8.) Teatis sadamas araantavate laevaheitmete liigi ja koguse kohta: sadamakapteni talitusele; 9.) Laeva mõõdukiri: sadamakapteni talitusele (laeva esimesel sadama külastamisel jooksval aastal); 10.) Laeva püstuvuse arvutused: sadamakapteni talitusele (vilja- või tekilaadungi korral). Ülddeklaratsioon, munsterroll ja reisijate nimekiri esitatakse enne lastitoode algust, kuid mittehiljem kui 6 h parast sissesõitu. 6. Laeva sildumine, lastimine, ladustamine ja sadamast lahkumine: Selleks, et laev saaks siseneda sadamasse tuli alustuseks broneerida aeg ja kaikoht laevale, mis käis läbi logistiku. Logistik lõi graafiku, mille alusel võeti laevu vastu (kui laev saabus varem või hiljem, siis tuli sellest teada anda ja heal juhul sai aja panna varasemaks). Kui laeval oli aeg broneeritud ja ta oli jõudnud reidile, siis hakkas pihta kunda sadama stividori ja lootsi töö
käitlemise, paigutamise, sõlmitud kokkuleppega käesoleva artikli lõike 1 arvatud juhul, kui transpordi, ladustamise, nende eest või tavaga, vastutab kohaselt lubatud kauba tekile hoolitsemise ja mahalaadimisega. vedaja selle juhtudel, vastutab lastimine on ette kättetoimetamise viisiga vedaja lasti nähtud seadusega, Artikkel 2 tekitatud kahju eest. kaotsimineku või tuleneb kauba kahjustumise või selle olemusest või on
• Eesti sadamates käideldi 2016. aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. • Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. • Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel. Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud • 2016
risttahukakujulised metall-lintidega kokkutõmmatud lastiüksused. Tükklastid võib jaotada segalastiks, mis koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest, ja ühetaoliseks lastiks, mis koosneb suurest hulgast sama lasti sisaldavatest kaubaüksustest (suhkur kottides, sool kottides). Tükklastid moodustavad kõikidest meritsi veetavate kaupade massist 25 % ja maksumusest 80 %. Tükklast pole mitte ainult kõige hinnalisem kaup, vaid ka kõige töömahukam, s.t. selle lastimine- lossimine on suhteliselt aeglane ja nõuab erinevate mehhanismide kasutamist. On olemas väga palju erinevaid tükklaste erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega. Sama võib öelda veoreziimi kohta. Osa tükklaste nõuab teatud soojus-, teised niiskusreziimi, kolmandaid võib vedada praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- või niiskustingimustes. Tükklastide lastimisel tuleb jälgida
Kuna konteineri veoplatvormile on vaja asetada konteiner sentimeetrise täpsusega, teostab selle lõpliku paigutamise kinnitussõlmedesse siiski autojuht. AGV-d (Automated Guided Vehicle) transpordivad konteinerid kailt kaugemal paiknevatesse ladudesse. Oranži värvusega AGV-d liiguvad võrkaiaga piiratud alal. Maapinnale on asetatud transponderid, millega määratakse ära AGV-de liikumise teekond mõnesentimeetrise täpsusega. Ühekorraga toimub nii laeva tühjakslaadimine kui ka lastimine konteineritega. Konteinerlaeva saabudes alustab tööd arvuti poolt juhitav süsteem „konteinerkraana-AGV-virnastamise kraana”. Kui traditsioonilise tehnoloogia kasutamisel on konteinerlaeva lossimisel korraga ametis 5-8 inimest, siis uue süsteemi puhul vajatakse ainult kolme töötajat – konteinerkraana juhti, töötajat laeval, kes abistab kraanajuhti ja arvuti taga töötavat inimest. Euroopa suurim sadam Rotterdam on laienemas, kasvades Põhjamere arvelt 2000
likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine; · uputatakse tahkeid aineid veekogusse; · toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; · vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; · toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimine või lossimine; · veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale; · kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse; · juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. · KUJA Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle
kokkupuude benseeniaurudega tekitab muutusi vere ja luuüdi koostises. Parimaks kaitseks mainitud aurude mõju eest on suletud laadimis-lossimissüsteemide kasutamine. 9 7.5. Tankerioperatsioonid Tankerioperatsiooni tsükkel koosneb lastimisest, lastis ülesõidust, lossimisest, ballasti pealevõtust, ballastreisist, tankide pesust, ballasti väljapumpamisest ja uuest lastimisest. Lastimine Lastimine toimub lastimisorderi järgi, milles on näidatud lasti kogus, lastitavad tankid ja tankide lastimise järjekord. Enne lastimise algust ja pärast lastimise lõppu tuleb määrata maatankide temperatuur, vee ja sette hulk. Kui ruumala määratakse elektroonilise mõõtesüsteemiga, kirjutatakse üles näidud iga tanki osa kohta. Kui on võimalik tankide käsitsimõõtmine, tehakse seda elektroonilise mõõtesüsteemi usaldatavuse kontrolliks. Maatankide kohta teatatakse järgmised andmed:
Isegi kui 0,001% suhkrut on sattunud tsemendi hulka muutub kogu last kasutuks. Mõned tsemendifirmad ei ole nõus vedama tsementi laevaga, mis on eelnevalt vedanud suhkurt. KAHJUDE ÄRAHOIDMISEKS LAADIMISE AJAL Kui tsementi laaditavas sadamas on soe ja niiske, siis tuleb pärast laadimist kohe sulgeda luugid, et säilitada kuiv õhk trümmis. Luugid peaks sulgema ka siis, kui tekib mingi paus või siis, kui on võimalus, et hakkab vihma sadama. Halva ilma puhul on tsemendi lastimine välistatud, kuna vihm võib rikkuda kogu lasti ning laeva. Tsemendi laadimine suletud süsteemina ehk lasti viimine trümmi kõrge surve abil toru kaudu. Kui tsementi sellisel viisil laadida, siis selle tulemusena võib tekkida palju tsemenditolmu, mis võib kinnistuda luugikaanele, KAHJUDE ÄRAHOIDMISEKS PÄRAST LAADIMIST AGA ENNE LAEVA LAHKUMIST SADAMAST Pärast laadimistööde lõppu tuleb puhastada laeva tekk, sest laadimise käigus tekile jäänud
jämedam osa allapoole. Teise rea peale paigutatakse üks, kaks või kolm rida horisontaalselt nii, et okste peenem osa on suunatud sinnapoole, kus trümmi siseneb ventilatsiooniõhk. Salvede täitmist alustatakse vaheseinast. Oksad stoovitakse liikumise vältimiseks võimalikult tihedalt. Nad peavad olema stoovitud selliselt, et õhk vooolaks ümber kõikide banaanide. Stoovimise kõrgus on 2,5 kuni 3m. Enne lastimise alustamist jahutatakse trümme kuni temperatuurini +130C. Kui lastimine on lõpetatud ja luugid suletud langetatakse temperatuur küpsemisprotsessi peatamiseks järsult kuni +11,2 kraadini. Seejärel hoitakse trümmides antud temperatuuri 0,1 kuni 0,2 kraadi täpsusega. Transportimise ajal nõuavad banaanid pidevat ventilatsiooni. Tunni jooksul peab trümmis olev õhk vahetuma vähemalt 5 korda. Reisi jooksul kontrollitakse banaane regulaarselt. Iga vahi ajal toimub järelvaatus, mille käigus mõõdetakse temperatuuri banaani okste vahel
Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 30 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevapereliige peab läbima regulaarselt tervisekontrolli Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevareisi abioperatsiooniks on lastimine ja lossimine. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 32 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevareisi põhioperatsiooniks on lastimine, lossimine ja meresõit. Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 33 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
administratsiooni poolt heakskiidetud nõuetele. Püstuvuse arvutamisel tuleb arvestada, et · tekilasti mass võib niiskumise või jäätumise tagajärjel oluliselt suureneda · tekkivad vabad pinnad tankides vähendavad püstuvust · tekilasti tühemikesse koguneb vesi, eriti lühimõõduliste lastide veol Kui lastimise käigus tekib kalle, mille põhjusele ei ole rahuldavat seletust, tuleb edasine lastimine peatada. Enne väljumist merele peab laev istuma otse, omama ettenähtud metatsentrilist kõrgust. Praktikas on välja kujunenud lihtne meetod lastimise lõpetamise määramiseks. Kahe keskmise trümmi poomide või kraanaga tõstetakse korraga samas poordis lasti massiga 6 t (3 t kummagi trümmi tõstevahendiga). Kui laeval tekib külgkalle 3...4°, lõpetatakse lastimine. Enne merele väljumist peab laeva püstuvus soovitavalt vastama järgmistele kriteeriumidele:
Tegutseme lastiveoga (Cargo Transport) – reeglina veetakse ühes reisis ainult lasti (kaupu). Erandjuhtudel võidakse võtta peale ka kuni 12 reisijat, ilma et sellistele vedudele laieneksid reisilaevanduse (kõrgendatud) nõuded. Kasutame puistelastina vedu (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või -tekile. Tavaliselt veetakse kivisütt, maake, teravilja, väetisi, koksi, turvast, klinkerit, puiduhaket ja mitmeid muid kaupu. Puistlastilaevade lastimine ja lossimine võib võtta palju aega ja olla ohtlik. Lastimis- lossimisplaani koostab kapten tavaliselt koos vanemtüürimehega. Rahvusvahelised reeglid nõuavad, et kapten ja sadamaoperaator kooskõlastavad lastimis-lossimisplaani enne tööde algust. Lastimise ajal on oluline tasandada lasti, et mitte ohustada laeva püstivust. Kui lastiruum on täis, kasutatakse sageli ekskavaatorit ja buldooserit lasti tasandamiseks. Kui lastiruumi ei lastita
aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%. Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud kaubalaevu oli 9% enam. Eesti sadamates käideldi enim rafineeritud naftatooteid (ligi 30 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 8%. Koos transporditavad eri liiki kaubad andsid kogu kaubast 4,3 miljonit tonni ja nende vedu kasvas aastaga 9%. Kivi, liiva, kruusa, savi, turba jm kaevandussaaduste vedu ulatus ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v
logistikateenuse pakkujana on tarneahela kõigi funktsioonide juhtimine lähtuvalt klientide spetsiifilistest soovidest ning samuti pakkudes teenuseid alates toormaterjalide hankimisest kuni valmiskauba jaotuseni. Transpordi- ja logistikasektor hõlmab globaalselt väga suurt hulka erinevaid teenusepakkujaid ning katab kõikvõimalikud transpordimeetodid – õhk, maa, meri ja raudtee ja samuti seotud teenused, näiteks ladustamine, pakkimine, markeerimine, lastimine. Globaliseerumine ja teenuste allhanked tekitasid logistikasektoris käesoleva sajandi alguses suure, üle 10-protsendilise kasumi kasvu aasta kohta. 2008. aasta majanduskriisi tõttu sai majanduskasv tugeva tagasilöögi ja logistikaettevõtted pidid äkitselt vastu astuma väljakutsetele, mille olid tekitanud valitsuste meetmed päästmaks majandust riigiti. Tänu tehnoloogia kiirele arengule viimase mõnekümne aasta jooksul on riigid ja ettevõtted üksteisega seotud rohkem kui kunagi
seda näidata juba Teemas 1. Siiski iseloomustame mõningaid eriti levinud laevatüüpe. 3.4.1 Universaalne kuivlastilaev (General kargo ship) (Joon. 3.33 3.36) Nimetatakse ka segalastilaevaks (vt Mereleksikon lk.457). Selline laev on kohaldatud kõikvõimaliku pakendatud või puistes veetava lasti veoks. Tänapäeval on kõigi lastiruumide mõõtmed kordsed 20-jalase konteineri mõõtmetega, mis võimaldab neid konteinereid lastiruumidesse paigutada nii, et ei jää tühja ruumi. Lastimine toimub enamasti teki laadluukide kaudu, kuid pole välistatud ka parda-, ahtri- või vöörirampide ja külglaadurite kasutamine. Laeval võivad olla oma lastiseadmed: lastipoomid, kraanad, konveierlaadurid ja nende kombinatsioonid. 16 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Ro-Ro laevad Ro-Pax laevad Sto-Ro laevad Milline laevatüüp on maailmameredel kadumas, kuna vastavate vedude järgi on nõudlus pidevalt vähenenud? Lo-Lo tüüpi laevad Sto-Ro tüüpi laevad Kon-Ro tüüpi laevad traditsioonilised tükikaubaveo laevad Kon-Ro laevad kujutavad endast kombinatsiooni Ro-Ro laevast ja Ro-Pax laevast konteinerlaevast ja reisiparvlaevast Ro-Ro laevast ja feederlaevast (Lo-Lo) Ro-Ro laevast ja konventsionaalsest laevast Millise laevatüübi puhul toimub sadamas lastimine ja lossimine üldjuhul kõige kiiremini? Ro-Ro laevade kasutamisel Lo-Lo laevade kasutamisel Ro-Pax laevade kasutamisel Kon-Ro laevade kasutamisel Milline toodud laevatüüpidest on suurima dedveidiga? VLCC ULCC Suezmax Panamax Maailma kõige suuremad konteinersadamad asuvad Kagu-Aasias Euroopas Põhja-Ameerikas Lõuna-Ameerikas Millega tegelevad sadamates stividorettevõtted? sadama kui tervikliku kompleksi haldamisega
7) uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse; 8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine; 9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi; 10) toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimine või lossimine; 11) veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale; 12) kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse; 13) juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Vee erikasutus Vee erikasutusluba pole vaja, kui: isiklikumajapidamise heitvee või vähem kui 5m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee
2 L 1 XF TA1 = T + T - + t1 2 L TF + TA1 Tcp1 = 1 2 Teostades lasti operatsioone tuleb meeles pidada, et lastimisel allapoole veeliini tasandit suurendab püstuvust ja ülespoole veeliini tasandit lastimine vähendab püstuvust. Lossimisel on aga vastupidi ülalt lossimine suurendab ja alt lossimine vähendab püstuvust. 30 3. Laeva püstuvus 3.2.4. Algpüstuvuse ja trimmi muutmine lasti ümber paigutades Oletades, et mingi tahke last massiga m punktist x1, y1, z1 viiakse punkti x2, y2, z2 (koordinaadid tähistavad lasti raskuskeset). Lasti nihutamisel piki
Kauba valmistamine Lepingu maksumus sõltuvalt tarneklauslist laevaveol kõik imporditolli DEQ formaalsused DES lossimine CIF transiiditolliformaalsused CFR kindl ostja kasuks kindl müüja kasuks FOB veoleping sihtsadamani FAS lastimine Eksporditolliformaalsused Vedu sadamasse Kauba tarneks ettevalmistamine Kauba valmistamine Tarneklauslite (väär)kasutamine Unustatakse vastutus kauba eest ehk millal läheb risk üle müüjalt ostjale. Sageli eksitakse Crühma tarneklauslite kasutamisel. Crühma tarneklauslite (CFR; CIF,CPT ja CIP) puhul maksab müüja kinni kauba veo sihtsadamani või sihtkohani ostja maal. Sageli arvatakse, et tarne (riski üleminek) toimub sihtkohas.
Hädaväljakutsed (distress-sõnumid) laevale tulema, rohkem tanke avatakse ning väljakutse) AA AA jne. edastatakse ainult inglise keeles! Muu suhtlus lastimine kiireneb. Enne lastimise lõppu Vastussignaal TTT, seda tehakse kuni võib toimuda teistes keeltes. Näiteks: vähendatakse lastimiskiirust, et tankide väljakutsuja lõpetab. Tähte T kasutatakse - MAYDAY, MAYDAY, MAYDAY, this is
UPPUMATUS TAGATAKSE 1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus (Uppumatus tagatakse veetihedate vaheseintega, mis takistavad vee tungimist vigastatud sektsioonist teistesse laeva ruumidesse. Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale vette, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb siiski veepinnale ujuma) 2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus (laevapere väljaõpe, lastimine, ballastimine, tankide õhutustorustike korrasolek, tehniline hooldus ja kontroll, tehniliste vahendite korrasolek, laeva ülelaadimise vältimine, kauba kinnitamine nõutval kombel, jäätumisest tingitud püsivuse kao kompenseerimine vedelballastiga, tühja laeva ballastimine tormise ilmaga, veeballasti vabapinna kõrvaldamine, laevakere(-osade) kulumise (roostetamise) vältimine (värvimine) avastamine ja detailide väljavahetamine) 3
transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks)
transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid
transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks)
millel on vähki põhjustav toime ning kahjulik mõju inimeste tervisele; · käitamise ajal ei kasutata vett; · kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. PILET nr. 23 1.MERESÕIDUOHUTUS, TURVALISUS JA LOODUSHOID https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011049 3. peatükk loodushoid https://www.riigiteataja.ee/akt/13210389 2.NAFTASAADUSTE LAADIMISEST SADAMATES NAFTA JA NAFTASAADUSTE KÄITLEMINE 6.1 Tankerite lastimine ja lossimine 6.1.1 MARPOL (Marine Pollution) 73/78 lisas 1 nimetatud nafta ja naftasaaduste tankeritele lastimine ja lossimine toimub selleks nõuetekohaselt ehitatud või kohandatud kai ääres. Kui lastitav või lossitav kaup, sõltuvalt selle omadustest, jääb vette ujuma (ei lahustu ega aurustu täielikult), peab laadimisoperatsioonide eest vastutav isik tagama sobivate boontõkete kiire paigaldamise reostuse lokaliseerimiseks. 6.1
jõuseadme ühtlasem töö tänu sõukruvi vähemale paljastumisele. Laevajuht peab olema eriti tähelepanelik kui laine pikkus on ligikaudu võrdne laeva pikkusega. Laeva ja laine kiiruste summeerumisest tulenevad pidevalt muutuvad jõud ning laevakeres tekkivad erisuunalised pinged avaldavad mõju laeva üldisele tugevusele. Kiiruse ja kursi muutmine võimaldavad viia laeva sellisesse olukorda, milles ta käitub rahulikumalt. Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter
annaabi.ee 
