Parise otsuse all tuntakse kergemeelset otsust, mille tagajärjed on võrreldavad sõjaga. Sireenid- kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Oidipuse kompleks- on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Trooja hobune Trooja hobune oli puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõuandel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Hiiglasliku hobuse sisse peitsid end kõige vapramad ja julgemad kreeka sõjamehed. Kreeklastest jäi maha veenev kõnemees Sinon, kes vaikset laagrit uudistama tulnud troojalastele seletas, et teda taheti ohverdada Athenale, ent tal õnnestus öösel põgeneda ja laevade lahkumist oodata. Ta ei unustanud ka teist osa oma legendist, mille kohaselt mõõtmetelt tohutu suur puuhobune oli
Ariadne lõng müütilise Kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa, Phaidra õde. Trooja hobune puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõudel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Achilleuse kand Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. Augeiase tallide puhastamine Heraklese viies vägitöö ühe päevaga. lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne.
naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamiseks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune,kuhu kreeka sõdalased peituvad ning jäetakse linna väravate ette seisma. Troojalased arvavad,et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse.Öösel ronivad kreeklased välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn hävitati.
Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -. Trooja vallutati alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed 4. Millised tuntumad eeposed valmisid Trooja sõja ainetel? -Kuulsamad kangelaseeposed olid” Ilias" ja ,”Odüsseia" 5. Keda pidasid kreeklased nende eeposte autoriks? - Kreeklased pidasid ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost Rauno Roosimägi 10E
· Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad · Pandora laegas sisaldab kõike mis maailmas halba võib olla · Achilleuse kand nõrk koht · Trooja hobune hiiglaslik puuhobune, kus varjasid ennast sõdurid · Penelope kangas tähendab lõpetamatut tööd · Tantalose piinad Zeusi poeg Tantalos raius oma poja tükkideks ja pakkus jumalatele roaks, kuid jumalad said sellest aru ja tegid ta uuesti terveks. Tantalosele aga määrasid karistuseks seista igavesti Hadeses selge veega tiigis, pea kohal viinamarjad. Vesi ja viinamarjad kaugenesid kohe, kui ta nende poole sirutus. Nii piinles ta igaveses näljas ja janus
seisma näljasena ja janusena vees, mis imbus maasse, kui Tantalos seda juua püüdis ja pea kohal puuviljad, mida ta ei ulatunud sööma. Damoklese mõõk oht, mis on alles ka siis, kui kõik tundub turvaline Dionysios kutus Damoklese pidusöögile ning lasi ta pea kohale riputada mõõga, mis rippus vaid hobusejõhviga. Kui Damokles mõõka märkas, palus ta võimalust pakutud mõnudest loobuda. Trooja hobune kavalusega sisse viidud pahatekitaja seest tühi puuhobune, mille abil kreeklased tungisisd Trooja sõja alal Trooja linna. Prometheuse tegevus - Ikarose lend kui Ikaros ja Daidalos vangist pääsesid, lendasid nad ära vahast ja sulgedest tiibadega ning Daidalos ütles Ikarosele, et ta ei lendaks päikesele liiga lähedale, kuid Ikaros lendas ning vaha tiibadelt sulas ära ja Ikaros kukkus merre. Kuldvillak kullast jääranahk Gordioni sõlm keerukat probleemi kiirelt ja efektiivselt lahendama puntrasseaetud rihmade
Menelaost tapma läks, pidas ta loomakarja sõjaväeks ning tappis loomad ära. Suurt oinast pidas ta Odysseuseks, vedas tolle oma telki ning peksis teda. Siis möödus hullusehoog ning nähes, mida teinud oli, tappis enese. Parise tappis aga Oinone, nümf kellega ta enne TR sõda koos elas. Paris oli haavata saanud, kuid nümf ei aidanud teda. Pärast Parise surma tappis nümf ka enda. Odysseus mõtles välja kavala plaani: ehitati suur, seest tühi puuhobune, kuhu sisse peitsid end Kr sõjamehed. Näiliselt sõitsid kr laevad minema, kuid jäid saarte varju pidama. Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest uskuma. Suur puuhobune, mis Tr väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr aga õnne
doorlastest ülikute hüpoteetiline esiisa, kes oma vägitegusi alustas juba hällilapsena ja täiskasvanuna rändas kangelastegusid korda saates mööda kreekat . · Solon- sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud suursugust päritolu riigimees, aastal 594 ekr viis ellu mitmed ümberkorraldused lihtrahva heaks ning Ateena muutus demokraatlikumaks, · Odüsseus Kreeka kangelan, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning jäeti linna väravate ette. Tegelane eeposest, milles on juttu tema kümme aastat kestnud eksirännakutest., mille järel ta viletsaks kerjuseks moondatuna tuli oma majja ja tappis oma naise ülbed kosilased. · Prometheus - jumal, kes tuli inimesele appi, õpetades sepatööd ja muud tarvilikku ning varastas jumalatelt tule, selle peale sai Zeus vihaseks, Zeus andis käsu
Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu. Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" loojaks. ILIAS eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on
Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu. Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose „Ilias“ ja „Odüsseia“ loojaks. ILIAS – eepose aineks on Trooja (Ilioni – teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad – Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA – lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on
5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma ,,unustuse istmelt" Trooja hobune Pettus, mille abiga Trooja vallutati. Suur puuhobune, mis oli seest õõnes, kuhu olid end peitnud kreeklased. Ariadne lõng Selle abil leidis Theuses päras Minotauruse tapmist labürindist tagasitee (lõng- juhtnöör). Raskest olukorrast väljapääs. Prokrustese säng tema juurde sattunud rändurid sobitas ta sängi, raiudes nende jalad lühemaks või venitas pikemaks. Pandora laegas Pandorra avas selle uudishiumust lastes inimeste sekka sinna olid peidetudpahed ja lootuse.
c) rooma kultuur 2)keskaeg 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused 3) renessanss 16-18. saj, uue maailmapildi teke 4) klassitsism 18-19.saj 5) romantism-realism 19.saj 6)kirjanduse paljusus 2) a)ILIAS - eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid.Maailma ilusaim naine Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. b)ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane (puuhobuse-idee autor). Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema
Omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks kolme tragöödiaga ja ühe koomilises saatürdraamaga. 2. Filipika kuulsad Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna ,,filipika" kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks. 3. TROOJA HOBUNE Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud
Graatsia-Aphrodite saatjannad, kaunid ja head Titaan(id)-vanad jumalad, alguses oli neid 12, valitsesid maailma Sfinks-naise pea ja ülakehaga, aga lõvi alakehaga ja tiibadega. Küsis mõistatusi 4.Mütoloogilist päritolu sõnad/väljendid Achilleuse kand-Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Trooja hobune-Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Oidipuse kompleks-Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Delfi oraakel- oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid.
