Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria laevade ehitus - 20 õppematerjali

Ehitus >> Laevade ehitus
34
docx

Laevade ehitus eksam

Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow ­ PÜSTVÖÖR Raked bow ­ KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow ­ LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) ­ vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow ­ LUSIKVÖÖR Clipper bow ­ KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow ­ JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel) Bulbous bow ­...

Laevade ehitus -
148 allalaadimist
29
doc

Laevade arhitektuur

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardat...

Laevade ehitus - Kutsekool
38 allalaadimist
25
docx

laevade ehituse kordamisküsimused

Laeva vabadusastmed Surg: laeva edasi ja tagasi liikumine Heav: laeva vertikaalne üles ja alla liikumine, püstõõtsumine Sway: laeva küljelt küljele liikumine, õõtsumine, külgtriiv Roll: külgõõtsumine Yaw: laeva kursist kõrvalekaldumine külgsuunas halva roolimise tagajärjel või tugeva, eriti taganttuleva laine korral; Pitch: laeva pikiõõtsumine https:www.youtube.comwatch?v=wdxls4-OuZI 13. Süvisekamm Süvisekamm näitab ära laeva maksimaalsed süvised erinevates vetes erinevatel aastaaegadel L või S tähega tähistatakse laeva maksimaalne suvine süvis soolases vees. See joon tõmmatakse Plimsolli ketta keskosa läbiva joonega samal tasemel. "T" tähistab troopikas sõitvate laevade maksimaalset süvist. "P või F" määratleb maksimaalse süvise, mille laev saab suvel magevette laadida. "TP või TF" tähistab maksimaalset süvist, milleni laeva saab troopikas magevette laadida "W" tähistab laeva maksimaalset talvist süviset. 14. Wheelhouse poster - mida sisaldab? Kirjeldab laeva manööverdamise omadusi, kuidas ta käitub erinevates oludes Nendeks on *erinevad keskkonnad (magevesi, soolanevesi) *täislastil, tühilastil asub kaptenisillas. Nagu nt. laeva ringi raadius max pöördenurgaga. Nt. laeva hädaolukorra korral pööramise võime Laeva pidurdusvõime 15. Laevaehitusmaterjalid, lühikirjeldus Teras – laeva kere ehitamisel kasutatakse maheterast, mille süsiniku sisaldus on 0,1%, tugevdatud terast, mille süsiniku sisaldus on 1,8%, kasutatakse suurtel tankeritel, puistastilaevadel, konteinerlaevadel, kohtades kus tekivad suuremad pinged. Kumm – Tihendid Klaas – illuminaatorid (laeva aken) A...

Laevade ehitus -
7 allalaadimist
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekieh...

Laevade ehitus - Kutsekool
50 allalaadimist
4
docx

Laeva Uppumatus

Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega ­ laeva ja inimeste hukkumisea ­ mistõttu uppumatuse tagamine on nii laevaehitajate kui ka laevapere üheks tähtsaimaks ülesandeks. Uppumatus on laeva eluvõimelisuse põhielement , sest uppumatuse kadu on võrdväärne laeva kui inseneriehhituse ja laevastiku eksplutatsiooniüksise kaotamisega. Kuigi praktilisi abinõusid uppumatuse tagamiseks on rakendatud juba aastatuhandeid, on uppumatuse t...

Laevade ehitus - Kutsekool
57 allalaadimist
8
docx

Laeva teooria

1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolmnurk = P korda Tagur...

Laevade ehitus - Kutsekool
91 allalaadimist
4
docx

Laeva süsteemid

Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ühte korpuse...

Laevade ehitus - Kutsekool
51 allalaadimist
26
xlsx

Eesti-inglise-vene laeva mehaanika terminoloogia sõnastik

ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus propulsion kar...

Laevade ehitus - Kutsekool
35 allalaadimist
12
doc

Sildumine

Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm. Ahtris: 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm...

Laevade ehitus - Kutsekool
40 allalaadimist
14
doc

Vahitüürimehe kohustused

Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline tegusalt täitma vahitüürimehe teenistuskohustusi. Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega. Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ning juhiste asendeid masinaruumi juhtpuldil. Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima: - meresõitu puudutavaid kehtivaid kapteni korraldusi ja juhtnööre ( ,,Night order book") - laeva asukohta, kiirust ja süvist - nähtavust ning prognoositud nähtavuse, ilmastiku ja hoovuste tingimusi...

Laevade ehitus - Kutsekool
36 allalaadimist
2
doc

Päästeparve operatsioonid

Jagunevad suuruse ja veeskamise tüübi järgi. Täis puhutakse suruõhu ballooni abil. Vette saab lasta mitmel viisil, kas visatakse vette ja vangliinist tõmmates puhub end õhku täis või kui laev upub ja päästeparv läheb koos laevaga vee alla, siis mingil sügavusel (4,5 meetrit) ta hüdrostaari abil avaneb ja tõuseb pinnale. Samuti võib neid vette lasta ka vastava taaveti abil. Veeskamine näeb välja umbes sama nagu kiirpaadil. Markeeringul konteineril on väljalaskeaasta, lubatud inimeste arv, katsetamise kuupäev, järgmise katsetamise kuupäev, katsetaja ettevõte nimetus ja laeva nimi. Samuti on konteinerile ära märgitud ka päästeparve tüüp (kas taavetiga veestatav, üle parda visatav ning ise püstuv). Päästeparve veeskamine · vabastada kinnitusots; · kontrollida, kas painter on laeva küljes kinni; · visata parv üle parda; · tõmmata painter laevale, viimane tõmme võimalikult tugevasti; · parv läheb õhku täis ja võib sisse minna, kas köit...

Laevade ehitus - Kutsekool
25 allalaadimist
3
doc

Pukseerimine

Pukseerimine On kolm pukseerimisviisi: · Kiiluvees- harilikult merel; · Poord-poordiga- vaikse ilmaga lühikestel vahemaadel ja sadamasse siss-välja viimisel; · Eest tõugates ­ esineb harilikult jõgedel-järvedel, sadamates. Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga ­ vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega...

Laevade ehitus - Kutsekool
20 allalaadimist
2
doc

Laevaoperatsioonid eritingimustes

Vahiohvitseri tegevus inimese kukkumisel üle parda Asjakohane tegevus peab sisaldama järgmist: Viivitamatult vabastada ja kukutada vette sillatiiva suitsupoiga päästerõngas; Vajutada otsekohe üldhäire signaali raiskamata aega helistamisele või vilega abi kutsumisele; Katsuda inimest mitte silmast kaotada pannes kohe välja vaatleja(d); Teostada pööre leidmise soodustamiseks; Märkida üles aeg ja positsioon juhuks kui tuleb organiseerida otsing; Märgistage koht teekonnapunktina satelliitnavigatsiooni süsteemis kui viimane on laevas olemas; Viia masin valmisolekuolukorda; Olla valmis sillale tulevale kaptenile selgitusi andma; Saata MAYDAY MAYDAY MAYDAY teade; Hoiatada nägemisulatuses olevaid laevu kolme pika vilega ­ "O". Vahiohvitseril on kohustus olla valmis hädaolukordadeks. Alustades asjakohast tegevust kutsuge abi, jälgige, et laev ei sattuks ohuolukorda. Vastu võetud otsused tegevuseks peavad pari...

Laevade ehitus - Kutsekool
11 allalaadimist
25
pdf

Ankruseade

ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga...

Laevade ehitus - Kutsekool
36 allalaadimist
15
doc

HÜDROSTAATIKA

HÜDROSTAATIKA Tihedus on vedeliku massi ja ruumala suhe ehk ruumalaühiku mass m = , V mis laeva jaoks merevees laeva mingi massi ja mahulise veeväljasurve puhul on SW = , kus ­ SW on merevee tihedus; ­ ­ laeva massveeväljasurve; ­ ­ laeva mahuline veeväljasurve. SI süsteemis on tiheduse ühikuks kg/m3, kuid merenduses on levinum t/m3, sest tiheduse arvväärtus tuleb kolm suurusjärku väiksem. Erinevate vedelike tihedus on erinev ja normaaltingimustel näiteks: ­ merevesi SW = 1,025 t/m3; ­ magevesi FW = 1,000 t/m3; ­ diisliõli DO = 0,900 t/m3; ­ kütteõli HO = 0,950 t/m3. Kasutatakse ka suhtelise tiheduse (relative density, rd) mõistet, mis on antud aine tihe...

Laevade ehitus - Kutsekool
55 allalaadimist
19
doc

Laeva Ankruseade

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid....

Laevade ehitus - Kutsekool
32 allalaadimist
14
doc

Laeva Lastiseade

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva...

Laevade ehitus - Kutsekool
40 allalaadimist
17
doc

Laeva Luugiseade

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest eemaldatav...

Laevade ehitus - Kutsekool
33 allalaadimist
12
doc

Laeva Sildumisseade

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsio...

Laevade ehitus - Kutsekool
39 allalaadimist
7
doc

Laeva Rooliseade

Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri pea, 5- se...

Laevade ehitus - Kutsekool
57 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun