piiramiseks dollari suhtes. Valuutakoridor, mida tabasid naftakriisid, poliitilised erimeelsused ja dollari nõrkus, kaotas kahe aasta jooksul mitmeid osalisi ning hõlmas vaevu rohkem kui Saksa marga tsooni ehk Saksamaad, Taanit ja Beneluxi (Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline majandusliit) riike. Valuutakoridor hääbus kiirelt, kuid sellegipoolest taheti luua stabiilse valuutaga piirkond. 1979. aasta märtsis loodigi Euroopa Rahasüsteem (ERS), millesse kaasati kõigi liikmesriikide valuutad. Euroopa Rahasüsteem oli vajalik selleks, et oleks stabiilne süsteem liikmesriikide vahel, et hoida inflatsiooni kontrolli all ja et koordineerida vahetuskursipoliitikat kolmandate riikide suhtes. ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteemi moodustavad kolm peamist tunnusjoont: · Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit)
Rahasüsteemi elemendid: kui periteet on määratud ühes Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui süsteemis, siis on tegu monetaristliku, kui kahest siis bimetallistliku riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Raha funktsioonid: -arvestusühik - raha on rahasüsteemiga ehk kui raha on ühes riigis jkasutusel siis monetaristlik ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. -Vahetusvahend - raha rahasüsteem ja kui mitmes siis bimetallistliku süsteemiga. on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. -Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. -Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse
Euroopa Monetaarsüsteem Sisukord Euroopa Rahasüsteemi algus ERS-i olemus Eküü Euroopa Rahandussüsteemi lõpp Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Rahasüsteemi algus Bretton Woodsi lagunemine 1972. Valuutakoridor 1979. Euroopa Rahasüsteem (ERS) ERS-i olemus 3 peamist tunnusjoont Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteem rajatud stabiilsetele ja muudetavatele vahetuskurssidele Peamine eesmärk - vähendada vahetuskursside ebastabiilsust Liikmesriikide uus ühine seisukoht - majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine Eküü Arveldusühik Ülesanded Keskkursi arvutamise alus Reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik Euroopa Rahandussüsteemi lõpp ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (escudo, punt, peseta)
• 20. juunist kella neljast hommikul oli ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon EESTI KROON 1992–2011 • Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. • Üks kroon jagunes sajaks sendiks. • Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu ja Vladimir Taiger. • Algselt olid kupüüri mõõtmed 140x70 mm, kuid hiljem muudeti ümber. • Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs, teised kupüürid Inglismaal. RAHASÜSTEEM • Rahasüsteem põhines valuutakomitee süsteemil • Krooni kurss oli seotud jäigalt ankurvaluutaga • Kuni 31.dets 2001 oli kurss fikseeritud Saksa marga suhtes 8 eesti krooni=1 Saksa mark • Alates 2002 oli fikseeritud euro suhtes 15,6466 Eesti krooni = 1 euro EESTI KROON 1992–2011(1) • Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast - tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. • Eriline Eesti käibemüntide puhul oli see, et iga
efektiivsem. Ei ole ju mõtet poes kirjutada hinnasildile, et kilo õunu maksab kaks kilo kartuleid, mis omakorda maksavad 2 tahvlit sokolaadi jne. Raha kui hoiustamise ja laenamise vahend Raha võimaldab valida tarbimise aega ja tulusid-kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse osta midagi, milleks raha ei jätku, saab seda laenata. Kui soovitakse koguda raha, mida hiljem kasutada, on võimalus seda hoiustada. Rahasüsteemid Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna- Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsus...
