Vana-Kreeka mood (umbes 600-30 eKr) Diana Stanevitš 9A klass Tartu Annelinna Gümnaasium NAISTE RIIETUS Kitoon Himation • Jättis varrukate mulje. • Mähiti ümber keha. • Linast või lambavillast. • Tumedam kui alusriietus. • Pikk ja valge. • Pidi olema põlvest alapoole. MEIK AKSESSUAARID • Kaelakett • Sõrmused • Kõrvarõngad • Käevõrud • Juuste jaoks aksessuaarid vääriskividest • Kullast pärg MEESTE RIIETUS • Kitoon • Himation • Hlamis JALANÕUD • Peamisteks jalanõuteks olid nahast
Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks Osalesid ainult hellenid Ohverdamine Trompetipuhujad ja teadete kuulutajad Olümpiarahu 776 eKr Olümpiavõitjate nimekiri Abielu ja perekond Naistel puudusid õigused Seaduslike järglaste hankimine Poliitilised sidemed
3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos, pilos, saccus, früügia Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.). linane, villane, siid sandaalid, kingad fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika
Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile rajatud kindlus. Agoraa-koosoleku- ja turuplats; linnasüda. Andreion-külalistetuba, kõige esinduslikum ruum. Kitoon-riideese(põlvini, õlgadelt kinni ja võõga kokkutõmmatud). Himation-paksem üleriie. Sümpoosion-(koosjooming) kodused pidusöögid meestele. Kraater-veinisegamsinõu. Gümnaasion-(alastioleku koht) spordiväljak koos riietumis- ja pesemisruumidega. Olümpiamängud-iga 4 aasta tagant Zeusi auks peetavad pidustused. Staadionijooks-lühim jooksudistants u. 192 m. Olümpiavõitjate nimekiri-5 saj. e.Kr. hakti koostama. Hetäär-(sõbratar,kaaslanna) meesabikaasade armukene. Paiderastia-(poistearmastus) homoseksuaalne suhe.
Perikles - Peetakse sageli Ateena edukaimaks Andreion - Meeste ruum juhiks. Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja Solon - Ateena seaduseandja ja üks riietusruumidega silmapaistvamaid varase perioodi poeete Kitoon - Põlvini ulatuv, vööga kokkutõmmatud ja Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, õlgadelt kinnitatud riidetükk leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse Himation - Paksem üleriie Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus Oidipus" arutati riigi asju Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Erastosthenes - Arvurtas välja maa ligikaudse ümbermõõdu Demokritos - Tema seletuse järgi koosnes
Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikandiga ehitud kehakate, mille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Pharos teenis ühtaegu nii dekoratiivset kui ka praktilist eesmärki Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Pealisrõivana kanti ka meeste himationi. See mähiti ümber keha ja vajadusel kaeti ka pea. Himation oli tavaliselt villane ja tumedam kui alusriietus, harilikult lambavalge RIIETUS MEHED Meeste rõivastusesemeteks olid eksomis, kitoon, himation ja hlamis. Algne rõivas eksomis oli nelinurkne villane kangas, mis kinnitati vasakul õlal paeltega või kanga enda nurkadega. Seda kanti vööga. Öösiti kasutati eksomist tekina Meeste kitoone oli mitmesuguseid. Esialgu oli õmmeldud külg, ülalt kinnitati kas ühe fibulaga - vasakult õlalt või kahega - mõlemalt õlalt
pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel Teine asendamatu rõivatükk oli Himaton, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad ülesse paremale õlale
338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud koht Agroo-turu ja koosoleku plats Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine Demeter-viljakusjumalnna.Zeusi õde. Ares-sõjajumal Hephaistos-sepakunstijumal Athena-sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon-valguse,-ennustus,-kaunite kunstide jumal Artemis-Apolloni õde, jahijumalanna Hermes-jumalte käskjalg, röövlite ja kaupmeeste jumal Aphrodite-ilu-ja armastusjumalanna Dionysos-veini-ja viljakusjumal, teatri jumal
KREEKA sageli vööga kokkutõmmatud Pg 16 ELUOLUD JA PEREKOND Himation- kasutati külmemal ilmal Linn ja maa võis panna ka paljale ihule 1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud. 2. Linnad - täitsid a) majanduslikku rolli Jalatsiteks olid peamiselt sandaalid. b) poliitilist rolli c) usu rolli 2. Toit:
Ostrakism Demokraatia vaststega võitlemiseks sisse seatud killuskohus e Ostrakism. Pikad müüridAteena müürid, mis ühendasid Ateenat tema sadama Pireusega. Akropol Linn mis paiknes kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Agoraa Kreeka koosoleku- ja turuplats. Andreion Külalistetuba, kreeka keeles meeste ruum Kreeka linnmajades. Kitoon Kreeklase riietus-napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riietus, mida kandsid nii mehed kui naised. Himation Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie- himation. Sümpoosion Kodune pidusöök, Kreeka keeles koos joomingud. Kraater Laia suuga veinisegamisnõu. Gümnaasion Spordiväljak ja sinnajuurde kuuluv riietumisruum, ,,alasti oleku koht" kreeka keeles. Hetäär Kreeka keeles kaaslanna, sõbratar Paiderastia Homoseksuaalne suhe. 6 Aastaarvud: 1500 eKr- 1200 eKr-
riideid või varjasid looriga nöo ja rinnad. Hetääridel seevastu oli riietumiskunst kõrgel tasemel. Kreekas kandis hetäär õhkõrna joonia kitooni, mida kattis kuldtikandiga kaunistatud sinine himation, seda servaval tavapärasel äärisel oli konksukujulistest lainetest ornament. Idamaise moe kohaselt langes himation üle hetääri parema õla seljale nind pandlaga vasakul küljel kokku tõmmatud. Hetääri
Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. millised olid jumalatega suhtlemise viisid, kirjelda Usupidustused (OM), müsteerium salajane jumalateenistus, austamine pühamutes nt Delfi oraakel. 6. mis jumalaga on tegu Artemis jahijumalanna, Poseidon merejumal, Aphrodite armastuse- ja viljakusejumalanna, Zeus peajumal ( taevajumal ), Hephaistos tulejumal
nõukogu (liisk, Bulee), 10 strateegi (väejuhti, hääletus), 6000 kohtunikku (liisu teel, Heliaia), mittekodanikud-välismaalised maksud. Raha saadi liitlastelt iga-aastaselt, sadamatollidest, rikastelt kodanikelt. Kreeka elu: Akropol-mäeküngas, kus linn. Agoraa-turuplats, Rahvas savimajades, Andreion- külalistetuba (meestele), organ sümpoosione. Toit: küüslaauk, kala, liha (peol), oliiviõli, mesi, kitse-lehmapiim, vein (kraater nõu). Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud. Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus)
Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge
korraldamisega. Heliaia-6000 liikmeline vandekohus, mi soli jagatud kümnks 500 liikmeliseks komisjoniks, ülejäänud olid varuks. Ostrakism-killukohtu, mis seati üles demokraatia vastastega võitlemiseks. Akropol-Kaljunukile rajatud kindlus. Agoraa-Koosoleku- ja turuplats. Andreion-Külalistoa otstarvet kandev ja maja kõige esinduslikum ruum. Kitoon-Põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riidetükk, mida kandsid nii mehed kui naised. Himation-Paksem üleriie, mis tõmmati selga külmema ilma puhul. Sümpoosion-Ühised kodused pidusöögid, mis aitasid sõpruskonda liita. Kraater-Laia suuga veinisegamisnõu, millest kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikatesse. Gümnaasion-spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis- ning riietusruum. (alastioleku koht, kuna sporditi alasti.) Hetäär-sõbratarid, kellega paljudel aristrokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted.
Rikkamad sõdisid ratsaväe, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie - himation. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha sõid kreeklased nähtavasti suhteliselt harva - peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Ohvrilooma toiduks kõlbmatud osad põletati jumalatele, liha aga söödi ise. Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi.
Kolmas seinamaal allkirjaruumis kujutab luulemaailma ,,Parnassi". Parnassi künkal seisavad üheksa muusat vioolat mängiva Apolloni ümber. Poeedid nii antiikajast, keskajast kui renessansist (Homeros, Sappho, Vergilius, Dante, Petrarca, Boccaccio jt) on Raffael paigutanud parnassi jalamile. Pime laulik Homeros seisab paljajalu, peas loorberipärg, ja kuulab suletud silmil taevalikke muusikahelisid. Homerose kollane kitoon, mille peal on sinine üleriie himation, jätab vabaks parema käe. Homerose käsi on pimedatele inimestele iseloomulikus asendis, kobavalt ettepoole sirutatud. Homerose kõrval, punases himationis, külgvaates, seisab karmi näoga Dante. Fresko "Galateia triumf" jutustab, kuidas mühakas hiiglane Polyphemos laulab armastuslaulu ilusale merenümfile Galateiale, kes sõidab üle lainete kaarikus, mida veavad kaks delfiini. Nümf naerab kükloobi rohmaka laulu üle, pöördub ja naeratab. Loor hõljub tema taga.
4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus. Gümnasion- spordiväljak koos riietus- ja pesemisruumidega. 5. Kreeklaste riietus ja toidulaud? Riietus: kitoon (napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud), himation (külmema ilma korral kitoonile peale pandav üleriie), pükse ei kanta ja jalas on sandaalid. Toit: puu-ja juurviljad, kala, maitseks: küüslauk, oliiviõli ja mesi. Joodi veega lahjendatud vein, kitse- ja lehmapiim (millest tehti ka juustu), väga harva söödi liha 6. Kreeklaste abielu ja perekond? Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Naised allusid alati oma abikaasale, isale või mõnele muule meessugulasele. Mees oli perepea
Kreeklaste riietust ja toidulauda. Üks või kaks üle keha poeg. Korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke heidetud riidetükki. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt v_aasiasse pärslaste vastu, vallutas Väike-Aasia, Süüria ja kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris ilmaga lisati peale veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. vallutamine nurjus. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja Pärast A. Suure surma: tema surma jagunes riik kolmeks: küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia.
orjad ja teised inimesed, kes neit sõltusid. Kogu kreeka kirjasõna pärineb neilt. Mõisted §16 · Akropol- kaljunukile rajatud kindlus · Agoraa- koosoleku- ja turuplats · Andreion- maja kõige esinduslikum ruum, külaliste otstarvet täitev ruum ( kreeka k. "meeste ruum") · Kitoon- napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kinni tõmmatud, mida kandsid nii mehed, kui naised. · Himation- üleriie külmadeks ilmadeks · Sümposioon- kodused pidusöögid (kreeka k. "koosjooming") · Gümnasioon- pesemis- ning riietusruum (kreeka k. "alastioleku koht") · Staadionijooks- jooksudistants veidi üle 192 m · Olümpiarahu- olümpial ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relvajõul takistada. · Hetäär- kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi · Pederastia- (kreeka k
järgi nimetatud märtsikuud. Lõplikult korraldati kalender ümber Caesari korraldusel 1. sajandi eKr keskpaiku, kui asendati kuukalender päikesekalendriga. See kalender kehtib tänapäevani ja on tuntud kui juuliuse kalender. Roomlaste rõivastus ning toit Kreeklaste ja roomlaste igapäeva riietus (vastavalt kitoon ja tuunika) oli lõikelt ja välimuselt sarnane: üle õlgade heidetud riidetükk, mis ulatus põlvini. Kreeklastel oli paksem üleriie himation, roomlastel sarnast polnud, kanti lihtsalt mitut tuunikat üksteise peal. Kreeklastel mingit pidulikumat riietust polnud, küll oli aga roomlastel tooga. See oli poolringikujuline rõiva tükk, mis pandi selga nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Tavalised ning natuke vaesemad roomlased kustutasid nälga leiva ja jahust valmistatud pudruga. Vahel oli menüüs ka puu- või juurvilju. Jõukamatel ning kõrgemaseisuslikel oli toiduks
6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks? V:Olümpiamängud said alguse 776.eKr. Neid peeti jumalate auks, eriti Zeusi. Need toimusid Kreekas/Ateenas/Olümpose mäel. Naisi sinna ei lubatud. 7.Iseloomusta kreeklaste riietust ja toidulauda. V:Ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga kaetud keha. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema ilmaga lisati peale sinna veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti lahjendatud veini. 8.Milline oli kreeklaste abielu ja pereelu? V:Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele
suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult, värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse- ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein. Sümpoosionid oid kodused pidusöögid. Külalised kogunesid sõpruskonna ühe või teise liikme majas andreionisse, kus heideti lavatsitele
6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika).
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat:
kreeka ühiskonnas ei olnud naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu peamine eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielunaiste kõrvale tekkis nn ,,kaaslannade" ehk ,,sõbrataride" grupp, kellega võisid meestel olla abieluvälised suhted. Neid naisi nimetati hetäärideks. Muistsete kreeklaste rõivastuse moodustasid lühike õlgadelt kinnitatud kitoon ja pealisrõivaks mõeldud himation. Toit oli lihtne: peamiselt kala. Peamine jook oli veega tublisti lahjendatud vein. Aristokraadid korraldasid sõpruskondi liitvaid ühiseid koduseid pidusööke ehk sümpoosionid. Külalised ei istunud pinkidel, vaid heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Kreeka jumalad moodustasid ühe suure perekonna, mille eesotsas seisis peajumal Zeus , kes oli ühtlasi ka peajumal. Tal oli arvukalt lapsi. Kõik jumalad olid antropomorfsed,
koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske. riietus • Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale. Toit • Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid peamiselt siiski veega tublisti lahjendatud veini
aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale. Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid peamiselt siiski veega tublisti lahjendatud veini. Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kreeka kirjanikud
1450. a eKr 1450 a eKr VANA KREEKA 700. a eKr Rõivastus: - väga lihtne - voldistikud - linane, villane, nahk, gobelääni kangad, mustrid periood Arhailine Mehed himationi kanti üle vasaku õla, eksomis, kitoon, hlamis Naised peplos, vöötatud kitoon, himation, aluspesu Ehted fibula, juuste kaunistusnõel, kaelaripatsed, käevõrrud, kõrvarõngad, amulettsõrmused Soengud 500. a eKr N: sõlme keeratud juuksed, pats, parukad, sinjoonid M: pikkad juuksed ja pikk habe, lühikesed juuksed Peakatted petasos, pilos, saccos, stephanie periood Klassikaline Jalatsid rihmadega sandaalid, rikkalike
tüki maad, mida harida u. 300 476 pKr Suurem osa sõjaväest Viitas Rooma riigi nõrgenemisele moodustasid välismaalastest ning tsivilisatsiooni allakäigule. palgasõdurid, peamiselt germaanlased Rooma eluolu riided: tuunika sama, mis kreeklaste kitoon tooga sama, mis kreeklaste himation vaeste tavaline eine koosnes leivast ja jahupudrust rikaste menüüs olid tavalised erinevad lihatoidud. Rikas sõi tavaliselt 3 korda päevas ning toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega, keskseks oli lihapraad. lad. ab ovo 'alates munast' st. algusest peale joogiks oli veega lahjendatud vein. Naiste puhul oli keisririigi ajal tavaks uhkete soengute tegemine. Levisid parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas.
tüki maad, mida harida u. 300 – 476 pKr Suurem osa sõjaväest Viitas Rooma riigi nõrgenemisele moodustasid välismaalastest ning tsivilisatsiooni allakäigule. palgasõdurid, peamiselt germaanlased Rooma eluolu riided: tuunika – sama, mis kreeklaste kitoon tooga – sama, mis kreeklaste himation vaeste tavaline eine koosnes leivast ja jahupudrust rikaste menüüs olid tavalised erinevad lihatoidud. Rikas sõi tavaliselt 3 korda päevas ning toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega, keskseks oli lihapraad. lad. ab ovo – ’alates munast’ st. algusest peale joogiks oli veega lahjendatud vein. Naiste puhul oli keisririigi ajal tavaks uhkete soengute tegemine. Levisid parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas.
Sõid peaaegu terve öö, kui said kõhu täis, oksendasid välja ja hakkasid uuesti sööma. · Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. 66 Mille poolest sarnanes? · Mõlemas ühiskonnas puudusid naisel poliitilised õigused · Vaesemate roomlaste toit oli suhteliselt sarnane: puuviljad, leib, kala, köögiviljad
Sõid peaaegu terve öö, kui said kõhu täis, oksendasid välja ja hakkasid uuesti sööma. · Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. 66 Mille poolest sarnanes? · Mõlemas ühiskonnas puudusid naisel poliitilised õigused · Vaesemate roomlaste toit oli suhteliselt sarnane: puuviljad, leib, kala, köögiviljad
Pergamon, Antiookia. 13. Mõisted: Kraater veinisegamisnõu Akropol kõrgemale kaljule rajatud kindlus Türann ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja Heloot orjastatud Sparta põliselanikud Perioigid isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10. Agoraa koosoleku- ja turuplats Andreion meeste ruum Himation soe pealisriie Tuunika lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Gümnaasion alasti olemise koht, spordiplats + riietus- ja puhkeruumid. Järk-järgult kujunesid neist vaimuhariudse keskused Hetäär kõrgemale seltskonnale haritud ja sotsiaalselt tunnustatud sõbratar, armuke. Filosoofia tarkusearmastus. Tõe, hüve ja ilu loomust käsitlevaid küsimusi uuriv haru.
pahkluuni. 5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast 14 avarama ja pehmema joonega, rüü rikkalikud voldid olid vöökohal vööga kokku tõmmatud. Materjaliks oli endise villase asemel enamasti pehme linane, mis varrukate moodustamiseks kinniatati õlgadel väikeste pannaldega. Teine Kreeka meeste asendamatu rõivatükk oli himation. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha nõnda, et kangaotsad langesid mõlemale käsivarrele. Ajapikku, koos senisest õhemate
pahkluuni. 5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast 14 avarama ja pehmema joonega, rüü rikkalikud voldid olid vöökohal vööga kokku tõmmatud. Materjaliks oli endise villase asemel enamasti pehme linane, mis varrukate moodustamiseks kinniatati õlgadel väikeste pannaldega. Teine Kreeka meeste asendamatu rõivatükk oli himation. Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha nõnda, et kangaotsad langesid mõlemale käsivarrele. Ajapikku, koos senisest õhemate
Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapöllud, oliivi- ja viinamarjadeistandused ning aristokraatide ühked maamajad. Äärealad ei olnud linnast kaugel, mistöttu olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Riietus ja toit Köige tavalisem kreeklaste riideese oli napilt pölvini ulatuv ölgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutömmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tömmati selle peale paksem üleriie himation, mida vöis ka paljal ihul kanda. Pükse kandsid ainult barbarid. Jalatsiteks olid sandaalid. Peamine toit oli puu- ja köögiviiljad, sealhulgas eriti küüslauk ja soolatud (vaesemad) ja toores kala. Liha ei söödud. Nii kastmena kui ka küpsetamiseks kasutati oliiviöli, kooke maitsestati meega, joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis
Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud, istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud. Kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena kasutati sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju; küüslauku ja kala. Liha söödi harva, peamiselt siis kui jumalatele ohvreid toodi. Küpsetamiseks kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamiseks joogiks oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Aristokraatial oli kõigis eluvaldkondades olulisim osa, sest rikastel oli aega ja raha pühenduda enda
Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum- meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon- napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation. Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid. Toiduks olid puu-köögiviljad, sh kala, küüslauk, kasut. oliiviõli, joodi kitse-lehmapiima, valmis. juustu, peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis-ühised kodused pidusöögid-sümpoosionid, seal viibisid ainult mehed, lõbustajad olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport-sportisid alasti; gümnaasion- pesemis- ja riietusruum spordiväljaku juures;täht. kujunesid olümpiamängud. Ainult hellenid
kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Jalas kanti sandaale. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju ning kala, piima ja juustu, peamine jook oli veega tublisti lah- jendatud vein. Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kirjanikud pärinesid nende hulgast). Aristokraadid tööd üldiselt ei teinud
kindla põhiplaani järgi. Majad olid tavaliselt ühe-kahekordsed põletamata tellistest, peaaegu alati siseõuega. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega. Riietus ja toit kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külma ilmaga tõmmati selle peale paksem üleriie himation. Pükse ei kantud, seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks rohkesti puu- ja köögivilju, sh eriti küüslauku ja kala. Liha söödi suhteliselt harva. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli tugevalt veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Nad etendasid ühiskonnas olulisimat rolli. Neil oli aega tegeleda mõtlemise ja enda arendamisega. Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim
vaba noormees tegeles homoseksuaalse prostitutsiooniga. Selle eest ähvardas kodanikuõigustest ilmajäämine. Kreeklaste rõivastus Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel moel väljaõmmeldud rõivaid. Rõivastus piirdus ühe või kahe üle heidetud riidega. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul lisati sellele paksem pealisriie himation. Viimast võis kanda ka palja ihu peal. Pükse kreeklased ei kandnud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena olid kasutusel peamiselt sandaalid. Ateena pidustused: Panathenaiad Nagu kõigis linnriikides, nii jätkus Ateenaski pidustusi aastaringselt. Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust
vaba noormees tegeles homoseksuaalse prostitutsiooniga. Selle eest ähvardas kodanikuõigustest ilmajäämine. Kreeklaste rõivastus Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel moel väljaõmmeldud rõivaid. Rõivastus piirdus ühe või kahe üle heidetud riidega. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul lisati sellele paksem pealisriie himation. Viimast võis kanda ka palja ihu peal. Pükse kreeklased ei kandnud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena olid kasutusel peamiselt sandaalid. Ateena pidustused: Panathenaiad Nagu kõigis linnriikides, nii jätkus Ateenaski pidustusi aastaringselt. Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust
6) Türann - oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud oma ainuvalitsuse, mis põhineb poliitilisel ülemvõimul. Vana-Kreeka eluolu ja perekond : Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud toogasid. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika)
annaabi.ee 
