Sadama keskpunkti (esimene laevade manööverdusala keskkoht) koordinaatideks on φ=38°42’N; λ=009°06’W. Sadama akvatooriumi üldpindala on 320 000 000 m². Terminali kirjeldus Lisbon sadamas on kolm terminali, mis saavad nõuetekohaselt käidelda puistlasti. See on Multipurpose Terminal of Beato, the Multipurpose Terminal of Poço do Bispo, the Cimpor Terminal. Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused Terminalides on olemas vajalikud lastimis-lossimisseadmeid. Laeva ülevaade Laevatüüp: Kuivlasti laev 7 Kuivlasti laevad on kõik need laevad, mis on ehitatud selleks, et trümmis vedada pakendatud tooteid, pakendamata tooteid (lahtist kaupa) või tahkeid puisteveoseid. Autorite poolt valitud laeva andmed (laeva pilt Lisa 7): Nimi: EOS (Self Discharging Bulk Carrier) Lipp: Portugal [PT] Tüüp: Cargo Kogumahutavus: 3963 t
................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Mina töötasin suvel 2014 Paldiski Lõuna Sadamas,Transfennica OÜ ettevõttes. Periood oli juunist septembreni. Minu praktika eesmärgiks oli tutvuda meresadamaga, laevade sildumisoperatsioonidega, ümberlaadimistöödega, stevidööri töödokumentatsiooni vormistamisega, lastimis- ja lossimis operatsioonidega, sadama organisatsioonilise struktuuriga ja teiste töödega. Praktikal pidin kinnistuma teadmisi, mida omandasin ülikoolis teoorias. Tutvuda lastide ja nende ladustamisega, kaupade paigutusega laos, kauba laos liikumisega seotud info- ja dokumendivoogudega, kaupade vastuvõtmise ja tellimuste täitmise protseduuridega. Siduda tegeliku töökogemuse kaudu teooriat ja praktikat, et kinnistada ja täiendada õpitavat ning saavutada õppekava õpiväljundid
koguajast, seega: ts = tko + tao + tts kus: ts - laeva seisuaeg tko - lastioperatsioonide aeg tao - abioperatsioonide aeg 20 tts - tühiseisakute aeg Laevade seisuaeg: ts=22,5 + 20,3 + 2,25 = 45,05 t = 1,9 päeva Laeva seisuaja põhiline koostisosa lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt ümberlaaditava lasti töömahukusest, sadamate tehnilisest varustusest lastimis- lossimistehnikaga, sadamate töökorraldusest ja laevade tehnilis-ekspluatatsioonilistest iseloomustustest, samuti kasutatavast tehnoloogilisest variandist (otsevariant, laovariant) jne. ja arvutatakse alljärgnevalt: Q Q tko= mls + mss kus: Q lasti kogus (tonnides, kubatuuriühikutes, TEU, CEU, rajameetrid, ühikud (tk) jne.) mls puhas lastimisnorm lähtesadamas mss puhas lossimisnorm sihtsadamas 42000 42000
eest. Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile kehtestatud korras laeva ja ohtliku lasti kohta. RO-RO Ro-ro alused ja konteinerite fiiderlaevad liiguvad lähimerevedude liikluses tihedate veo-graafikute alusel. Kiire ro-ro laev on suuteline sõitma nädala jooksul läbi paljud Läänemere-äärsete riikide sadamad, peatudes lastimis- ja lossimistöödeks sadama konteinerterminalis loetud tundideks. Madala lainekõrgusega piirkonnad, lühikesed. Tänapäeval ületab sadamates kasutatavate laadimisseadmete tootlikkus sajandi eest kasutatud tehnika tootlikkuse kümneid ja sadu kordi. Ro-ro alused ja fiiderlaevad seisavad kai ääres lastimise ja lossimise ajal tavapäraselt 24 tundi, konteinerite emalaevalt tõstetakse mitu tuhat konteinerit kaile ja kailt laeva
Mittetöötavad süsteemid võivad põhjustavad vedeliku sattumise tsemendini ning see omakorda tsemendi tahkumise. Lisaks tuleb teha laevale ultrahelitest, et kontrollida kas luugid on ikka ilmastikukindlad. Ultraheli test säästab palju aega, kuna see on palju kiirem ja efektiivsem, kui on näiteks teised testid näiteks kriidiga või voolikuga testimine. Seda kõike tehakse sellepärast, et vältida tsemendi tahkumist, sest tahkumisel võib oodata laeva omaniku suur kahju, rikkudes ära lastimis-lossimis seadmed, nõudes suuri kulutusi laeva trümmi puhastamiseks ning see on kõik suur ajakulu ehk raha läheb seismise tõttu kaotsi. Heas seisukorras tsement Niiskust saanud last SAASTUMINE EELNEVATE VEOSTE JÄÄKIDEGA Lastiruum peab olema puhas ja lõhnatu, et sinna pandav tsement ei saastuks eelnevalt veetud kaubaga. Selleks tehakse enne tsemendi panemist trümmi kontroll, et vältida tsemendi saastumist.
