docstxt/134779345759.txt
The aim of the experiment To determine the molar mass of carbon dioxide in three different ways; 1) using the Ideal Gas Law equation, 2) using the molar volume of a gas at NTP, 3) using the relative density to air Equipment CO2 tank, a flask with a rubber stopper (300 cm 3), technical balance, measuring cylinder (250 cm3), thermometer, barometer. Method 1. Determine the mass (m1= mflask+stopper+air) of the dry flask with a rubber stopper by weighing on a technical balance. Draw a line on the flask at the bottom edge of the stopper in order to measure the volume of the flask in step 5. 2. Fill the flask with carbon dioxide gas. Direct the gas from the CO 2 tank into the flask for about 7-8 minutes. The tip of the hose has to be in the bottom but not very closely against the bottom. Otherwise it may happen that all of the CO 2 will exit from other branches of the hose bundle. 3
Laboratoorne töö Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest Töö sisu ja meetod: Töö sisu ja meetod on kirjeldatud raamatus A. Emmo ,E, Paju, V.Paju Füüsika praktikumi tööjuhendid , kirjastus Valgus 1986 lk. 78-80. Töövahendid: Katseriist elektrimootori võimsuse määramiseks, stopper, nihik. Töö käik: 1. Mõõtke rihmratta diameeter D. Selleks eemaldage ettevaatlikult lint rattalt. Kandke tulemus protokolli. 2. Asetage lint tagasi rattale. 3. Laske dünamomeetreid nii madalale, et mõlema dünamomeetri näidud võrduksid nulliga. Kui mõne dünamomeetri näit ei lähe nulli, keerake kruvi. Kui ei ole reguleeritav dünamomeeter, aga vedru on välja veninud, lahutage edaspidi vastav parand näidust. 4. Tõstke dünamomeetreid umbes 0,5N võrra
mõõteskaala millimeetrites (nt. 20-40mm vahedega). Juhul, kui taimkate ei ole maapinnaga ühetasane, siis tuleb see lõigata ühetasaseks ja eemaldaga lahtine orgaaniline aine. Püüdke mulda, mitte puudutada. Suruge purgid mulda 2-3 cm sügavusele. Mõõtke ära, kui kõrgel maapinnast on purgi siseküljele märgitud ülemine joon. Nüüd tuleb tegutseda võimalikult kiiresti. Kui hakkate vett valama rõngasse, siis tuleb stopper käima panna ning kui vesi on maa sisse imbunud, siis tuleb stopper kinni panna. Seejärel tuleb kindlaks teha, kui suur on rõnga diameeter ja siis tuleb arvesse võtta rõnga sisse tehtud dkaala vahemikud ja arvutada selle kindla ala infiltratsiooni kiirus.
Töö Kondensaatori elektrimahtuvuse määramine nr 1 NIMI: Tööle lubatud: NIMI: Hinne: 1. Katsevahendid: elektrolüütkondensaator 2000F, mikroampermeeter 100A, voltmeeter 6V, akupatarei või taskulambipatarei, takisti 30-50k, stopper või sekundiosutiga kell, lüliti, ühendusjuhtmed. 2. Töö eesmärk: Koostada kondensaatori tühjenemisvoolu tugevuse ajast sõltuvuse graafik, määrata selle järgi kondensaatori laeng ja leida kondensaatori mahtuvus. 3. Teooria üldvaade: Kondensaatori mahtuvus C võrdub kondensaatori laengu q ja q katetevahelise pinge U suhtega: C = . Pinge U saab voltmeetri abil mõõta. U 4. Töö käik: 1
4. 5. Vigade arvutus: Lõppvastus: Laboratoorse töö protokoll Vaba langemise kiirenduse määramine pendli abil Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Statiiv, stopper, mõõtejoonlaud, pendel Katse nr. t(s) N l(m) g ( m/s2) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Vigade arvutus: Lõppvastus: Laboratoorse töö protokoll Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 8.06.2011
𝑚 𝑇 = 2π 𝑘 , (1) kus m- kuulikese mass [1 kg] ja k- vedru elastsustegur [1 N/m]. Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Paremal üleval pane linnuke kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Tõsta paremal kõige alumisest hallist kastikesest välja sinine stopper. 2) Vali ülevalt “Spring Sternght 1” liugurilt vedru elastsus ja kirjuta see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse. NB! Liuguril vali asend ja vastvalt asendile kirjuta selle labori lõpus olevast tabelist välja elastsustegur. 3) Pane verdu otsa raskus. Nüüd tõsta see raskus nii ülesse või venita alla, et sa näeksid kogu rohelist joont. Kui sa nüüd raskuse lahti lased, siis peaks see võnkuma hakkama. 4) Kui raskus on amplituud asendis, siis pane stopperis aeg tööle
