KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korin...
· Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad · Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante · Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad · Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias · Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks · Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta · Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid · Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised · Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele
Omapäraks on nn karüatiidide koda. Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad. Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante. Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad. Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks. Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta. Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid. Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses. Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri. Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks. Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga. Omapärasteks ehitisteks olid monumendid. Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised. Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele. Tüüpiline monument oli kõrge alusega
kultuurist välja arenenud tähtsamad ehitised Mükeene ja Tirynthia linnused. Tuhat aastat hiljem hakkas välja kujunema ühiste müütide, kultuste, festivalide, võitluste (olümpia) ja ühise arhitektuuriga kreeka rahvuslik identiteet. Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4] Joonis 6. Paestum ehk Poseidoni tempel [1] Sellel perioodil tõuseb esile samba ja friisi ehitusstiil. Sammas on selle arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mis jaguneb alumiseks osaks ehk baasiks, keskmiseks osaks ehk tüveks ning ülemiseks osaks ehk kapiteeliks. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Erinevaid stiile nimetati orderiteks. Dooria orderi stiilile olid omased ranged toekad, kannelüüridega
· Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad · Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante · Atlandid poolalasti meesterahva kujulised sambad · Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias · Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks · Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta · Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid · Paestum e. Poseidonia vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses · Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri · Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks · Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga · Omapärasteks ehitisteks olid monumendid · Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised · Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele
Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Mõnede pühamute jaoks valiti preestrid iga-aastaste riigiametnikena, teisal pärinesid nad kindlatest aristokraatlikest suguvõsadest. Mõlemal juhul olid nad aga
Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Mõnede pühamute jaoks valiti preestrid iga-aastaste riigiametnikena, teisal pärinesid nad kindlatest aristokraatlikest suguvõsadest. Mõlemal juhul olid nad aga