takistus, jne.) - informatsioon piduri tule lülitilt. - töötamise kontrolli tulemused (ratta pöörlemine, anduri olukord, magnet klapi staatus) 4) Programmi kõige olulisemad muutujad - Ratta kiirendamine ja pidurdamine. Kasutades ratta hetkelist kiirust (ratta kiiruse andurist), ratta kiirendamist või pidurdamist saab arvutada arvesse võetes pikaajalisemat muutust. - Pikisuunaline haarduvus rehvi ja teepinna vahel: aju arvutab täpselt välja momentaarse hõõrdumise ratta käitumise järgi. Erinevat tüüpi hõõrdumine tekitab teistest erineva, kiirenduse ja pidurduse väärtuse. Kokku võttes aju võtab arvesse kahete erinevat haardumise äärmust: madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele. - Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused).
auto ei ole enam juhitav Sarnane olukord tekib ka veojõu järsul suurendamisel, kui rattad hakkavad kaapima ABS pidurite tööpiirkond Haardejõu sõltuvus ABS reguleerib pidurdusjõudu, hoides ratta libisemisest ratta 10...20%- lise libisemise piirkonnas, kus ratta pikisuunaline haardejõud on suurim ja külgsuunaline haardejõud on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane Rataste blokeerimise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema Blokeerunud ratastega libisev auto ei ole aga juhitav olenemata juhtrataste asendist, säilitab
Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav, olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema. Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30% võrra. ABS võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplokk välja võrdluskiiruse. Tulemust kontrollitakse mälus olevate võimalike suurimate kiirenduste- ja aeglustustega. Ühe ratta blokeerumise oht selgitatakse ratta pöörlemissageduse ja võrdluskiiruse võrdlemisel.
maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja on purunenud, nim laamadeks, astenosfäär- koosneb üles sulanud kivimitest, ei ole
Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul. Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv) b) 0,05 cm valget
vähestest elastsetest kiududest ·Sisemine ja välimine 3. Tunica externa elastne membraan on s. adventitia silmatorkavalt eristatav Seedetrakti seina kihilise ehituse skeem Tunica mucosa Epiteel Sisemine pikisuunaline lihaskimp Submukoosa Limaskesta lihaskiht Valendik Limaskesta päriskiht e. proopia Tunica
ProDiags ABS- pidurite tööpiirkond ABS reguleerib pidurdusjõudu, hoides ratta 10...20% -lise libisemise piirkonnas, kus ratta pikisuunaline haardejõud on suurim ja külgsuunaline on juhitavuse säilitamiseks veel küllaldane. Haardejõu sõltuvus ratta libisemisest. Rataste blokeerumise mõju auto juhitavusele Esirattad Tagarattad
ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on või...
pealt on nähtav number 2-ga märgistatud vedruhoidik. Vastavalt signaalile vabastatakse magneetiliselt lukusti, ning lastakse vedrudel süsteem aktiveerida. 3. ROPS süsteemide töö ROPS süsteemid aktiveeruvad alles teatud tingimustel, mis erinevad tootjatel, aga üldiselt langevad samasse suurusjärku: Kui sõiduki külgkalle on vähemalt 62° Kui sõiduk tajub külgsuunas 3G jõudu Kui sõiduki pikikalle on vähemalt 72° Kui sõiduki pikisuunas liikumine ja pikisuunaline kalle põhjustaksid otsesuunas sõiduki rullumist Kui sõiduk saab rattad maast lahti ja on ,,kaaluta" olekus rohkem kui 80ms ROPS süsteemid aktiveeruvad hädaolukorras 1/3 sekundiga või kiiremini. ROPS süsteemid toimivad ka siis, kui kabriolettsõidukil on riidest või metallist katus peale tõmmatud. ,,Pop Up" süsteemide korral, purustavad talad tagaakna aktiveerudes. ,,Flip Up" süsteemi puhul tõuseb u kujuline tala katuse alt jättes klaasi terveks. [2]
Nende arvel suureneb raku maht. Igal liigil on oma iseloomulik kuju ja muster (Javois, 2011). Ränimaterjal ladestub kindla ornamenteeritud mustrina. Morfoloogiliselt eristatakse sulgränivetikaid, mis on bilateraalsümmeetrilised, ja ketasränivetikaid, mis on radiaalsümmeetrilised. (Olli, Stramenopiilid). Fülogeneetiliselt on ürgsem ehitustüüp ketasränivetikatel (Olli, 2014). Mõnedel sulgdiatomeedel on iseloomulik raaf ehk pikisuunaline lõhe pantsri kaanes. Raafi kumbki haru lõpeb polaarsõlmega. Sulgränivetikatel, kellel raaf puudub nimetatakse pikiteljel asetsevat struktuuritut osa pseudoraafiks või telgväljaks. Raaf ühendab rakusisemust väliskeskkonnaga (Olli, 2014). Raafi abil on ränivetikad võimelised substraadil liikuma. Rakud suudavad kontrollida oma positsiooni, näiteks pugeda mudasse kaitsmaks end kuivamise eest kui veetase langeb. Ketasränivetikatel ei ole sellist kohastumust vaja (Olli, 2010).
Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi-...
täpsusega. Mõnes väiketööstuses hoitakse neid seini alles ja kasutusel automaatselt töötavate piima vooluhulga arvestite tareerimiseks. 10. Tanki-ja autokaalud Kaalumisega vastuvõttu korral suunatakse vastuvõetav piim tanki, mille jalgade kluge on monteeritud jõuandurid. Üldjuhul mõõdetakse jõudu tensomeetriliselt, kusjuures määravaks füüsikaliseks suuruseks on tanki jalgade pikisuunaline deformatsioon. Samal põhimõttel võivad töötada elektroonilised koormakaalud, mille platvormile sõidab tsisternauto. Nii tanki kui ka platvormi kaalutusi määravad spetsiaalsed kaalukontrollerid, millised kaalutatakse mitmetonnilised koguseid umbes 100 g täpsusega. 2 11. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine 12
betoonpõranda nõrgimad kohad, kust algavad tavaliselt probleemid. Seetõttu on tänapäeva praktikas suund vuukide arvu vähendamisele ja vuukide vahelise kauguse suurendamisele. Konstruktsioonivuukide maksimaalne soovitav vahekaugus võiks olla kuni 8 m, arvestades kandepostide paiknemist. Põrandaplaadid peaksid olema ruudukujulised või võimalikult lähedal ruudule, pikkuse ja laiuse suhe ei tokiks ületada 1,5te. Paisumisvuukide ülesanne on kindlustada betoonplaadi pikisuunaline püsivus maksimaalse temperatuuri juures. Paisumisvuukide vahekaugused määratakse tabelite järgi sõltuvalt plaadi paksusest, temperatuurist betoneerimise ajal ja teraskiudude hulgast. Paisumisvuugid tavaliselt kütteta põrandates ei esine. Eraldi tähelepanu nõuavad töövuugid. Eraldi töövuugi tarve võib tekkida näiteks pikemaajaliste töökatkestuste korral. Töövuukides kasutatakse vertikaalsuunaliste nihete ärahoidmiseks sageli vuugiprofiile
Klaaskiuga tugevdatud plastplaatidel on väga hea paksuse ja tugevuse suhe. Läbipaistvad plaadid kinnitatakse sarnaselt teistele laineplaatidele. Seepärast on nende plaatide kasutamine katuse katmiseks lihtne ja efektiivne. [6] Tehnilised andmed [6]: Kasutustemperatuur: -40...+140 °C; Valguse läbilaskvus: 80% ; Keemiline vastupidavus: Tööstuslik õhk, nõrgad happed, nõrgad leelised, pesuvahendid, alkohol ; Tihedus:1,4 g/cm3 (ASTM D-792) ; Pikisuunaline soojuspaisumine: 2,7x106 cm/cm °C (ASTM D-696) ; Veeimavus: 0,18 +0,25% mg/cm2 (ASTM D-570) ; Jäikus: E 91 (ASTM D-695) ; Survetugevus: 2200 kg/cm2 (ASTM D-695) ; Pikenemise määr: 760 kg/cm2 (ASTM D-638) ; Paindejäikus: 1400 kg/cm2 (ASTM D-790) ; Soojusjuhtivustegur: K=ca. 5 Kcal/m2 h°C ; Soojusjuhtivuskoefitsient: =0,22 Kcal/m2 h°C. 3.2. AKRALUX- viielainelised plaadid
Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lõimeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul. Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv) b) 0,05 cm valget
15) Dial-A-Speed™-i nupp 17) Kokkupanekufunktsioonide kiirnupp. 18) Õhukompressori nupp (sõltuvalt varustusest): A) Kiirpeatamisnupp. B) Väljalaadimisteo pööramise lüliti. C) Väljalaadimisteo ajami rakendamise/väljalülitamise nupp ja märgutuli. D) Heedri tõstmise/langetamise lüliti ja külgkallutuse lüliti. (sõltuvalt varustusest) F) Lüliti: haspli tõstmine/langetamine, haspli pikisuunaline liigutamine (lisavarustus), kaldtransportööri tagumise võlli pöörlemissagedus, reguleeritavad maisiheedri katteplaadid (lisavarustus) G) Aktiveerimisnupud (1, 2, 3) H) AutoTrac™-i taastamisnupp (sõltuvalt varustusest) E) Masina sünkroonimisnupud (sõltuvalt varustusest) 1) Vasakpöörde suunatuli. 2) Hoiatustuli Seisake mootor (punane) 3) Hoolduse märgutuli (kollane) 4) teavitav hoiatusnäidik (sinine) 5) Parempöörde suunatuli.
