TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta .......................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ..
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst. ...
saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis igal võimalusel ooperis. Sel ajal tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsuses. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas teda juhendama ja õpetama ning ühines noorte heliloojate grupiga. Sellest grupist sai hilisem Võimas Rühm. 1862.a. tegi Rimski-Korsakov läbi 3-aastase merepraktika, mille käigus külastas ta ka Ameerikat. Laeval lõpetas ta ka oma esimese sümfoonia. Tagasi jõudes Peterburi 1856.a. vaatas ta koos Balakireviga oma teose üle ja selle esiettekanne toimus juba samal aastal. 1871.a. lahkus tulevane helilooja mereväest ja ühines Peterburi konservatooriumi fakulteediga. Seal avastas ta, et ta peaaegu üldse ei tunne muusika teooriat ja nii õppis ta iseseisvalt kontrapunkti, harmooniat ja muusikalisi vorme. Lõpuks sai temast üks maailma
Traalpüügi terminid Traalpüük - aktiivne nüüdisaja levinuim kalapüügiviis, mida teostatakse laeva järgi veetava traalnoodaga. Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel. Horisontaalava - on traalnootadel ülemiseselise otste horisontaalne vahekaugus meetrites (traalimisel). Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankruket...
Töödel kasutame kindlasti ka kaitsekiivreid, kindaid ja spetsriideid. Puksertrossi kinnitamine pollari külge ouga on keelatud. Peab kinnitama ,,kaheksaga" ja ülevalt kinnitama taimekiust otsaga. Puksiiridel peavad olema ahtris ja vööris pehmed vendrid. Pukseeritavalt laevalt käiguga on keelatud puksiirtrossi järgi anda. On keelatud jätta pukserhaak tööta olekus ilma kinnitamata. Merel pukseerimine, pukserliini arvutus ja praktika (kui on juhus olnud). Merepukseerimine kuulub merepraktika erijuhtude hulka. See ettevõtmine on seotud keerulise manööverdamisega kõige erinevamate asjaolude ja tingimuste võimalikkuse korral. Kasutusel on mitmed pukseeriva laeva ja pukseeritava objekti vastastikuse paigutamise moodused. Pukseerimine kiiluvees toimub pikkadel ülesõitudel, mille puhul teekond läbib mitmeid meresid ja ookeani. Parras pardasse pukseerimine on kasutusel sadamasiseste pukseerimiste korral ja siis kui kogu operatsioon toimub merelainetuse eest kaitstud vetes
Tegevus kokkupõrke vältimiseks Tegevus on vaja teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat 1. Enesekindel tegevus. Kõik kurssi või kiiruse muutused peavad olema märkimisväärne, et neid oleks võimalik teiselt laevalt tuvastada. 2. Õigeaegne tegutsemine. Õigeaegset manöövrit arvestakse manöövriks, mille jaoks on piisavalt aega teise laeva võimalike ebasoodsate toimingute vältimiseks või täiendavate meetmete võtmiseks lähenemise olukorra parandamiseks 3. Hea merepraktika. Lahknemise korral on vaja arvestada kõigi konkreetse olukorra asjaoludega ja tingimustega: nähtavuse seisund, hüdrometeoroloogilised tingimused, navigeerimisala ja -tingimused, oma laeva manööverdusvõime ja paljud muud tegurid. 4. Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma, seisates jõuajami või andes tagasikäigu. Reegel 9. Kitsused
suletud, lisaks tuleb reisilaeval veenduda ka selles, et ülesõidu ajal ei viibiks reisijad autotekil. Tekk tehakse üleliigsest kraamist puhtaks ja kõik lahtised asjad tekil kinnitatakse korralikult ning vajadusel kaetakse presendiga. Sõltuvalt sadamast/riigist, kus laev parajasti viibib ja kuhu järgmine reis tuleb, on vajalik läbi viia stowaway search (põgenike otsing). Kui laev meresõiduks ette valmistada, nagu hea merepraktika seda ette näeb, kahjustused laevale ja ohtlikud olukorrad reisi kestel on välditavad. Ettevalmistused sillal. Järgnevate ettevalmistuste loetelu on võetud kompanii reeglistikust ja on kooskõlastatud ISM-iga (International Safety Management). · Teavitada masinaruumi · Kontrollida gürokompassi kurssi võrreldes seda kaijoonega sadama kaardil ja repiiteritega · Käivitada roolimasin ja testida rooli · Testida autopilooti
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta
Laeva, mille liikumapanekuks kasutatakae mootorit või aurumasinat 3. Veesõidukit, mida kasutatakse majandustegevuseks, kutsetööks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks 4. Veesõidukit, mida kasutatakse majandustegevuseks ja vaba aja veetmiseks 39. Millal on laev merekõlblik? a) Kui laev on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ja lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika nõuete kohaselt b) Kui reeder on andnud laevale loa lasti pealevõtmiseks ja väljumiseks merele c) Kui piirivalveamet on laeva üle vaadanud ja munsterolli kinnitanud d) Kui laev vastab kohaliku omavalitsuse poolt esitatud nõuetele. 40. Kas selline tross on kasutuskõlblik? ............................................................. ..............................................................
