Isiklik arvamus, selle põhjendatus 4 p 0 Puudub teemakohane seisukoht. 1 Esitatakse käibetõdesid. 2 Esitatakse oma arvamus. 3 Oma arvamust kinnitatakse näidetega. 4 Oma arvamust põhjendatakse näidetega ning eksaminand oskab oma seisukohtade esitamisel kasutada poolt- ja vastuargumente. Järeldused 3 p 0 Teemakohased järeldused puuduvad. 1 Teemakohased järeldused on lihtsakoelised, ebapiisavad. 2 Järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest. 3 Järeldused tulenevad arutlusest, need on põhjendatud, üldistavad ja argumenteeritud. Stiil ja õigekiri 2 p 0 Termineid on kasutatud valesti; tekstis on palju õigekirjavigu; arutluse sisu on eklektiline. 1 Tekstis on üksikuid eksimusi; arutluses on slängi, labast ja lohakat väljenduslaadi; stiil ei vasta arutluse teemale ja probleemile. 2 Stiil, sõnastus ja õigekiri on korrektsed
Isiklik arvamus, selle põhjendatus 4p 0p puudub teemakohane isiklik seisukoht 1p esitatakse käibetõdesid 2p esitatakse isiklik arvamus 3p oma arvamust kinnitatakse näidetega 4p oma arvamust põhjendatakse näidetega ning eksaminand oskab oma seisukohtade esitamisel tuua välja poolt ja vastuargumente Järeldused 3p 0p teemakohased järeldused puuduvad 1p teemakohased järeldused on lihtsustavad / primitiivsed 2p järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest 3p järeldused tulenevad arutlusest need on põhjendatud, üldistavad ja argumenteeritud Stiil ja õigekiri 2p 0p tekstis on õigekirjavigu, termineid on kasutatud valesti 1p tekstis on üksikuid eksimusi, terminite kasutamine ei ole korrektne, arutluses on slängi, lohakat või labast väljenduslaadi, stiil ei vasta arutluse teemale ja probleemile 2p esitlus ja kirjaviis on korrektsed
on esitatud. Isiklik arvamus, selle põhjendatus 4 p 0 Puudub teemakohane isiklik seisukoht. 1 Esitatakse käibetõdesid. 2 Esitatakse oma arvamus. 3 Oma arvamust kinnitatakse näidetega. 4 Oma arvamust põhjendatakse näidetega ning eksaminand oskab oma seisukohtade esitamisel kasutada poolt ja vastuargumente. Järeldused 3 p 0 Teemakohased järeldused puuduvad. 1 Teemakohased järeldused on primitiivsed. 2 Järeldused tulenevad arutlusest, need lähtuvad võrdlustest ja seostest. 3 Järeldused tulenevad arutlusest, need on põhjendatud, üldistavad ja argumenteeritud. Stiil ja õigekiri 2 p 0 Termineid on kasutatud valesti; tekstis on palju õigekirjavigu; sisu ebaselge. 1 Tekstis on üksikuid eksimusi; ainealaste terminite kasutamine ei ole korrektne; arutluses on slängi, labast ja lohakat väljenduslaadi; stiil ei vasta arutluse teemale ja probleemile. 2 Sõnastus ja õigekiri on korrektsed. Valik teemasid
Mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis ? Tegin oma arutluse selle kohta,et mitu tundi veedavad päevas inimesed arvutis olles.Kokku küsitlesin 42 inimest ,vanuses : 14-26 ja tulemused on järgmised : 51 % inimestest istub päevas arvutis 2-3 tundi , 23 % istub 3-4 tundi , 10 % istub 4-5 tundi ja võrdselt 8 % istuvad 6 ja 8-9 tundi . Arvutasin ka välja selle mitu tundi keskmiselt istuvad inimesed arvutis ja sain tulemuseks 3-4 tundi . Kokkuvõte arutlusest : See kui kaua keegi arvutis on,see on tema enda teha,aga arvan et 9 tundi on liiga palju .Mina istun arvutis päevas kuskil 4-5 tundi ja arvan,et seda on küll.Aga küsisin ka,et mida inimesed teevad arvutis ja enamik vastas,et käivad jututubades,MSN-s ,facebookis,orkutis,loevad meile ja kuulavad muusikat.Lõpetuseks siis see ,et sain tänu arutlusele natuke targemaks ,kui palju tegelikult inimesed arvutis istuvad.
Eetika KT1! 1)Eetika arutlus moraali üle 2)Moraal tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe...
katoliku kiriku, kui süsteemi võimust inimeste üle. Olid ju kreeka jumalad olnud inimlikud, neid võis kritiseerida, sest ka jumalad tegid vigu. Inimesed ei pidanud end jumalatest nii palju madalamaks, neid küll austati ja neile viidi ohverdusi, kuid tervet elu ei veedetud pidevas hirmus teispoolsuse ees. Samuti on kreeka religioonist mõjutatav ka tänapäeva filosoofia. Filosoofia sai nimelt alguse maailmakorralduse tekest ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Selliste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkusearmastuseks. Tänu kreeka religioonile on palju rikkalikum meie kultuuris arhidektuuri valdkond. Meie ajani on säilinud mitmes stiilis sambad, paljudele arhidektuurivooludele on vanakreeka templi arhidektuur olnud aga otseseks eeskujuks meie rahvale. Timo Tislar 11a
Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr. Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut. Üles märgiti ka suuline rahvaluule, nii sündis ,,Laulude raamat", mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud, ülistuslaulud, hümnid. Hiina kirjanduse mõjukaim autor on Kong Fuzi khung fu tsõ ehk Õpetaja Kong (eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius), kes elab aastail 551479 eKr ja oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab s...
peaks seda sinu arvates esitama. · Kas esitus oli - originaalne ja erakordne, - pigem korralik ja tavapärane, - veider ja arusaamatu, - pettumus. Taas tuleks põhjendada, miks sa niimoodi arvad. · Kui arvustada ooperit või muusikali, siis tuleks rääkida ka lavastusest, dekoratsioonidest, kostüümidest, tantsuseadetest jm. Kokkuvõte võiks koosneda kolmest-neljast lausest, kus tuuakse ära · arutlusest tekkinud järeldused, · arvamused sellest, kas kontserdil kuuldud muusika konkreetse interpreedi (interpreetide, orkestri jne) esituses tekitas mõtteid (milliseid?), vaimustas (miks?), tekitas igavust (miks?) jne, · kontserdi (muusikalavastuse) võrdlus oma varasemate kontserdikogemustega, · ettepanekud esinejatele või kontserdikorraldajatele. Kindlasti on oluline leida kirjutisele tabav pealkiri.
1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 3 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakt. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 4 p 0 Suur osa arutlusest ei vasta teemale. 1 Tekst on kirjeldava laadiga. 2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata. 3 Probleemi on käsitletud ning selle mõned iseloomulikud jooned on välja toodud. 4 Probleemi on käsitletud ning võrdlused ja seosed on välja toodud. Isiklik arvamus, selle põhjendatus 3 p 0 Puudub teemakohane isiklik seisukoht. 1 Esitatakse käibetõdesid. 2 Esitatakse oma arvamus. 3 Oma arvamust põhjendatakse näidetega. Järeldused 2 p
*Hea on tuua näiteid ilukirjandusest, meediast, poliitikast, ajaloost, aga võib ka vihjata lugemisülesannete tekstidele. *Kindlasti ei sobi tuua näiteks umbmääraseid näiteid „Olen kuskilt kuulnud“ või „Vanaema rääkis..“ *väldi faktivigu Kokkuvõte *3-5 lauset pikk, vastus probleemile, järeldus *Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile pole NB! *Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest *Ei tohi olla esitatud mõtete loetelu *Ei tohi püstitada uusi väiteid *Ei tohi lõppeda üleskutsega *Väldi „Kokkuvõtteks tahan öelda..“ ja „Need olidki minu mõtted“ Lisaks *Kui midagi väidad, esita endale küsimus „miks“ ning proovi sellele kirjalikult vastata *Too väidetele tõeseid näiteid, mis viitaksid su mitmekülgsetele teadmistele. *Ära tee pikemat kui 15-sõnalist lauset, mõte läheb kaduma
1 5.11.2015 Kokkuvõte Vormistamine kolm-neli lauset, kus tuuakse ära leia kirjutisele tabav pealkiri. arutlusest tekkinud järeldused, pikkus on poolteist kuni kaks A4 lehekülge. kiri Times New Roman 12 punkti, reavahe 1,5. arvamused sellest, kas kontserdil kuuldud Tähelepanu õigekeelsusele ja korrektsele muusika konkreetse esitaja esituses sõnakasutusele, samas mitte unustada ka tekitas mõtteid (milliseid
2. täiuslik olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri. 3. järelikult Jumal on olemas. Ma arvan, et nagu väikesed lapsed usuvad päkapikkudesse, kuigi tegelikult päkapikke ei ole olemas ja nad on nende jaoks väljamõeldud. Siis nagu eitus ütleb, olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri, seega nii nagu päkapikkude uskumisega usutakse ka Jumalat. 1. + päkapikueitusest oled aru saanud 2. – eksisteerimise arutlusest vist küll mitte 3. + nende ühisosa on küll väga raskesti leitav, kuid olgu peale. Religioon on inimese sügavate soovide ja tunnete asetamine enesest väljapoole. Jumal on inimese ideaalide kujund. Selle eitusega sobib kokku tõestus, et Jumal hoopis tegelikult on ikkagi olemas : Rene Descartes tõestus: 1. igas inimeses on olemas ettekujutus täiuslikkusest, 2
ajajärk! ). Aristotelese tegevusaeg. HELLENISMI AEG 338 30 eKr Aleksander Suure valitsusaeg. Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater. Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates Ajalugu - Herodotos e ajaloo isa Filosoofia - Demokritos õpetlane - Thales Lakooni grupp, Aleksandria Tuletorn, Milose Venus, Odakandja, Poseidoni tempel Teadus. Matemaatik Eukleides. Füüsik ja leiutaja Archimedes, astronoomis, matemtaaik ja geograaf Ptolemaios.