löökkoormusele Tupolevi telik-tiivas voolujooneline kondel rehve täidetakse lämmastikuga Madalrõhuga rehvid o 1,7-2,4 bar Keskmise rõhuga o 2,4-4,8 bar Kõrgrõhulised o 4,8-6,2 bar Eriti kõrgrõhulised o 6,2-24 bar Madala rõhuga saab maanduda muru lennuväljadel Rehv koosneb: Sisekummita/sisekummiga Mustriks pikisuunaline joon ABS-pärit lennundusest Kere ehitus Monokokk-kuju hoiavad ringribid Pool monokokk-lanzeronid stringerid karptala Kere koosneb sektsioonidest Põrand koosneb pikitaladest Tugevus väheneb keresektsioonide mikromõrade pärast Tiiva tagumise osa kinnituse juures on kõige suurem väsimus Keel beam - selle külge kinnitatakse telik-soomustatud põhi jne Peitepea kruvid Polt: töötab nii nihkele kui tõmbele
on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine. 53. Millise puidu niiskuseini kuivab puit loomulikus keskkonnas vaju all 15-20% 54. Saematerjali kaardumine Kaardumine on saetud materjali kõverdumine saagimisel, kuivamisel või säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine. Küljekõverus mõõdetakse enim kaardunud 2m lõigul millimeetrites. 55. Saematerjali keerdumine Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest. 56. Mis on kaldkiulisus? Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest. Seda võib põhjustada puu keerdumine või kõverdumine kasvu ajal ja ka tugev palgi koondelisus. Täpseks mõõtmiseks tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid. Suurust väljendatakse suhtena saematerjali pikisuunas. 57. Mis on tulioks?
soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vōivad pōhjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri,
Tooriku pöörlemine toorik pöörleb käiaga ühes suunas. Tooriku pöörlemine on töötlemisel ringettenihke liikumiseks, mis tagab pinna töötlemise kogu ümbermõõdu ulatuses. Tooriku pöörlemiskiiruse määramisel võib lähtuda suhtest vk/vt=60...100. Tuleb arvestada, et tooriku pöörlemiskiiruse suurendamisel suureneb protsessi tootlikkus, kuid kui suureneb käiale ja toorikule mõjuv koormus, kannatab töödeldud pinna kvaliteet. Tooriku pikisuunaline sirgjooneline edasi-tagasi liikumine see liikumine on pikiettenihke liikumine, mis tagab pinna töötlemise kogu pikkuses. Pikiettenihke suurus on sõltuv tooriku pöörlemise sagedusest, sest pikiettenihe tooriku pöörde kohta ei tohi olla suurem käia kõrgusest B. Tavaliselt määratakse pikiettenihke suurus tooriku pöörde kohta seosest f=KB mm/tp. K on tegur, mis arvestab töödeldava tooriku jäikust ja töödeldud pinna kvaliteeti. Eellihvimisel K=0,5..
selgroogsed, neist 2 ei oma selgroogu, kuid neil on selgroogsetega teisi ühiseid jooni. Keelikloomadel on olulisi sarnaseid jooni varases embrüonaalses arengus, nad paigutatakse teissuguste hulka koos okasnahksetega. Keelikloomad varieeruvad oma välimuselt ja omadustelt, kuid on 4 anatoomilist iseärasust, mis tõestavad, et fülogeneetiliselt on nad sarnased. Notochord - keelik (noton = selg, chorde = keelik). Kõigil keelikloomade embrüodel on olemas keelik, see on pikisuunaline, painduv ridvakujuline moodustis seedeelundkonna ja närviväädi vahel. Koosneb suurtest, vedelikuga täidetud rakkudest, mis on pakitud küllaltki jäiga, kiulise koega. Ulatub läbi kogu looma nagu suhteliselt lihtne skelett. Keelikloomad on selle struktuuri põhjal ühte rühma paigutatud ja oma nime saanud. Mõnedel selgrootutel keelikloomadel ja primitiivsematel selgroogsetel säilib keelik ka täiskasvanud loomadel, kuid enamusel selgroogsetel areneb komplekssem struktuur - selgroog
pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki; - 0,44 2a tugevusgrupi kividele, kui müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki; - 0,40 2b tugevusgrupi kividele, kui müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki; - 0,40 esimese tugevusgrupi kividele, kui müüris on pikisuunaline püstvuuk; - 0,36 2a tugevusgrupi kividele, kui müüris on pikisuunaline püstvuuk; - 0,32 2b tugevusgrupi kividele, kui müüris on pikisuunaline püstvuuk; - 0,32 kolmanda tugevusgrupi kividele. Kergmördi kasutamisel fk = Kfb0,65 , eeldusel, et 2 fb ei ole suurem kui 15 N/mm ja müüri paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja seinas või tema osas ei ole pikisuunalist püstvuuki. K väärtuseks võetakse: - 0,64 kui müüritises kasutatakse kergmörti tihedusega 600 ... 1500 kg/m3 ja kerge
t toimub puidu paisumine ja mahu kahanemine. Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühemikes leiduv vaba vesi. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. Vastupidine nähtus - puidu paisumine - esineb siis, kui rakkude seinad hakkavad veega täituma. Puidu lineaarne kahanemine kuivamisel ei ole kõigis suundades ühesugune. Kirjanduse andmetel okaspuidu täielikul kuivamisel on pikisuunaline lühenemine 0,1-0,3%, ristikiudu ja radiaalsuunas 3-5%, tangentsiaalsuunas 6-10%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. Teiseks paheks on radiaalsuunalised kuivamispraod, sest puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud
53. 54. 55. 56. Tanki-ja autokaalud 57. Kaalumisega vastuvõtu korral suunatakse vastuvõetas piim taknki, mille jalgade külge on monteeritud jõuandurid. Üldjuhul mõõdetakse jõudu tensomeeter, kusjuures määravaks fuusikaliseks suuruseks on tanki jalgade pikisuunaline deformatsioon. Samal põhimõttel võivad töötada elektroonilised koormakaalud, mille platvormile sõidab tsisternauto. Nii tanki kui ka platvormi kaalutisi määravad spetsiaalsed kaalukontrollerid, millised kaalutakse mitmetonnilised koguseid umbes 100g täpsusega. 58. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine 59. Eestis rakendatakse piima vastuvõtuks kõige enam rõngakujulise kolviga piimaarvesteid. Väiksema võimsusega seadmete mõõtepiirkonna ulatuseks
Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad: pöök, pärn, keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk). Kaardumine on pikisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu sisepingetest (malts- ja lülipuidu erinevast kuivamis-kahanemisest), aastarõngaste suurusest, suunast saematerjalis või materjali ebaõigest virnastamisest. Kõmmeldumine on puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel, mis on põhjustatud kokkukuivamise erinevustest radiaal- ja tangentsiaalsuunas. Kahanemine on põhjuseks, miks palgist täisnurkse või ümmarguse läbilõikega laua või lati