teiste valuutadega võrreldes Vabalt ujuv valuutakurss – RAHABAAS EEK rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha reservvaluuta ühiku eest hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras E Fikseeritud kurss –
Parlamenti • Liikmesriigid kaotasid tollibarjäärid ning ühtlustasid põllumajanduspoliitikat • 1980. aastal otsustati EÜ ühendada ühtseks liiduks, millel on ühtne siseturg, kus võivad vabalt liikuda kaubad, teenused ja inimesed • 1987. aastal jõustus Ühtse Euroopa Akt, mis nägi ette ühisturu loomist ehk kaubandustõkete kaotamist liikmesriikide vahel • 1992. aastal loodi Euroopa Majandusruum (EEA), kuhu kuulus enamik Euroopa riike Euroopa Rahasüsteem • 1979. aastal võeti kasutusele ühtne rahasüsteem • Ühine valuuta Eküü • Loodi Euroopa valuutafond • Loodi krediidivõimalused valuuta stabiilsena hoidmiseks Euroopa Liidu kujunemine • 1991. aastal loodi Maastrichi tippkohtumisel esialgu 12 riigist koosnev Euroopa Liit • Leppega seati sisse Euroopa kodakondsus • Tolliliidu ja ühisturu tegevnemine • 1999. aastal võeti kasutusele esialgu sularahata tehingutes ning 2002. aastal paberraha
· 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Veel juttu Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu- müügi. Mis oli enne EUROT ? · Silling, mis oli kasutusel Austrias, sai oma nime märgilt, mis oli loendamisel kasutatud pulgal. · Tolar, mis oli kasutusel Sloveenias, pärineb keskaegse
21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik, valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal riigieelarve, kuhu on märgitud riigi kulud ja tulud, parlament kinnitab eelarve, seaduse järgi
Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskusteks. Kuna kaubandus oli niivõrd palju arenenud, tekkis vajadus raha järele. Rahaks olid mündid, mille väärtus sõltus kaalust ja väärismetallisisaldusest. Tänu sellele hakkas arenema pangandus ja tekkis rahasüsteem. Suuremates linnades oli võimalik raha deponeerida ja krediiti saada. Need, kel raha vaja oli, laenasid vajaliku summa rikkalt, kes omakorda nõudis intressi. Maakohtades ei toiminud müntidesüsteem veel niipea. Linnad olid niisiis äri- ja võimukeskused. Kloostrid olid peamised kultuuri- ja haridusasutused. Kloostrimungad kirjutasid raamatuid ja seal anti haridust, säilitati kultuuripärandit. Nüüd, kui linnad võimu kogusid, peeti oluliseks ka
Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart, mille kulutused tuleb hiljem tasuda Et vähendada riigi osa majanduse reguleerijana, tehti:
mälu taastamise. ERSP 1988, esimene poliitiline erakond kommunistliku partei kõrval, aitas kaasa rahva ajaloolise mälu taastamisele. Rahvarinne 1988 apr, massiühendus, mis loodi Edgar Savisaare eest vedamisel, ning mille eesmärgiks oli perestroikat toetada. Eesti kongress organisatsioon, mille eesmärk on taastada Eesti iseseisvus. IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse
Mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpeteti Eesti NSV sümbolite kasutamine ning sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused. IME IME ehk Isemajandav Eesti. Aluseks oli 26. septembril 1987. a. Ajalehes "Edasi"avaldatud S.Kallase, T.Made, E. Savisaare ja M. Titma artikkel "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". Sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Iseseisvuse taastamine 1991. aastaks end ammendanud Perestroikapoliitika ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks
· Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad: · Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv · Suurriikide omavahelised suhted · Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide areng Olulised on ka kohalikud majanduspoliitilised otsused. Eesti omapära: · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem · Proportsionaalne tulumaks · Tasakaalustatud riigieelarve · Liberaalne väliskaubandus Tööturg Suurim probleem tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavus. Tööpuudus vs kvalifitseeritud tööjõu puudus Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu- Eesti) Eesmärgid: · Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine · Tööturult kõrvale jäänud isikute tagasipöördumise soodustamine
1991. Aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi,, millest selgus et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Ime Majandusprogramm eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME eesmärgiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Senise majandusmudeli lammutamine/muutmine tõi kaasa s masu, millega kaasnes inflatsioon ja hinnatõus. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged. Iseseisvuse taastamine Perestroikapoliitika oli 1991. Aastaks end ammendanud. See ei aidanud NSVL'i vaid viis täielikule laguenmisele. 20. Augustil 1991. Aastal võttis Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. 29a 1991
import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels. "Kommunistliku partei manifest" koostöö Marxiga. 5. Revisionistid. re-videre 6. Plaanimajandus. majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile, käsumajandus, bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele valuutasüsteemile, dollar seoti kullaga ning teised süsteemiga ühinenud valuutad dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla turuhind tõusis liiga kõrgeks. BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8. Milton Friedman
14. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t. ei fikseeritud enam valuutakurssi kullaga, hõbedaga. 1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17
· Impordihinnaindeks -indeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk importkaupade/teenuste hindade arengut. · Indikatiivne ostukorv THI arvutamise aluseks. Koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. · Inflatsiooni negatiivseks mõjuks : raha väärtuse ehk ostujõu langus · Hinnatõusu põhjused : Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Tootmiskulude kasv. · Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. · Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud. · Fiskaalpoliitika riika püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. · Maksukoormus näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber. · Käibemaks toote/teenuse lisandunud väärtuse maks. · Aktsiisimaks tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis. · Dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa.
