõtted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega *Tagatisega tagatiseks on panditud vara, mis garanteerib investorile väljamaksed kustutustähtaja saabumisel. Näiteks kinnisvaraga võlakirjad ehk hüpoteekvõlakirjad. Laenu põhiosa maksmise alusel: *Täies ulatuses kustutustähtajal *Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodiliste maksetena Diskontovõlakiri 45. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi kui intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad. 46. Börsiindeksi olemus Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. 47. Arbitraazi mõiste Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi
Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: · Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul) · Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval (diskontovõlakirjade puhul). Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest. - Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. -Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakiri on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). Võlakirjad liigitakse kupongvõlakiri (omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul) ja diskontovõlakiri (võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena). 28.Forwardtehingu olemus. See tehing on täna tehtud valuutatehing, millega on kliendil õigus ja kohustus osta ühte valuutat teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. 29.Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse. See on
kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontoga emiteeritavad võlakirjad on võlakirjad, mille emiteerimishind on nimiväärtusest madalam diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel
põhisumma. Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul) Võlakirja pealt teostatakse üks makse – nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval (diskontovõlakirjade puhul). Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) – summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) – hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Põhiliigid: 1)Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. 2) Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.3)Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest
Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Võlakiri väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja eminent) võlgneb laenu andjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma 13 kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. 62. Börsiindeksi olemus Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. 63. Arbitraazi mõiste Arbitraaz tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja
(redeemable at par), kaitsevad investoreid intressimäära tõusu eest. Konversiooniklauslid võimaldavad võlakirjaomanikel saada võlakirjade kustutamisel mingi kindla hinnaga aktsiate omanikuks. See on võimalus teenida ettevõtte edukuse korral. Võlakirjade liigitamise võimalusi on mitmeid. Kõige üldisem on järgmine: · kupongivõlakirjad (coupon bond), · diskontovõlakirjad (nullkupongivõlakirjad) (zero-coupon bond, discount bond). Diskontovõlakiri on tavaliselt kupongivõlakirjast lühemaajalisem (tihti alla üheaastase tähtajaga). Lühiajalisi võlakirju nimetatakse kommertspaberiteks (commercial paper). Lühiajalistel võlakirjadel 5 Huvilistel tuleks kindlasti nende spetsiifikat uurida, sest nende väärtuse ja tulususe arvutamine erineb natuke antud peatükis käsitletust. Palju on igasuguseid matemaatilisi nüansse, mida tuleb lisaks arvestada. Eraldi on vaja tutvuda ka nende noteeringutega.
aktsionäride koosolekul ja tulu dividendidest; *eelisaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (kuni 7 a); *pikaajalisteks (kuni 30 a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e
· Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiad jagunevad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad. Lihtaaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride
Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest
kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) · dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa · dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. · dollariseerumine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E
rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega. deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E
a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. 27. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. (Näide: kolme aastane võlakiri nimiväärtusega 100 eurot kupongimääraga 5% tähendab, igal aastal makstakse võlakirja omanikule intressi 5% ehk 5.-, võlakiri ostetakse lunastamistähtajal (kolme aasta pärast) tagasi nimiväärtusega (100.-) Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. (Näide: Nimiväärtus 100
konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse. Diskonteeritud rahavoog -- nüüdisväärtusesse toodud rahavoog. Riskibond, nn. rämpsbond (junk bond) -- suurt tulu toovad, kuid kõrge riskiastmega bondid. Esitajavõlakiri, kupogivõlakiri (coupon bond) -- kupong on tegelikult intress, mis loovutatakse intressimakse kasseerimiseks. Zargoonis -- saadav intressisumma. 0-kupongiintressimääraga võlakiri, kupongideta võlakiri (zero-coupon bond) -- diskontovõlakiri, millelt kupongidena tulu ei maksta; emiteerimine ja kauplemine toimub nimiväärtusest madalama hinnaga. Konverteeritav väärtpaber (convertible security). Võlakiri või aktsia, mille saab valdaja valikul vahetada teiste väärtpaberite (lihtaktsiate) vastu. Lisatagatisvõlakiri (collateral trust bond) -- tagatud lihtaktsiate ja usaldusväärsemate võlakirjadega. Näiteks emafirma võlakiri on tütarfirma võlakirjast alati usaldusväärsem. Võib tagada ka sellise varaga, mille
OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST 29. Mis on võlakiri, kes võlakirja vormis laenu võtavad ja kes laenu annavad? Võlakiri on pikaajaline leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal võlakirja ostnud isikule. Võlakirja vormis võtavad laenu suured korporatsioonid finantsturult. Laenu annavad investeerimis- ja pensionifondid. 30. Võrrelge omavahel diskontovõlakirja kupongivõlakirjaga. Diskontovõlakiri on tavaliselt kupongivõlakirjast lühemaajalisem. Lühiajalistel võlakirjadel välditakse kupongimakseid. MA EI OSKA ÖELDA KAS ÕPSILE SEE SOBIB (TÕENÄOLISELT MITTE) AGA SEE OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST 31. Mis roll on riigivõlakirjadel? KUI KEEGI SIIA VASTUSE LEIAB ON SUPER 32. Mis on munitsipaalvõlakiri? Munitsipaalvõlakirjad on kohalike omavalitsuste võlakirjad. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga
Maksed kasvavad konstantse määra alusel. Kasutatakse: aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest
annaabi.ee 