erineval määral. · Kui puiduniiskus muutub kogu hüdroskoopse niiskuse ulatuses 0-30 protsendini,siis tema mõõtmed muutuvad tangelsiaalsuunas 6-10 protsenti ,rasiaalsuunas 3-5 protsenti,pikikiudu 0,1-0,3 protsenti.Praktiliselt viimast ei arvestata n:võttes kuubiku 100 korda 100 korda 100 mm niiskus sisaldusega 20 protsenti.kahandamisel niiskussisaldusega 10 protsenti väheneb tangelsiaal suunaline mõõt 2 mm, radiaal suunaline 1 mm pikisuunaline 0,1 mm. · Kokkukuivamise järgi jaotatakse puiduliigid järmistesse liikidese 1)vähem kuivavad puiduliigid n:kuusk,nulg,pappel,paju,lepp,kadaks.2)keskmised kuivavad n:mänd ,seeder,tamm,saar,vaher,haab.3 · Muitmaterjali kokkukuivamist,paisumist arvutatakse järmise valemina ykuavtisent k saadakse vastavatest tabelistest,arvestatakse radiaal kui ka tangelsiaal suunas.n:kuusel radiaalsuunas 0,17 k ,tangelsiaalsuunas 0,31 ja lehisel radiaalsuunas 0,2
Kuse- ja suguelundid Mehe kusiti urethra masculina on kõverdunud 18-25 cm pikk torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtub kusepõiest, läbib eesnäärme, urogenitaaldiafragma, suguti käsnkeha ja avaneb sugutilukil välimise kusitisuudmena. Vastavalt asetusele eristatakse 3 osa: * eesnäärmeosa - ~2,5 cm pikkune. Tagaseinal paikneb pikisuunaline võlvumus - kusitihari, mis keskosas jämeneb seemnekünkakseseks. Sellel avanevad 2 purskejuha ja arvukad eesnäärmejuhakesed. * membraanosa - ~1 cm pikkune kitsas osa, seda ümbritseb kusitisulgurlihas (sfinkter), mille spasm võib olla takistuseks põie kateteriseerimisel. * käsnosa e. spongioososa - pikkus 18-22 cm. http://137.222.110.150/calnet/renal4/image/male%20urethra
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõ...
tekkida ekspluateerimise käigus. Paksem plaadistus tehakse nt. ankrulüüsi, ahtertäävi, slämmingu piirkonda, laeva keskele kus tekivad tavaliselt suuremad pinged Plaadistus koosneb: • kere põhja plaadistus, nii sisemine ja välimine põhi • kere külgplaadistus • tekiplaadistus • sisemised vaheseinad • sisemised tekid Tugevdus erinevatele paneelidele koosneb: •pikitalad (girder) - üle kogu põhjaplaadistuse ja tagavad märkimisväärse osa tugevusest •karling (deck girder) - pikisuunaline, mis osaleb pikitugevuse andmises •stringerid - pikisuunalised küljeplaadistusel ning vajadusel topeltpõhja plaadistusel •kaared (frames) - vertikaalsed talad küljeplaadistusel •floorid - põikikaared põhjaplaadistusel •tekipiimid (deck beams) - toestavad tekki põikisuunaliselt 18. Põhja ehitus Kiil on laeva alustala – kõige tavalisem on plaatkiil, kuid on veel latt kiil (kautatakse väiksematel laevadel). Ehitatakse üheksorde või topeltpõhjaga laevasid.
paiknevad maa all. Kaabelliinid võivad aga asuda ka hoonete sees, väljas, vees, õhus jm. Kaablite konstruktsioon on suhteliselt keerukas, sõltudes nimipingest, soonte arvust, materjalist ning töötingimustest. Kaablisooned, üks või mitu, paiknevad mantli sees, mis on ette nähtud kaitseks mehaaniliste vigastuste, korrosiooni ja niiskuse eest. Kaablis ei tohi niiskus levida piki- ega ristsuunas. Selleks on kaablis juhi kiudude vahel pikisuunaline ja juhtide vahel ristisuunaline veetõke. Keskpingekaablite isolatsioonimaterjaliks on ekstrudeeritud polüvinüülkloriid (PVC) ja polüeteen (PE, PEX, XLPE). Kaablimantli ülesanne on kaitsta isolatsiooni niiskuse eest ja kindlustada hermeetilisus. Mantli materjaliks on plii, alumiinium, plastmass (polüeteen) või ka kumm. Pliimantel on tavaliselt kaablitel, mida kasutatakse korrosiooniohtlikus keskkonnas ja vee all
