Makromajandus. Makromajandus. · Rahvamajndusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; · Ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust. Hind(juuksur) 3 -- 0,3- 1000 2009 aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus.
3. majanduspoliitika- tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: 1. rahvamajandusõpetus käsitletakse rahvamajandust tervikuna a) mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust . maksimeerivaid majandussubjekte b)makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, . välissektor) vahelisi seoseid. 2. ettevõttemajandusõpetus käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD Majandusteooria baseerub teatud kindlatel teaduslikel printsiipidel ehk reeglitel, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad selle keskkonna, kus majandusubjektid oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Majandusteooria alustalad oleks järgmised: 1. Võimaliku tootmise piir (VTP) on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis
1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2. Riik on halb omanik: 1)majandustegevuses võib olla muid eesmärke peale kasumiteenimise; 2)võib doteerida majanduslikult ebaefektiivseid ettevõtteid. Liigne riig sekkumine pärsib majanduse efektiivsust. Korruptsioon riigiettevõtetes.
mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste (kaupade ja teenuste) ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majandusteoorias nimetatakse neid ka nõudjateks ja pakkujateks). Peamisteks turuosalisteks ehk majandussubjektideks on majapidamised, ettevõtted ja valitsus. Kui riik on avatud majandusega, st omab majandussuhteid teiste riikidega, siis lisandub neile neljanda majandussubjektina veel välissektor (teiste riikide tootjad ja tarbijad). Majandusteooria lähtub üldisest eeldusest, et erinevad majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted ja valitsus) käituvad ratsionaalselt ehk maksimeerivad oma heaolu etteantud piirangute raames Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja kes teevad ühise ostuotsuse. Majapidamise eesmärgiks on saada võimalikult palju kaupu ja teenuseid võimalikult väikeste kuludega
parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest.
hulgast ja kuidas oma vajadusi rahuldab. 6. Ratsionaalse käitumise olemus majanduses Eeldab seda, et inimesed käituvad eesmärgipäraselt, püüdes maksimeerida kasumlikkust mingite kehtestatud piirangute raames. Inimesed maksimeerivad subjektiivset kasumlikkust. 7. Majandussubjektide olemus, majanduse 3 põhiküsimust Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. Sellest tulenevad 3 põhiküsimust on: 1) milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2) kuidas neid kaupu ja teenuseid toota 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota? 3 8. Majandusteaduse jagunemine Majandusteadus jaguneb: majandusteooriaks, rakenduslikuks majandusteaduseks ja
42. Majandustõus - majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika - kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. 44. Makroökonoomika - kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. 45. Miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta. Alates 1. Jaanuarist 2017 on see 470. 46. Missioon - on mingi organisatsiooni tegevuse eesmärgid ja nende alus, mis on määratletud organisatsiooni arengukavas ja toetavad organisatsiooni visiooni. 47. Visioon - soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. 48. Monopol - on
eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile
tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. SKP mõõtmine: · Tulude meetod · Kulutuste meetod · Lisandunud väärtuse meetod Nominaalne SKP(GDP)- on aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste kogusumma jooksvates hindades. Reaalne SKP- on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida korrigeeritakse baasaasta hinnaindeksiga. Makroökonoomilised seosed: reaalsektor, avatud sektor, välissektor, rahandussektor. Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. · kirjeldab välismajandustegevusest saadava SKP, RKP ning majanduses kasutada oleva tulu kujunemist · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri · aitab hinnata ja võrrelda riigi majandustlikku positsiooni teiste riikidega · aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid
loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks: Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte; Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid (üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro ja makroökonoomika) peaeesmärgiks lugeda ikkagi majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärastuste selgitamist ja tundmaõppimist.
I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng o Makroökonoomika majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal. o Majandussubjektid (sektorid) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor o Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid) o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad
majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud
Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. *Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel. 44. Makroökonoomika Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Ka võib makroökonoomikat nimetada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. *Makroökonoomika on majanduse kui terviku käitumise uurimine. 45. Miinimumpalk Alampalk ehk miinimumpalk on palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta. Miinimumpalk on hetkel 470 eurot (2017). 46. Missioon *Missioon on üks osa arengukava koostamisest. Missiooni eesmärgiks on
· klassikaline tasakaal pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega · kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus · kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu · kogumispension vt. pensioni II sammas · kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor · kogupakkumine ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil · koguränne -- riigi sise ja välisränne kokku. · kohustuslik reservimäär keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse · kokkutõmbumise SKPlõhe situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest
majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu kogumispension – vt. pensioni II sammas kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku. kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse kokkutõmbumise SKP-lõhe – situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) – leping, mis sätestab ettevõtte
MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates
· Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor Majandussubjektide agregeeritud (üldistatud) käitumise analüüs erinevatel turgudel Turud (nõudlus ja pakkumine) · Kaupade ja teenuste (hüviste) turg · Tootmistegurite turg · Rahaturg, kapitaliturg Makromajanduspoliitika Kas valitsus saab ja peab majandust mõjutama? Päris vaba turumajandusega riike maailmas ei ole. Vastus on jah mõlemale küsimusele, iseasi mis meetmetega, mis valdkonnas ja mis ulatuses. Majanduspoliitika eesmärgid
SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitused ja välissektor Kui üldine hinnatase tõuseb siis inimeste taskus või pangas olev raha odavneb- kahaneb selle ostujõud. Seetõttu on ka kogunõudluse kõver alanev Kogupakkumine- ettevõtete( majapidamiste ja valitsuse) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil. Kaupdae ja teenuste hindade tõustes on ettevõtted huvitatud nende rohkemast pakkumisest. Kahe poole lõikumispuntis tekib majanduse üldine tasakaal
Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta)
Graafiliselt näeb olukord välja selline, et kogukulutuste kõvera saamiseks on tarbimis ja investeermiskulutustele vertikaalselt liidetud avaliku sektori kulutused. Nüüd saab algse tarbimis funktsioonist C=C0+cYd uue funktsiooni, kus Yd=Y-TA+TR, kus TA-TR on tulumaksust lahuatud tulusiirded ning see on netomaksud (T-taxes) ja nüüd saab tarbimisfunktsioon kuju:C=C0+cY-cT. Netoeksport Kui nüüd eeldada, et on olemas ka välissektor saamegi SKP võrrendi, ehk kogukulutuste võrrandi: Eksport on samuti autonoomne, sest ta sõltub nende riikide tulutasemest, kuhu hüvist eksporditakse. Mis puutub importi, siis sellele tehtavad kulutsed kajastuvad nii tarbimiskulutustes, kui investeeringutes, kui ka avalikus sektoris, seetõttu lahutatakse see, kuid import ei ole autonoomne. Impordifunktsioon: M=M0+mY, kus M0-autonoomne import; m-impordi piirkalduvus.