päris ja virtuaalmailma erinevust. Tean ühte noort, 5-6 aastast posissi, kes oma paar aastat vanemale õele lõi vihmavarjuga nii õnnetult pähe, et viimane pidi higlasse minema. Ilmselt oli noor rüblik taolist tegevust äsja telekas näinud ning tahtis ise järgi proovida. Vägivaldsed ning kangelaslikud filmid tuleks minu arvates telekavadest ära kaotada, siis leiduks lastel vähem inspiratsiooniallikaid. Nagu eespool arutlusest selgus, on ühiskond väga tugev noorte väärtuste kujundaja, millega kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Seetõttu peaksid vanemad inimesed arvestama, et nende poolt loodav ühiskonna ilme mõjub noortele inimestele ehk meie endi tulevikule.
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest.
Kõigil peaks olema võrdne võimalus saada haridust ja see ei tohiks minu arvates sõltuda sellest, kas su vanematel on võimalik sulle seda lubada või mitte. Hea haridus paneb aluse tulevasele elule. Suur osa inimestest kes haridust omandavad on noored ja neil pole veel oma kindlat sissetulekut. Tihtipeale pole ka vanematel võimalik last toetada, seega ei tohikski võtta lapselt võimalust õppida ja läbi hariduse endale tulevikus parem elu kindlustada. Nagu ka minu arutlusest selgub ei ole mul ühte kindlat poliitilist ideoloogiat millega minu maailmavaade ühildub. Ma ei poolda ühtegi poliitilist ideoloogiat täielikult, aga kõige rohkem minu maailmavaatega haakub liberaalne ideoloogia. Kõike eelnevat kokku võttes peaks minu arvates poliitiline ideoloogia motiveerima endale kõrgemaid sihte seadma ja ise rohkem pingutama, et endale head elu tagada, sest ma tõesti usun, et iga inimene on oma õnne sepp.
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 18. Kiri, haridus, kirjandus ja teater Kreeka tähestik ehk alfabeet on loodud foiniikia tähestiku põhjal u 800 aastat eKr. Kreeka tähestikust kujunes aja jooksul ladina tähestik, mida ka meie kasutame. Keskajal loodi Kreeka tähestiku põhjal aga slaavi kiri. Kirja kasutati teatud elualadel, kuigi seda mõistsid elementaarsel kujul ka tavakodanikud. Kreeka ühiskond valdas küll kirja, kuid peamine asjaajamise teostati siiski suuliselt. Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid, armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille...
maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks.
kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga ning hooletuse ei jäetud ka vaimset haridust. Tänapäeva mõiste keskkooli kohta ,,gümnaasium" pärineb Vana-Kreekast, kus seal tähendas see alastiolekukohta (kus noormehed tegid oma harjutusi). Vana-Kreekast pärineb ka mõiste ,,pedagoog", kes rikkamates peredes õpetas lapsi kodus. Nüüdisajal on pedagoog kas õpetaja või kasvataja ning seda just lastega tegeledes. Kreeka teadus sai alguse arutlusest maailma tekkimise kohta. Esimesed loodusfilosoofid soovisid tõlgendada maailma just tema enda muutuste kaudu. Ei soovitud enam jääda ustavaks tõlgendustele, mis toetusid müütidele. Kuulus teadlane Demokritos oli atomistide koolkonna eestvedaja, kes uskus, et maailm koosneb väikestest muutumatutest osakestest ehk aatomistest. Phytagorase teoreeme täisnurksest kolmnurgast teab tänapäeval peaaegu igaüks. Phytagoras leidis,
olukorda ja näha autot läbi kliendi silmade. Veidi erinevamal arvamusel on disainer Sakurai. Tema arvates liigume me suunas, kus auto hea välimus ja tehnoloogia uudsus ei ole enam võtmesõnad, ning inimesed otsivad üha enam auto algupärast olemust nii nagu see oli minevikus. Sakurai väärtustab eelkõige jaapani tööstuse meisterlikkust ning rõhutab, et uusi tehnoloogiaid ei tuleks kasutusele võtta ainult üksi tehniliste lahenduste pärast. Nende kolme mehe arutlusest võib siiski leida ühiseid jooni kvaliteedi rõhutamine ja õigete eesmärkide seadmise olulisus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänapäeval ei ole autode hea kvaliteet ainult hea viimistlus ja interjöör. Ka väga paljud teised nõudmised peavad olema täidetud autode vastupidavus, ökonoomsus, madal keskkonnasaastatavus ja turvalisus. Kvaliteet läheb märksa kaugemale autotööstuse produktiivsusest ja tootmistehnoloogiast
21. sajandi inimesed elavad selleks et süüa Kui vanasti nähti paljalt söögi hankimiseks ränka vaeva, siis tänapäeval pole see enam eriliseks probleemiks. Nüüd ei sööda selleks et elada, vaid toimitakse vastupidiselt. Muidugi on ka piirkondi, kus valitsevad suured näljahädad, kuid selle teema jätaksin hetkel oma arutlusest välja. Kõige mõnusam on selle jutu alustamises, et ma ei tunne ennast puudutatuna. Ääretult valelik oleks hakata mingit rämpstoidu vastast mulli aretama, ise samal ajal läpakaga diivanil lesides, ühes käes hamburger ja teises coca-cola. Muidugi ei tähenda see seda, et ma pean ennast selles valdkonnas jube targaks ning sean end teistele eeskujuks. Kindlasti mitte, kuid oma toitumist üritan sellegipoolest jälgida, mida paljud paraku silm-nähtavalt ei tee. Tänapäevased elustiilid avanesid minu ees kõige paremini, kui vaatasin hiljuti Ameerika teleshow ,,The Biggest Loser" uusimat hooaega. Ülimalt inspireeriv, südamlik ni...
Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt
,,Suhtlemisoskuste tähtsus ja võimalused õigusassistendi töös" Tänapäeva keerulises maailmas, kus igapäevane infoküllus ning aina suuremahulisem interaktsioon inimeste vahel omab järjest rohkem tähtsust, ei ole kerge olla halb suhtleja. On erialasid, kus suhtlemisest ei pääse ning üks neist võib lugeda ka õigusassistendi kutse. Suures mahus on selle töö sisuks olla klienditeenindaja, nõustaja, sekretär, ekspert ühesõnaga: kokk, kondiiter, keevitaja. Suhtlemisest lihtsalt ei pääse ja kas olekski vajadust? Märksa huvitavam küsimus võib aga olla kuidas suhelda hästi ja tulemuslikult ning selle asemel, et suhtlemist peljata, pöörata see enda võimsaimaks relvaks? Teemasse süvenedes võib esimesena tulla pähe, et peamine probleem võib tihti olla selles, kuidas meist aru saadakse. Kui klient saabub juristi või õigusassistendi ukse taha, siis eeldame, et tal endal ei ole antud valdkonnas piisavalt teadmisi ja haridust ni...
