Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk)
Seda ruumi kasutatakse ballastitsisternina laeva trimmi reguleerimiseks. Jüüt, pupp, käila, (poop, ) Ahtris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab ahtrikumerusest või ahtripeeglist, võib ulatuda laeva keskosani. Kaitseb laeva tagantlaine eest, osaleb uppumatuse ja püstuvuse tagamisel. Tänapäeval väga levinud. Sellele tekiehitisele püstitatakse elu-, teenindus- ja juhtimisruume sisaldav tekihoone. Erinevate laevaruumide ehituslikke iseärasusi vaatleme veel Teemas 8. ,,Laevaruumid ja ehituslikud detailid". 3.4 Kasutusotstarve ja laeva arhitektuur. Suurimat mõju laeva väljanägemisele avaldab kasutamiseesmärk. Üldiselt püüdsime seda näidata juba Teemas 1. Siiski iseloomustame mõningaid eriti levinud laevatüüpe. 3.4.1 Universaalne kuivlastilaev (General kargo ship) (Joon. 3.33 3.36) Nimetatakse ka segalastilaevaks (vt Mereleksikon lk.457). Selline laev on kohaldatud kõikvõimaliku pakendatud või puistes veetava lasti veoks. Tänapäeval on kõigi
tagavara. Mida suurem on ujuvuse tagavara , seda suurem on laeva uppumatuse aste. laeva ruumidesse sattuva vee hulga vahendamiseks jagatakse laeva kere veekindlate põik- pikavaheseintega väiksema ruumalaga osadeks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel alati laeva uppumatust , peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstivus , mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis , kui veega taitunud laevaruumid paiknevad diametraalpinna suhtes ebasümeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel , mille kere on peale põikvaheseinte ka pikavaheseintega osadega jagatud , või millel paiknevad parraste ääres tsisternid Praktika näitab et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. Seetõttu võib veekindlate piki ja vaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtliku kreeni.
tihedate piki- ja põikvahe- seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Joon. 5.14. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate
Poolte nõusolekul võib sellesse lülitada ka muid tingimusi ja klausleid. Sõltumata sellest, kes korraldab ja maksab kinni laadimis-lossimistööd, kannab vedaja vastutust kauba säilimise eest selle veoks vastuvõtmise hetkest kuni saajale üleandmise hetkeni. Mereveoleping sõlmitakse alati kirjalikult, sest seadus tunnistab seda ainult sellisel kujul. Mereveoleping võib ette näha kaubaveoks kogu laeva, selle osa või kindlad laevaruumid, või olla ilma selliste tingimusteta, s.o. vedajale jääb õigus paigutada kaup laevale oma äranägemise järgi. Kaasaegses laevanduses on kasutusel viis mereveolepingu liiki: meresaatekiri e. konossement (ingl bill of lading), prahileping e. tšarter (ingl charter party), tellimuskiri (ingl booking note), kaikiri (ingl berth note) ja kinnituskiri (ingl fixture note, fixing letter). Kaht esimest kasutatakse
lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu pidada täitunud sektsioonide vee survele, hakkasid murduma ja vesi tungis kogu laevakeresse. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. 20 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus
võlliava laevakeresse. Võlliliin Võimsuse ülekanne toimub võlliliini kaudu. Võlliliin koosneb: kruviõllist (koos laevakruviga, sõukruviga), dedvudseadmest ja kruvivõlli laagritest (tugi- ja kandelaagrid). Võlliliini kaudu antakse mootori pöördemoment edasi laevakruvile(sõukruvile), samal ajal toimub kruvi surve võlliliini kaudu laevakerele. 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. Laeva ruumid Laevaruumid moodustuvad tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil ja liigitatakse sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Olenevalt ruumi kasutuseesmärgile isoleeritakse nende sisepind soojusisolatsiooniga, mis liimitakse või kinnitatakse tihvtidega. Tänapäeval kasutatakse selleks sünteetilisi kiud- ja vahtaineid. Kui selline isolatsioon on tulekindlast mittepõlevast materjalist, täidab ta ka tulekaitseisolatsiooni rolli.
sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere vee- tihedate piki- ja põikvahe-seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni.
Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere vee-tihedate piki- ja põikvahe-seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni.
sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere vee- tihedate piki- ja põikvahe-seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni.
antakse see edasi kõiki sidekanaleid ja häälega teatamise vahendeid kasutades (seal hulgas ka häirekella vastav signaal).Kõik võtavad kohad sisse paatides vastavalt Muster Rollile. Paadi komandör kontrollib kõigi paati ette nähtute kohalolekut ja leides kõik kohal olevat, annab käsu paadi vette laskmiseks. Vanemohvitser koos mõne saatjaga kontrollib inimeste paatidesse asumise ajal läbi laevaruumid, kuhu mingitel põhjustel (meelemärkusetus, trauma, uste kinnikiilumine, sidekanalite rike jne.) võivad olla jäänud inimesed. Masinavahti tuleb spetsiaalselt hoiatada ja anda vahis olijatele luba postilt lahkuda, kui seda juba varem tehtud ei ole. Väga tähtis on tagada vajalik kord päästevahenditesse asumisel ja nende kasutamisel üldse. Laeva mahajätmisel peab püüdma vältida paanikat. Suhteliselt väiksearvulise
annaabi.ee 
