Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, 1972 (COLREG) 204209VAAM Ajalugu 1972. aasta konventsioon asendas 1960. aasta kokkupõrkereeglid. Kõige olulisem uuendus - tunnustus TSS-ile (liikluse eraldamise skeemid) - reegel 10 annab juhised ohutu kiiruse, kokkupõrkeohu ja TSS-is või selle läheduses tegutsevate laevade käitumise määramiseks. Esimene TSS loodi Doveri väinas 1967. aastal ja seda opereeriti vabatahtlikkuse alusel. Alates 1971. aastast
Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled olla paigaldatud laeva pikitasandis paiknevasse ühte laternasse. 3. Ahtrituli on laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 135 kraadi ja ahtrisuunast 67,5 kraadi mõlema parda poole 4. Puksiirtuli tähendab kollast tuld, millel on samad tingimused kui ahtritulel. 5. Ringtu...
5.2.10Tekitööd ja neis kasutatavad tööriistad 5.2.11Ohutustehnika tundmine laevatöödel 5.2.12Üldteadmised lastist VAHIMADRUS II Vahimadrus II kutsekvalifikatsioon sisaldab lisaks madrus I kutseoskusnõuetele alljärgnevat:5.3 Põhioskused ja teadmised 5.3.1Vahiteenistuse vastuvõtmise, pidamise ja üleandmise tavad 5.3.2Roolikäsklused eesti ja inglise keeles 5.3.3Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel (COLREG) vaatlejana tegutsemisel 5.3.4Rahvusvahelise signaalkoodi (ICS) põhilised ühelipulised signaalid 5.3.5Tegutsemine vahiteenistuse liikmena 5.3.6Magnet-ja gürokompasside kasutamine 5.3.7Üleminek automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisele ja vastupidi 5.3.8Adekvaatne reageerimine meremärkidele ja signaalidele MADRUS I, VAHIMADRUS II 5.4Lisaoskused ja teadmised 5.4.1Navigatsioonivahendid 5.4.2Lootsitrepi kasutamine 5.4.3Päästmine helikopterilt 5.4
Vahimadrus peab andma sillale teada vajaliku informatsiooni ja kus ta pidab vahti, edastab ta seda raadio kaudu. Vahimadrus peab hommikul kell 08:00 tõstma laeva riigilipu ja õhtul päikese loojangul, kui mitte hiljem kui 22:00 selle langetama. Vahimadruse kohustused ankrus. Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted
.............................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 .........................................................................................................................................15 3 Nimetu grupp.......................................................
-avariikäsiraadiod (GMDSS) -raadiotranslatsioon laeva sees oleva häirekellaga vahiteenistuse rahvusvaheline -otsingute ja pääste -statsionaarsed ja portatiivsed -laeva mahajätmine-annab kapten konventsioon raadiololaatsioonimajakas (SART) raadiojaamad(ka häälega läbi laeva translatsiooni -COLREG-rahvusvaheline avariiraadiojaamad) -kasutatakse paroolsõnu häire laevakokkupõrgete vältimise 8.Milline on kinnistesse -laevavile ja häirekell edastamiseks läbi laeva eeskiri ruumidesse sisenemise -sidemees translatsiooni või läbi protseduur
IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS - vt. Lisa, Tahvel 2.2. COLREG - vt. Lisa, Tahvel 2.3. MARPOL - vt. Lisa, Tahvel 2.4. LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist
(v) kreeni, trimmi, tee tiheduse ja läbivajumise mõju sügavusele kiilu all. Kui vahti üle andev VO teostab vahi üle andmise ajal manöövrit kokkupõrke või mingi muu ohu vältimiseks siis ei astu uus VO vahti enne kui see manööver on lõpetatud. Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis. Vahitüürimees on vastutav planeeritud reisiülesande täitmise eest vahis. Ta peab pidevalt jälgima, et oleks järgitud COLREG, STCW ning muud rahvusvahelised, rahvuslikud ning kohalikud nõuded. Vahitüürimees peab vahti navigatsioonisillas. Sillast lahkuda ei tohi mitte mingil juhul enne, kui uus vahitüürimees ei ole vahti üle võtnud vastavalt kehtivale korrale. Vahitüürimehe põhiliseks vastutusalaks on kindlustada navigatsioonivahi efektiivsus ning laeva navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine
Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Merendusorganisatsioonid (rahvusvahelised, rahvuslikud, klassifikatsiooniühingud) Vajadus rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide järele: MEREÕNNETUSED: · Hukkuvad inimesed · Vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand) · Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG) · Laevade mehitamine väljaõppinud laevaperega (STCW) Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes. ASJAST HUVITATUD ISIKUD: · Kaubaomanikud · Laevaomanukud · Laevapere liikmed · Rannikuriigid Rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis
tehnoloogiale. 7. Mille järgi VTS süsteeme arendatakse? Käesolev peatükk selgitab, milliste organisatsioonide poolt loodud ettekirjutustega, konventsioonidega jne. tuleb VTS süsteemide arendamisel arvestada. Kuna VTS süsteemide peaeesmärgiks on tagada liikluse ohutus, siis peab arvestama kehtivate ohutust tagavate konventsioonidega maailmas. üheks selliseks konventsiooniks on IMO poolt loodud konventsioon COLREG 72 (Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea) -- Rahvusvahelised kokkupõrke vältimise reeglite konventsioon. Teiseks selliseks konventsiooniks on IMO poolt SOLAS 74 (international Convention for the Safety Of Life At Sea) -- Rahvusvaheline konventsioon inimelude kaitseks merel. TMO-s tegelevad VTS probleemidega mitmed allüksused, nt. IMO Safety of Navigation Committee (NAV 40), Maritime Safety Committee (MSC).