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 13K Töö pealkiri PULBRI SEDIMENTATSIOONANALÜÜS Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.02.2011 Aparatuuri skeem: Joonis Stopper 1. arretiir 2. tasakaaluosuti 3. tasakaalunäit 4. tasakaalustuskang 5. näit Po 6. konks 7. suspensioon uuritavast pulbrist 8. kaalukauss 10. jalakruvid H sukeldussügavus TÖÖÜLESANNE Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi TÖÖKÄIK Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1
seina pindala plaatide pindalaga. Plaate kulub: Novoker valge 20x20 16324:400= 40,81~41 plaati ``6214´´ hele sinine 20x30 16324:600= 27,2~ 28 plaati Trawertino beige 25x35 16324:875=18,6~19 plaati Plaadisegu kulu: Plaadisegu uninaks naks-1 (5kg pakend) Kulu:3-4 kg/m² 4,3025m²* 3kg/m²= 12,9kg Vuugisegu kulu: Vuugitäide vetonit 2kg Kulu: 0,4-0,8kg/m² 4,3025m²*0,6kg/m²=2,6kg Niiskustõkke kulu: Niiskustõke stopper (3l anum) Kulu: 3L/m² 4,3025m²*3l/m²= 1,4L Hinnatabel materjal kaal Tüki hind kogus hind Novoker valge - 109 eek/m² 41 178,8 eek matt 20x20 6214 helesinine - 69 eek/m² 28 116,2 eek 20x30 Trawertino - 209 eek/m² 19 348 eek beige 25x35 Plaadisegu 5 kg 48 eek 3 144 eek uninaks naks-1 Vuugisegu 2 kg 39 eek 2 78 eek vetonit
10.2010 Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan- happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni)
Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 07/02/2011 Arvestatud 2 TÖÖ ÜLESANNE Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH 3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. APARATUUR Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. TÖÖ KÄIK Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni)
MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni)
Praktiline töö Elektripliidi kasuteguri määramine 1. Töö vahendid: a) Elektripliit b) Anum veega c) Elektronkaal d) Termomeeter e) Stopper 2. Töö ülesanne: Määrata elektripliidi kasutegur. 3. Tööjuhend: a) Mõõta anuma mass, seejärel valada sisse kolmveerand nõutäit vett ning mõõta uuesti mass, seejärel lahutada sellest algne anuma mass, saades tulemuseks vee massi. b) Mõõdan vee algtemperatuuri c) Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja . d) Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid: - Töö avutamine A=N*t A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s)
Töö nr 24 Töö pealkiri: ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 08.02.2012 Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C)
Laboratoorne töö Korduva hingamispeetuse proov Eesmärk: hinnata organismi kohanemisvõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes Töö vahendid: stopper Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: Katsealune istub vabalt, hingab sügavalt sisse ja välja. Järgneva sügava sissehingamise järel peatab katsealune hingamise suutlikkuse piirini. Töö teostaja registreerib hingamispeetuse aja. Sellele järgneb 45 sekundit normaalset hingamist. Katset korratakse uuesti 2 korda. Tulemused kantakse tabelisse. Korduva apnoe proov iseloomustab kardiopulmonaarse süsteemi funktsionaalset
Minu töö ja võimsus Töö eesmärk: selgitada välja, kui palju energiat kulub horisontaalsel ja vertikaalsel liikumisel. Töövahendid: stopper, joonlaud. Töö käik: algul tuleb mõõta oma sammu kõrgus ja seejärel jalutada mööda koridori teatud kindel arv samme, samal ajal peab mõõtma ka aega. Hiljem tõuseme kindla arvu trepiastmeid mööda üles ning võtame aega. Enesele on võrdlemiseks kasulikum kui trepiastmete arv ja sammude arv horisontaali pidi liikudes on täpselt sama. Kõige lõpuks teisendame kaloriteks, kuna toiduainete etikettidel on
Töö nr 15k Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuurierinevus Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KAISA RAHUOJA KATB - 41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 6.03.11 Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Katse käik: Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg.
