Wilhelm Dilthey, Hermeneutika tekkimine Dilthey kirjutis käsitleb hermeneutikat kui kirjalike mälestiste tõlgitsemise oskusõpetust ja arutleb inimolemasolu suurte vormide – kunsti, eriti poeesia teadusliku tunnetamise võimaluste üle. Dilthey järgi on selleks vajalik loojate mõistmine, mida ta kirjeldab kui meeleliselt antud, tema sõnul inimese eluväljendustest lähtuvatele märkidele tuginevat teose autori ja tema mõtete ning tunnete mõistmist. Siit edasi liigub ta arutledes läbi meeltega tajutavate erinevate kunstiliikide ja eelkõige kujutava kunsti tõlgitsuste edasi kitsamale rajale ehk kirjalikult säilinu mõistmise ja tõlgitsemise juurde. Filoloogia lähtepunktiks on kirjas säilinud jäänukite kriitiline tõlgitsemine. Ehkki mööndes looja motiivide või tema kavatsuslikkuse võimalikku ekslikkust või meie kui praeguse tõlgendaja vigast arusaama neist motiividest või kavatsustest, on Dilthey ometi veendunud selles, et suure looja teos on...
antoloogias ,,Eesti rahwalaulud"; kirjutas rahvaluule kohta ka mitu püsiväärtusega uurimust. Eestindanud saksa, vene, soome, ungari jmt rahva luulet. (Veske, Mihkel, 2000) Võimeka keelteoskajana tõlkis Veske mõned laulud rootsi ja taani keelest, isegi üks iiri naljatlev rahvalaul on vabalt tõlgitud. Mihkel Veske on eesti rahvusliku liikumise ajajärgul tüüpiline haritlane, ühiskonnategelane ja kirjamees. Suuri raskusi ületades suutis ta omandada filoloogilise erihariduse ja temast kujunes meie esimene tähelepandav some-ugri keelte ning eesti murrete uurija, kes oma töös rakendas võrdlev-ajaloolist meetodit (Mälk, 1963, lk 176-178) Läbielatud raskused ja kestev ülepingutus murdsid enneaegselt Veske tervise ja ta suri südamerabandusse 16. mail 1890 Kaasanis. Tema põrm toodi kodumaale ja maeti Tartu ülikooli 4 kalmistule. 1899
retoorika eesmärgid on õpetama, liigutama, vaimustama (docere, movere, delectare). Kõnekunsti oma teostes kasutati paljusid Rooma kirjanikud. Nende hulgas on Caesar, Sallustius, Titus Livius, Tacitus. Rahvahulga mõjutamiseks peetud kõned on üldiselt jõulisemad ja afeteeritumad kui senati kitsale aristokraatsele ringile esitatud, milles pannakse rohkem rõhku kainetele argumentidele, ag aka keelepuhtusele. Oli ka 3 kõnestiili : atikism, kus hilgastati elegantsi ja filoloogilise õpetatusega ja sobis pigem haritud eliidi; asianism, mis oli emotsionaalne, kaunistatud, aga selge ja lihtne stiil; ja „Rhodose stiil“, kus kasutati rohkesõnalisus (copia verborum), samas liigset ülespuhutust vältides.
KÖNELES ZARATHUSTRA". Zarathustra ongi kirjutatud otsekui vastuseks Wagneri PARSIFALILE. Parsifal on tema jaoks liialt kristlik. Ja vastusena kirjutab ta oma "Zarathustra". 1883-84 sünnivad selle teose kolm osa. Iga osa on umbes kümmne päevaga valmis kirjutatud. Neljandat osa ta esmalt ei avalda. Ta planeerib veel teisigi osasi, kuid ei jôua iialgi nende kirjutamiseni. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. VAATED: I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi.
märtsil 1978 Lundis. 1.1 Õpingud J. Mägiste õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi 1913.-1915. ja Aleksandri gümnaasiumis 1915.-1918. aastatel ning lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi 1919.aasta kevadel. Pärast osalust Vabadussõjas alustas Julius Mägiste õpinguid oktoobris 1919 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilasena, kus ta õppis soomeugri ja antiikkeeli. Mägiste oli 23. märtsil 1920 Emakeele Seltsi Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtliku filoloogilise ühenduse ning seejärel 24.novembril 1920. aastal humanitaarse üliõpilasseltsi "Veljesto" üks asutajaid. Keeleteadlane lõpetas ülikooli 15. veebruaril 1923. aastal magistrina läänemeresoome keelte alal. Magistritöö "Rosoni (Eesti Ingeri) murde pääjooned" tegi Mägistet esimeseks ja Tiit Reino Viitso sõnul ka tähtsaimaks Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijaks (Tiit Reino Viitso 2000). Doktorikraadi sai Mägiste 1928
,,Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi" ,,Ma ei saa uskuda Jumalasse, kes soovib pidevalt olla jumaldatud." ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks" ,,Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib" ,,Sa suur täht, mis oleks su õnn, poleks sul neid, kellele särada?" ,,Tema, kes ta võitleb koletistega, peaks ette vaatama, et et temast endast ei saaks koletis." I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi.
sõnakasutuses eetilis-praktilist otsustusvõimet. Spetsiifilisema tähenduse omandas sõna “kriitik” umbkaudu 2 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 300. aasta paiku e. Kr., kui see kõrvuti sõnadega “grammatik” ja “filoloog”, hakkas tähistama asjatundjat filoloogilisel tegevusalal. Tolleaegne filoloogia tegeles peamiselt Homerose, Hesiodese ja teiste klassikaliste tekstide filoloogilise kriitika, s.t. pärandunud tekstide analüüsiga, mis pidi eristama ehtsa teksti hilisematest lisandustest ja moonutustest. Hiljem täienes niisugune puhtalt filoloogiline analüüs ka sisulise hinnangu andmisega tekstides kõne all olevale teemadele ning viimaste allegooriline tõlgendamisega. Otsustus selle üle, millal tuleks piirduda sõna-sõnalise mõistmisega ja millal pöörduda allegoorilise tõlgitsuse poole, kuulus just kriitiku pädevusse
1. Kõrvuta 19.saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud. Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted. 20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3
rõhutatakse teadust) kujundilisus kui tegelikkuse peegeldamise ja esteetilise üldistamise eripärane vorm. Seega on kirjanduse (ja laiemalt kunsti) keskne mõiste kujund. Vene nõukogude marksistlik kirjandusteadus tugines marksismi klassikute kultuuri- ja kirjandusarutlustele ning lisaks 19. sajandi vene revolutsioonilis-demokraatlike kriitikute (Belinski, Herzen, Dobroljubov) ja Maksim Gorki vaadetele. See lähenemisviis ühendas kirjanduse filoloogilise analüüsi ajaloolise sotsiaalpoliitilise analüüsiga. Mille poolest positivism ja nõukogude marksistlik kirjandusteadus erinevad ja sarnanevad? Oluline on mõlema jaoks see, et kunst peegeldab tegelikkust. Positivismi lähtekohaks on arusaam, et ühiskonnas ja looduses valitsevad samad seadused ning vaja on kanda loodusteaduslik mõtteviis üle kirjandusuurimisse. Marksismi järgi valitsevad ühiskonnas omad seadused, mille aluseks on majandussuhted
Tallinna Ülikool Eesti keele ja kultuuri instituut EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED Referaat Koostaja: Rühm Juhendaja: Tallinn, 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Emakeele Selts. Missioon ja tegevused", sest eesti keele huvilisena olin motiveeritud selle seltsi tegevustest rohkem teada saama. Referaadi eesmärgiks on tutvustada lühidalt Emakeele Seltsi ajalugu, eesmärke ja tegevust ning äratada selle kaudu suuremat huvi eesti keele tundmise ja hoidmise vastu nii iseendas kui ka kelleski teises, kes seda tööd lugema juhtub. Referaadist leiab põgusa ülevaate Emakeele Seltsi ajaloost ning nende tegevustest tänapäeval. Veidi lähemalt saab lugeda mõnest Emakeele Seltsi pool...
I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii
Aastal need nimetati kronoloogilisel eesmärgil vanemaks ja nooremaks "Eddaks". Vanemas Eddas oli 19 laulu. Edda kuulsam kangelane oloi Sigurd. Te mainiti ka "Niblunide laulus" mille loomis aeg jääb 13 saj algusesse. Need laulud koosnevad 39 peatükkist. Roolandi laul kõige kuulsam prantsuse eepilise kirjandus mälestis. Rändlaululikud esitasid seda sageli viiuli saatel. Noorema edda tekstis on viitet vanemale edale, ja tsitaate sellest mis võimaldavad tunneta hilisema filoloogilise ja varasema, maagilise, maneeri erinevust. Dante Alighieri (1265-1321 sündis Firenzes) Firenzes puhkes kodusõda, Dante juhtus olema kaotajate poolel ja pidi sünnilinnast lahkuma. Paguluse pühendus ta kirjutamisele, kirjutas silmapaistva monarhiast kus ta vaatles monharismi ja demokraatia vahekordi, ja jõudis platoniga sarnasele järeldusele, et demokraatia ei ole kõige parem valitsemisekord.
Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Tektsi tähendus sõltub sellest, kus seda teksti kasutatakse. Folkloristika eristab rahvaluule loomulikust esitluskontekstist. Muistend on teadmine millegist (eristatakse vestulse vormis, kommunikatsiooni zanr) Rahvaluule mõiste I aineloendi kaudu: - Jakob Hurt eesti keelne folkloristika saab alguse Hurda töödest
o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis; TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korralike professor; hiljem Kieli ülikoolis; Veendunud ajaloolis-geograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju, teooriaküsimus (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm. Rahvajuttude stabiilsuse küsimus huvitas rahvajuttude levimisel alles jääv kontekst. Jutu stabiilsuse tagab mitmelt erinevalt autorilt kuuldust olulisima meelde jätmine. Juttude lokaalsed redakstisoonid, normaalkuju (üldised seaduspärasused). Folkloristikazanrid Zanrianalüüs
• Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse ja pideva varieerumise vahel ehk seda, miks püsivad traditsioonilised jutusüžeed sellest hoolimata muutumatuna, et teatud sama lugu ei esitata kunagi sõna- sõnalt ühte moodi. Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et
• Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 22. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib (nt E.-H. Seljamaa artikli põhjal) tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? • 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Rahvajuttude enesekontrolli seadus • Sõnastas Walter Anderson 1923. aastal ilmunud monograafias “Kaiser und Abt” • • Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et o 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne)
detailidest ja jõutakse suurte teooriateni. Praktika tugineb varasematele teooriatele. Kvalitatiivne materjalist lähtuv. Universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest. Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad)
sajandj algul eKr võeti Kreeka kirjandusest üle retoorika stiil, mida hakati nimetama asianismiks. Seda iseloomustas korduste rohke kasutamine, keeruline lauseehitus ja viimistletud rütm, rikkalik sõnavara, samas ka ülespuhutus ja emotsionaalsus. 1. sajandi keskel pKr võrdles Cicero asianismi ja atikismi, mis oli samuti Kreekast laenatud, kuid asjalikum ja kuivem retooriline stiil. Uus kõnemeeste koolkond hakkas end nimetama atikististideks. Nad püüdsid silma paista filoloogilise õpetatusega ega orienteerunud enam suurte rahvamasside ees esinemisele, vaid haritud publikule. 128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja retoorikateoreetikuna. Cicero oli noorena asianist, kuid atikistide esilekerkimisel heitis neile ette "jõuetust", ent distanteeris end ka ise asianismist. Ta loob oma isikupärase stiili, mis väldib mõlemat äärmust. Tema kõnede ülesehitus on väga loogiline, samuti on keel selge.
lava, kuhu asetatakse kaasaegsed tegelased, eesmärk mõista läbi kauge aja paremini kaasaega. 2) keskaeg kui irooniline taaskülastus 3) keskaeg kui barbaarne aeg - vaba, ürgne ja tume, toores 4) romantismi keskaeg - muinasjutuline, ulmeline 5) philosophia perennis´e keskaeg - formaalne, dogmaatiline ja loogiline filosoofia, strukturalism 6) rahvuslike identiteetide keskaeg 7) dekadentluse keskaeg 8) filoloogilise rekonstruktsiooni keskaeg - annaalide koolkond jt 9) traditsiooni või okultistliku filosoofia keskeg 10) lõpu ootuse keskaeg. 14). … (KÜSIMUS: Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.) Uusasja filosoofiaks nimetatakse aega, kui hakati vastanduma keskaja skolastikale ja keskenduti peamiselt tõeotsingutele läbi ratsionaalse mõistuspärasuse või empiiriliste uurimismeetodite. Inimesekäsitluses humanism, subjektikesksus. Usuti eelkõige sellesse, et maailm on
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. Eco, Umberto 1998 Unistades keskajast Vikerkaar 45/ 135 144 Keskaega tagasipöördumise teema on muutumas juba kummituslikuks ideeks. Nõnda siis oleme Euroopas kui ka Ameerikas tunnistajaks taasärganud huvile keskaja vastu, mis kummalisel moel kõigub fantastilise uusmedievalismi ja korraliku filoloogilise uurimise 27 vahel. Olulisem on mõistagi selle nähtuse teine pool, ja jääb üle ainult imestada, miks ameeriklased (Ameerika sünniaasta 1776, neelab ahnelt Tõelist Minevikku) on enam või vähem sama vaimustuse kütkes mis eurooplased ja miks mõlemad neelavad ahnelt Georges Duby, Emmanuel Le Roy Ladurie ja Jaques Le Goffi rekonstruktsioone, nagu oleksid need mingi uus narratiivivorm
Liivimaa on nimelt see piirkond, kus keskaja ajaloo allikad on trükis avaldatud kõige suuremal määral, kuigi suur osa seeriate publitseerimine on pooleli jäänud. Neid finantseerisid rüütelkonnad, selle finantseerimine katkes Eesti ja Läti Vabariigi loomisega. Liivimaal ajalooallikatest suur osa publitseeritud, sest allikaid oli ka vähem kui Süda-Euroopas. Suur osa publikatsioon on väga vaned, nii näiteks 13. sajandi köide ei ole kõlblik filoloogilise uurimustöö jaoks, sest dokumendid esitatud standardiseeritud ladina keeles. Paljud asjad on hiljem uuest avaldatud, täpsemini ja paremini. 13. sajandi osas võib öelda, kõik mis vähegi arvesse tuleb, on ilmunud, 14. sajandil juba vähe, 16. sajand on allikapublikatsioonidega kaetud ebaühlaselt. 20.02.12 Eesti varastes kirjalikes allikates. Varane - aeg, mida keskajaga ei seota, käitletakse üksnes ainult arheoloogiliste allikate abil ja mis pole alati ühemõtteliselt Eestiga seostatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