Enne sisenemist täidetakse ohutusmeetmete kontroll-leht ja alles pärast selle täitmist ning allkirjastamist võib ruumi siseneda. Külmapõletuse oht Külmetushaavade oht veeldatud gaaside veol on suhteliselt suur eriti nende gaaside puhul, mida veetakse survestmata tankides madalatel temperatuuridel. LNG leviku piiramiseks rajatakse LNG-mahutite ümber vallitusala või mõni muu sarnane konstruktsioon. Vältimaks lülmetushaavu, ei tohi paljaste kätega puudutada neid lastimis-lossimisseademete osi, mis puutuvad kooku veeldatud gaasiga ja tuleb LNG-seadmeid käitaval personalil kanda kaitseriietust ning kasutada kaitsevahendeid. Keemilise põletuse oht Ammoonium, eteen-ja propeenoksiid ning kloorin on sööbiva mõjuga ja nahale sattumisel tekitavad keemilisi põletushaavu. Vältiselt sarnanevad keemilised põletushaavad harilike põletushaavadega, kuid nende puhul tungib vedelik läbi naha ja võib põjustada organismi mürgistuse.
20 Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega: ts = tko + tao + tts kus: ts - laeva seisuaeg tko - lastioperatsioonide aeg tao - abioperatsioonide aeg tts - tühiseisakute aeg ts = 46t + 3 t + 8 t = 57 tundi = 2 päeva 9 tundi / GRINNA Lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt ümberlaaditava lasti töömahukusest, sadamate tehnilisest varustusest lastimis-lossimistehnikaga, sadamate töökorraldusest ja laevade tehnilis- ekspluatatsioonilistest iseloomustustest, samuti kasutatavast tehnoloogilisest variandist (otsevariant, laovariant) jne. ja arvutatakse alljärgnevalt: 170 000 170 000 = 46 tundi = 1 päeva 22 tundi / GRINNA Tko= + 14 000 5 000 8. Laeva reisi tulude ja kulude kalkuleerimine
• Kastkonteiner; • Külmutuskonteiner; • Lahtine konteiner; • Puitlasti konteiner; • Tankkonteiner Kaupade veol konteinerites on järgmised eelised: + Vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud; + Väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni; + Vähenevad laadimis-lossimiskulud; + lüheneb laevade seisuaeg lastimis-lossimisoperatsioonideks; + suureneb sadamate läbilaskevõime; + vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks; + lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates. Konteinervedudel on ka puudusi: - täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite, tõstemehhanismide ja terminalide ehitamiseks; - osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline;
peale, teine rida, kõht allapoole, kolmas jälle selja määrdumata pinnaga. Liha, mis sellele nõudele ei vasta, veoks vastu ei võeta. 6 2.3 Puu- ja juurviljade vedu hariliku laevaga Kui reisi kestus ei ületa 15 päeva ja pole ohtu, et selle aja jooksul last satuks liiga madalate või liiga kõrgete temperatuuride meelevalda, tohib puu- ja juurvilju vedada ka külmutusseamdeteta laevadega. Laeva suurus piiratakse 1000 tonniga, et lastimis- lossimisoperatsioonid ei võtaks liiga kaua aega. Laeva trümmid peavad olema varustatud hea ventilatsioonisüsteemiga. Last stoovitakse trümmi tiheda riidana. Et see merel liikuma ei hakkaks, asetatakse ülemise kastikihi ümber lauad, laudade ja vaheseinte vahele pannakse kiilud. Iga kastikihi vahele pannakse parema ventilatsiooni tagamiseks rimud 1*1 või 1,5*1,5 cm. Kaste üksteise suhtes nihutades võib virnas moodustada õhukanaleid. Sel juhul tekib siiski lasti nikhumise oht. 2