09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõtetega ning tareerida diafragma kulumõõtur. Sealjuures koostada tareerimiskõverad p=f1(Q) ja =f2(ReD) Kasutatud seadmed 1. Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul 2. Mõõtepaak veeklaasiga 3. Rõhulangu mõõteriist 4. Piesoelktriline muundur 5. Elavhõbedatermomeeter 6. Stopper Töö käik Katse viiakse läbi seitsmel erineval rõhul(1, 2, 3, 4, 5, 6, 8). Veel lastakse mõõdupaaki voolata vastavalt etteantud ajale (3 korda 2 min ja 4 korda 1 min) ning vastaval rõhul (p). Igal korral mõõdetakse paaki voolanud vee hulk Q'. Peale iga katse lõppu lastakse vesi paagist välja ning alustatakse uue katsega uuel rõhul. Vee temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. Tabel 1.Mõõtmisandmed
· Võta akult klemmid maha ja oota mõni minut kuni kondensaatorid ka voolust tühjaks jooksevad. Oleneb autost, mõnel võib minna kuni tund. · Kui kondensaatorid on tühjaks jooksnud siis on aeg alustada turvapadja eemaldamist. Tavaliselt on nad kinni kas kahe torx otsaga poldiga või klambritega. Minu autol on poltidega. · Keerates kruvid lahti on turvapadi rooli küljest lahti kuid nüüd on turvapadja taga veel üks juhe mille sa pead lahti võtma. · Klambri peal on nn stopper, et pistik ei tuleks padjast välja. Eemaldades stopperi saate te tõmmata pistiku välja ja saate padja viia ohutusse kohta. · Kui toimingud padjaga said tehtud siin paned padjale kõigepealt pistiku järgi ja seejärel alles stopperi sisse. Kui pistik on paigas siis asetage padi rooli sisse tagasi ja keerake poldid tagantpoolt sisse tagasi. · Kui poldid on kinni siis veenduge, et autos ei oleks kedagi ja pange alles siis akule klemmid peale tagasi
Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe)
Käsiratta abil saab saeketast kallutada 45º. Saeketast tõstetakse ning langetatatakse vända abil. Kiilnuga kasutatakse saetee lahtihoidmiseks, mis on nõgusa kujuga metall-leht. Lükkelatti kasutatakse detailide järkamiseks. Töölaud peab olema tugev ja tasane. Nurklihvija Nurklihvijaga saab lihvida ja lõigata metalle ning lihvida kive. Tuleb kasutada kaitseprille, kitlit, kindaid. Tähtsamad osad on käepide, korpus, mootor, ketas, kettakaitse, kettamutter, stopper. Nurgasaag Nurgasaega saab lõigata erineva nurga ning kalde all. Nurgasaag on puidutöötluspink, mille tähtsaimad osad on kere, tööpind, töövõll, suport, ajam ning käivitus -ja seiskamisseadmed.
Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata
Saadus sai laguneda lähteaineteks tagasi. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Büretid, ktseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, elektripliit, stopper, kraadiklaas, 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töö käik Katse 1 → Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S ↓ Tekkiv väävlisade on hõlpsati jälgitav. NB! Töö õnnestumiseks on vaja puhtust. Katseklaasid tuleb hoolikalt pesta ja loputada. Eksida ei tohi bürettide täitmisel. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasist paarist on
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, E...
Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata
1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur Elavhõbetermomeeter Stopper Töö käik Mõõdetakse vee maht Q, mis koguneb paaki aja t jooksul erinevate veehulkade korral, mida reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse rõhumõõteriista 6 näit. Katse viidi läbi seitsmel korral ja aeg t valiti esimese kolme katse puhul 2 min, ülejäänud nelja puhul 1 min. Peale igat katset sätiti ventiilid 4 ja 5 nii, et paak tühjenes. Aega mõõdeti stopperiga ja temperatuuri elavhõbedatermomeetriga.