esialgne variant. See annab garantii, et kui kirjutamise käigus peaksid mõtted hajuma, siis kokkuvõtet lugedes saab meelde tuletada, milleni taheti jõuda. · Kokkuvõte peaks olema 5-7 lauset pikk ja selles peaks sisalduma vastus sissejuhatuses tõstataud probleemile. · Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile polegi. NB! · Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest. Mingil juhul ei tohi see olla kirjandi jooksul käsitletud mõtete loetelu! · Kokkuvõttes ei tohi püstitada enam ühtki uut väidet! · Kokkuvõte ei tohiks lõppeda üleskutsega või mõtetega need olidki minu mõtted vms Lõigud · 600-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 5 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. · Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna. (8-15 sõna) Lõigu ülesehitus
nokkima. Inimestele tasus ta kätte aga sel moel, et läkitas maailma Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. 7) Vana-Kreeka filosoofiline maailmavaade? Lk.135-140 See oli uudne maailmavaade, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Filosoofia tarkusearmastus. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Thalese arvates oli kõige aluseks vesi. Anaximandros püstitas meeltega tajumatu piiri alge apeironi idee. Demokritose seletuse järgi koosnes maaillm tühjusest. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sofistika elufilosoofia. Sokrates Ateena filosoof ning tema meelest oli selle peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. 8) Vana-Kreeka kultuurisaavutused? Lk.129-136, 147-156
zeste. Üks silmapaistvamaid koorilüürikuid oli Pindaros, kes pärines delfi aristokraatlikust preestrisuguvõsast. Enamus tema teoseid rääkis spordivõistlustest ja -võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing. Filosoofia: Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt. Jumala osa maailmas jms.) Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. Filosoofia kujunes välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Nn. Mõtlejad esitasid selle kohta mitmeid ideid, alates sellest, kui tekkis mõtteviis, et see toimib mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest,
asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kultuur on loodud V-Kreeka kultuurist. Seal kujunes välja 2 riigikorda- demokraatlik ja diktatuur. Demokraatlik riigikord andis võimaluse tegelda teaduse, kunstiga ja filsoofiaga. V-Kreeka on suurimaid saavutusi.Filosoofia ja teadus:Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Oldi seisukohal, et kõik toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi.. Tähtsamad filosoofid: Thales arvate kõige aluseks oli vesi. Anaximandros- seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Demokritos- leidis et kõik saab alguse algosakestest-aatomitest. Pythagoras- kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi teoreem.kuulsaim matemaatik. Hippokrates-seletas haigusi looduslikel mitte jumalike põhjustega. Heredotos- esimene ajaloo uurija
Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. 5.Hellenismiperiood Millega algas...
kolme liiki hingi. 1. Taimehing 2. Loomahing 3. Inimesehing-lisandub mõistus ja mõtlemine Esteetika- Aristoteles paneb aluse esteetika teooriale. S.t tegeleb ilu ja kunstiga. Ta leiab, et kunsti ülesanne on esitada sisemist tähendust. Õilsam on see kunst, mis mõjub tunnetele ja mõistusel. Kunst peab olema puhas Eetika- Aristoteles oli eetika rajaja, tema arusaam eetikast oli, et eetika on praktiline teadus ja leidis, et ei piisa ainult arutlusest vooruste üle, vaid neid teadmisi tuleb kasutada ka oma käitumises. Mõtlemisvõime areng annab meile õnnetunde. Inimese tublidus sõltub järgnevast: 1. Selge otsustamine 2. Enesevalitsemine 3. Ihade tasakaal Poliitika- Inimene on ühiskondlik loom, sest ainult ühiskonnas muutub ta õigesti inimeseks, kõige täiuslikum ühiskond on riik. Riigi ülesanne on oma inimsed õnnelikuks teha. STOIKUD Filosoofid kogunesid sammaskäikudes
Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia Kreeka filosoofia sai alguse arutlusest maailma tekke ja toimimise üle, kuid sofinistid ja Sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. Hellenismiperiood 338-30 a eKr- Millega algas...