Paakkonteiner on ümbritsetud nurkrauast valmistatud raamiga, mille nurgad on varustatud fitingutega. Kaupade veol konteinerites on järgmised eelised: - vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud - väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni - vähenevad laadimis-lossimiskulud - lüheneb laevade seisuaeg lastimis-lossimisoperatsioonideks - suureneb sadamate läbilaskevõime - vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks - lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates. Konteinervedudel on ka puudusi: - täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite, tõstemehhanismide ja terminalide ehitamiseks - osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline
Laevadelt tuleva mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone konventsioone, ohureostuse voiks jagada kaheks: Kutuse poletamisel tekkiv koostooprojekte. Moned neist: HELCOM. Laanemere Regiooni reostus (vaavel-, lammastik). Laevadel kasutatav kutus sisaldab Merekeskkonna Kaitse Konventsioon (1974 a. Helsingis); kumneid kordi rohkem vaavlit kui naiteks autodel kasutatav IBSFC.Laanemere Eluressursside ja Kalavarude Kaitse kutus. Lastimis-ja lossimistoodel tekkiv ohureostus (naide-> Konventsioon (1973 a. Gdanskis); BOOS. Laanemere operatiivne Muuga soeterminal). Kiirlaeva lained Laevalained voib jagada okeanograafia susteem; HIROMB. Operatiivne okeanograafiline kaheks: hajulained ja poiklained. Hajulained tekivad madalatel mudel. CHARM. Euroopa Liidu projekt, milles selgitatakse vee kiirustel koikidel alustel ja ei kujuta endast vaikeste laevakiiruste
Prahitariifid - kasutatakse juhul, kui pole tegemist püsivate veostega kindlate sadamate vahel (tavalised kaubalaevad, ühekordsed veod) Juhutariifid – tšarterreiside korral rakendatavad eri- või kokkuleppelised tariifid 6. Kaupade veoks vastuvõtul kasutatav dokumentatsioon Laadimiskorraldus (Loading order) - väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Sisaldab: kaubasaatja, kaubasaaja, laeva nimi, lastimis- ja lossimissadamad, kauba lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv jne. Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel. Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report) Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana- või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus) kohta.
.......................................15 Joonis 3. 20’ külmutuskonteiner.......................................................................................16 Pealt lahtised konteinerid on konteinerid, mille avatud ülaosa on katuse asemel kaetud hoopis presendiga. See võimaldab laadida ülemõõdulised veosed, nagu näiteks puit ja vanametall, konteinerisse ülevalt poolt. Pealt lahtistel konteineritel on aga sellegipoolest tavaliselt ka otsauksed, mis muudavad lastimis- ja mahalaadimistoimingud paindlikumaks. Joonis 4. Pealt avatav 20’ (open top) konteiner......................................17 Kõrged kuivlastikonteinerid on ühe jala võrra kõrgemad kui tavalised kuivlastikonteinerid. Kõrged konteinerid sobivad suurepäraselt kerge, mahuka või koguka veose transportimiseks. Joonis 6. 40’ High Cube (40HC) konteinerid...............18 4.KONTEINERVEDU 9 SAMMUGA. NÄIDE..............................................................19
veoliinidel b. Prahitariifid - kasutatakse juhul, kui pole tegemist püsivate veostega kindlate sadamate vahel (tavalised kaubalaevad, ühekordsed veod) c. Juhutariifid – tšarterreiside korral rakendatavad eri- või kokkuleppelised tariifid 6. Kaupade veoks vastuvõtul kasutatav dokumentatsioon a. Laadimiskorraldus (Loading order) - väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Sisaldab: kaubasaatja, kaubasaaja, laeva nimi, lastimis- ja lossimissadamad, kauba lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv jne. Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel. b. Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report) a. Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana- või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus) kohta. b
need koormatakse laoplatsil frontaallaaduriga. Laeva lastimine laadimiskastist toimub greifer-kopaga. Lastimise ajal abistab mobiilkraanat frontaallaadur, lükates lasti laadimiskastis kraana töötsooni. 9) Vedellastid Vedellastide lastimine/lossimine toimub pumpamise teel laevast Baltic Tanki vedellasti terminali või vastupidi. Laeva saabumisel ühendatakse voolik laeva laadimispunkti ja toruliini vahel. Baltic Tanki terminali esindaja ja laeva kapteni vahel lepitakse kokku lastimis/lossimis protseduurid ja reeglid (allkirjastatakse vastav kontroll-leht) sh ULL sidekanal ning kontrollitakse sidet liinil stividor Baltic Tank laev vaatleja. Olles edastanud allkirjastatud kontroll-lehe stividorile, alustatakse lastimist/lossimist. Lastimise/lossimise ajal jöörgib BT terminali esindaja laeva kapteni korraldusi ja korraldab kogu vajaliku tööprotsessi. 8. Kokkuvõte
6. Tegevus reisi jooksul. Koodeks kehtib kõikide metsa tekil vedavate laevade kohta, mille pikkus on üle 24 m. Metsa laadliini omavad ja kasutavad laevad peavad täitma laadliini kohta käiva konventsiooni nõudeid. 3.6.1. Püstuvus Laev peab olema varustatud kergesti arusaadava püstuvusteabega. See peab võimaldama kaptenil kiiresti ja hõlpsalt saada täpset teavet laeva püstuvuse kohta erinevates meresõidutingimustes. Laeva püstuvus, kaasa arvatud lastimis- ja lossimisoperatsioonid, peab alati olema positiivne ja vastama administratsiooni poolt heakskiidetud nõuetele. Püstuvuse arvutamisel tuleb arvestada, et · tekilasti mass võib niiskumise või jäätumise tagajärjel oluliselt suureneda · tekkivad vabad pinnad tankides vähendavad püstuvust · tekilasti tühemikesse koguneb vesi, eriti lühimõõduliste lastide veol
Klaasi kastid peavad asetsema kindlal alusel, vältimaks klaasi purunemist kastide deformeerumise tagajärjel. Klaas nõuab lastimisel-lossimisel ettevaatlikku ümberkäimist. Kastides lehtklaasi stoovimistegur on 1,1...1,4 m3/t. Sideaineid nagu tsementi, alabastrit, kipsi ja lupja tuleb hoida niiskumise eest. Niiskumisel nad moonduvad: kivistuvad ja muutuvad ehitusmaterjalidena kasutamiskõlbmatuks. Tsementi veetakse mitmekordsetes paberkottides või puust tünnides. Lastimis- ja lossimistööde käigus tekib palju tolmu, sest tsement pudeneb välja väga väikestest aukudest ja õmblustest. Tsemenditolm, sattudes tekimehhanismide hõõrduvatele osadele, põhjustab nende kiiremat kulumist, seepärast kaetakse tekimehhanismid enne tolmavate lastidega tööde algust kinni. Lastimisel tuleb jälgida, et laevale ei satuks katkised kotid või tünnid. Niiske ja vihmase ilmaga tuleb tsemendi lastimine peatada. Kottides tsemendi stoovimistegur on 0,8 m3/t.
meeskonna liikmete kohaloleku kontroll . Kõrvalised isikud ehk külalised või siis töölised peavad omama trapivahi poolt jagatud külaliste silte, mis siis riputatakse kaela või kinnitatakse rinnale, et omada kontrolli laevas viibivate isikute üle. Laeva siseruumidesse on lubatud külalistel siseneda ainult meeskonna liikme saatel. Külalise saabumisel peab külastatav talle ka vastu tulema. Kapteni korraldused Kaptenil lasub üldine ja lõplik vastutus laeva ohutuse (navigeerimisel, lastimis-lossimis töödel, meeskonna jt) ja tõhusa tegevuse eest. Kapten delegeerib oma võimu vahiohvitserile pidevalt tegutsevate korralduste Standing Orders abil. Vahiohvitseri kohustus on nende käskude täitmine, kasutades selleks kõiki oma võimuses olevaid vahendeid. Vahiohvitser peab täitma kapteni käske, viimaks selle kapteni seaduslikku õigust juhtida iga tegevust, mis toimub laeva pardal. Kapteni kirjalike korralduste jaoks on eraldi kaust Master's Standing Orders Book, kus on
nüüdisaegsete kala- ja külmutuslaevade, avamere varustuslaevade, kiirkatamaraanide, kaablikinnituslaevade ja seismilisi uuringuid teostavate aluste ehitamine. 4.6.2. Kaasaegsed laeva- ja kalapüügiseadmed Norra laevaseadmetetööstus on arenenud kõrvuti Norra laevastiku pideva kasvuga. Laevaseadmete valmistajad pakuvad laias valikus kaasaegseid tooteid tekivintsidest ja laevavalgustusseadmetest kõige nüüdisaegsemate elektrooniliste lastimis- ja stabiilsussüsteemideni. Tähtsaks nisiks on ka spetsiaalsete seadmete valmistamine ranna- ja süvamerepüügilaevade tarbeks. Moodsad ja vastupidavad seinnoodad, nakkevõrgud, mootorid, vintsid, kraanad ja kalatöötlusseadmed ning kõrgtehnoloogilised navigatsiooni-, põtkur- ja manööverdussüsteemid aitavad kalamehi saagi kiirel leidmisel, püüdmisel ja transpordil. 4.6.3. Akvakultuuriseadmed Norra akvakultuurimajandus on viimase kolmekümne aasta jooksul olnud maailmas
ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. 2.Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. JOONISED Universaalsed segalastilaevad on pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide .... jne. veoks.Laeval on mahukad kaubaruumid (lastiruumid= trümmid) avarate lastiruumiluukidega, mitu tekki. Omab lastimis-lossimisseadmeid.Topeltpõhja vahelised ruumid (tankid) on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballastvee tankidena. Külmutus-segalastilaevad Lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, lastiruumid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuuri reziimist kauba lastiruumides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa;
Skaalad, millelt võetakse süvisenäidud, asuvad küll perpendikulaaride lähedal, kuid mitte täpselt nende peal. Seepärast peab rakendama mitut parandust, et suhteline süvis kätte saada. Suhteline süvis võimaldab määrata laeva veealuse osa täismahu, mis korrutatuna sadamavee tihedusega annabki laeva tegeliku massveeväljasurve DISM. 4. Seda pisut keerulist ülesannet kirjeldatakse järgnevalt samm-sammulise protseduurina. Arvutused on soovitav teha laeva lastimis- ja püstuvusarvuti sobiva alaprogrammi abil. · Kõrvalda laeva kreen, niipalju kui võimalik, kasutades selleks kreenivastast automaatsüsteemi või mõnesid teisi ballasttanke. · Võta võimalikult täpselt vööri- ja ahtrisüvised. Tulemuseks saad TKFR ja TKAR. · Mõõda hüdromeetri abil sadamavee tihedus, kasutades selleks umbes poole laeva süvise sügavuselt võetud veeproovi. Tulemuseks saad . · Määra ligikaudselt läbipaine poolel laevapikkusel, kasutades valemit:
algab vöörist. Kahekordse e topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruume emasinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri lastiruumi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus
lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e
võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e
lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e
Ro-ro alused ja konteinerite iiderlaevad liiguvad lähimerevedude liikluses tihedate veo- graaikute alusel. Kiire ro-ro laev on suuteline sõitma nädala jooksul läbi paljud Läänemere- äärsete riikide sadamad, peatudes lastimis- ja lossimistöödeks sadama konteinerterminalis loetud tundideks. Ekspedeerimisirmad ja laevaagentettevõtted pakuvad klientidele häid terviklikke logis- tikalahendusi. Veoahelasse on lõimitud lisaks laevakompaniidele ka raudtee- ja maanteevedajad
annaabi.ee 
