ja kigukast ttab kahel planetaarlekandel, Kogu AKK ttab juhtblokil. A esiveoga B tagaveoga 1.mootor,2. veovll3.automaatkast4.kardaanlekanne5.pealekanne AKK 4HP20 1soojusvaheti,pidurid,sidurid,vahevllisuurem hammasratas,parkimislukusti hammakas,differ,hdrotrafo kiguvalitsa asend. 3N71D AKK pikki asetusega kigkast ja selle ehitus. 1hdrossteemi li pump 2reaktori vabajooksu sidur 3.reakor 4.turbiin ratas. 5 pumpratas 6.esimene sidur 7.lintpidur 8. tagumine sidur 9. esimene planetaar lekanne 10.tagumine planetaar lekanne. 11.tagumiseplanetaarlekande kaasavedaja 12. mitmekettaline pidur 13.vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavvll 16. tagumine kroom hammasratas 17. hine pikese hammasratas 18. satelliithammakas 19.esimese planetaarlekande kaasavedaja 20. esimese planetaarlekande kroomhammasratas 21. vedavvll (on henduses turbiin rattaga) Mitmes osast koosneb planetaarlekanne? 1 kroomhammasratas 2 kaasavedaja 3 satelliidid
rumm kere külge blokeerituks ja pidur töötab. Lintpiduri tähtsamaks osaks on ümber siduri trumli (5) (jn 16) paiknev lint (4). Selle pingutamisel pidurdatakse siduri trumliga koos ka planetaarülekandega ühendatud osa. Kui lintpiduri töösilindri (2) kolvi alla tekitatakse õlirõhk, siis töösilindri kolb koos vardaga (1) tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingutusjõu. Joonis16. Joon.16.Lintpidur: A lintpiduri paiknemine automaatkäigukastis, B lintpiduri töötamine pidurdamisel, C lintpidur on vaba 1 kolvi varras, 2 töösilinder, 3 automaatkäigukasti veetav võll, 4 piduri lint, 5 siduri trummel, 6 automaatkäigukasti vedav võll 3.4. Vabakäigusidur Vabakäigusiduri ülesanne on võimaldada planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Automaatkäigukastides kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi
Lintpiduri või ketitrumli abil lastakse ankruketti tasapisi vette kuni kästud seeklite arvuni. Ankrus seistes hoitakse ankruketti kinni peli lintpiduritega, tugeva tuulega kinnitatakse lisaks vintpidur. Ankrut hiivates, niipea kui ankur on põhjast lahti, langetatakse ankrukera, öösel lülitatakse sisse käigutued. 15 Sõiduajal, kui ankur on klüüsis, kinnitatakse ankruketi kõik pidurid, kuna lintpidur võib laeva vibratsioonist avaneda. Ankrukoht peab kindlustama tuule ja laine varju. Akvatooriumi suurus peab tagama laeva ohutuse. Soovitatavad ankrukohad on tähistatud merekaartidel (A alfa, B bravo jne.). Ankrukoha valimisel tuleb arvestada laeva suurust, ankrupaiga sügavust, merepõhja iseloomustust jne. Merekaartidel märgitud ankrupaikadel on ära toodud nende sügavus ja põhja iseloomustus. Samuti on need karakteristikud välja toodud lootsi raamatutes
Joon. 10.2.15. Ankrupeli 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.2.16. Ankrukepsel: 1- juhtraud, 2- ketiratta lahutusmuhv, 3- trummel, 4- võll, 5- keti- ratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, 6- hammasmuhv, 7- hülss, 8- ketiratas, 9- lintpidur, 10, 11- lintpiduri juhtmehhanism, 12- elektrimootor, 13- tiguülekanne, 14- pseudoplanetaarne ülekanne; vasakul ketiratta ehitus. Joon. 10.2.110. Ketiratta lintpiduri ehitus: 1- pidurdav lint, 2- ülemine vedru, 3- telg, 4- vint, 5- kang, 6- alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal.