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust-kuningas ei pidanud kellegile aru andma b) riigivalitsemises- riigivõim oli jagamatu, kujunesid ametkonnad c) sõjaväekorralduses-palgaarmeealaline armee, tekkisid akadeemiad d) majanduses-kujuneb merkantetistlik majandus e) kultuuris- tekib riigikeel, klassitsismreeglid pandi paika Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. kaubandus-rohkem müüa, kui osta. Väärismetallid näitasid rikkust, mitte raha. Pandi tollid peale, toodeti ise kaupu. Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kummagi olulisust. Kodusõda-kunn kaotas pea! Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud isikut 17. sajandil ja too kummagi teg...
NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti * majandusprogramm * sai alguse 1987.a septembris televisioonis * sihiks Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist * üleminek turumajandusele * oma eelarve ja rahasüsteem * Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmIne ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni. Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid 40.Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse 41.Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel
majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia (esmalt hindade stabiilsus). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes . 1 euro=15.64 EEK. Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. St kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Eesti Pank ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. Intresse pole samuti võimalik muuta, sest fikseeritud vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Euroopa Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Eesti riigi peamine majanduspoliitiline vahend on fiskaalpoliitika.
Euroopa liit. Vajaduse nii majandusliku ,kui ka poliitilise tingis II Maailmasõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees.Poliitiline koostöö sai alguse 1948. Aastal, kui toimus Euroopa kongress.Seal osalesid 16 riiki ja kongressi silmapaistvamaks tulemuseks oli Euroopa Nõukogu loomine aasta hiljem(tegutseb Euroopa liidu küljes tänaseni).Julgoleku alane koostöö sai lahenduse 1949. Aastal NATO loomisega.Siit tulenevad järgi majandusele ja sellega seondule.Kuigi 1949.aastal oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge sellest ainuüksi ei piisa.9.mail 1950 esitas tollane Prantsusmaa välisminister Robert Shuman, idee ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused.Euroopa söe-ja terasetööstuse leping sõlmiti 1951.aasta Aprillis 6 riigi poolt: *Saksamaa *Holland *Prantsusmaa *Luksemburg *Belgia *Itaalia Ühendusest jäi kõrvale Inglismaa, kes aga lubas teha mitme külgset koostööd.Leping jõustus 19...
Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, millega tagatakse vahetuskursi stabiilsus, võttes baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu
Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. Augustil 1991 suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Rahvale teatati, et ta on haige. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsin astusid aga riigipöördekatse augustiputsi vastu välja. Riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ja mõne päevaga poliitiline
Sel ajal eksisteeris Euroopa Liit üksnes Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kujul ning liidul oli üksnes kuus liikmesriiki. Ent mitu aastat varem oli asutatud teine organ - Euroopa Nõukogu , mis tegeles inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuurielu edendamisega. 1946 eesmärk tagada rahu 1948 - Tolliliit 1950 Schumani deklaratsioon 1957 Rooma leping 1960 asutatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1968 impordipiirangud 1979 Käivitatakse Euroopa Rahasüsteem 1986 Ühtne Euroopa Akt 1989 Saksamaa ühendamine 1992 Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 1999 võetakse kasutusele euro 2001 Nizza leping 2002 12s liikmesriigis võetakse euro kasutusele,rahvusvaluutad kaovad ja need vahetatakse euro paberraha ning müntide vastu 2007 EL hakkab välja töötama uut reformilepet,mis peaks asendama 2004.a allkirjastatud põhiseaduslikku lepet, mis paraku ei jõustunud
Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga Kõrge ja püsiv majanduskasv Õiglane sissetulekute jaotus 11. Rahapoliitika Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säiltamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13
Pikaajaliste investeerimislaenudega aitab pank riigi laostunud majanduse taas jalule. Iseseisva Eesti Vabariigi algaastatel on riikliku maksevahendina kasutusel mitmesugused eri institutsioonide väljastatud väärtpaberid: Tallinna Arvekoja maksutähed, 5% lühiajalised võlakohustused ja riigi kassatähed. 25. märts 1919 - Valitsus nimetab Eesti Panga esimeseks presidendiks Mihkel Punga. 1928–1931 - Rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Eesti Pank tegutseb piiratud ülesannetega iseseisva emissioonikeskpangana. Panga põhiülesandeks jääb raha väärtuse kindlustamine. Selleks, et pank oleks valitsusest sõltumatu, moodustatakse Eesti Panga täiskogu ja kümneliikmeline nõukogu, panga tegevjuht on president ning täidesaatev organ panga juhatus. Eesti Pank muudetakse valitsuse aktsiate müümisega aktsiapangaks. Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse
Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon - inflatsioon üle 50%, inflatsioon ei allu riigi kontrollile, kiire hinnatõus samaaegselt valuuta väärtuse kaotamisega Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes · 22. Raha väärtuse muutmine Valuuta annulleerimine valuuta endine vääring t unnistatakse kehtetuks , kehtestatakse uus valuuta, luuakse uus rahasüsteem Valuuta devalveerimine valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Valuuta revalveerimine valuuta väärtuse tõstmine välisvaluutade (või kulla) suhtes Indekseerimine protseduur, millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale · 23. Inflatsioonimäär 2009a (allikas - Wikipedia) · 24. Inflatsiooni põhjused Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine Too näide Tootmiskulud suurenevad Too näide
afäär, poliitiline skandaal prantsusmaal. Prantsusmaa vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu vähenemine, palju kolooniaid, pidasid end Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni eestvedajaks, Eiffeli torn, Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid, probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa tsaaririik, pärisorjuse kaotamine,
majanduse madalama kasvutempoga või soodustada kiiremat arengut kõrgema hindadega. Keskpankade põhikiri ütleb, et esikohale peab seadma hindade stabiilsuse. 3)Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemid. Seda iseloomustavad tunnused: *Fikseeritud vahetuskurss *Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega *Valuutat on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. 4)Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust.Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude alandamine soodustab tarbimist ja tarbimise kasv elavdab majandust
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõel...
26. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 27. Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal – Suurbritannia
Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired 16 Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 41. Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal Suurbritannia
turvalisema ja tervislikuma elu. Euroopa Liidu põhiväärtused on demokraatia, solidaarsus, vabadus ja sotsiaalne õigus. Euroopa Liidu alguseks loetakse aastat 1957, kui Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa kirjutasid alla Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia ühendus. 1968. aastal kaotati kuue liikmesriigi vahel importpiirangud Tolliliiduga. 1979. aastal käivitati Eurooma Rahasüsteem ja võeti kasutusele esimene ühine rahaühik eküü. Euroopa Ühendused muutuvad Euroopa Liiduks Maastrichti lepinguga 1992. aastal. Euro võeti kasutusele 1999. aastal. Tänaseks on liikmesriikide arv jõudnud 36-ni pluss neli kandidaatriiki. 17-s neist on kasutusel euro. Euroopa Liit on liikunud arengu suunas laienemise teel, seega peab selles liidus olema midagi, mis paneb riike ühinema. Selles hoolimata tekib küsimus: ,,Kas Euroopa Liit jääb püsima?"