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis
kuupäev: 19.03.2014 Töö eesmärk Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. Lülitatakse sisse arvuti ja käivitatakse programm ,,PicoLog". Avaneb aken ,,PLW Recorder". Klõpsata ,,File" ja rippmenüüst ,,New settings". Avaneb aken ,,Recording", millel klõpsata midagi muutmata OK. Avaneb aken ,,Sampling Rate", milles saab valida mõõteintervalli (valisin 10 sek) ja
atsetaatpuhvris pH = 4,8. Katseklaasile pannakse kork ning asteatakse 10 minutiks vesitermostaati 30±1C juurde. · Võeti kolm 250ml koonilist kolbi, kuhu pipeteeriti 10ml komplekslahust. · Kui substraat saavutas termostaadis õige temperatuuri lisatakse 0,5ml uuritavat töölahust, loksutatakse läbi ja pipeteeritakse kiiresti 0,5ml töölahust ühte komplekslahusega kolbi ning käivitatakse stopper. · 10 ja 20 minuti pärast pipeteeritakse ülejäänud kahte koonilisse kolbi 0,5ml töölahust. · Koonilsi kolbe keeta elektripliidil püstjahutiga 10min alates keema mineku hetkest ning lõpetada keetmine lisades 150ml destileeritud vett. · Kõikidesse kolbidesse lisada indikaatorina kolm tilka mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevale lahusele violetse tooni. · Viiakse läbi lahuste tiitrimine 0.02M CuSO4-ga kolbi vaikselt loksutades.
; T1- algtemp. Lahutades antud tulemid üksteisest, saame arvutada, kui palju kasulikku tööd on tehtud: 𝐸−𝑄 𝑒𝑓𝑒𝑘𝑡𝑖𝑖𝑣𝑠𝑢𝑠 = ∙ 100% 𝑄 Kasutatavad seadmed Pöördalusega mikrolaineahi 100 ml keeduklaas Termomeeter Stopper Katse käik Lisada keeduklaasi 80ml vett, see eelnevalt kaaluda (kg) Mõõta ning registreerida vee algtemperatuur Keeduklaas koos veega asetada mikrolaineahju pöördalusele. Käivitada ahi maksimaalse võimsuse juures 30 sekundiks Eemaldada ohutult keedunõu seadmest Mõõta ning registreerida vee temperatuur Kui katse käigus jääb temperatuuri muut alla 30kraadi, siis tasub pikendada soojendamise aega
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Töövahendid: mõõdulint, stopper ja elektrooniline kaal. Töö eesmärk: teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määratleda enda keskmine ja maksimaalselt arendatav võimsus. Teoreetiline eestöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse tööd, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Seda arvutatakse valemi abil: A=Fs, kus F on jõud ja s nihe. Töö mõõtühik on 1J. 2
Katseklaas varustati korgiga ning asetati 10 minutiks vesitermostaati 30±1C juurde soojenema. · Võeti 4 kuiva katseklaasi ning nummerdati need. Igasse katseklaasi pipeteeriti 3ml 5% TKÄ lahust. · Kaseiini lahusele pipeteeriti juurde 1ml valmistatud alkalaasi töölahust ning loksutati kiiresti läbi. Pärast loksutamist võeti kuiva pipetiga 3ml reaktsioonisegu ning pipeteeriti TKÄ lahusesse. Käivitatati ka stopper. · 5 minuti pärast võeti sama pipetiga 3ml reaktsioonisegu ning pipeteeriti teise katseklaasi ja katseklaasi sisu loksutatakse hoolega läbi. Sama operatsiooni korratakse veel 10-ndal ja 15-ndal minutil. · Proovidega katseklaasid jäeti 15-ks minutiks seisma, ning valmistatati ette neli puhast (ja kuiva) katseklaasi ja varustatkati need lehtrite ja paberfiltritega. · Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse
Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida mööda torujuhet, pumbata ja pihustada. Tehnilistel katsetustel määratakse naftasaaduste viskoossus harilikult tingkraadides
