asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19
oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest; omab algteadmisi laeva ekspluatatsiooniomadustest: dedveit, lastimahu- tavus, kiirus, registermahutavus; saab algteadmised laeva tugevusest 3.1 Ujuvus. Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtu lasti. 3.1.1 Tihedus, mass ja maht (ruumala) Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või t/m3 või g/cm3. Näide 3.1.1
Lõunakallas on madal ja liivane. 5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m. 2/3 merest on sügavusega kuni 100m. 7 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS- EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED 3.1. Primorsk Nafta terminali operaator- Transneft Primorsk Port, LLC Sügavus akvatooriumis kuni 17.8 m Kailiini pikkus 1350m Maksimaalne dedveit( laeva täielik kandevõime)- 150 000 t Akvatoorium-36,26 km2 Sadamas on kaks nafta terminali, kus toimub toornafta ja diiselkütuse ümberlaadimine. Terminalis, kus toimub toornafta ümberlaadimine on 7 kaid.Kaid Nr1 kuni Nr 4 on kauba kaid, kaid Nr5 kuni Nr7 on abikaid. Toornafta terminal on võimeline üheaegselt käsitleda 4 tankeri dedveitiga 90 000 -150 000 t. Toornafta terminal on varustatud kahe pumbajaamaga, kus on 14
Kasulikku lasti võib laevas olla ka sellest rohkem juhul kui see last võetakse varude mittetäieliku komplekti arvel. 3. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.9. Joon. 3.10. Dedveit, täielik kandevõime, (DW) (Tahvel 3.V) Lubatud maksimaalse süviseni laaditud laeva täielik kandevõime, mis sisaldab endas puhta kandevõime ja lisaks sellele kütuse, vee ja määrdeõlide varu (välja arvatud vesi 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
netokoorem 21 670 kg 26 480 kg 25 680 kg 3. Transpordivahendid (Laeva mõõtmed jne) Sadamat külastava laeva andmed: Suurim kiirus: 21,5 sõlme Mootori võimsus: 21 160 kW Laeva kogupikkus: 230 m Laeva laius: 37,3 m Maksimaalne süvis: 12 m Maksimaalne mahutavus: 3600 TEU Dedveit: 58 500 ton 4.Kaubatöötlemismahud: 4.1 Aastane: Qeilaov = Qeif .t × valin = 1 Qeif.t = 580 000 Qeilaov = 580 000 * 1 = 580 000 4.2 Päevane: Keskmine konteinerite arv= 580 000/ 365 = 1590 TEU TEU-de arv päevas, mida on vaja, et 36 tunniga jõuaks laadida 3500 TEU-se laeva. Päevas peab sadam laadima-lossima ligikaudu 2400 TEU-d, et 3500 TEU-ne laev saaks laaditud 36 tunniga. 4.2.1Maalt-merele ja merelt maale liikuvate TEU-de arv
Laeva ülevaade Laevatüüp: Kuivlasti laev 7 Kuivlasti laevad on kõik need laevad, mis on ehitatud selleks, et trümmis vedada pakendatud tooteid, pakendamata tooteid (lahtist kaupa) või tahkeid puisteveoseid. Autorite poolt valitud laeva andmed (laeva pilt Lisa 7): Nimi: EOS (Self Discharging Bulk Carrier) Lipp: Portugal [PT] Tüüp: Cargo Kogumahutavus: 3963 t Dedveit (Deadweight): 6198 t Maksimaalne pikkus x laius: 102m × 16m Ehitusaasta: 1976 Staatus: Active Kiirus (Max / Average) 5.9 / 5.4 knots Laevatüübi suurus on minisize, ehk minisuurus, sest ta on mahutavusega kuni 10 000 tonni. Selle laeva meeskonnas on tavaliselt 3–8 inimest. Kuna laev on iselossitav ei vaja ta kraanat ega konveierit. Laeva seadmed on paigaldatud nii, et see võimaldaks kõiki lastiruume lossida. Nii saab lasti lossida kiiresti ja efektiivselt. Vajalikud dokumentid
Kütus 55213.35 € Agenteerimine 5000 € 9. Laevareisi Surveieri tasud 5000 € Sadamate tasud 30000 € Kaudsed kulud 25000 € Kulud kokku 530 613.35 € ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine Kvantitatiivsed näitajad Laeva/laevastiku tonnaž – netomahutavus (NT), kogumahutavus (GT), dedveit (Dw), puhas kandevõime (Dp) Veetud kaubakogus – (Q, ∑Q) Kus: Q – veetud kaubakogus lihtreisis, ∑Q– summaarne kaubakogus ja kas mingi ajavahemiku jooksul või laevade grupi kohta Läbitud miilide arv (L, ∑L) – L – läbitud miilide arv lihtreisis, ∑L summaarselt mingi ajavahemiku või laevade grupi kohta Teostatud tonn-miilide (QL, ∑QL) arv - QL– näitajad lihtreisis, ∑QL– summaarselt Tonnaazi-ööpäevade (DpL, ∑DpL) arv - DpL– näitajad
Displacement, · lt tühilastis veeväljasurve, s.o. summarne mass: tühi laev + varustus + kättesaamatud vedellastijäägid. · f ´ täislastis veeväljasurve ja 100% varusid, s.o. light + last + 100% varusid + laevapere ja reisijad. Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli kettani. · f ´´ täislastis veeväljasurve ja 10% varusid, s.o. light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas. · W dedveit e. kandevõime. Puhaslastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varude mass. Laeva kandevõime On lasti kaal tonnides, mille veoks laev on arvestatud. Eristatakse täielikku kandevõimet (dedveit) ja puhast (kasulikku) kandevõimt lubatud süviseni lastimärgi järgi. Puhast kandevõimet saab suurendada, kui vähendada reisiks võetavaid varusid. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides.