Seega on Achilleus oma saatuse poolt määratu kätte saanud. Kreeklased on löödud, kuid neil pole tahtmist naasta oma kodumaale ilma võiduta. Nüüd hakkab tegutsema Ithaka valitseja tark ja kaval Odysseus. Ta laseb kreeklastel valmistada hiigelsuure puuhobuse. Puuhobuse sisse peidab ta parimad sõjamehed. Seejärel annab ta korralduse kõigile laevadele istumiseks. Ainult ühe mehe Sinoni jätab ta maha, kes peab mängima süütut kannatajat ja rääkima troojalastele lugu, et puuhobune on pühendatud jumalanna Athenale ja see on kingitus troojalastele. Puuhobuse mõõtmed olevad selle tõttu nii suured, et troojalased ei saaks teda oma linna vedada. Kui see hobune peaks linna veetama siis see toob õnne Troojale linna ei saa siis keegi vallutada.. Preester Laokoon hoiatas troojalasi, et vaenlaselt ei tohi kunagi kingitusi vastu võtta, kuid troojalased ei võtnud tema nõu kuulda. Troojalased lõhkusid maha
mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1.,,Ilias" saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast, lõpeb Hektori surmaga. Solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi kui tema lähim sõber Hektori käe all langeb. Achilleus tapab Hektori. Seega: lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest. 2
Teda peetakse pimedaks laulikuks. 5. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Ilias" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Eepose aluseks on Trooja sõja sündmused, mis algasid jumalate tülist. Tegelased: tülijumalanna Eris, Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite, Trooja kuningapoeg Paris, Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Trooja piiramine kestis 10 aastat, kuni Odysseus mõtlen plaani Trooja linna vallutamiseks suur puuhobune, kus sees kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linna viisid, tulid öösel sõdalased hobuse seest välja ja vallutasid linna. 6. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Odüsseia" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Sündmused peale Trooja vallutamist, kui Odysseus peale 10 aastat koju jõuab. Tegelased: merejumal Poseidon, nõid Kirke, päikesejumal Helios, nõid Kalypso, Odysseuse naine Penelope. Poseidon karistab Odysseust, kes tema pojal silma välja torkas
Ott Arder, Eno Raud Autoriraamat – autor on ise teksti ja illustratsiooni autor 1990ndate lastekirjanduse arenguid Andrus Kivirähk (1995) „Kaelkirjak“ -mitmekihiline kujundlikkus -kujutuslik ja sümboolne maailm Kunstmuinasjutt ja fantaasia *Lehte Hainsalu „Pikkurilli“ (1994) *Jaan Rannap „Röövel Rinaldo“ (1995) - Kujutatakse inimese ja roti vastasseisu. Rott on intelligentne ja püüab konfliktidele leida rahumeelseid lahendusi. *Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“ *Kaja Prügi „Me elame Tuulemäel“ *Leelo Tungal „Kollitame! Kummitame!“ *Juhani Püttsepp „Musta habemega kapten“ *Artur Jurin „Kõiges on süüdi Kotu“ *Aino Pervik „Maailm Sulelise ja Karvasega“(2000) – Originaalne teos, puudutab eksistentsiaalseid ja filosoofilisi probleeme. Pealkiri seostub A.Dahlbergi värsslooga „Mutionu pidu“ (algvariant 1926). Suleline mängib peenemat, Karvane lihtsakoelisemat rahvast
kaasa ning ta raviti terveks. Phi läks võitlema ning tabas esimesena Parist. Paris tahtis, et Oinone, nümf kellega ta enne Tr sõda koos elas, annaks talle salvi, mis päästaks ta. Oinone ei andestanud reetmist ning Paris suri. Pärast Parise surma tappis nümf ka enda. Kr said teada, et Tr ei lange enne kui senikaua kui seal on Pallas Athena kuju, siis nad varastasid selle ära. Odysseus mõtles välja kavala plaani: ehitati suur, seest tühi puuhobune, kuhu sisse peitsid end Kr sõjamehed. Näiliselt sõitsid kr laevad minema, kuid jäid saarte varju pidama. Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest uskuma. Sinon rääkis ka seda, et suur puuhobune, mis Tr väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr aga õnne. Priamose tütar
Phi läks võitlema ning tabas esimesena Parist. Paris tahtis, et Oinone, nümf kellega ta enne Tr sõda koos elas, annaks talle salvi, mis päästaks ta. Oinone ei andestanud reetmist ning Paris suri. Pärast Parise surma tappis nümf ka enda. Kr said teada, et Tr ei lange enne kui senikaua kui seal on Pallas Athena kuju, siis nad varastasid selle ära. Odysseus mõtles välja kavala plaani: ehitati suur, seest tühi puuhobune, kuhu sisse peitsid end Kr sõjamehed. Näiliselt sõitsid kr laevad minema, kuid jäid saarte varju pidama. Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest uskuma. Sinon rääkis ka seda, et suur puuhobune, mis Tr väravas seisis, oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr aga õnne
Nimetage näited. Tähtpäevaraamatud on raamatud, mis käsitlevad erinevaid eesti ja lapse isiklikke(sünnipäev) tähtpäevi. Näiteks I. Imbi Muhel „Meie lapse jõuluraamat“ „Meie lapse lihavõtteraamat“„Meie lapse sünnipäevaraamat“ „Meie lapse käitumisraamat“. Ene-Maris ja Tarmo Tali „Tähtraamat. Aastaring Maarjmaal“ Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse minevikku, tervisekäitumist, kombeid Minevik: Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“, „Nukuraamat“, „Suur karuraamat“, „Vana aja koolilood“,Leelo Tungal „Juku, Kalle ja kottermann Tallinnas“, Kadri-Rutt Hahn „Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega“ Tervis: Mall Johanson „Kuidas ma maailma tulin“, Harri Jänes „Hambaharja lugu“„Seebi seiklused“„Katrini taskurätikud“, Urmas Lennuk„Sööärasöö!“ Kuulo Kutsar,,Mõmmikute pere lood”. Kombed: I. Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R.
