Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima ?
  • Milles tema süü seisnes ?
 
Säutsu twitteris
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut.
Tume ajajärk u 1100 ­ 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele . Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta -Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud.
ARHAILINE PERIOOD u 800 ­ 500 eKr
VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga . Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset kunstistiili. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri ­ alfabeet (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfa, beeta). See kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Foiniikia tähestik koosnes teadupoolest 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid lugemisel ise juurde mõelda. Semiidi keeles oli see võimalik, sest täishäälikud ei määranud sõna tähendust vaid üksnes tema grammatilise vormi. Kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks aga mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniiklaste kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõnede puudu jäävte häälikute jaoks ka ise märgid välja. Nii tekkis esialgu mitu teineteisest pisut erinevat kohalikku tähestikuvarianti ja nende ühtlustumisel 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi ­ näiteks preestrite ­ eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus. Rahvastiku kasvades ei jäänud osal elanikkonnast muud üle, kui põllumaa ja elatise hankimiseks võõrsile siirduda. Üha uued väljarändajad kasvatasid kolonistide arvukust ning peagi said paljudest kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks ­ nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid , olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm ­ linnriik .
Polis : riik ja ühiskond
Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta , Korintos ja Ateena , Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus elanikest elas maal, olid linnad ühiskonna majanduslikud, poliitilised ja paljuski ka religioossed keskused ning seega tsivilisatsiooni üldilme kujundamisel määrava tähtsusega. Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis (polise esmane tähendus kreeka keeles on linn), mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Polised kujunesid ühtviisi nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Linn paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (kreeka keeles mägilinn) jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolil paiknesid mitmete jumalate templid, millest osa rajati ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi - ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud ­ käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond . Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud meessoost elanikud ­ kodanikud ­ osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi kaitsejõu. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu täiskasvanud meessoolisi põliselanikke. Naised, orjad ja võõramaalased polise juhtimisel ei osalenud ja jäid seega kodanike seast välja. Kuid mitmetes polistes ei kulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanike hulka. Kuna kodanikud pidid olema suutelised linnriiki kaitsma, siis nõuti mõnelgi pool kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust jalaväelase raskerelvastuse (kiivri, rinnakaitse, kilbi ja oda) hankimiseks. Mõnes polises kehtis kodakondsusele varanduslik tsensus ­ kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. Mitmetes linnriikides minetasid laostunud talupojad kodanikuõigused. Nagu eespool öeldud, olid ka käsitöölised mõnel pool kodanikuõigustest ilma jäetud. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli riigi kõrgeim võimuorgan ja selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks. Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris alati ka nõukogu, mis enamasti koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest. Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud , ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa , keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt relvastatud jalavägi. Lahingus rivistus see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. Nii moodustunud tüüpiline kreeka lahingurivi ­ faalanks ­ liikus vilepillide rütmilise heli saatel vaenlasele vastu. Sageli võitlesid faaalanksis külg külje kõrval nii suursugused ja rikkad kodanikud kui ka keskmise jõukusega talupojad, mis pidi vältimatult suurendama nende ühtekuuluvustunnet.
Ühiskonna struktuur: vaba lihtrahvas Enamus Kreeka elanikest teenis elatis põlluharimisega. Jõukamad talupojad suutsid oma majapidamisega iseseisvalt toime tulla. Nad said hakkama raske relvastuse hankimisega, moodustasid enamuse linnriigi sõjaväest. Nende kõrval oli paljudes linnriikides ka hulgaliselt vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid. Võttes halbadel aastatel rikastelt võlgu ja suutmata seda tasuda, olid nad mõnigi kord sunnitud oma maatüki võla katteks loovutama ja langesid seeläbi sõltuvate rentnike tasemele. Mitmel pool oli võlausaldajatel õigus võlgnikke võla katteks orjaks müüa. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka põlluharimisega otseselt mitte seotud linnaelanikkond. Samas ei moodustanud see ilmselt kunagi enamust ühegi linnriigi rahvastikust. Osa linnaelanikest olid talupojad, kelle maatükid paiknesid keskuse lähedal. Kuid vähemasti suuremates linnades olid enamuses siiski käsitöölised ­ enamasti väikeste töökodade omanikud , kes peamiselt enda ja oma pereliikmete tööga igapäevast elatist hankisid. Vaid harvadel juhtudel õnnestus neil töökoda laiendades jõukamasse seisusse tõusta. Käsitööliste üldiselt üsna madalast sotsiaalsest positsioonist annab tunnistust tõsiasi, et mõnedes linnriikides olid nad kodanikuõigustest ilma jäetud. Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha.
Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos ­ parim; kratos ­ võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide sulest. Kreeka tsivilisatsioon avaneb meile eeskätt aristokraatide pilgu läbi ning seega on ka nende igapäevane elu meile lihtkodanike omast märgatavalt paremini tuntud. Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid teineteist ka poliitilises elus. Olulisel määral hoidis sõpruskonda koos ka ühiste pidusöökide ­ sümpoosionide (symposion ­ kreeka keeles koosjooming) ­ pidamine sõpruskonna ühe või teise liikme majas . Tähtsaim ruum aristokraatlikus majas oli külalistetoa otstarvet täitev andron (meeste ruum). See paiknes väikese nelinurkse sise hoovi tänavapoolsel küljel. Külalised kogunesid andronis, kus heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Sümpoosion oli meeste koosviibimine, kus naised reeglina ei osalenud. Lavatsite ette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele aga laia suuga veinisegamisnõu ­ kraater . Sealt kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikaisse. Külalisi lõbustasid pillimängijad ja tantsijannad. Seejuures ei piirdunud koosviibijad sugugi ainult teiste poolt pakutud meelelahutstega. Sümpoosionidel kujundati tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid. Siin vaieldi moraalsete, religioossete ja filosoofiliste tõekspidamiste üle, kanti ette vastloodud luulet ja prooseteoseid. Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim ­ ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuse ja luksuses. Sellisene ellusuhtumine avaldub nii varases kangelaseepikas kui ka hilisemas kreeka luules. Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning lihtinimestelt võimaluse korral ka andamit saada.
Sisevastuolud ja türannia Varanduslik ebavõrdsus ja vaesemaid kodanikke alatasa ähvardav oht laostuda, mis omakorda võis kaasa tuua kodanike hulgast välja langemise, põhjustas vaeste rahulolematust . Samal ajal püüdsid aristokraadid üksega konkureerides üha suuremat võimu saavutada. Pea kõigis polistes kujunesid mitmed omavahel pingelistes või otse vaenulikes suhetes olevad aristokraatide grupid. Tulemuseks oli pidev sisepinged, mis aegajalt kasvasid üle otsesteks relvastatud kokkupõrgeteks. Nendes konfliktides põimusid vastuolud nii lihtrahva ja aristokraatide kui ka suursuguste kodanike endi vahel. Paljudes polistes suutis mõni suursugune juht suure osa kodanikest enda poole tõmmata ja nende abil ainuvõimu haarata. Sageli kasutati selleks ka võõrsilt palgatud sõdureid. Võimule tõusnud ainuvalitseja ­ türann, nagu kreeklased teda nimetasid ­ kehtestas riigis kindla korra ja püüdis sageli teatud määral parandada vaeste olukorda. Seetõttu olid mitmed türannid rahva seas austatud. Mitmed neist pidasid edukaid sõdu naabritega ja tõstsid seeläbi riigi võimsust. Samas aga tähendas türannia paratamatult teiste kodanike poliitiliste õiguste kärpimist ja sellega ei võinud ülejäänud pikemat aega leppida. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid, kellest paljud olid sunnitud minema pagendusse ja ootasid sobivat hetke ainuvõimu kukutamiseks ning oma seniste õiguste taastamiseks. See omakorda sundis türanne rakendama karme vahendeid oma vaenlaste paljastamiseks ja karistamiseks, mis muutis nende võimu vastumeelseks ka lihtrahvale. Seetõttu suutsid türannia võimul püsida tavaliselt vaid lühikest aega ­ enamasti kukutati nad peagi. Türannia kukutamisele järgnes sageli riigikorra reformimine , eesmärgiga kõrvaldada kõige suuremad vastolud ja vältida seeläbi türannia kordumist. Üritati ka senisest täpsemalt sõnastada riigielu reegleid ning üksikasjalikumalt sätestada kodanike õigusi ja kohustusi. Sel moel aitas türannia kaasa riigikorralduse arengule ja kindlustumisele.
Religioon, pidustused ja vaimuelu
Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus . Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Ühelt poolt oli palju kohaliku tähtsusega jumalusi, keda me tänapäeval teadagi ei tarvitse, ja kes võisid samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga . Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti , et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aegajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus . See jumalik pere jagunes kahte suurde põlvkonda: Zeus ja tema õed-vennad, ning Zeusi lapsed. Nende peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda kus iganes. Zeus. Taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitsejana. Oli oma kahe venna Hadese ja Poseidoniga maailma ära jaganud, nii et Zeus sai taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma, maapealne valdkond ning Olümpos aga jäid nende ühisvalduseks. Sellegipoolest oli Zeus tänu piksenoolte käsutamisele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Teda kujutati istumas Olümpose taevasel troonil. Zeusil oli lugematu arv lapsi nii jumalate kui ka inimlike kangelaste seas. Seetõttu kutsusid kreeklased teda sageli lihtsalt isaks. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli kärg. Kõik inimlikud seadused olid Zeusi kaitse all ja nendest üleastujat ootas tema karm karistus. Hera . Zeusi abikaasa ja õde, ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana . Mitmes kreeka paigas teati näidata kohta, kus Zeusi ja Hera abielu olevat aset leidnud. Müütides kujutati Herat sageli armukadedana, kiusamas Zeusi arvukaid lemmikuid ja lapsi, keda nad talle sünnitasid. Lemmikohvriloom oli lehm ja Herat ennast nimetati veisesilmseks. Poseidon. Zeusi vend. Merejumal , kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Lemmikloom oli hubune. Hades. Zeusi teine vend. Aallmaailma ja surnute valitseja Demeter . Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane ilmuski süsimustadest hobustest veetud kaarikul ootamatult allilmast ja röövis tütarlapse, kui see pahaaimamatult kevadisel aasal lilli korjas. Pikka aega otsis Demeter asjatult oma tütart ja kui sai tema saatusest teada, tõmbus süngelt ning solvunult jumalatest kõrvale, väikesesse Eleusise linna Ateena lähedal. Kusagil mujal sel aastal vili ei kasvanud, loodus närbus ja nii pidi Zeus oma õega lepitust otsima . Persephone toodi allilmast maa peale tagasi. Sellest ajast veedab ta osa aastast allilma valitsejannana Hadese riigis, teise osa aga ema seltsis maa peal. Ares . Julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal. Ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka. Hephaistos . Lonkur tulejumal; jumalate sepp . Ares ja Hephaistos olid ainsana Hera lapsed. Athena . Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Erinevalt Aresest hindasid kreeklased Athenat väga kõrgelt. Oli Zeusi tütar. Ema tal õieti polnudki ­ ta sündis täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast . Lemmiklind oli öökull. Apollon . Kuldjuukseline luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Tõe kuulutaja inimestele ja seega ka ennustuskunsti eestseisja. Üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. Artemis . Apolloni kaksikõde. Neitsilik vibukütt ja kogu elava looduse ning eriti metsloomade kaitsja. Hermes . Tiivuliste sandaalide ja tiivulise kübaraga teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ja hingede juht allmaailma. Samas ka loomakarjade sigivuse edendaja. Võis olla petliku loomuga ja olevat varastanud Apolloni veisekarjad. Aphrodite . Ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Oli tähtsamate kreeka jumalate seas kõige selgemalt võõramaist päritolu ­ tema juures on tuntavad ilmsed ühisjooned Mesopotaamia armastusjumalanna Istariga. Nagu Istari puhul, räägiti Aphroditegagi seoses jumalanna armastusest erinevate jumalate ja inimlike kangelaste vastu. Dionysos . Veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Ainus Kreeka jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas viibida Olümpose asemel maa peal, rännates ringi kummalistest kitsejalgsetest ja hobusesabalistest, sageli purjus ning ohjeldamatutest olevustest koosneva lõbusa kaaskonnaga.
Jumalate ja inimeste põlvnemine Kreeklased uskusid, et jumalad ei loonud maailma. Maailm oli olemas juba ammu enne Zeusi ja tema õdede-vendade sündi. Algul valitsesid seda Taevas ja Maa ja seejärel nende lapsed ­ varasema põlvkonna jumalad ehk titaanid . Zeus oma õdede-vendadega tõstis titaanide vastu mässu ja kukutas nad kümneaastase hirmsa võitluse järel võimult. Nii said jumalad maailma valitsejaks. Esimesed inimesed olid kas maast sündinud või jumalate poolt maamullast voolitud. Nad olid kaitsetud ja väetid ­ polnud ju neil ei kihvu, küüniseid, sarvi ega paksu karvkatet. Õnneks asus neid toetama kaval ja riukaline titaan Prometheus , kes oli otsustavas võitluses Zeusi poole hoidnud ja temaga seetõttu heades suhetes. Prometheus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #1 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #2 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #3 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #4 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #5 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #6 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #7 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #8 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #9 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #10 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #11 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #12 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #13 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #14 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #15 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #16 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #17 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #18 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #19 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #20 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #21 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #22 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #23 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #24 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #25 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #26 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #27 Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helina Rajasalu Õppematerjali autor

Lisainfo

Siit saab kõik, mis vaja kordamiseks KT'ks Kreeka teemal.
ajalugu , kreeka

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

28
pdf
Kreeka ja hellenism
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
15
doc
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
35
doc
11-klassi ajalooeksam
8
pdf
Vana-kreeka ja hellenism



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun