Leiutised Gerli Liloson Mariann Toompark Greth-Ann Loog 11B Pedagoog Tuleneb Vana-Kreekast, kus pedagoog oli usaldusväärne ja kogenud ori, kelle usaldati laste saatmine kooli ja tagasi koju Tuleneb kr. k. sõnast paidagogos ja tähendab `'lapse saatja'' Klaas Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale Vanimad kirjalikud allikad klassi kasutamisest pärinevad Mesopotaamiast 14-12. saj. eKr Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina Vana-Rooma ajal muutus ta tavalisemaks 1. saj. eKr arendati klaasipuhumise tehnikat Kruvi (veepump) Esimeseks kruvipumbaks võib pidada Archimedese kruvi, mida kasutati juba 600 a. eKr
Sümpoosion-(koosjooming) kodused pidusöögid meestele. Kraater-veinisegamsinõu. Gümnaasion-(alastioleku koht) spordiväljak koos riietumis- ja pesemisruumidega. Olümpiamängud-iga 4 aasta tagant Zeusi auks peetavad pidustused. Staadionijooks-lühim jooksudistants u. 192 m. Olümpiavõitjate nimekiri-5 saj. e.Kr. hakti koostama. Hetäär-(sõbratar,kaaslanna) meesabikaasade armukene. Paiderastia-(poistearmastus) homoseksuaalne suhe. Lesbiline armastus- naiste omavaheline (seksuaal)suhe. Paidagogos-lastejuhtija. Sofist- õpetlane. Rapsoodid-rändlaulikud.
Tänavad olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellisest, enamasti ühe-või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega. * KODANIKE KASVATUS JA HARIDUS: Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi (kreeka k. paidagogos - lapse/poisi juhendaja) käe all. Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul.
õppemaksuga · Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine · Peredesse, kus oli kooliealisi poisse palgati paidagogos e. lapsesaatja Muusade kool · LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist · MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma · VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist. Gümnasion (gymnos kr. k. alasti) · Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia. · Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt.
filosoofia ja teater Kiri: Alfabeet - 24 märgiline kreeka tähestik, mis on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal (üle võetud u. 800a.ekr). Kreeka tähestiku võtsid hiljem mugandustega üle Itaalia elanikud. Sellest sai ladina tähestik. Veel loodi kreeka tähestiku alusel ka slaavi tähestik. Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik. Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija"). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis- ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi. Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks
(kraater), armuke (hetaira), alasti noormees (kuros), riietatud neiu (kore), poistermastus (paiderastia), tüdrukutearmastaja (prostitutsioon), linn (polis), ainuvalitseja (türann), pikkades viirgudes sõjavägi (faalanks), Sparta kodanik (spartiaat), Sparta maaori (heloot), Sparta vaemate nõukogu (geruusia), rahvavõim demokratia), väejuht (strateeg) , Ateenas elavad võõramaalased (metoig), eesvärav (proüleed), Ateena neitsitempel (Pantheon), lapsejuhendaja (paidagogos), ennustus (oraculum), vanema põlvkonna jumal (titan) alasti oleku koht (gymnasion), spordiharjutused (gümnastika), luule (lüürika), puhkpill (flööt), üle- Ateenalised pidustused (panateinaia), tegevus (drama), kurb tegevus (tragöödia), lõbus tegevus (komöödia), vaatamise koht (theatron), rikas koorijuht (choregos), tantsuplats (orkestral), telk (skenee), seadeldis (mechane), tarkusearmastus (phileosophia), jagamatu
o Haridus-tulevastele kodanikele, tüdrukute harimine kodus, hariduse algus u 7- aastaselt relvakäsitlemise oskus, muusika, tants, kõnekunst, majapidamisoskused, koolid eesmärk: kalokagaatia e keha ja vaimu tasakaal -> võrdselt tähtsad intellektuaalne, muusikaline ja füüsiline kasvatus 5. sajandi lõpuks haridusasutusteks kujunesid gymnasion'id, kodune kasvatus pedagoogi (paidagogos) juhendamisel, hiljem hariduse täiendamine sofistide juures, Sparta kasvatus · Religioon o Allikad-arheoloogiline leiumaterjal, Homerose eeposed, Hesiodose poeemid 7. saj. eKr "Tööd ja päevad": moraali alus, "Theogonia": jumalate ja maailma põlvnemine, klassikalise ajastu näitekirjanike looming, kreeka ja rooma filosoofide (Platon, Aristoteles) ja ajaloolaste (Herodotos, Thukydides), teiste antiikkirjanike tööd
Kodanike kasvatus ja haridus Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega poiste, kasvatamise eest. Tüdrukute kui mittekodanike kasvatamine oli seevastu iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Üksnes Spartas tegelesid ka tüdrukud korraliselt kehaliste harjutustega. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Rikkamates majades toimus see kodus pedagoogi (paidagogos kreeka keeles lapse/poisi juhendaja) käe all. Vaesemad kodanikud aga saatsid oma pojad kooli, kus õpiti lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ning katkeid tähtsamatest kreeka luuleteosteist. Kirjutamiseks kasutati vahatatud puutahvleid. Poeesia puhul pöörati erilist rõhku Homerose eepostele, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas
Kodanike kasvatus ja haridus Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega poiste, kasvatamise eest. Tüdrukute kui mittekodanike kasvatamine oli seevastu iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Üksnes Spartas tegelesid ka tüdrukud korraliselt kehaliste harjutustega. Ateenas tehti poiste harimisega algust seitsmendast eluaastast alates. Rikkamates majades toimus see kodus pedagoogi (paidagogos kreeka keeles lapse/poisi juhendaja) käe all. Vaesemad kodanikud aga saatsid oma pojad kooli, kus õpiti lugemist, kirjutamise ja muusika algeid ning katkeid tähtsamatest kreeka luuleteosteist. Kirjutamiseks kasutati vahatatud puutahvleid. Poeesia puhul pöörati erilist rõhku Homerose eepostele, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas
annaabi.ee 