Avalik sektor mõjutab tasakaalutulu kahel viisil 1)avaliku sektori kulutused kujutavad endast kogukulutuste üht komponenti, 2)nii maksud kui tulusiirded mõjutavad kasutatava tulu suurust. Kui kahesektorilise majanduse kogukulutustele lisada avaliku sektori kulutused (G) => E=C+Id+G Kogukulutuste kõvera saamiseks on tarbimis- ja investeerimiskulutustele vertikaalselt liidetud avaliku sektori kulutused. NETOEKSPORT Kui eeldada et lisaks avalikule sektorile on olemas ka välissektor, saame järgmise kogukulutuste võrrandi E=C+Id+G+(X-M) Netoeksport suurendab riigi kogtoodangut ja kogutulu. Kuna Eestist eksporditud hüvised suurendavad Eesti kogutoodangut ja kogutulu, saab eksporti käsitleda kui kogukulutuste koostisosa. Eksport on Eesti kogutulust sõltumatu muutuja, sest ei sõltu Eesti tulutasemest, vaid nende riikide tulutasemest, kuhu Eestis toodetud hüviseid eksporditakse.
ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks: Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte; Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid (üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro- ja makroökonoomika) peaeesmärgiks lugeda ikkagi majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärastuste selgitamist ja tundmaõppimist. Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese
TA+TR. Tarbimisfunktsioon Kahesektorilises majanduses on funktsiooni võrrand: C=C0+cYd. Kolmesektorilises majanduses: C=C0+cYd=C0+c(YTA+TR). Netomaksud kujutavad endast makstud maksude ja saadud tulusiirete vahet: T=TATR. Tarbimisfunktsioon (2) Seega, kolmesektorilises majanduses on tarbimisfunktsioonil järgmine kuju: C=C0+cY+cT Eeldus: netomaksud on autonoomne muutuja (tegelikkuses sõltuvad maksud saadud sissetuleku suurusest). Neljasektoriline majandus Kui majanduses eksisteerib ka välissektor, on kogunõudlusel neli komponenti: AD=C+Id+G+(XM) Netoeksport (XM) suurendab riigi kogutoodangut ja kogutulu. Eksport on riigi majandusest sõltumatu, autonoomne muutuja, sõltudes nende riikide tulutasemest, kuhu kaupa eksporditakse. Import Impordile tehtavad kulutused kajastuvad nii tarbimis, investeerimis kui ka avaliku sektori kulutustes. Kuna ta ei ole kodumaine toodang, tuleb ta ekspordist lahutada. Impordi maht võib muutuda, kui kogutulu muutub. Seega pole ta autonoomne muutuja.
· Sotsiaalmaks töötasu suurusega seotud madalapalgalisel väiksema ja seega toikub ümberjaotamine ehk rikastelt võetakse rohkem maksu ja sellevõrra parendatakse sotsiaalseid võimalusi kõigi jaoks (arstiabi, politsei, päästemaet). 12.MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 12.1 Avalik sektor Kaasaegne makromajandusteooria jaotab kõik majandussubjektid teatud sektoritesse: 1. Majapidamiste sektor 2. Ettevõttesektor 3. Avalik sekotor 4. Välissektor (eksport, import) 5. Keskpank 6. Mitmesugused rahvusvahelised institutsioonid (Maailma Pank, Rahvusvaheline valuutafond, IMF) Majandusprotsesside arengus mängib olulist rolli avalik sektor. Avaliku sektori alla ollakse rohkem harjunud mõistma riiki, mida juhib valitsus. Valitsusel on võime kehtestada ,,mängureeglid", normid majandustegevuses ning mõjutada sel moel teiste subjektide käitumist
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
mudelid on alati stohhasstilised. Majapidamissektorid eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). Ettevõttesektor kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor riiklikud ja kohalikud halduüksused ning muud riiklikud institutsioonid. Välissektor kõik välisresidendid. Valiku- ja jaotusprobleem mikroökonoomika keskne probleem. Parima alternatiivi valik ja nappide ressursside jaotamine parimal viisil. Mudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Vaadeldakse üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. 1
annaabi.ee 