käivitatakse elektrikäivitiga. Traktori käigukast võimaldab 16 käiku edaspidi (liikumiskiirused 2,82 - 30,8 km/h) ja 8 käiku tagurpidi (4,96 - 27,80 km/h). Traktori mõlemad veosillad on ühesuguse konstruktsiooniga kusjuures esisild on sisselülitatud pidevalt, tagasild aga vajadusel (näiteks transporditööde tegemisel) väljalülitatav. Traktori kõigil neljal rattal on pneumoajamiga trummelpidurid, seisupiduriks on mehhaanilise ajamiga lintpidur. Traktori raam koosneb sarniilselt ühendatud eesmisest ja tagumisest poolraamist. Esisild on raamile kinnitatud poolelliptiliste pikivedrude abil, tagasild aga jäigalt. Traktori pööramine toimub hüdrauliliselt eesmist ja tagumist poolraami teineteise suhtes pöörates. Traktoreid Kirovets K-700A ja K-701 toodeti paralleelselt alates 1970.-te aastate keskpaigast traktori K-700 asemel. Tegemist on veojõuklassi 50 kN kuuluvate üldotstarbeliste
tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. Joon. 10.6.12. Elektriline haalamisvints. Joon. 10.6.13. Hüdrauliline kahe trumliga haalamisvint. a) kahe kopaga, b) ühe kopaga: 1- kopp, 2- trummel, 3- reduktor, 4- hüdrauliline mootor, 5- muhv, 6- lintpidur. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.14. Ühetekiline haalamiskepsel: 1- elektrimootor, 2- reduktor, 3- alusplaat, 4- haalamistrummel. Joon. 10.6.15. Jõuteljeta haalamiskepsel. 1-
Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafode juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel 2.3.1 Lintpidur Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigistab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub.
vabalangemise korral ohustada end või kaassüitjaid. Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat vabastatakse naitoividest, paat püsib paigal ainult lintpidurite abil. Paadi veskamiseks antakse järgi lintpidur ja paat eemaldub taavetist, ühesiivilise ploki aas vabaneb sarvest. Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali. • Traalpüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärk ja udusignaal. Pikkus enam kui 50m ja omab käiku vee suhtes; Vaade vöörist: vasakul punane tuli, paremal roheline tuli ja topis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, punane
...................................... 2.......................................... 3.......................................... 4........................................... 5.......................................... 33 126. Kuidas nimetatakse noolega osutataud ankrupeli detaili? 1. Peli kopp 2. tähtratas 3. Lintpidur 4. kopeldusseade 127. Millised asjad puuduvad maabumistrepi juures? 1.………………………….. 2.…………………………… 128. Millal heisatakse laeval riigilipp? 1. sadamast väljumisel 2. päikese tõusuga, kuid mitte varem kui kell 8.00 3. kohtumisel teise laevaga, et näidata oma riikliku kuuluvust 129
liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat. Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat vabastatakse naitoividest, paat püsib paigal ainult lintpidurite abil. Paadi veskamiseks antakse järgi lintpidur ja paat eemaldub taavetist, ühesiivilise ploki aas vabaneb sarvest. Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali. Päästeparve veeskamine: Ise avanevad, laev huku korral parve vajumisel kuni 4 meetri sügavuseni avaneb parve kinnitus hüdrostaadi küljest
3- sõuvõll, 4- mootori võllile kinnitatud hammas -ratas, 5- mootori võll, 6-7- muhvi kerega koos pöörlevad vahehamma- srattad, 8- lintpidur, 9- hõõrde koonus, 10- käigu hoob, 11- 12- lintpiduri hoovad Reduktori ülekande suhe Ülekannete suhet võime leida kahel viisil: 1. koos töötavate hammasrataste nurkkiiruste suhte kaudu ja tähistatakse u12 = ω1/ω2 (vedav hammasratas / veetav hammasratas) 2
KP1- kõrgsurvepumbad 16 MDO/GO Separeerimissüsteem HP5/HP6- Etteandepump MDO/GO HH3/HH4- Eelsojendi MDO/ GO HS1/HS2- Kütuse separaator MDO/GO MDO Ülepumppamissüsteem HP7/HP8- MDO Etteandepupmbad HF5- Võrkfilter GO Ülepumppamissüsteem HP9/HP10- GO Etteandepumbad HF6- Võrkfilter 1.3 Üldandmed laeva seadmete kohta 1.3.1 Ankruseade Ankrute arv: 2 Ankrute mass: 2295 kg Ankrukettipikkus: ketitüki pikkus 27,5 x 9 (250 m) Kettipidur: Lintpidur Ankruketti ühendamine laevaga ja ankruga. Ankruketti hoitakse laeva küljes ankrupeli abil. Ketti ühendus ankruga toimub läbi pöörlüli. See on selleks et hiivamisel ankrul oleks võimalik õiges asendis klüüsi siseneda. 1.3.2 Sildumisseade Sildumisel kasutatakse: vööril- kombimeeritud hüdroelektriline haalamis- ankrupelid, ahtril- hüdroelektriline haalamispel. 17 1.3.3 Rooliseade Tootja: Rolls-Roys Marine
hoidmisel ja kasutamisel tuleb järgida vahendid 10%- le inimeste arvust Raskekaalulise lasti kinnitamine: Mootori kütuse ja õli tagavara 30 tunniliseks lintpidur on kinnitatud. Tekil või lastiruumis kinnitatakse ohutustehnika nõudeid tuletõrje-eeskirju. Värve Ankrukett peab laotuma ketikasti ilma inimese tohib hoida ainult selleks ette nähtud ruumides, täiskäigul töötamiseks.