muid tulede ja märkide arvu, asukohta, nähtavusulatust või -ala ning helisignaalseadmete asukohta ja omadusi käsitlevaid sätteid, mida selle riigi valitsus on sellise laeva puhul pidanud kõige rohkem käesolevatele reeglitele vastavaks. Reegel 2. Vastutus a) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva või selle reederit, kaptenit või laevaperet vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad käesolevate reeglite täitmata jätmisest või tavapärase merepraktika kohaselt või juhtumi eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatusabinõude eiramisest. b) Käesolevaid reegleid tõlgendades ja täites tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõigile meresõidu- ja kokkupõrkeohtudele ning kõigile eriasjaoludele, sealhulgas kõnesolevate laevade eriomadustele, mille tõttu kõrvalekaldumine käesolevatest reeglitest võib olla vajalik vahetu ohu vältimiseks. Reegel 3. Üldmõisted
hiljem omada faktilist materjali, vaidlustades päästja tegevust, õigustamaks oma tegevust. Situatsiooni detailne ülestähendamine omab suurt tähendust vaidluste pidamiseks, muidu oled argumentidega hädas. Päästja kahjustas võib olla midagi asjatult, selle võib päästetasust maha arvata, vaidlustada päästetasu suuruse. Logiraamat - kui on faktiliste asjaoludega vastuolus, ta on lisatõend. Videosse võtmise korral on veel tõhusam abinõu. Kõiki neid asju hinnatakse hea merepraktika ja hea merepäästepraktika seisukohast. Kogenud ekspertidel peab olema materjali, mis tegelikult juhtus. Art 9 Rannikuriigi õigused Kooskõlas rv õ üldpõhimõtetega ei piira konv rannikuriigi õ rakendada abinõusid ranniku või seotud huvide kaitseks jne. 1969 a sõlmiti 2 konv, üks oli tsiviilvastutusest merereostuse korral naftaga, et polluter pays. 1971 sõlmiti fondi konventsioon- naftareostuse kõrvamise fondi konv.
Ankurseade Ankruseade tagab laeva paigalpüsimise sise- või välisreidil ja ka mujal, kus vesi on madal. Ankruseadmed on tavaliselt vööris, jäämurdjatel, puksiiridel (vedurlaevadel) ja erilaevadel võivad olla lisaks veel ka ahtris. Ankruseadme efektiivsuse määrab põhja haardejõud (veealuses pinnases) Haardejõud sõltub ankru kujust ja massist, ankruketi pikkusest ja massist ning haardepinnase olemusest. Haardejõu määramist käsitleb põhjalikult merepraktika kursus. Ankruseade koosneb (alates ankrust) · Ankur (ankruseekel lõpuseekel - lõpulüli tugevdatud lüli pöörel - tugevdatud lüli - ketilüli) · Ankrukett (ketilüli - tugevdatud lüli ühenduslüli (lahtivõetav, eraldab keti seekleid ) tugevdatud lüli ketilüli) · Klüüs (ankruklüüs, avaus läbi korpuse, läbi teki ja alla ketikasti) · Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil)
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2
annaabi.ee 
