Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga.
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
Väliskatteplaadistus, tekikate ja kahekordse põhjakate on nendeks põhiseosteks, mis kindlustavad laevakorpuse üldise pikitugevuse. Samaaaegselt nad moodustavad laeva veekindla korpuse, mis kindlustab laeva ujuvuse ning tagav laeva uppumatuse põhja või väliskatte vigastamisel. Peale selle moodustab kahekordse põhja kate põhjadevahelise ruumi, milles asetsevad tankid, kütuse, joogive ja ballasti paigutamiseks. Tekkideks nimetatakse horisontaalselt plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses. Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nimetatakse peatekiks. Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormiks(masinaruumis). Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki- tvintekki. Väga suurel reisilaeval võib olla kuni 17 vahetekki. Tekki nummerdamist alustatakse laevapõhjast.
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...