Klaver imiteerib kohati sarabandi rütmi. 24. Leierkastimees 6 Sünge meloodiaga. Aeglase tempoga. Bass laulab ühe lause ja järgneb klaveri fraas. Helidünaamika on pianos. Klaveri fraasid on koguaeg samasuguste joontega, kuid helistik on muutuv. Fraasid on samad iseloomustades leierkasti töötamist. Dünaamika lõpus valjenes, mis väljendas kulminatsiooni ja peategelase lootuse kaotust. Järeldan arutlusest, et „Talvise teekonna“ tsükkel sisaldas palju erinevaid vaatenurki kurbusele ja peidetud mõistatusi. Kontserti oli hea kuulata, sest K. Mõisnik ja K.-A. Sumera on väga andekad. Olen rohkem näinud muusikalavastusi, kui kontserte. Nägin esmakordselt, et ka ainult kaks inimest suudavad väga edukalt jätta positiivse emotsiooni kontserdist. Kasutatud materjalid: http://de.wikipedia.org/wiki/Winterreise#Gute_Nacht Enda kirja pandud 14 märkmiku lehekülge. http://kodu.ut
haldusmenetluse osaliste subjektiivsete õiguste mahu avamisel Eesti kehtivas õiguses. Riigikohtu lahendeid analüüsides selgub, et kõige enam on kohtul tulnud tegeleda haldusakti põhjendamisest (täpsemalt küll haldusakti põhjendamata jätmisest) tingitud õigusvaidlustega. Vastavate kohtuasjade arv on Riigikohtu lahendite koguarvu arvestades küllaltki märkimisväärne, ulatudes kümnekonna lahendini. Kuna nagu eelnevast arutlusest järeldus haldusaktile lisatava põhjenduse ulatus Eestis oli kuni haldusmenetluse seaduse vastuvõtmiseni ebaselge, siis olidki Riigikohtu lahendid pikka aega Eestis ainsateks aktideks, mille põhjal võis teha järeldusi põhjendamiskohustuse ulatuse kohta. Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel Riigikohtu lahendites on Riigikohus lühidalt analüüsinud motiveeringu tähendust haldusakti hilisemal vaidlustamisel
Kui tekivad sellised kahtlused, et kas võib inimest tappa,praegu on see keelatud, ja see protsess hakkab toimuma massi iseloomu mõtetes.Siis ei saa me mingist ühiskonna arengust rääkida, rääkimata juba moraali teise taseme normi täitmises.Seetõttu oletan aprioorselt, et põhi moraalse süsteemi esimest tasandit jagavad kõik ühiskonna liikmed.See on regulaarsus.Järelikult edasi räägin ma ainult moraali normide teisest tasandist.Lähtudes eespool kirjeldatust arutlusest võib julgelt järeldada, et moraali teine tasand kannab klassi iseloomu.Kui sõna ,,klassi" tekitab segadust ,siis võib teda vahetada ükskõik missuguse sünonüümiga, näiteks ,,rühma" või isegi ,,seisu" sõnaga.Ükskõik , mis südamik oleks ka sellel sünonüümil on sisu sisuliselt sama.(Mida aga ka ei ütleks, aga marksismi-leninismi ideoloogid, on alati tõelise olukorraga sõpruses.)Kui on olemas rühmad,klassid,siis on tegu vaatuse eraldamisega,mis omakorda väldistab ühtsuse
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupida...
(Chalmers 1998, 144). Kui nüüd eeldada, et M. Remmeli lähenemise puhul on tegemist teise n.ö konkureeriva lähenemisega, millel on oma normaalteadus, paradigmad ja järgijad, siis selle teaduslikkust võiks tõestada just teaduslikku diskussiooni astumine, veenmine, argumenteerimine ja seeläbi ehk isegi teooriate ning meetodite (kas või kriisini ja teadusrevolutsioonini) edasiarendamine. Kahjuks keeldub aga M. Remmel juba raamatu eessõnas igasugusest arutlusest ja teemaarendusest: ,,Kuna kirjutan ladusalt loetavat raamatut, mitte pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati, võin ma oma vastasleeri arvamustesurve küll teadmiseks võtta, kuid loobuda sõnasõdadest ning hoolikalt ehitatud mõttehoone kivihaaval lammutamisest." (Remmel 2007, 9). Nii ei saagi ilmselt küsida, kas raamatu autori arvates on tegemist teadusliku uurimustööga ja millel see põhineb, sest vastust ilmselt ei kostugi...
tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. VANA-KREEKA FILOSOOFIA ja TEADUS Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest
Selle eesmärgiks oli uute ideede otsimine, kaasates kõiki töötajaid. Algas pidev töötajate koolitamine, kes olid sobilikeks juhtideks ning hakati arutama kõikvõimalikke ideid. Seal oli igal inimesel võimalus või isegi kohustus tulla välja mõne uudse ideega ning siis võimalus seda kaitsta, kartmata et halb idee tooks ka kehvad tagajärjed. Pigem innustati mõtlema ning suhtlema erinevate valdkondade esinadajatega ning altminekuid hinnati rohkem, kui üldse mitte proovimist või siis arutlusest mitte osavõtmist. 5 Jack Welch’i juhtimisfilosoofia. 5.1 Ausus „Ausaks jäämine on aidanud mind läbi hea ja halva. Kuigi mõni inimene pole minuga ühel nõul olnud – ning alati ei pruugi mul ka õigus olla-, võib ta vähemalt kindel olla minu otsekohesuses ja aususes. Ausus on aidanud mul luua paremaid suhteid klientidega, varustajatega, analüütikutega, konkurentidega ja valitsusega. Ausus on ettevõtte alustala.“ (Jack Welch ja John A
nad on? On selge, et noor muslimi neiut ei saa tema usu tõttu pidada nii vabaks kui euroopa neiut ja kas aborigeen üldse teab, mis on vabadus tema primitiivse eluviisi juures. Ent ometi kui neilt kõigilt kolmelt küsida, vastaksid nad kõik, et on vabad. Ühiskonna alalhoiu nimel on vältimatu ühiskonnaliikmete vabaduse piiramine. Indiviidi vabadust piiravad nii seadused kui ka ühiskondlik arvamus. Millisel määral on vabaduse piiramine õigustatud? Klassikalise näite arutlusest sel teemal leiame Inglise filosoofi John Stuart Mill'i (1806-1873) teoses "Vabadusest". Mill'i arvates on individuaalse sõltumatuse tasakaalustamine sotsiaalse kontrolliga inimliku elukorralduse põhiprobleem. Ta leiab, et selline tasakaal peaks järgima põhimõtet: inimene ei tohi olla teistele kahjulik. Eraldi vaatleb Mill mõtte- ja tegevusvabadust ning leiab, et mõttevabadus peaks olema täielik, tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kätkeb endas - olgu või
66. Mis on ja millega tegeles antiigi retoorika? Millised on erinevatel ajastutel seosed retoorika ja filosoofia, retoorika ja poeetika vahel? Retoorika on kõnekunst. Antiigi kõnemehed pidasid poliitilisi kõnesid, ülistuskõnesid ja kaitsekõnesid kohtus. 67. Milliseid tänapäeva teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast ja sellest sündinud eriteadustest? Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud, näiteks matemaatika ja meditsiin. Matemaatikaga tegeles kõige rohkem Pythagoras, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tänu sellele sai matemaatikast Kreekas teoreetiline teadus. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas Hippokratese teos
Seepeale peatub autor pikemalt elu mõtte vajalikkuse ning ühiskonnas enimlevinud eesmärkide teemadel. Lõpuks jõuab ta järeldusele, et õnne saladuseks on isiklikud saavutused, selleks on aga tarvis püstitada eesmärke. Sooviksin kohe rõhutada, et juba esimesel lugemisel paistavad silma teemast kõrvalekaldumine ning teksti terviklikkuse puudumine. Autor pühendab liiga palju tähelepanu sellele, missugused eesmärgid on enamiku inimeste arvates tähtsad. Arutlusest järeldub ühtlasi ka tema suhtumine nendesse eesmärkidesse. Seega mõistetakse osa inimeste väärtushinnangud essees hukka, mis on ilmselgelt kirjatöö pealkirja ning põhisõnumiga vastuolus. Üksnes viimases kolmes lõigus arutletakse eesmärkide püstitamise vajalikkuse üle, kuid seda pole eelnevalt tõestatud. Samuti häirivad poolikud laused, mis jätavad mulje, justkui oleks essee kiirustades kirjutatud.
Ebaõiglasest kohtlemisest osa saamine ei ole kellelegi vabatahtlik. Seega inimene ei saa ennast vabathtlikult ebaõiglaselt kohelda .Kui inimene teeb otsuse ebateadlikult ei toimi ta seadustatud õiguse suhtes ebaõiglaselt ja ka tema otsus ei ole ebaõiglane. VI RAAMAT: „Mõtlemisvõime“ Loomutäius kujuneb mõistlikkuse baasil, mis avaldub õige käitumise valikus. On kaks loogiliselt arutlevat osa: Teadmuslik, ei sõltu arutlusest – kaaluda ei saa selle üle, mis ei saa teisiti olla. Arutlusloogikal rajanev, kus tulemus sõltub arutlusest. Inimest juhivad kolm tegurit: meeletaju mõistus püüdlus Meeletaju ei ole tegevuse lähtekohaks, sest see esineb ka loomadel. See, mis mõtlemisvõime juures on omaksvõtmine ja tõrjumine on püüdluse puhul tagaajamine ja põgenemine. Kui kombetäius tähendab seadumuse valimist, on valik kaalutletud püüdlus,
viitsimist panna libedale teele liiva. POOLIK ! 8 Teema arendus: See on teksti/kirjandi kõige keerulisem osa, sest see on teksti kõige kandvam osa. Selle kokku panek ja loogika sõltuvad käsitlevast ainestikkust või probleemist ja ka autori eesmärgist ja vaatepunktist. Arutlev kirjand eeldab tava arutlusest konkreetsust, täpsust ja loogilist esitlus viisi. Teemaarenduse ülesehituse võtted : Ajaline ehk Kronoloogiline ülesehitus, st, et see põhineb kirjandi sündmustiku, ajalises järgnevuses ning sündmustikuga liituvate probleemide, põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimisel. Analüüsil põhinev ülesehitus, mis põhineb mingil probleemil, seejuures tuleb arutleda probleemi olemust ja põhjuse/tagajärje üle ning otsida neile lahendusi.
AJALUGU-Kreeka Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega. · Kasutati kirja savitahvlitel (lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenu...
1Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Üliõpilaste kirjalike uurimus- ja kraaditööde nõuded (Prof. Urve Lippuse juhendi põhjal töödelnud ja praktiliseks kasutamiseks täiendanud Kristel Pappel) EMTA uurimis- ja kraaditööde liigid tulenevad õppekavade nõuetest ja võivad muutuda koos õppekavade muutustega. Jooksvalt täpsustatud nõuded tööde kirjutamiseks kasutatava aja ja tööde mahu kohta leiab õppekavadest ja ainekataloogist. Üldiselt jagunevad üliõpilaste kirjalikud tööd referaatideks, esseedeks ja uurimuslikeks töödeks. Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema ...
! neid teineteisele kokku. 31. VEAD JA EKSIMUSED TÕESTUSES. DEMAGOOGILISED VÕTTED. Vead ja eksimused: - Ratsionaalsed eksimused. Tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne.) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust.
Li Bo ja Du Fu). Hiina romaani zanri kujunemine Mingi dünastia ajal. Hiina Nobeli kirjanduspreemia laureaadid Gao Xingjian ja Mo Yan. Konfutsius oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Wang Wei - Tangi dünastia aegne luuletaja ja maalikunstnik, kelle luules on palju maalilisust. Peale An Lushani mässu domineerib loodusluule. (,,mägedes sügisühtul") Li Bo - taoist, oli oma ajas uuendusliku stiiliga. nimetatakse teda tihti hiina luuletajate seas kõige märkimisväärsemaks. Säilinud on umbes tuhat talle omistatud luuletust. (,,Mõtted vaiksel ööl")
! neid teineteisele kokku. 31. VEAD JA EKSIMUSED TÕESTUSES. DEMAGOOGILISED VÕTTED. Vead ja eksimused: - Ratsionaalsed eksimused. Tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne.) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust.
Ehkki ta vahel oma daktikaga ära tüütab (me võime ju vabalt kujutleda lugematagi, mis Kaplinski selle või teise asja kohta arvab), on meil selliseid suurekaliibrilisi vabamõtlejaid ju ainult tema üksi. Nii on iseloomustanud oma kaaspõlvlast enam kui kolme aasta eest Mati Unt, otsides Jaan Kaplinski esseekogu "Võimaluste võimalikkus" arvustuses vastust küsimusele "Mis on "kaplinskilikkus?" Ja nagu toodud repliigist ning kogu arutlusest endast (Postimees, 24. oktoober 1997) selgub, on just vabamõtlejast õpetaja see vorm, millesse hiliskeskikka jõudnud Kaplinski olemus mahutub. Iga suur looja on õpetaja. Tegelikult on iga suur looja ühtlasi õpetaja, mis ei kehti aga ümberpöördult: iga õpetaja ei pruugi olla sugugi looja, enamasti piisab ka vahendamisest ja süsteemihoiust. Stiilide ja voolude murdekohad kunstide, sh kirjanduse ajaloos kujutavad endast akadeemilises
FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia teadusliku maailmavaate sünd Kreeka tsivilisatsioon lõi maailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste (jumala teod ja tahtmised) kõrvale sellise maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumala tahet ei eitatud, kuid selles nähti vaid korra üldist alust, mitte sündmuste põhjustajat. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Esimeseks filosoofiks peetakse 6.sajandi algupoole Mileetose filosoofi Thalest. Tema arvates oli kõige aluseks vesi. Maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalese õpilase Anaximandrose meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest loodulikust ainest, seetõttu püstitas ta meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5.-4
Samuti on küsimuse jaotatud eraldi alapealkirjadega teemablokkide alla. Intervjuu Mart Raukasega on jaotatud neljaks alateemaks: sissejuhatus, ,,Filosoofia, Sipsik ja Eesti Vabariik", ,,Kunst elada ühiskonnas, ja samas ka väljas" ja ,,Uinunud instinktide äratamine". Veidi teistsuguse stiililise üksuse intervjuude kõrval moodustavad kirjeldavad ja seletavad lood. Üldiselt on need lood ajaloost, inimestest või kultuurisündmustest. Need lood on tavaliselt põimingud meenutustest, arutlusest, uuritud ja üldtuntud faktidest. Üldjuhul on need artiklid üles ehitatud sündmuste toimumise järjekorra loogikale ning jagatud eraldi alapealkirjadega lõikudeks. Tüüpiline näide sellisest loost on ajakirja numbris 3/2011 18 ilmunud artikkel pealkirjaga ,,Sinimäed suvi 1944". Artikli alguses on teemat lühidalt sissejuhatav suuremas kirjas lõik. Sellele järgneb pikem sissejuhatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