Ankruseade koosneb (alates ankrust) · Ankur (ankruseekel lõpuseekel - lõpulüli tugevdatud lüli pöörel - tugevdatud lüli - ketilüli) · Ankrukett (ketilüli - tugevdatud lüli ühenduslüli (lahtivõetav, eraldab keti seekleid ) tugevdatud lüli ketilüli) · Klüüs (ankruklüüs, avaus läbi korpuse, läbi teki ja alla ketikasti) · Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil) · Ankrupeli (kepsel) (ketiratas = veab ketti üles, lintpidur) · Ketikast · Ketihalss (keti kinnitus korpuse külge ketikastis) Ankrute tüübid: · Tokiga ankrud: admiraliteedi ankur, Trotmanni ankur · Tokita ehk patentankrud: Halli ankur (levinuim), Gruzoni ankur · Suurendatud haardejõuga ankur: Denfirdi ankur, Matrossovi ankur 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastimisseade Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jne
Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal. Ülesõitudel kui ankrud on klüüsidesse tõmmatud ja
lahti anda. Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal. Ülesõitudel kui ankrud on klüüsidesse tõmmatud ja mereklaarid, peavad nad olema
Peale kogu keti välja andmist jäi liigendhaak tekile, kus teda oli võimalik lahti anda. Ketikastis kinnitatud, tekile ulatuvat ja liigendhaagiga lõppevat ketijuppi nimetati ketihalsiks. Ankrupeli: elektrimootor, ketiratta lintpiduri juhtmehhanism, mehhanism ketiratta lahutamiseks reduktorist, reduktor, vundament, trossittrummel, laagrid, ketiratas. Ankrukepsel: juhtraud, ketiratta lahutusmuhv, trummel, võll, ketiratta lahutusmuhvi juhtmehhanism, hammasmuhv, hülss, ketiratas, lintpidur, lintpiduri juhtmehhanism, elektrimootor, tiguülekanne, pseudoplanetaarne ülekanne; Ketiratta lintpiduri ehitus: pidurdav lint, ülemine vedru, telg, vint, kang, alumine kinnitus. Lintpidurit kasutatakse ankruoperatsioonide käigus keti väljumiskiiruse reguleerimiseks ja esmaseks peatamiseks. Ankruketi pidurite ülesandeks on ankruketi liikumatu kinnitamine laeva ankrusoleku ajal. Ülesõitudel kui ankrud on klüüsidesse tõmmatud ja
Selleks, et ankur hästi haakuks tuleb ketti pikkamööda järele anda nii, et ta läheks vette teatud nurga all vertikaali suhtes. Veidi anne arvestatud ketipikkuse välja jõudmist tuleb lintpidurit veidi peale võtta. See pehmendab tõmmet, laev pöörab vööri vastutuult või vastu hoovust, mis vähendab keti koormust; triiv aeglustub. Edasi tuleb ketti kerge pinge all järele anda. Kui arvestatud keti pikkus on välja lastud, pigistatakse lintpidur lõplikult kinni. Tüürimees kannab kaptenile ette keti asendist laevakere suhtes. Pootsman märgib iga seekli üle peli minemist löökidega laevakellal, löökide arv näitab väljaläinud ketiseeklite arvu. Paljudel kaasaegsetel laevadel on võimalus juhtida ankrumehhanismide tööd komandosillalt, seal on ka väljaläinud keti pikkuse loendurid. See kergendab mõneti laevapere tööd ankruoperatsioonidel. Ankru ära andmise momendist kustutatakse käigutuled, tõstetakse
annaabi.ee 