puukujulisi moodustusi. Dendriidid hakkavad arenema kohast, kus elektriväli on eriti ebaühtlane Sageli on dendriitide arenemise põhjustajateks tühemikes tekkivad osalahendused. Dendriidid kasvavad aja jooksul ja lõpuks jõuavad areneda ühelt elektroodilt teiseni põhjustades dielektriku läbilööki. Tahkesse dielektrikusse sattunud veepiisakestest arenevat dendriiti nimetatakse vesipuuks. Vesipuud tekivad tüüpiliselt kaablite PEX-isolatsioonis, eriti kui kaablil puudub piisav pikisuunaline ja põiksuunaline veetihedus. Mikroskoopilised veepiisakesed võivad jääda kaabli isolatsiooni ka isolatsiooni materjali ja kaabli valmistamisel. Materjali puhtusest ja veepiisakeste asukohast lähtuvalt võib esineda erinevat tüüpi vesipuid. 53. Trafo isolatsioon Trafode isolatsioon koosneb välis- ja siseisolatsioonist: · Välisisolatsioon: sisseviikude välispinnad + õhk · Siseisolatsioon: trafo paagi sees paiknev isolatsioon: o peaisolatsioon o pikiisolatsioon Peaisolatsioon
9 124. Millistest standarditest lähtudes tuleb koostada liikluskorraldus (3)- · Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001; · teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:200; · foorid ja nende kasutamine EVS 615:2001 125. Millistel juhtudel tuleb maantee äärde paigaldada pikisuunaline piire- maantee kõrge mulde korral; maanteeäärse takistuse korral 126. Maanteeäärse pikisuunalise piirde jagunemine- · elastne piire- sissesõidu korral läbipainduv metall-või trosspiire harvadel, nõrkadel postidel; · pooljäik- sissesõidu korral läbipainduv metallpiire tugevatel postidel; · jäik- massiivne betoonpiire 127. Mida kasutatakse teeääre tähistamiseks (5)- · helkuritega tähisposte;
125. Silla püstitamise meetodid (5) Montaaz paigal, libistamine, konsoolne, tõstmine, kohaleujutamine. 126. Millistest standarditest lähtudes tuleb koostada liikluskorraldus (3) 1) Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001 2) Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:200 3) Foorid ja nende kasutamine EVS 615:2001 127. Millistel juhtudel tuleb maantee äärde paigaldada pikisuunaline piire Maantee kõrge mulde korral; maanteeäärse takistuse korral; 128. Maanteeäärse pikisuunalise piirde jagunemine Elastne piire- sissesõidu korral läbipainduv metall- või trosspiire harvadel, nõrkadel postidel; Pooljäik sissesõidu korral läbipainduv metallpiire tugevatel postidel; Jäik massiivne betoonpiire; 129. Mida kasutatakse teeääre tähistamiseks (5)
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristust...
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
Laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega lastiruumd, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatkse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Kaup alustel laaditakse konteineritesse. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säilituvusega tekkivaid probleeme
Siit leiame kõikvõimalikke võimalusi ala täitmiseks. Näiteks asub siin selline võimalus nagu Content-Aware, mis analüüsib pilti ja täidab tühja ala võimalikult täpselt. Selleks tuleb eelnevalt ala selekteerida ja valida antud käsk. Üleminekuvärvid (Gradients) Üleminekuvärvid (gradients) täidavad objekti ühtlaselt muutuva värviga. Vahel nimetatakse seda ka astmikvärviks. Photoshop toetab 5 liiki üleminekuvärve: Linear Gradient - pikisuunaline üleminekuvärv Radial Gradient - raadiusesuunaline üleminekuvärv Angle Gradient - nurgaga üleminekuvärv Reflected Gradient - peegeldatud pikisuunaline üleminekuvärv Diamond Gradient - rombikujuline üleminekuvärv Üleminekuvärve ja selle seadeid saad muuta kui valid tööriistaribalt Gradient Tool tööriista. Vaikimisi luuakse üleminekuvärv foreground ja background värvide järgi
d - poldi läbimõõt n - poltide arv reas - Poldiaukude läbimõõt puidus ei tohiks olla poldi varda läbimõõdust suurem. - Poldiaugu läbimõõt terasplaadis ei tohiks olla poldi varda läbimõõdust d suurem kui suurem kahest väärtusest: kas 2 mm või 0,1d. - Poldi pea või mutri all tuleb kasutada seibe külje mõõduga või diameetriga vähemalt 3d ja paksusega vähemalt 0,3d. Seibid peavad toetuma kogu pinnal. 6.3.2 Pikisuunas koormatud poldid Poltide pikisuunaline kandevõime ja väljatõmbe kandevõime leitakse lähtuvalt: – poldi tõmbekandevõime (poldi keermestatud pindala järgi); 0.9 ⋅ fub ⋅ A s Ft ,Rd = γ M2 Poldi keermestamata osa brutopindala A ja keermestatud osa netopindala As Polt M12 M14 M16 M18 M20 M22 M24 M27 M30 M36 M42 M48 A mm2 113 154 201 254 314 380 452 572 706 1017 1385 1809
arv) ja suhteline sulgemisviga ei ületa 1:2000. 35. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1620/maam.zip/10%20loeng.pdf) Lahtise käigu korral on nii nurgad kui ka koordinaatide juurdekasvude summad hästi kontrollitavad. Samuti on võimalik taoliste piklike käikude puhul selgelt eraldada joonte ja nurkade mõõtmistest tingitud vigu, sest käigu pikisuunaline viga on ilmselt tingitud joonemõõtmise vigadest ja põiksuunaline viga nurgamõõtmise vigadest. Lahtise teodoliitkäigu tasandamine ja koordinaatide arvutus toimub põhimõtteliselt samuti kui kinnise käigu arvutus, erinevused on vaid sulgemisvigade leidmises. [Ka lahtise käigu korral koostatakse enne käigu tasandamist käigu skeem] Lahtise käigu korral on lähtedirektsiooninurkasid kaks. Kui need ei ole teada, sooritatakse
Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Lihtrilaevad e. Praamerid Need laevad on põhimõtteliselt konteinerilaevad, kuid lastimise ja lossimise osas teist tüüpi. Kaup on ujuvas, kinnises, standardses väga suures konteineris, mida nimetatakse lihtriks (hiljuti oli meie Loksa Laevaremondi Tehase peamine
Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Lihtrilaevad e. Praamerid Need laevad on põhimõtteliselt konteinerilaevad, kuid lastimise ja lossimise osas teist tüüpi. Kaup on ujuvas, kinnises, standardses väga suures konteineris, mida nimetatakse
Sellistel laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega suured ja avarad lastiruumid, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatakse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide, läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid. Lihtrilaevad e. Praamerid Need laevad on põhimõtteliselt konteinerilaevad, kuid lastimise ja lossimise osas teist tüüpi. Kaup on ujuvas, kinnises, standardses väga suures konteineris, mida nimetatakse lihtriks (hiljuti oli meie Loksa Laevaremondi Tehase peamine
6.3 Ribi ja plaadi vaheline nihe Ribi ja plaadi nihketugevust võib arvutada, vaadeldes plaati betoonist survevarraste ja armatuu- rist moodustuvate tõmbevarraste süsteemina. Kandepiirseisundi määrab selline surve- või tõm- bevarraste sisejõud, mis tagab veel kontakti ristlõike plaadi ja ribi vahel. Ette tuleks näha vähemalt konstrueerimisjuhistega (Eurokoodeksi jaotis 9.2.1) ette nähtud mi- nimaalne armatuur. Plaadi ja ribi vaheline pikisuunaline nihkepinge vEd määratakse vaadeldavale plaadiosale mõ- juva normaaljõu (pikijõu) muutuse kaudu valemiga Fd v Ed , (6.21) hf x kus hf on plaadi paksus ühenduskohas; x on vaadeldav pikkus, vt joonis 6.13; Fd on normaaljõu muutus plaadis pikkuse x ulatuses. - survevarras - lõike A-A taha ankurdatud varras, vt 6.2.4 (7)
lagunemine ja uhtumine mullast. Lessiveerumine lessiveerumisel uhtub ibe (ibe mulla tahked osakesed, peamiselt savimineraalid, mille läbimõõt on alla 0,001 mm) ülemistest kihtidest lagundamatuna allapoole, kus El-horisondi (leethorisondi) alla tekib savi-illuviaalne sisseuhtehorisont. Lineaalne leht pikk kitsas leht peaaegu paralleelsete servadega. Lineaarne sirgjooneline, pikisuunaline. Liitleht üksteisest selgesti eraldunud osadest (lehekestest) koosnev leht. Liitsarikas liitõisik, mille pearao tipust lähtuvad ühepikkused kiirjalt asetsevad harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid (joonis V, 8). Lodu toitainerohkest vooluveest märg kasvukoht. Taimejäänused lagunevad lodumullas kiiresti ja tekitavad huumusrohket loduturvast. Lodumetsas uuenevad puud kõrgetel kännumätastel, mättavahed on vesised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