raha väärtus- kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta rahapoliitika- makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega. keinsionism- ,,paks riik", monetarism- ,,õhuke riik" fiskaalpoliitika- makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil. makroökonoomika- majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi valuutakomitee süsteem- riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil, raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega. maksukoormus- riiklike maksude suhe SKP-sse, näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude näol ümber, mis näitab kui suur roll on riigil majanduses käibemaks- tarbimismaks, millega makstakse kaupade ja teenuste tarbimist, kaudne ja riiklik maks, mis sisaldub toote hinnas 20% aktsiisimaks- tarbimismaks, millega maksustakase teatud konkreetset kaubagruppi
Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja tugevam rahvas maailmas ja mitte ainult ta niimoodi mõtles, tal oli pooldajad, armee, ja nad mõtlesid, et see on väga hea asi. Selles mõttes Hitler sundis mõtlema, et see on hea tegevus ja palju inimesi ususid, et see on nii, aga tänapäeval kõik teavad, et see oli tõeliselt kurjus. Võib öelda, et mõned asjad paljudel ühiskonnadel on üldilised kurjused, näiteks tappimine, varastamine,...
- uued pangateenused - suured riskid, mis sunnivad pankasid koopereeruma, et paremini toime tulla Pankade ülesanded: - üldriiklikud ülesanded (rahapoliitika) - klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) - omanike taotlused ja ootused (kasumid) RAHAPOLIITIKA Raha kasutuse teatud tasemest alates muutus vajalikuks raharingluse suurem korrastatus, et tagada raha võime oma ülesandeid ootuspäraselt täita. Rahamajanduse korrastatus = rahasüsteem Iga süsteem vajab valitsemist (juhtimist) Rahapoliitika sisuks on rahasüsteemi juhtimine. Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida viib ellu keskpank. Rahapoliitika eesmärgid: - majanduse ühtlane kasv, - hindade stabiilsus, - kõrge tööhõive, 9 - maksebilansi tasakaal
*hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega Majandusarengu planeerimine-makromajanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärgid: *kõrge tööhõive *hindade stabiilsus *kõrge ja püsiv majanduskasv *õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika *rahapoliitika tegeleb raha väärtuste säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega *eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil *kogu käibel olev eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga *valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi kekspanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Valuutakomitee tähendab, et eesti pank ei saa ülatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv *Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks *Despressioon ehk majanduslangus- kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt Lisalehelt: Ühiskonna majandamine
aastal. Mõte Eesti oma raha kasutuselevõtust avaldati esimest korda 1987. Aastal. Ülemnõukogu otsusega moodustati 27. märtsil 1991 rahareformi komitee, mille pädevuses oli kõikide rahareformiga seotud küsimuste üle otsustamine. Rahareformi komitee 17. juuni 1992. aasta dekreedi „Rahareformi läbiviimisest” kohaselt muutus alates sama aasta 20. juunist kella neljast hommikul ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti rahasüsteem põhines valuutakomitee süsteemil. . Müntidele vermitud vapilõvi modelleeris skulptor Arseni Mölder ning mündiväljale sobitas need kunstnik Ants Raud. Mündid vermiti algul Tallinnas, kuid hiljem ka Soomes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Inglismaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja Saksamaal. Kroon oli Eestis kasutusel 1992 aasta 20. juunist kuni 2015 aasta 15. jaanuarini. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule
pooldasid Nõukogude Liidu säilitamist 77% hääletanutest. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Pärast pikki vaidlusi Moskva lähedal Nove-Ogarjovas jõudsid Nõukogude Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid kokkuleppele uue liidulepingu sõlmimise põhimõtetes ja ka tähtaegades. Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liit, mis ei kujutanud endast enam mitte föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nii loodeti impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Gorbatšov kutsus ka Balti riike üles liidulepingule alla kirjutama. Mõistetavalt jäi see üleskutse vastuseta. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu sisepoliitiline olukord veelgi pingestunud. 1991. aasta juunis oli Vene NFSV presidendiks ülekaalukalt valitud Boriss Jeltsin, kes ametivannet andes lubas kõrvale jätta impeeriumiaegsed traditsioonid. RIIGIPÖÖRDEKATSE MOSKVAS
Sellega seoses tõstetakse elektri- ja kütusehinda. 1. INFLATSIOONI OLEMUS "Kas soovite kuuske sama hinnaga, mis eelmisel aastal, või sama suurt, kui eelmisel aastal?" See lause väljendab piltlikult inflatsiooni olemust. 1.1 Inflatsiooni kahjulikkus · Indekseerimine korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale · Annulleerimine endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem · Devalvatsioon alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes · Heaolu kahjustamine · Tulu ümberjaotumine · Säästmise vähendamine · Maksumoonutused · Majandusliku efektiivsuse alandamine · Võib tekkida stagflatsioon, mis on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. · Inflatsiooni tõttu võib tekida disinflatsioon, mis on inflatsioonitempo aeglustumine.
