VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

ANTIIKAEG :
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID:
PERIOODI NIMETUS
AEG
ISELOOMULIKUD TUNNUSED
Kreeta -Mükeene kultuur
2000 – 1100 eKr
Kreeta e Minoiline kultuur
2000 – 1400 eKr

Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel.
Rahumeelne lossidekultuur.

Mükeene kultuur
1600 – 1100 eKr

Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse mere saartel.
Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar.
Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel.

Tume e Homerose ajajärk
1100 – 800 eKr

Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside purustamine ja ühiskonna langemine tsivilisatsioonieelsele tasemele.
Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele võtmine.

Arhailine periood
800 – 500 eKr

Tsivilisatsiooni taasteke Kreekas.
Kreeklaste kolonisatsioon ja kultuurikontaktide tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega.
Orjandusliku korralduse väljakujunemine.
Polisliku korralduse teke.
Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng.

Klassikaline periood
500 – 338 eKr

Kreeka-Pärsia sõjad (500 – 449 eKr) panid aluse Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale.
Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta .
Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr.
Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr.
Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.

Hellenistlik periood
338 – 30 eKr

Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu (334 – 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine.
Hellenistliku kultuuri kujunemine.
Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr).
Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr.
30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule.

VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE:

Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas:
Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid:

Aristokraadid (kr k aristos – parim; kratos – võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega.

Lihtrahvas (kr k demos – rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed.

Orjad - vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased.
Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus:

Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst.
Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed.
Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule.

Linnriigid Vana-Kreekas:
Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus - akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats - agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned.

Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud:
Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes:

Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda ise selleks vajalik relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse, aga maksukoormus polnud Kreeka linnriikides ülejõu käiv kohustus.

Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad.

Kreeka poliste valitsemisviisid :
Poliste erinevate ühiskonnakihtide omavahelised vastuolud põhjustasid tihti ägedaid sisevõitlusi, mis mõnikord kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Lihtrahva ja aristokraatide vastandlikud huvid (kartus vaesuda või soov suurendada oma ülemvõimu) või poliitiline võitlus erinevate aristokraatlike sõpruskondade vahel, tõi enesega kaasa erinevaid valitsemisviise:

Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid.

Oligarhiline valitsemisviis- võim oli koondunud osade aristokraatlike suguvõsade kätte.

Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes.

Demokraatlik valitsemisviis (kr k demos – rahvas + kratos – võim)- võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused.

Sparta ja Ateena riigikordade erinevused:
Kreeka poliste hulgas oli neid, kus valitsemisviis jäi sajanditeks peaaegu muutumatuks (Sparta) ning neid linnriike, kus erinevad

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maiu76 Õppematerjali autor

Kreeta-Mükeene Vana-Kreeka ajalugu Mükeene kultuur Arhailine periood Hellenistlik periood Lihtrahvas akropol Mittekodanikud Kodanikud

Sarnased õppematerjalid

docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

· Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega.

Kunstiajalugu

rtf

Vana-Kreeka

VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lin

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk)

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka (konspekt)

c. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. · Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja · "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. d. Pime laulik Homeros: · "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. · Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid kreeklaste nimetus · Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus

Ajalugu

rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ

Ajalugu

pptx

Üldajalugu - Vana-Kreeka

Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2"

Ajalugu

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt

Ajalugu

doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujune

Ajalugu

Rohkem sarnaseid