2) Nende hindamist teise poolt 3) Millele järgnevad mööndused ja vastuettepanekud. Vabatahtlikkus · Et läbirääkimised saaksid toimuda peavad pooled uskuma vabatahtlikku, mitte sundosalusse. Läbirääkimiste liigid · Jaotavad läbirääkimised pooled tajuvad eelkõige oma huvide vastuolulisust,jagatav ressursi lõplikkust käituvad võistlevalt. · Liitvad läbirääkimised pooled tajuvad oma huvide kooskõlalisust, teevad koostööd lahenduse leidmiseks. Strateegiliste valikud ja põhjendused · Võitlus · Kohandumine · Kompromiss · Vältimine · Koostöö
ettevõtmistele. 1. põlvkonna haritlased, said ka sageli rahvusliku liikumise juhid. Oluliseks on ka koolihariduse levik (siis tekkis lugejaskond rahvusliku liikumise lehtedele). Oma algatust oli võimalik praktiseerida vennaskonna liikumises ja ka valdades (siis küll tegutses mõisnike kontrolli all). Rahvuslik liikumine on pikk periood (al 1857). Siis hakkas ilmuma Perno Postimees (tänu Jansen). Esimesi aastaid on nimetatud ka ärkamisajaks. Rahvustunde tekke ja rahvust liitvad üritused. 1881. aastal toimus teatud pööre (Tsaar Aleksander 3. ). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud pööre- Tartu renessanss (kuigi venestus jätkub). 1896 saab Tõnisson Postimehe peatoimetajaks. Uus tõus jätkus sajandi alguses. 1905 hakkab poliitiline aspekt. Tekivad Eesti erakonnad. Kuigi venestusaeg jätkus ikka. Ärkamisaeg Jansen Hurt Jakobson
Hellenismi ajastul kaotas teater oma senise tähenduse. Klassikalisel ajajärgul käsitleti seal kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii kodakondsus, linnriik kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiaid kirjutati jätkuvalt. Nii nagu looduses, ei kannatata ka kultuuris tühja kohta. Teatri asemel tõusis esiplaanile luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Kui klassikalisel ajajärgul olid esmatähtsad kodanikkonda liitvad usupidustused, siis hellenistlikul perioodil tõusid nende asemele jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks
· oma mõtete vahetu ja taktitundeline väljendamine · oma õiguste eest seismine, tehes seda viisil, mis aitab teistel sedasama teha · enesest lugupidamine säilitamine LÄBIRÄÄKIMISTE STIILID Pehmed · Kokkulepe möönduse teel · Ärakasutamise oht Jäigad · Äärmuslikud hoiakud · Raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt Koostööle baseeruvad · Partnerlusel ja · kahepoolsel kasul põhinevad LÄBIRÄÄKIMISED VÕIVAD OLLA LIITVAD LÄBIRÄÄKIMISED Põhimõttekindlad ehk väärtuskesksed liitvad läbirääkimised baseeruvad koostööle. · Koostöösuunitlus · Tõhus suhtlemine · Ratsionaalsus · Õiglus · Autentsus Neli sammu win-win läbirääkimisteks: 1.Inimesed · Lahuta inimesed ja probleem o probleemi osas jäädagu kindlameelseks, inimeste osas tuleb olla paindlik. 2. Huvid · Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele
inimesi informeerida. Raadiot sel ajal veel ei olnud. Oli kaks olulist ajalehte. ,,Postimees", mida andis välja Jaan Tõnisson ja ,,Päevaleht", mis tekkis 20. sajandi alguses. Teine kultuuriline eeldus oli eestlastest haritlaskonna väljakujunemine. Nad olid suures osas saanud hariduse Tartu ülikoolis, kuigi vene keeles. Nad olid tegevad ajalehtede juures ja ka vabariigi väljakuulutamise juures. Lisaks olid olemas rahvast liitvad suurüritused, eelkõige laulupidude traditsioon. Veel oli eelduseks kultuuriseltside olemasolu ja aktiivne tegevus neid kultuuriseltsides laulukoorid, puhkpilliorkestrid. Aktiivne seltsitegevus aitas suurendada rahvuslikku iseteadvust. Majanduslike eelduste suurim osa on see, et Eesti talupojast oli saanud oma maa peremees. Kuigi maa oli ostetud laenuga, oli olemas majanduslik kindlustunne. Nii oli aega muudele küsimustele tähelepanu pöörata
