Vana-Kreeka (1)

1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodide kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis märksõna, nt. Kreeta -Mükeene ja Knossose loss)
2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta , Korintos, Ateena , Mileetos, Sürakuusa).
3. Kreeka polis , ülesehitus
Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.
Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad , välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis . Linna kaitsesid müürid.
Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud.
4. Sparta ja Ateena võrdlus.
Ateena
Sparta

• Ateena riik asus Atika maakonnas .
  
• Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud.
  
• Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia .
  
• Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused.
  
• Ateena mereliit – Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus.
  
• Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosolekule.
  
• Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed.
  
• Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosolekul.
  
• Rahvakoosolekul vastu võetud otsuseid täitsid liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosolekul. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek.
  
• Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud riigijuhti, vaid juhiti seda ise.
  
• Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja metoigid-võõramaalased, kes vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima .
  
• Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.
  

• Keskus Lakoonika maakonnas
  
• Spartiaadid - Sparta keskuse ja selle lähiümbruse elanikkond, valitsesid ülejäänuid.
  
• Perioigid -enamik Lakoonika elanikke, isiklikult vabad, kuid andami - ja sõjaväekohustuslikud.
  
• Heloodid -Messeenia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad.
  
• Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohustusi.
  
• Geruusia - muid juhtimisülesandeid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased).
  
• Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad.
  
• Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul.
  
• Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine .
  
• Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas heloodid moodustasid enamuse.
  
• Sõjameheomadusi arendav riiklik kasvatussüsteem oli eelkõige tingitud vajadusest kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida .
  
• Alates 7 eluaastast pandi poisid rühmiti kodust eemale elama, kus nad pidid ise hakkama saama ning pidevalt end treenima . Peale 10 aastat sõjamehena loeti 30-selt sind täieõiguslikuks kodanikuks ning soetada ka helootide poolt haritava maatüki ning abielluda .
  
• Riigid huvid ületasid üksikisiku omad.
  
• Hinnati vaprust ja distsipliini , argust tauniti.
  
• Riik püsis stabiilsena tänu karmile korrale. Nende faalanks oli võitmatu.
  
• VI saj eKr kujunes Peloponnesose liit, mis ühendas spartalaste juhtimise alla enamiku Lõuna-Kreeka linnriike.
  

5. Ateena demokraatia ja kaasaja demokraatia võrdlus
Otsedemokraatia- inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.
Ametnikud valiti liisuheitmise teel.
Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega.
Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek
Demokraatlikuks asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti liisuheitmisega.
Kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema on Ateena kodanikud.
Ateena demokraatia väga demokraatlik kuid seda juhtis aristokraatide grupp (Just mõjukas esinemine rahvakoosolekul ja täiuseni lihvitud kõnekunstioskused olid tollases avalikus elus peamisteks võitlusvahenditeks.)
Demokraatia oli kulukas .
Esindusdemokraatia - rahvas valib esindajad, kes riiki juhivad.
Ametnikud valitakse oskuste ja võimete järgi.
Kõrgeimaid riigiorganeid ei valita liisuheitmisega, vaid valimiste teel.
Riigi kodanikuks saab saada ka immigrant – eksami tegemise teel, eriliste teenete eest.
Demokraatia on kulukas.
6. Kreeka ühiskonna ja eluolu eripära.
Kreekas valitses patriarhaalne ühiskond – naistel kodanikuõigused puudusid ning ühiskonnaelust said nad vaid usupidustustel osa. Abielu sõlmiti järglaste saamise eesmärgil. Mees veetis suure osa ajast väljaspool kodu, nii oli abikaasade suhtlus väga pinnapealne (lihtrahva seas siiski rohkem). Aristokraatidest mehed pidasid üleval ka hetääre. Kuna meessugupool oli sealses ühiskonnas tunduvalt eelistatum, kasvatati ka poisslapsi suurema pühendumusega: neid koolitati jne, tütarlapsed said enamasti ainult koduse õpetuse. Kreeka ühiskond oli orjanduslik, neid pidasid üleval isegi talupojad ja käsitöölised. Raske füüsiline töö jäeti just neile, sest kodanike seas oli see häbiväärne.
7. Kreeka jumalad, teada tähtsamate nimed. Kuidas kujutati Kreeka jumalaid.
Kreekas eristas jumalad inimestest vaid vägi ja surematus . Nende arvu pole võimalik määrata, kuna paljud jumalad võisid ühte sulanduda ning on raske eristada Kreeka endi jumalad üle võetud võõrastest jumalatest. Loodusjõud olid täielikult jumalate käsutuses, samuti seisid nad väärtuste ja moraali eest. Neilt oodati suuremat viljakust igas valdkonnas. Nende võimuses oli edu ja hukatuse jagamine. Tuli austada ja kummardada jumalaid ning hoiduda ülekohtust kaaslaste vastu. Tähtsamad jumalad jagati Zeusi pere läbi kahte suure põlvkonda: Zues, tema õed-vennad ning Zeusi lapsed. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid: linnulendu, ohriloomade siseelundeid jne. Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud, kus jumalatelt nõu sai küsida. Kuulsaimaks oraakliks (ennustaja) oli Delfi. Tema juures käidi enne tähtsamaid ettevõtmisi ning kuulutusi usuti , kuid nende märkide tõlgendamine põhjustas sageli tuliseid vestlusi , sest mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni märkide tõlgendamisel. Mõningad jumalad:

• Zeus -taeva-, tormi- ja piksejumal, peajumal .
  
• Hera -Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna
  
• Poseidon - merejumal
  
• Hades-allilma ja surnute valitseja
  
• Demeter -musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja.
  
• Ares -sõjajumal
  
• Hephaistos - tulejumal , jumalate sepp
  
• Athena -sõja- ning tarkusejumalana, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja.
  
• Apollon-luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja.
  
• Artemis - jahijumalanna , metsloomade kaitsja
  
• Hermes -teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede allilma juhtija.
  
• Aphrodite ­-ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna.
  
• Dionysos -veini ja viinamarjakasvatuse jumal.
  

8. Teada tähtsamaid templeid, pühamuid. Ka Delfi oraakel Parnassosel. Suhtumine surmajärgsusse.
Tänini on üks paremini säilinud tempel Poseidoni tempel Lõuna-Itaalias. Tähtsaim oli kindlasti Zeusi pühamu Olümposel, kus asus ka Hera tempel. Võidujumalanna Nike tempel asus Ateenas. Kreeklaste meelest tuli kõik oma karistused saada maapealses elus, muidu kanduvad need järglastele. Surm oli ilmaelu lõpp. Surnute hinged rändasid allilma. Hellenismiperioodi lõpul tähtsustus ka uskumus , et inimene saab siinpoolses elus oma surmajärgsust mõjutada. Jumalate tahte välja selgitamiseks jälgisid oraaklid (ennustajad) kõikvõimalikke endeid. Kuulsaim neist oli Delfi oraakel, kes istus kolmjalgsel kaanetatud katlal ning lausus seal jumalatelt kuuldavat, mis värssideks vormiti. Tema ennustusse usuti täielikult, kuid alati oli mitmeid tõlgendusviise.
9. Kreeka maailmaimed: Zeusi kuju Olümpias, Rhodose koloss
10.OM, teatri teke, millest.
Tähtsaimaks spordivõistluseks said Olümpiamängud, mida esimest korda peeti 776.aastal eKr, Olümpias. Osalejateks olid eranditult meessoost hellenid, naistele oli isegi mängudel viibimine keelatud. 192 m pikkune staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõt. Olümpiamängudel on tähtis koht kreeklaste südames veel sellegi tõttu, et mängude jörgi arvestati aega. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks, kus peale sportimise tegeldi ohvritalitusega, võisteldi pillimängus, kanti ette luulet ning kõnemed pidasid kõnesid. Mängude ajal kehtis olümpiarahu. Mängudel saavutatud võit oli ülimalt oluline: otsemaid pälvisid sa kaaskodanike austuse, sulle püstitati mälestusmärke ning pühendati laule. Võit aitas ka riigielus läbi lüüa.
11. Filosoofia teke, tähtsamad esindajad. Kuulsamad teaduse esindajad.
Ka muistsed kreeklased seletasid nähtusi jumalate tahet esile tuues, kuid hiljem ei uskunud paljud õpetlased enam seda ning hakkasid leidma vastust algsele küsimusele: millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Esimesena kerkisid esile Mileetose koolkonna filosoofid , kellest esimeseks peetakse Thalest – algaine on vesi. Maailm tekkis tema meelest veest ning ka ujus sellel. Ta oskas ennustada päiksevarjutust, oli pädev geomeetrias, matemaatikas ning astronoomias. Samast koolkonnast kerkisid esile ka Anaximenes – algaineks on õhk/udu ning Anaximandros – võib olla olemas ka midagi sellist, mis on määramatu- APEIRON. Tänapäevaseima seletuse maailma ehitusele leidisid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli Demokriots – tühjuses langevad ja omavahel põrkuvad algosakesed- aatomid . Filosoofia alguses käsitles see vaid maailmakorraldust ja loodust, kuid hiljem oli see iseseisvatele teadusharudele. Matemaatika : Kreeklased võtsid eeskuju Idamaate teadusest, eriti Mesopotaamiast. Nad kirjutasid ning tõestasid praktiliste ülesannete õigsust teoreemide abil. Nii kujunes matemaatikast tõestatud väidete loogiline süsteem. Enim edendas seda Pythagoras, kes sõnastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin: Kreeka arstid olid laialdaselt tuntud, isegi Pärsias. Kuulsaimaks neist sai Hippokrates , keda peeti teadusliku käsiraamatu autoriks. Ta väitis, et haiguste põhjustajateks on loodusjõud, mitte jumalad. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne : arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjanduse algus: Kreeka minevikust teame palju tänu kangelaseepikale. Neist hakati aja jooksul kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos oli üks neist, ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest „Historia“, tänu millele teda ajaloo isaks kutsutakse. Ta on ka üles märkinud nii varasemat ajalugu kui ka nt Euroopa rahvaste kombeid.
Esimesed inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle arutlejad oli sofistid . Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti ning paljud neist lahkasid õigete polistele sobivate seaduste probleemi. „Õige“ ja „väära“ mõiste suhtelisuse alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju rikkaid, kuna nähti ohtu traditioonidele ja moraalile.
Üks ägedamaid sofistidele vastuvaidlejaid oli Sokrates , kes küll vestles aristokraatlike noormeestega samadel teemadel , mis sofistidki, kuid ei võtnud selle eest tasu. Ta arvas , et nad õpetavad voorust selle tõelist olemust teadmata. Ta arvas, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatud. Ta ei avaldanud kunagi oma mõtteid otse, vaid küsis oma õpilastelt kibutavaid küsimusi ning aitas siis oma mõtteteradega neile vastused leida. Õpetaja oli tema meelest vaid suunaja. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku käitumise ühtaegu nii võimalikuks kui paratamatuks. Ateenlaste umbusaldus tema vastu oli tingitud Sokratese demokaatia mittepooldamisest, mis viis tema õpilaste püüeteni demokraatiat kukutada. Selle eest mõisteti ta surma.
Sokratese mõtted pani segamini omadega dialoogvormis kirja tema kuulsaim õpetlane Platon . Ta avas Kreekas kooli: Akadeemia. Ta uskus igavesse ja muutumatusse hüvesse, mis põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel- meeleorganitega tajutavate nähtuste ja asjade olemuspõhjused. Kõigist ideedest tähtsaim oli hüve idee, mis kätkes endas kõige tõelise, hea ja voorusliku olemust. Selle mõistmine teeb võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk.
Mitmekülgseim antiikaja õpetlane oli Aristoteles , kes valdas loodustedusi, loogikat, füüsikat, ajalugu jne. Ta tegutses Ateenas kuhu rajas ka Lykeioni gümnaasiumi. Tema seisukohad on oma eelkäijate mõttearendused. Tema originaalsetel seisukohtadel oli väga suur mõju. Ta kirjutas õpetuse korrektsete järelduste tuletamisest ning vigaste vältimisest. Kõigele vaatamata pidas ta Platoni ideedeõpetust vääraks. Tema meelest võtab idee küll kokku aja olemuse, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele. Ideedel pole iseseisvat olemist. Talle oli loomupärane riiklik ühiselu, ta sõnastas inimese riiklikuks elusolendiks. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee ning seetõttu soovitas ta tugineda keskklassile. Hindas Soloniaegset riigikorda ( rikaste eesõigused piiratud, demokraatia veel välja kujunemata ).
12. Hellenismiperiood , millised muutused toimusid, uued keskused.
Muudatused:

Riigikorralduses: linnriigid kaotasid sõltumatuse, nad allusid suurriigi piiramatu võimuga monarhile. Idamaiste kommete levik. Valitseja oli jumala staatuses ning talupojad olid allutatud seisundis.

Sõjaväekorralduses: vabadest kodanikest sõjaväe üleminek palgalisele sõjaväele, millega kaasnes professionaalsuse ning ratsaväe osatähtsuse tõus. Sõjatehnika ning –laevade täiustumine ning sõjaelevantide kasutamine.

Kirjanduses: silmapaistvamaks žanriks sai luule, elegantses stiilis. Luule täitis meelelahutuslikku eesmärki.

Filosoofias: muutused ühiskonnas kajastusid ka mõttemaailmas. Peamised arutlusteemad olid: hingerahu, muredest ning hirmudest vabanemine .

Teaduses: teaduse ja filosoofia kasvamine eraldi harudeks , spetsialiseerumine .

Religioonis: Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid → usulahkude teke. Müsteeriumite osatähtsuse tõus. Religioonide segunemine .

Arhitektuuris: Korintose sammas, ilmalike hoonete domineerimine . Suurlinnade sünd: Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias.

Skulptuuris: inimese induvidaliseerimine, tunnete rõhutamine. Naise kujutamine, ka alasti.
Keskused olid:
Aleksandria: kultuurikeskus, kogu Kreeka õpetlaste koondumiskoht. Museioni ( muusade tempel, teaduskeskus ja raamatukogu) loomine.
Pergamon, Antiookia .
13. Mõisted:
Kraater – veinisegamisnõu
Akropol – kõrgemale kaljule rajatud kindlus
Türann – ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja
Heloot – orjastatud Sparta põliselanikud
Perioigid – isiklikult vabad mittekodanikud
Metoigid – Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara.
Strateegid – Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10.
Agoraa – koosoleku- ja turuplats
Andreion – meeste ruum
Himation –soe pealisriie
Tuunika – lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku
Sümpoosion – aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu
Gümnaasion – alasti olemise koht, spordiplats + riietus- ja puhkeruumid. Järk-järgult kujunesid neist vaimuhariudse keskused
Hetäär – kõrgemale seltskonnale haritud ja sotsiaalselt tunnustatud sõbratar, armuke .
Filosoofia – tarkusearmastus. Tõe, hüve ja ilu loomust käsitlevaid küsimusi uuriv haru.
Lakooniline kõne – lühike, tabav, napisõnaline kõne
Oraakel – pühamus, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida.
Theatron – vaatamise koht, teatriplats, vaatemängupaik
Sofistika – inimkesksust ja traditsioone vaidlustav filosoofia, õitses Ateenas.
14. Poliitikud :
Solon: Atika poeet , kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal . On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig”.
Perikles : Ateena riigimees, keda peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Teda peeti väga heaks demagoogiks, kes oskas rahvast end poolele kallutada. Seetõttu valiti ta 461–429 igal aastal esimeseks strateegiks ning tal õnnestus oma poliitilised vastased tavaliselt ostrakismiga pagendada. Perikles oli mitmete toonaste Vana-Kreeka suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Periklese ajal pidas Ateena maha mitu enamasti edukat sõda. Kuid Peloponnesose sõja algul laastas Ateenat tüüfuseepideemia, mille ohvriks langes ka Perikles.