o. summaarne mass: tühi laev + varustus + kättesaamatud vedellasti jäägid; full täislastis veeväljasurve ja 100% varusid: light + last + 100% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli ketas) lubatud süvisel; full täislastis veeväljasurve ja 10% varusid: light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas. W dedveit e. lasti kandevõime. Puhtale lastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varude mass. Lihtsustatud moodus dedveidi arvutamiseks W = full light . 2.4. Laeva teoreetilised elemendid Laeva teoreetiliselt jooniselt mõõdetud poolordinaatidest koostatakse tabel. Nende andmete alusel arvutatakse laevakere teoreetilised elemendid, olenevalt laeva süvisest, eeldades, et laev on õiges trimmis, s.t. t = 0.
Kaubavedu raudteel on üldjuhul kõige odavam kinniste vagunitega tsisternvagunitega platvormvagunite ja poolkinniste vagunite ehk poolvagunitega isotermiliste vagunitega Millise transpordiliigi abil veetakse maailmas kõige rohkem kaupu kõige pikematel distantsidel? maanteetranspordi abil raudteetranspordi abil meretranspordi abil õhutranspordi abil Milline tehniline kompleksnäitaja iseloomustab kõige paremini kandevõimega seotud laeva omadusi? netokandevõime (nt) brutokandevõime (gt) dedveit (dwt) süvis (draft) Mida iseloomustab laevanduses üldjuhul liinimeeter? sõidukite rivi max pikkus laevatekil transpordivahendite ja veoühikute rivide max kogupikkus laevatekkidel laeva veejoone ja max süvisejoone vaheline kaugus liinilaeva pikkus meetrites Milline uus laevatüüp võeti kastusele 1990-ndate lõpul? reisiparvlaevad Ro-Ro laevad Ro-Pax laevad Sto-Ro laevad Milline laevatüüp on maailmameredel kadumas, kuna vastavate vedude järgi on nõudlus pidevalt vähenenud?
.......... .... .... ..... .... ..... .......... .... .... ..... .... ..... Last trümmis nr. N Mn zn mnzn xn mnxn Ballast (vedel) mb zb mbzb xb mbxb Vedelike vaba-pindade parand Mvp DEDVEIT w zw Mzw xw Mxw VEEVÄLJASURVE KG Mz XG Mx M M xw ; z w = zw ; xw = w ; = m0 + w w
Praktika mul kestis 13 nädalat. Praktika algas 04. augustil 2015 ja lõppes 30. novembril 2015. Selle praktika ajal mina omandasin madruse teadmisi, täitsin maruse kohustusi ning olin seal nagu nende abi. Tutvusin sillas asuvate seadmetega, tegin navigatsioonivahti, tutvusin kohustustega, töökohtadega ja laeva distsipliiniga. Laeva üldandmed Üldpikkus – 186,1 m Laius – 27,7 m Kõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t 2 Kogumahutavus – 36249 t Kiirus – 27 sõlme Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev Jääklass A1 11 tekki Registreeritud Eesti lipu alla IMO number 9364722 4 diiselmasinat MaK 12M43C 48,0 MW Reisijate mahutavus – 2200 3 Laevaüldplaan 4 5 6 Rooliseade Reisilaeval „Star“ on rool „ käsirool“ , mis on väga tundlik
veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega)
· veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste-jõududega).
veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega)
16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate? 20. Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust? 21. Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel? 22. Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel? 23. Mis on virtuaalne raskuskese? 24. Mis on dedveit? 25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)? 26. Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)? 27. Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35
brutoregistertonnist. Vene tsaaririigis ja Eesti vabariigis enne 1940. aastat ja nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20. brutoregistertonnist. Laeva kasutatakse lasti ja reisijate vedamiseks või eriotstarbeliste majanduslike, teaduslike, tehniliste või sõjaliste ülesannete täitmiseks. Laevu ehitatakse ka ajaviite ja spordi jaoks. Laeva iseloomustavad tema tehnilised näitajad, veeväljasurve, mahutavus ja dedveit ning ka üldpikkus, veeliinipikkus, laius ja süvis. Laeva käitumine erinevates ilmastikutingimustes, sõiduohutus, konstruktsiooni täiuslikkus ja stabiilsus on laeva omaduste näitajad, millest tuleneb laevaklass. Üheksas raamat: KROKODILLISABA Kaptah oli neile Egiptuses ostnud vaeste linnaosas maja ning Sinuhe hakkas seal, põhimõtteliselt tasuta, vaeseid ravima, kuna kellelgi polnud raha. Tuli välja, et selle raha eest,
valmis saada enne praktika lõppu. Praktika ajal aruande tegemise eelis on kindlasti see, et kogu vajaminev info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest küsida. 5 Laeva andmed ja tekid Laeva andmed: nimi:ml Silja Europa IMO number:8919805 Kutsung: ESOJ üldpikkus:201,8m laius:32m Suvine süvis:7.6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk vahtkustuti:20l pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk Co2 kustuti:6kg 20tk 6 7
3 GT, kui on väiksem, siis võetakse 0.3 GT 11. Laeva massiandmed. Kandevõime DISM-mass-veeväljasurve tonnides Laeva mass-veeväljasurve on võrdne laeva poolt väljasurutus vee massiga. Eristatakse kolme mass- veeväljasurvet. lt - tühislastis vv. Tühi laev+varustus+kättesaamatud vedellastjäägid f- täislastis vv ja 100% varusid deltalight+last+10%varusid+meeskond+reisijad. Laev on lastitud lastimärgini f-täislastis vv ja 10&% varusid -||- . Laev on sihtkohta jõudmas. w- dedveit e kandevõime. Puhaslastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varrude mass. Delt W = deltaf-deltal 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus Laeva määrang peab sisaldama põhiandmed: lipp, registreerimis-sadam; ametlik nr: põhiandmed, lisainfo; IMO nr. Juhendis kaptenile on kohustuslikud mõisted, sümbolid ja ühikud toodud tabelitena ja joonistele, mis peaksid vastama ISO standartitele. Tähtsaimad on laevade maksimaalsed ja gabariitsed mõõtmed, mis
muude õliste vete säilitamiseks pardal ja õli ning vee eraldamiseks settimise teel. Settinud puhas vesi pumbatakse üle poordi. Pesuveetankide mahutavus peab moodustama ettenähtud protsendi (harilikult 3 %) lastimahutavusest (oil carrying capacity) ja sõltub tankeril kasutatavast tankide pesu meetodist: avatud tsükliga pesemisel peab pesuveetankide mahutavus olema reeglina suurem kui suletud tsükliga (retsirkulatsiooniga) pesemisel. Tankeritel, mille dedveit on alla 70 000 tonni, peab olema vähemalt üks pesuveetank, suurematel tankeritel kaks. Eraldatud ballastitankid (segregated ballast tanks, SBT) Uued toornaftatankerid, mille täiskandevõime on üle 20 000 t, ja toornaftaproduktide tankerid dedveidiga üle 30 000 tonni, peavad olema varustatud piisava mahutavusega eraldatud ballastitankidega. Ballasti võib sellistel tankeritel võtta lastitankidesse vaid erandjuhtudel
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Brutokandevõime on aluse terviklik kandevõime. Sisaldab ka netokandevõimet. Kasutatakse meren- duses erinevate tasude arvutamisel, samuti laevameeskonna suuruse määratlemise alusena. Brutokandevõime antakse brutotonnides (brt). • Dedveit Dedveit on aluse kandevõime ehk aluse lasti, kütuse, veetankide, varustuse ja meeskonna kaal (dwt) laevale märgitud lastimärgi järgi. See on ühe reisiga pealevõetava lasti maksimaalne kogu- kaal. Lasti hulka arvestatakse veetav kaup, reisijad ja meeskond koos pagasiga, laevatarbed, kütus,
annaabi.ee 