pidada lõppu ja lõpetamisel mäletada algust. Läbirääkimiste 3 stiili: · Koostööle baseeruvad - partnerlusel ja kahepoolsel kasul põhinevad · Jäigad - Äärmuslikud hoiakud, raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt · Pehmed - kokkulepe möönduse teel, ärakasutamise oht Läbirääkimised võivad olla: · Jaotavad - positsiooniline kauplemine. Võitja-kaotaja mudel, võit teise osapoole arvelt. · Liitvad - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed (Harvard i Läbirääkimiste Programm (HLP). Võitja-Võitja mudel, mõlemale poolele kasulik kokkulepe. Koostööle baseeruvad läbirääkimised - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed, (HLP) liitvas meetodis sisaldub: x Koostöösuunitlus x Tõhus suhtlemine x Ratsionaalsus x Õiglus x Autentsus ! HLP meetodi 4 alust: · Inimesed - Lahuta inimesed probleemist · Huvid - Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele
· Elu ei ole nimisõna vaid peamiselt tegusõna. Elu = muutumine. Elu on konkreetne. · Teemakeel. Räägime valmis või elavate sõnadega, enda või teiste sõnadega, elavad või surnud sõnad. Keel võib olla nii ühendav kui ka eraldav. · Sõnad ja teod kooskõlas? Vestlus pöörama koos. Diskussioon tükkideks pakkima, lahti võtma. Debatt avalik arutelu, vaidlus või väitlus peamiselt poliitilistel teemadel. Läbirääkimised kauplemine, liitvad või ühendavad läbirääkimised, mille käigus püütakse ühiseid huvisid näha. Vajalikud oskused · Eneseväljendamine igal inimesel on võimalus ennast kuuldavaks teha. · Oskus kuulata ilma vastupanud või kohustusteta. · Austus teadlikkus teise inimese positsiooni terviklikkusest ja väärtusest. Sisemine teadmine, et teise poole kogu tõde ei pruugi meie kunagi näha. Näen, et ma ei pruugi näha kõike.
Loodi liite, läänes pigem vabatahtlikult, nt Ameerika Riikide Organisatsioon, NATO Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon, lõimumine toimus ka humanitaarvaldkonnas: Amnesty International, Greenpeace jne, mis kõik rõhusid ülemaailmsele ühtsusele. 31.Väike globaliseerumine Euroopas. Riikidevahelistest vastasseisudest põhjustatud sõjast räsitud Euroopas tekkis idee kujundada ühendusi, mis vähendaksid rahvusriikide suveräänsust. Rahvasteliit ja ÜRO rahvusvahelised, suveräniteete liitvad ühendused. Idee, et vaid riikide tugevamal ühendamisel saab tulevikus Euroopasisese sõja ära hoida, samuti uskumus, et rahvusriik on oma aja ära elanud ja et saavutada maailmas suuremat kõlapinda, on vaja ühendust nii ideede kui ressursside tasandil, sarnaselt USA osariikidele; rõhutati ka, et suurem turg võimaldab suuremat spetsialiseerumist ja kõrgemat tootmise taset, mis viib parema eluoluni. Lõimumist ja koostööd toetava organisatsioonina loodi 1948.a
filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased. Samal ajal polnud Aleksandria kaugeltki ainus tähtis teaduse ja kultuurikeskus. Väike-Aasias omandas suure tähtsuse Pergamon, Kreekas aga püsis endiselt olulisena Ateena. Muutused religioonis Religioon, nagu paljud teisedki valdkonnad, minetas hellenismiperioodil oma linnriigikeskse iseloomu. Kui klassikalisel perioodil olid esmatähtsad kodanikkonda ühte liitvad suured ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusis nende asemel jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii
filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased. Samal ajal polnud Aleksandria kaugeltki ainus tähtis teaduse ja kultuurikeskus. Väike-Aasias omandas suure tähtsuse Pergamon, Kreekas aga püsis endiselt olulisena Ateena. Muutused religioonis Religioon, nagu paljud teisedki valdkonnad, minetas hellenismiperioodil oma linnriigikeskse iseloomu. Kui klassikalisel perioodil olid esmatähtsad kodanikkonda ühte liitvad suured ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusis nende asemel jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii