Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kahte ankrut 50 m sügavuselt
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad
Fifth level pikilõiked (baatoksid), ristlõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). · Baatoksid moodustavad külje, kaared aga korpuse ja veeliinid poollaiuse. LAEVA TALASTIK · Pikitalastik · Põikitalastik · Segatalastik LAEVA SEADMED Ankruseade Rooliseade Sildumise seadmed Signaalseadmed Lastimisseadmed Päästeseadmed ANKURSEADE · Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist või trossist ja vahendist, mis Click to edit Master text styles Second level võimaldab ankrut vette Third level lasta ja hiivata. Fourth level Fifth level · Ankru põhiülesandeks on hoida laeva paigal kaldast eemalseismisel.
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
Ankruoperatsioonid. Ankruseade Näiteks laeval "Star" on kasutusel 2 ankrut kaaluga 5850 kg . Ankrute valmistaja on Kettenfabrik Master GMBH. Keti seeklite arv on 10 seeklit vasakus pardas ja 11 seeklit paremas pardas. Keti läbimõõt on 68 mm. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum - ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülideg...
1. Laevade ehitus – 46. Liikmed- члены. 2. Laevakere-корпус судно 47. Ühiskajut- кают-кампания. 3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14. Kaar- шпангаут 59. Laevakeretalastik- набор. 15. Piim- билс(-ы) ...
25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. 28. Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus 29. Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid 37
Ballastitaskud 14)Milline nõue kehtib tuletõrjevoolikutele? Ruumides peab olema vooliku pikkuseks 10-20 meetrit,masinaruumis 15 meetrit,tekil kuni 20 meetrit.Eriti laiadel laevadel 25 meetrit.Voolikud peavad olema sellise pikkusega,et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust.Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12,16,19mm.Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi,andma pihustatud ja kompaktse veejoa. 15)Millest koosneb ankruseade? Ankruseade koosneb:ankrud,ankrukett koos ketihalsiga,ankrupeli,stopparid ankruketi kinnitamiseks,ketikast,ankru-ja ketiklüüs,juhtpult. 16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................
pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. 24. Ankruseade, detailide nimetused Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel. Ankrut kasutatakse laeva ühe koha peal hoidmiseks MÕISTLIKES OLUDES AJUTISELT see ei ole mõeldud laeva peatamiseks.Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist, ankruketi pidurist, klüüsitorust ja ankrumasinast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut(mõlemas poordis). Ankruseadme juurde kuulub ka
3. Purjelaeva käigutuled Pikkus alla 20m: vaade vöörist; mastitopis üks tuli ,mis on paremalt poolt roheline ja vasakult poolt punane .Vaade ahtrist; mastitopis üks tuli, mis on valge. Pikkus üle 20m: Vaade vöörist; all paremal roheline tuli ja vasakul punane tuli ning üleval mastitopis kaks tuld järjestades alt ülesse- roheline ja punane .Vaade ahtrist; all keskel üks valge tuli ja mastitopis kaks tuld alt üles poole, roheline ja punane. Pilet 7 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus Ülesanne on võimaldada laeva peatamist ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga ühendava ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrutest, ankruketist, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinatest. Ankruseadmete juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum- keti- kast.
toetu roolikannale. Põtkur Põtkur (traster) võib asuda võõris ja/või ahtris. Väga suurtel 4 vööris 2 ahtris Tunnelpõtkur laeva diametraaltasapinnaga risti olevasse ja läbi kere ulatuvasse tunnelisse, mille otsad on lahtised, on paigutatud elektri (hüdro)ajamiga, fikseeritud või reguleeritava sammuga sõukruvi. Tekitab laevaga risti suunatud jõu. Võimsus 100kW kuni 2500kW 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid Ankurseade Ankruseade tagab laeva paigalpüsimise sise- või välisreidil ja ka mujal, kus vesi on madal. Ankruseadmed on tavaliselt vööris, jäämurdjatel, puksiiridel (vedurlaevadel) ja erilaevadel võivad olla lisaks veel ka ahtris. Ankruseadme efektiivsuse määrab põhja haardejõud (veealuses pinnases) Haardejõud sõltub ankru kujust ja massist, ankruketi pikkusest ja massist ning haardepinnase olemusest
....................................................................................... 12 1.2.10 Keskküttesüsteem .................................................................................................. 14 1.2.11 Kütusesüsteem ....................................................................................................... 15 1.3 Üldandmed laeva seadmete kohta .................................................................................. 16 1.3.1 Ankruseade .............................................................................................................. 16 1.3.2 Sildumisseade .......................................................................................................... 16 1.3.3 Rooliseade ............................................................................................................... 17 1.3.4 Lastiseade ......................................................................................
Põtkur (traster) võib asuda võõris ja /või ahtris. Väga suurtel 4 vööris 2 ahtris Tunnelpõtkur laeva diametraaltasapinnaga risti olevasse ja läbi kere ulatuvasse tunnelisse, mille otsad on lahtised, on paigutatud elektri (hüdro)ajamiga, fikseeritud või reguleeritava sammuga sõukruv i. Tekitab laevaga risti suunatud jõu. Võimsus 100kW kuni 2500kW 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut. Mõnel laeval võib olla ka abiankruid mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Ankruseadme
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. 4. Tegevus „Inimene üle parda“ korral Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Sillas olles: Williamsoni pööre, vajutada funktsioon MOB nuppu, teavitada päästeoperatsiooni keskusi, et keegi on üle parda kukkunud. Pilet No. 07 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus, kasutamine, tehnilised nõuded Koosneb: ankru, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopperid (lintstopper) ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ketiklüüs ning juhtpult, pesusüsteem (asub ankru klüüsis). Akrusedmete ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankurit võib alla
madruseks", ,,Seamanship techniques". varukoefitsiendiga P=R/k (P-töökoormus, R- 4) Kuidas kontrollida laeva Allikas: ,,Õpime madruseks", ,,Seamanship purunemiskoormus Laeva ankruseade otstarve, triivi ankrus seismise ajal techniques". ja k-tugevusvaru, mis inimesi tõstvatel Kui ankrukett on välja lastud vajalikul 2) Milline on vahiteenistuses hooldus, kasutamine, tehnilised nõuded trossidel on minimaalselt 12-15)
pesta. Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku kuivamiseni. Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja vajdusel ka puhastada pilsikaevud. Juhtub, et laadimise/lossimise käigus vigastatakse lastiruumi puuvarustust. See tuleb koheselt parandada. • Piiratud manööverdusvõimega laeva tuled, päevamärgid ja udusignaalid. • Ankruseade. Pelide ja ankru liigid detailide nimetused. Ankruseadme hooldamine, ankruketi markeerimine ja kontrollimine. Ankru vettelaskmine ja ülesvõtmine. Koosneb: ankru, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopperid (lintstopper) ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ketiklüüs ning juhtpult, pesusüsteem (asub ankru klüüsis). Akrusedmete ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
