Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...
Trooja sõja usutavus ja kokkulangevus teosega. Kes teab mis tegelikult juhtus Trooja sõjas ? Vist keegi. Äkki olid mingid paberid kus kirjeldati kuidas Trooja sõda algas,mille pärast jne. aga meie saime teada trooja sõjast eeposest `Iilias` . kus kirjeldati trooja sõja algust , kus üks solvunud jumalanna tekitas suure probleemi. Ma ei usu,et nii see oligi. Ma ei usu,et jumalad olid nagu inimesed,et nad käisid kahel jalal. jumalad , minu arust, on ühed suured täpikesed atmosfääris suure võimuga kuid mitte inimese olekus. Eeposes öeldi,et Aphrodite lubas Parisile kõige ilusamat naist maailmas, aga kust Aphrodite võis teada ,et Helena on kõige ilusam naine maailmas ja ,et ta elab trooja kuningriigis
Kreeka- Mükeene periood u 2000- 1100 a eKr pronksiaeg Linnad. Minoiline tsivilisatsioon, mille keskuseks Knossos. 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas, keskuseks Mükeene(kuulsaim kindlustatud loss). 1200 a paljud kreeka kimdlustatud lossid purustati. Kuningas Minos.Lineaarkiri. Austati jumalannasid. Kultusloomaks härg.. "Iilias" ja "Odüsseia" autor Homeros? TUME AJAJÄRK (Homerose ajajärk) u 1100 800 eKr Kreeta Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes ja rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond kreekaste pidev asuala ja Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis
Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni. ... kujutav kunst oli üldjoontes sarnane Kreeta kunstiga, aga rangem ja agresiivsem. ... tarbekunst oli kõrgel tasemel: kullasepatöö ja keraamika. Relvad olid kaetud kauni ornamentikaga. Kuldplekist maskid
tema keha ja lohistas verest laipa kaksteist päeva kaariku taga üle Patrokloise haua. 7.Miks on oluline,et Achilleus peab Trooja sõjast osa võtma? V:Juba enne sündi ennustati,et Achilleus on vägevaim, kui tema isa.Trooja võimsate müüride ees laagris,vajasid kreeklased Achilleuse jõudu,kes kes haisutas raevukalt armeed,mis koosnes mürmitonidest.Achillus oli ka surematu peaegu, teda sai haavata ainult kannast. 8.Millise sündmusega hakkab eepos ,,Iilias"? V: Eepos"Ilias" algab Achilleuse ja Aagamemnoni tüli ning Achilleuse viha kirjeldamisega. 9.Kirjelda lühidalt eepose"Ilias" sisu. ,,Ilias" on kangelaslugu,sõja ja võitluse eepos,täis herolist pinget nig raaglist paatost .Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks" Ilias sisaldab üle 15000 värsi. ,,Ilias" e.Kr 1960) on Iliose e Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII.sajandi keskpaiku eKr ja sisaldab üle 15600 värsi.Eepose aineseks on Trooja Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid,
alla. Caesar-alistas Rooma võimule Gallia(tänapäeva Prantsusmaa). Peale Pompeiuse ja Crasuse surma sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Octavius(Augustus)- Hõivas 30ekr Egiptuse,liitis selle Rooma riigiga ja ühendas sellega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. Traianus-Vallutas Daakia(tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia.Tema ajal sõlmiti Rooma rahu.Viis Rooma valitsemise tippu. Nero- Põletas Rooma linna ja luges selle valgel Homerose eepost "Iilias". Rooma õigus- olid võrdsed seadused,inimesi ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista;hakati koguulatuslikku õigusalast materjali süstematiseerima ja ühtlustama; kõik said kodaniku staatuse; kujunes selge juriidiline terminoloogia, millega pandi alus õigusteadusele Keisririigi languse põhjused:3.saj sattus Rooma riik sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia, sõdurkeisrite aeg.Rooma sõjavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist, kehtestati
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul))
väljakule ja rahvas seisis lava ääres püsti. Keskajal toimusid etendused kirikutes ja väljakutel. Esimesed teatrihooned (tänapäevases mõistes, et on olemas lava, dekoratsioonilaod, publikusaal jm) ehitati 16.sajandil Itaalias Vicenzas. Kirjandus keskajal. Antiikkirjandus Põhineb antiikmüütidel. Need kujunesid välja I- II aastat enne meie aega. See on alus euroopa kirjandusele. Homeros ,,Iilias". Achilleuse vihastas kuna tema üks lemmikorjataridest oli ära võetud. Trooja hobune ja võitlus Trooja linna vastu. ,,Odüsseia" oli teekond, vaevades vapper. ,,Kuningas Oidipus" Keskaeg Kirik, religioon, Maine elu on ettevalmistus taevasse minekuks, vaimulik kloostri/kirjandus. Piibli uurimine, ladina kirjandus. Kangelaslaulud e. Eeposed. 12 saj Prantsuse Rolandi laul 13 saj Skandinaavia Vanem Edda 13 saj Saksamaa Nibelungide laul
Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis- ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi. Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost "Iilias" ja "Odüsseia".Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon. Arenes ka koorilüürika, mis sisaldas endas luulet, liikumist ja zeste
sai võimu (kroonis ennast eluagseks diktaatoriks). Aitas kaasa lihtrahva elu arendamisele. Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil? Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine. Kaubandusvõrgud arendasid majandust, mis arendas omakorda linlaste eneseteadlikust. Kirjelda 3 märksõnaga viikingite kultuuripärandit Ruunikiri ja -kivid, saagad 2 pool 1. Miks on Kreeka kultuur Euroopa kultuurihäll? Mütoloogia ja religioon (eeposed “Iilias” ja “Odüsseia”, Olümpos, templid, ohverdused, dionüüsiad ehk usupidamised. Filosoofia (humanism, tänapäevane filosoofia jne) Teater (draama, tragöödia, komöödia) Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne) Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub meditsiini arengul ja matemaatikavalemite juurde tulemisel) Poliitika (aristokraatia, demokraatia)
* Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. * Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma.
Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, kes on kahe eepose autor ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Herodotos- tegi algust ajaloo uurimisega, teda nimetatakse ,,ajaloo isaks", kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia" Sokrates- Ateena filosoof, kes vestles noortega moraaliküsimustes ning ei võtnud selle eest raha. Voorus ja hüve on püsivad tema arvates Aristoteles- Platoni õpilane ja antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Ta asutas gümnaasiumi, süstematiseeris teadmised ja kujundeias seisukohad loogika valdkonnas
Lääne psüh Üritatakse luua võimalikult täpset teaduste süsteemi. Hing on keha omadus Teadmised psüh kohta umbisikulised Ps. ajalugu hästi dokumenteeritud Ida: Orienteerutakse muutustele. Hingel pole kindlaid omadusi, see muutub. Teadused Psüh kohta isiklikud saadud läbi isiklike kogemuste. Psüh ajalugu pole eriti dokumenteeritud, sest kogemused on väga isiklikud Lääne Psüh seostatakse Kreeka kultuuriga ("Iilias", Homeros) 4 saj. e. Kr tuleb Kreeka luules esile huvi oma sisemaailma vastu. Natuurfilosoofid üritasid seletada hinge. Platon elas 400 350 e. Kr Esitas küsimusi, mis on praegu uurimisobjektiks( Kust on pärit meie teadmised? Kuidas inimene maailma tunnetab?). Platon väitis, et on olemas igavene ideede maailm. Ta arvas, et paljud asjad on kaasa sündinud. Inimese taju selle tähtsaim objekt on teine inimene
kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja sõjast jutustavast eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle raames. "Iiliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub tandrile tagasi alles siis kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus lahingus langeb. Kättemaksu
kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja sõjast jutustavast eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle raames. "Iiliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub tandrile tagasi alles siis kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus lahingus langeb. Kättemaksu
rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri. Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros kirjutas siis oma surematud eeposed ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" millest kirjeldatakse Trooja linna hävitamist ja Itaka kuninga Odysseuse eksirännakuid. Samal ajastul kujunes ka välja Kreeka usund, mille hiljem võttis üle suur ja uhke Rooma impeerium, mis kujundas selle oma keele ja põhimõtede järgi. Kreeka-Mükeene kultuur on paljuski Klassikalise kreeka kultuuri ja tänapäeva elu aluse panija, kuid me kippume seda alati unustama. Article I. Maa ja selle rahvastik Section I.1 Kreeka loodus
| .,,, .