30±1C juurde soojenema. · Võeti 4 kuiva 20ml katseklaasi ning nummerdati need. Igasse katseklaasi pipeteeriti 3ml 5% TKÄ lahust. · Kui kaseiini lahus on 30-ni soojenenud, pipeteeritakse kaseiini lahusele juurde 1ml valmistatud alkalaasi töölahust ning loksutati kiiresti läbi. Pärast loksutamist võeti kuiva pipetiga 3ml reaktsioonisegu ning pipeteeriti TKÄ lahusesse. Käivitatati stopper. · 5 minuti pärast võeti sama pipetiga 3ml reaktsioonisegu ning pipeteeriti teise katseklaasi ja katseklaasi sisu loksutatakse hoolega läbi. Sama operatsiooni korratakse veel 10-ndal ja 15-ndal minutil. · Proovidega katseklaasid jäeti 15-ks minutiks seisma, ning valmistatati ette neli puhast (ja kuiva) katseklaasi ja varustatati need lehtrite ja paberfiltritega. · Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse
1 1/10 5/50 0,2 on lahustunud aine molaarmass. 2 1/5 5/25 0,4 3 2/5 10/25 0,8 Töövahendid: Kapillaarviskosimeeter, stopper, mõõtkolvid mahuga 25 4 3/5 15/25 1,2 ml ja 50 ml, pipetid, destilleeritud vesi, 2,0 g/100ml PVA 5 4/5 20/25 1,6 (polüvinüülalkohol). Keskmine temperatuur 22,41oC
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 13K Kaitstud: PULBRI SEDIMENTATSIOONANALÜÜS SKEEM Tööülesanne: Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi Töö käik: Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja ...
" (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.5. Sööde Pärmide söötmeid on rikas sööde, miinimumsööde ja spetsiifiline sööde. Meie töös oli söötmeks suhkur. "Söötmeks nimetatakse toitaineterikast ainest, kuhu pannakse teaduslikel eesmärkidel kasvama huvipakkuvad mikroorganismid." (https://et.wikipedia.org/wiki) 4 2. MATERJAL ja METOODIKA Katseks vajalik materjal pärm, vesi, suhkur ja õli, 4 kitsast sirgete seintega klaasi, stopper, joonlaud, külmkapp, hõõglamp. Töö eesmärgiks on uurida pärmiseente kasvu erinevates tingimustes, seega ei saa tulemusteni jõuda ilma pärmiseenteta. Toitaineks kasutasime me suhkrut. Et katset läbi viia kontrollitud viisil panime pool teelusikatäit pärmiseeni ja 1 teelusikatäis suhrut nelja erinevasse klaasi. Kahte klaasi panime ka toiduõli. Seejärel asetasime kaks klaasi, millest ühes oli õli, külmikusse ja teised kaks asetasime hõõglambi alla
v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Katseandmed Nr Katsekeha d1, mm d2, mm h, mm V, mm3 m, g D, kg/m3 1 Alumiinium seib 56,16 12,32 6,04 14242 39 2,7 alumiinium=2,7*103 kg/m3 Raskuskiirendus Töö ülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine. Töövahendid: Pendel, stopper, mõõtejoonlaud. Töö teoreetilised alused: Tahke keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber, nim. Füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaalutu niidi otsas, nim matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkepriood T avldub järgmiselt: T=2(l/g) Kus l Pendli pikkus
Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult = k (1 - 2) t Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis . Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Töö käik. Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru
Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaas; 3 – veekulu reguleerimiskraan; 4 – vee sisselaskekraan; 5 – väljalaskekraan; 6 – rõhulangu mõõteriist; 7 – impulsskraanid; 8 – piesomuundur; 9 – veepaak; 10 – pump; A – diafragma sõlm. Joonis 1 Katseseadme skeem Vedeliku voolamisel läbi diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine. Seetõttu suureneb joa kineetiline energia
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Kü...