Rescue boats 1 RB+1 FRB Service speed 85% 22,0 kn ME fuel consumption 195 g/kWh (at 85%MCR, ISO) AE fuel consumption 192 g/kWh (at 100%MCR, ISO) Boiler fuel consumption Not specified 6 Joonised 7 8 9 10 11 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis Vahitüürimees on vastutav planeeritud reisiülesande täitmise eest tema vahis. Ta peab pidevalt jälgima,et oleks järgitud COLREG, STCW ning muud rahvusvahelised, rahvuslikud ning kohalikud nõuded.Vahitüürimees peab vahti navigatsioonisillas. Sillast lahkuda ei tohi mitte mingil juhul enne, kui uus vahitüürimees ei ole vahti üle võtnud vastavalt kehtivale korrale. Vahitüürimehe põhiliseks vastutusalaks on kindlustada navigatsioonivahi efektiivsus ning laeva navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine
Siis on selle kindlustuse võtmine mõistlik. Näide EML-l oli laev kapten Konga, väike kaubalaev, sellel kapten Kudrjavtsev, sõitis Taani väinades kitsas kanalis, hoovused, tuul, udu, põrkas kokku laevaga Ringness. Sellel oli loots peal, õnnetus Taani vetes, nende jurisdiktsiooni all. Tunnistaja, riiklik taani loots, oluline fakt, et ilmselt tema tunnistust kuulab kohus väga tähelepanelikult. Vaja seletada, kes süüdi. ColReg - rv konv e laevade liiklusreeglid. Pm, kui liigud kitsas kanalis, on sul eesõigus sellega võrreldes, kes sõidab kanalisti risti üle. Kurssi pidi näitama. Uno Laur ja Rein Tõnisson. objektiivne tõend, mis näitas, et meie laeval oli õige kurss ja teine oleks meile pidanud teed andma. Tegu kursograafiga. uutel seda enam pole. ühes kohas oli ta teinud väikse sälgu. tuli välja et see kurss meile hästi sobis, aga ei saanud tõestada, et sälk oli kokkupõrkemoment
Karavani juhtiva JM kapten valib karavani marsruudi, määrab laevade järjekorra rivis, vahemaa suuruse laevade vahel, karavani liikumiskiiruse, annab korraldused pukseerimise ja abi andmise kohta, nimetab sidekanalid ja kutsungid. Side toimub harilikult mõnel kahepoolsel rahvusvahelisel ULL sidekanalil. Kasutusele võivad tulla ka rahvusvahelised heli- ja valgussignaalid JM ja juhitavate laevade vahel.COLREG-72 järgseid helisignaale piiratud nähtavuse korral annavad laevad karavanis vaid JM kapteni korraldusel. Muude COLREG-72 reeglite täitmine on kohustuslik ka karavanis liikuvatele laevadele. Laevad kordavad numbrite järjekorras kiiresti ja täpselt JM-lt antud käske. Käsku "Ettevaatust, jäin kinni" tuleb korrates dubleerida ka heli ja valgussignaalidega. Karavanis liikuva laeva kapten peab tagama: määratud koda, pikivahe ja kiiruse hoidmise; karavani laevade jälgimise;
kontrollimiseks laeva ekspluatatsioonitingimustes).Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Paremal pardal olevad süvisemärgid tähendavad süvist detsimeetrites, vasakul pardal roomanumbrid tähistavas süvist jalgades. • Hädasignaalid. (Colreg lisa IV.) Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadel või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks kasutada ei tohi. Signaalid on kindlaks määratud Rahvusvahelise signaali koodiga. Hädaabi kutsutakse raadiotelegraafi, raadiotelefoni või nende puudumisel kasutatakse erinevaid rakette(punased ja oranžid), säratulesid, lippe, tehakse pauke. • Tuletõrje- ja pallasti süsteem. Torustike markeerimine. Õhutorud.
Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS, COLREG, MARPOL LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud.
(Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS, COLREG, MARPOL LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud
Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC). IMO ja tema komiteed on ette valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS, COLREG, MARPOL LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud.
annaabi.ee 
