TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ........................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ...
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis igal võimalusel ooperis. Sel ajal tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsuses. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas teda juhendama ja õpetama ning ühines noorte heliloojate grupiga. Sellest grupist sai hilisem Võimas Rühm. 1862.a. tegi Rimski-Korsakov läbi 3-aastase merepraktika, mille käigus külastas ta ka Ameerikat. Laeval lõpetas ta ka oma esimese sümfoonia. Tagasi jõudes Peterburi 1856.a. vaatas ta koos Balakireviga oma teose üle ja selle esiettekanne toimus juba samal aastal. 1871.a. lahkus tulevane helilooja mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Seal avastas ta, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja nii õppis ta iseseisvalt kontrapunkti, harmooniat ja muusikalisi vorme. Lõpuks sai temast üks maailma
Traalpüügi terminid Traalpüük - aktiivne nüüdisaja levinuim kalapüügiviis, mida teostatakse laeva järgi veetava traalnoodaga. Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel. Horisontaalava - on traalnootadel ülemiseselise otste horisontaalne vahekaugus meetrites (traalimisel). Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankruket...
Töödel kasutame kindlasti ka kaitsekiivreid, kindaid ja spetsriideid. Puksertrossi kinnitamine pollari külge ouga on keelatud. Peab kinnitama ,,kaheksaga" ja ülevalt kinnitama taimekiust otsaga. Puksiiridel peavad olema ahtris ja vööris pehmed vendrid. Pukseeritavalt laevalt käiguga on keelatud puksiirtrossi järgi anda. On keelatud jätta pukserhaak tööta olekus ilma kinnitamata. Merel pukseerimine, pukserliini arvutus ja praktika (kui on juhus olnud). Merepukseerimine kuulub merepraktika erijuhtude hulka. See ettevõtmine on seotud keerulise manööverdamisega kõige erinevamate asjaolude ja tingimuste võimalikkuse korral. Kasutusel on mitmed pukseeriva laeva ja pukseeritava objekti vastastikuse paigutamise moodused. Pukseerimine kiiluvees toimub pikkadel ülesõitudel, mille puhul teekond läbib mitmeid meresid ja ookeani. Parras pardasse pukseerimine on kasutusel sadamasiseste pukseerimiste korral ja siis kui kogu operatsioon toimub merelainetuse eest kaitstud vetes
Tegevus kokkupõrke vältimiseks Tegevus on vaja teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat 1. Enesekindel tegevus. Kõik kurssi või kiiruse muutused peavad olema märkimisväärne, et neid oleks võimalik teiselt laevalt tuvastada. 2. Õigeaegne tegutsemine. Õigeaegset manöövrit arvestakse manöövriks, mille jaoks on piisavalt aega teise laeva võimalike ebasoodsate toimingute vältimiseks või täiendavate meetmete võtmiseks lähenemise olukorra parandamiseks 3. Hea merepraktika. Lahknemise korral on vaja arvestada kõigi konkreetse olukorra asjaoludega ja tingimustega: nähtavuse seisund, hüdrometeoroloogilised tingimused, navigeerimisala ja -tingimused, oma laeva manööverdusvõime ja paljud muud tegurid. 4. Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma, seisates jõuajami või andes tagasikäigu. Reegel 9. Kitsused
informatsiooni selle kohta, et kapten on tema kohustused üle võtnud. Vahitüürimehe kohustus on olla kursis laeval läbiviidavate töödega, töödega raadioantennide, radariantennide, laevavile läheduses, et vajadusel hoiatada töötavaid inimesi vastava aparatuuri kasutamisest. Soovitav on kasutada informatsioonilisi tabeleid hoiatamaks tööde läbiviimisest vastava aparatuuri läheduses. Hea merepraktika navigatsioonivahis. Vahitüürimees on vastutav pideva ja tähelepaneliku vahipidamise eest. See on põhiline vältimaks kokkupõrkeid, madalikulesõite ja teisi juhtumeid. Pidamaks efektiivset vahti peab vahitüürimees kindlustama: · Tähelepaneliku audio-visuaalse vahi kindlustamaks olukorra täielikku valdamist, · Ülevaate nähtavuspiirkonnas asuvate mere- ja maamärkide üle, · Lähenevate laevade liikumistendentside ja peilingute jälgimise,
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta
Laeva, mille liikumapanekuks kasutatakae mootorit või aurumasinat 3. Veesõidukit, mida kasutatakse majandustegevuseks, kutsetööks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks 4. Veesõidukit, mida kasutatakse majandustegevuseks ja vaba aja veetmiseks 39. Millal on laev merekõlblik? a) Kui laev on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ja lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika nõuete kohaselt b) Kui reeder on andnud laevale loa lasti pealevõtmiseks ja väljumiseks merele c) Kui piirivalveamet on laeva üle vaadanud ja munsterolli kinnitanud d) Kui laev vastab kohaliku omavalitsuse poolt esitatud nõuetele. 40. Kas selline tross on kasutuskõlblik? ............................................................. ..............................................................
Lisa 1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 A osa. ÜLDSÄTTED Reegel 1. Kohaldamine a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel, järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgut...
Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid ap...
Ankurseade Ankruseade tagab laeva paigalpüsimise sise- või välisreidil ja ka mujal, kus vesi on madal. Ankruseadmed on tavaliselt vööris, jäämurdjatel, puksiiridel (vedurlaevadel) ja erilaevadel võivad olla lisaks veel ka ahtris. Ankruseadme efektiivsuse määrab põhja haardejõud (veealuses pinnases) Haardejõud sõltub ankru kujust ja massist, ankruketi pikkusest ja massist ning haardepinnase olemusest. Haardejõu määramist käsitleb põhjalikult merepraktika kursus. Ankruseade koosneb (alates ankrust) · Ankur (ankruseekel lõpuseekel - lõpulüli tugevdatud lüli pöörel - tugevdatud lüli - ketilüli) · Ankrukett (ketilüli - tugevdatud lüli ühenduslüli (lahtivõetav, eraldab keti seekleid ) tugevdatud lüli ketilüli) · Klüüs (ankruklüüs, avaus läbi korpuse, läbi teki ja alla ketikasti) · Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil)
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