KONTROLLTOO nr. 5 27. november2003
}'IACNETISM, V6MiUT'IISED, LAINED
1. Prooton laenguga 1.6. l0-rsC lerdab hornogeense*se magnetv:ilja indultsiooniga 0.037
idi lsega 120 ktr/s. Leidkc prootonilc ruirjuv i6ud. kui tn liigub risti magnetviljJga.
l2. Honoge.cnscs maglcrr-iilias irduktsiooflig:r d - o.gl f O.Zi _ O.2E asuuasjuhtrues
on
vool tugevrsega 5A- Lcirlke, millirr..l
| .,,, .
KONTROLLTOO nr. 5 27. november2003
}'IACNETISM, V6MiUT'IISED, LAINED
1. Prooton laenguga 1.6. l0-rsC lerdab hornogeense*se magnetv:ilja indultsiooniga 0.037
idi lsega 120 ktr/s. Leidkc prootonilc ruirjuv i6ud. kui tn liigub risti magnetviljJga.
l2. Honoge.cnscs maglcrr-iilias irduktsiooflig:r d - o.gl f O.Zi _ O.2E asuuasjuhtrues
on
vool tugevrsega 5A- Lcirlke, millirr..l
valitsejatena Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või ohvriloom, kellega tehti rituaale (näiteks härjavõitlus) Võimalik, et tegemist on matriarhaalse tsivilisatsiooniga Kreeka religiooni periood Kreekas puudus pühakiri ja preesterkonna tekstid ning seega teadmine usundist tuleb järgnevate poeetide loomingust: Homerose ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Hosiodose ,,Theogonia" Kirjutasid ~700 a eKr; nende eepika määras Kreeklaste usku Tegemist on panhelleenliku luulega. Luules võib fantaseerida, naeruvääristada jumalaid jms seega ei pruugi olla 100% tõesed. Ka teatris naeruvääristati jumalaid, tihtipeale olid etendused ropus. Konkreetsetes kultuskohtades võisid austamiskombed erineda: Jumalaid pidi õigesti austama ohvreid tooma Jumalad karistasid inimesi väära käitumise korral
Ida mõjud on väga tugevad, k.a religoonile. Kõrvalkiht- arenenud idatsivilisatsioonid, mis annavad oma impulsse (panust). Ühesõnaga kujunenud suure sümbioosina. Ürg-Kreeka religiooni pole võimalik tuvastada. Allikad Kompaktset allikat ei ole, pole olemas ühte Kreeka religioonile keskendunud allikat. Mütoloogia osas on üsna rikkalik, aga mitte rituaalide suhtes Homeros-kangelaseepika tegija, looja. Omistati paljusid eepilisi poeeme, millest paljud pole säilinud k.a Iilias ja Odysseia. + mitukümmend hümni jumalatele, tuntud kui Homerose hümnid. Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi.
saatel. Oli kangelaseepika, ülistati mineviku kangelasi. Lüürika oli pühendunud aristokraatlike autorite seisukohtade väljatoomiseks. Silmapaistev oli Solon- ta avaldas oma seisukohti värsivormis. Laulu ja laulikute võistlused olid tüüpilised. Kangelaseepika ja õpetuseepika. Homeros ja Hesiodos. Kykliline eepos oli Trooja eepos, sinna võib lugeda 8 eepost. See võttis kogu Trooja sõja sündmustiku kokku. Sinna kuulusid ka Iilias ja Odysseia, mis on ainsana tervikuna jõudnud. (Siin ta räägib seda lugu) Homerose elulugu on teada. Ta sündis Smyrna linnas. Isa ei olnud teada, äkki oli jumal, ema oli. Tema algne nimi oli Melesigenes (laulust sündinud). Homeros tähendas pantvangi. Ei teata, miks ta sellise nime endale sai. Põhilise elu veetis ta vana mehena Kiose saarel. Seal oli hiljem ka homeriidid, laulikute tsumft, kes pidasid end Homerose järglasteks. Homeros laulis võistu Hesiodosega. Võitis ka kuldse karika
ja Antiookia. Kultuuriliselt edenes aga eriti vana linn Pergamon; Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt; paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas Idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujuneski omapärane kultuuride segu – hellenistlik kultuur. Homerose eeposed-Trooja sõjast jutustavad muistsed lood „Iilias“ ja „Odüsseia“, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Hominiidid – vt. mõistet „inimlased” Indoeurooplased - indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased ja leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste
annaabi.ee 