t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult = k (1 - 2) t ( V,12) Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis ( V,11). Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Töö käik. Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri mantel ühendatakse
ml puhverlahust. Ma võtsin 9,5 mg tahket invertaasi ja 2,4 ml puhvrit. m(tahke invertaas) = 9,5 mg V(puhverlahus) = 2,4 ml 2. Ensüümireaktsiooni läbiviimine Vajalikud töövahendid - 50 ml katseklaas kuhu pipeteeritakse sahharoosi lahus ja kuhu pannakse ensüümi preparaat. - Kolm 250 ml-list koonilist kolbi kuhu pannakse komplekslahus ja teatud aja jooksul võetud proovid (PEALE MÄRKIDA MIS AJAL VÕETUD PROOV ON). - Stopper aja jälgimiseks - Automaat pipett uuritava invertaasi lahuse pipeteerimiseks - Vesi termostaat kuhu pannakse sahharoosi-invertaasi lahus soojenema (30±1ºC) - Pipett substraadi ülekandmiseks Vajalikud ained - 25 ml 7%-list sahharoosi lahust mis on läbi segatud puhverlahusega - 30 ml komplekslahust (10 ml igasse koonilisse kolbi) 5 3
Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lplikult = k(1- 2)t ( V,12) Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis ( V,11). Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Töö käik. Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru
komplekslahust. Kolbidesse viiakse reaktsioonisegust erinevatel aegadel proove, et neis määrata taandavate suhkrute sisaldus. · Kui substraat on termostaadis saavutanud ~30, lisatakse sellele 1 ml uuritavat invertaasi töölahust, loksutatakse ja võetakse võimalikult kiiresti 1 ml uuritavat lahust, katseklaas asetatakse võimalikult kiiresti termostaati tagasi. Samal ajal käivitatakse stopper, et fikseerida reaktsiooni algusaeg. · Esimene proov pannakse ühte koonilisse kolbi, milles on juba komplekslahus. Seda nimetatakse 0-prooviks, mis iseloomustab reaktsiooni algushetke. · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võetakse sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viiakse teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võetakse veel 1 ml
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Raimond Vaba 112419 AAAB-31 134882 Andres Raag 164034 Oliver Saare Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud 01.09.2014 Esitatud Arvestatud TD I 8 9 8 3 T ...
veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks Töö käik: Bilansikatsetus tehakse töösoojal katlal, mis tähendab, et katel on enne katse algust püsival tööreziimil (püsiv väljundvõimsus, püsivad suitsugaasi ja vee temperatuurid)
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud TD I 8 9 8 3 T ...
Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töö ülesanne Reaktsioonikiiruse sõltuvuse uurimine lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töövahendid 8 katseklaasi, kork katseklaasi jaoks, büretid(25ml, ühik 1ml), keeduklaas, elektripliit, termomeeter(kuni 100oC, ühik 1oC, ty 25-1102.043-83 TC-4M). Stopper 419CA. Töö käik Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea vaadelda väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil: Na2S2O3+ H2SO4 Na2SO4 + H2O+ SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on hõlpsasti jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumiseks on tähtis puhtus ja täpsus. 1
(pH = 4,8). Ensüümi kontsentratsioon lahuses tahkel preparaadil on 5mg/ml kohta. 2. Valmistati ette kolvid taandavate suhkrute sisalduse määramiseks. Selleks pipeteeriti kolme 3. koonilisse kolbi mahuga 250 ml ~10 ml komplekslahust. 4. 5-10 min. pärast võetakse sahharoosi lahus termostaadist ning lisatakse 1 ml uuritavat invertaasilahust., loksutatakse ja asetatakse katseklaas termostaati tagasi ning käivitatakse stopper või fikseeritakse ensüümireaktsiooni alguse aeg kella järgi. 5. Kohe peale ensüümi lisamist võetakse kuiva pipetiga 1 ml hüdrolüüsisegu ja viiakse ühte kolbidest, kus on komplekslahus. Selles määratav taandaavate suhkrute sisaldus iseloomustab 0- proovi. 10 min pärast ensüümi lisamist pipeteeritakse 1 ml reaktsioonisegu teise kolbi ja 20 min. pärast kolmandasse kolbi. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