Euroopa rahvad ja riigid Inglismaa 20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas...
ning soodustada riigi majanduse kasvu. Seda viib ellu keskpank, kus reguleerib raha pakkumist (käibeoleva raha hulk) või raha hinda ehk intresse. Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil 3 tunnust: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega, valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev kui ka kapitalkonto tehinguteks. Valuutakomitee rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus, riigiti väga erinev. Maksud: käibemaks, kapitalimaks, aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid). Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine
kindlusega 10 krooni Jakob Hurt Tamme Lauri tamm Urvaastes 25 krooni Anton Hansen Tammsaare Vargamäe talu 50 krooni Rudolf Tobias Estonia teater 100 krooni Lydia Koidula Põhja Eesti paekallas 500 krooni Carl Robert Jakobson Suitsupääsuke Eesti rahasüsteem 5 Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hinnastabiilsus, mida saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil. Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee põhimõtteid. Eesti kursil puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele. Eestis on kasutatud valuutakommiteed alates 1992. aastast. Valuutakomitee on rangetel reeglitel põhinev automaatne süsteem. Eesti Pank tegeleb muudest riigiasutustest sõltumatult
Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide sekkumiseta Näide: Keskpank ei sekku, nt ei osta kokku Fikseeritud vahetuskurss Määratud vahetuskurss, mille korral hoitakse riigi omavaluuta väärtust sel teel, et ostetakse ja müüakse keskpanga valuutareservi välisvaluutaturul. Valuutakomitee Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat.
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jää...
· 1)Maaküsimus vajas lahendamist (endised mõisad jagati asundustaludeks). 2)Tööstuse turusidemed olid katkenud Venemaaga (1914.a. oli Eesti väljaveost Venemaale läinud 93%). 3)Suured tööstusettevõtted olid seisma jäänud, kuna polnud enam kuhu toota. 4)Majandus tuli orienteerida lääne turule (nõudis uusi sidemed, kõrgemat kvaliteeti jt.). 5)Vaja oli välja töötada oma tugev rahasüsteem, kuna esialgne Eesti mark ei õigustanud end. 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? · 1924-1929 püüdis Eesti edendada oma väikepõllumajandust ja ehitas üles siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule
· 1)Maaküsimus vajas lahendamist (endised mõisad jagati asundustaludeks). 2)Tööstuse turusidemed olid katkenud Venemaaga (1914.a. oli Eesti väljaveost Venemaale läinud 93%). 3)Suured tööstusettevõtted olid seisma jäänud, kuna polnud enam kuhu toota. 4)Majandus tuli orienteerida lääne turule (nõudis uusi sidemed, kõrgemat kvaliteeti jt.). 5)Vaja oli välja töötada oma tugev rahasüsteem, kuna esialgne Eesti mark ei õigustanud end. 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? · 1924-1929 püüdis Eesti edendada oma väikepõllumajandust ja ehitas üles siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