haavamatuks. Kuid pestes Achilleust oli ema teda hoidnud kannast, ja see koht, mida polnud uhtunud võluvesi, jäi haavatavaks (sellest on pärit ka väljend "ahhilleuse kand", mis tähendab "haavatav koht"). Peale Hektori surma otsustasid troojalased mitte enam võidelda kreeklastega lahtisel väljal ja sulgesid end linna. Kuid ka kreeklased ei suutnud vallutada Troojat ilma Achilleuseta. Siis otsustati teotseda mitte jõuga, vaid kavalusega. Odüsseuse nõuandel ehitati määratu puuhobune, mille sisemusse asetati vapramad kreeka kangelased. Muu sõjavägi asetati troojalaste petmiseks laevadele ja sõideti lähimale saarele. Nähes, et kreeklased minema sõitsid, arvasid troojalased, et piiramine on lõppenud, ja viisid hobuse linna. Öösel, kui kogu Trooja uinus, väljusid kangelased hobusest ja avasid väravad teistele kreeklastele, kes olid saarelt tagasi tulnud. Nad süütasid linna kõigist külgedest põlema ja lõid peaaegu kõik troojalased maha.
lähtuvad Winckelmanni formuleeringutest. Kunstiteose juures pidas ta oluliseks kolm kvaliteeti: esmatähtis on idee; teine on ilu, st. lihtsus; kolmas on teostamise tehnika. 12. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Antiikaeg: Kreeka „Ilias“ - Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski.
valest. Sinon seletas, et Pallas Athena olnud väga vihane varguse pärast ning kreeklased läksid oraakli juurde küsima, kuidas jumalannat lepitada. Oraakel vastas, et tuleb ohverdada üks kreeklane, kelleks valiti Sinon, kuid vahetult enne ohverdamistseremooniat sai ta põgenema ning Kreeka laevad purjetasid minema. Sinoni jutus ei osanud troojalased kahelda. Tal lubati hakata elama ühena troojalaste hulgast. Sinon rääkis veel, et puuhobune oli pühendatud Athenale ja et troojalased selle tervena linna viiksid. Preester Laokoon ja printsess Kassandra küll ütlesid, et hobust ei toodaks linna, aga keegi ei kuulanud neid. Kaks madu tulid merest välja Trooja linna ja tapsid Laokooni. Troojalased arvasid, et see on selle eest, et ta julges hakata vastu puuhobuse toomisele linna. Puuhobune toodi linna. Keskööl avati puuhobuse salauks, kust kreeklased välja ronisid. Nad tegid väravad lahti ja kreeklaste sõjavägi marssis linna
Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. ,,Odüsseia" Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu
ta vaid rääkis tollega kui teda noomiti ja ta arvamus isast oli nagu keegi võõras töömees. Ajapikku aga suhted soojenesid ja Jürka tihti tunids huvi Riia heaoluüle ja kui tüdruk kasvõi natukene eeldas tühka kõhtu otsis ta kohe midagi hammastevahel talle pista jättes pooleli ka tähtsamad tööd. Jürkal oli ka kombeks tütart veidrate nimedega kutsuda nagu tattniga vöi sasipea kuid Riia õppis, et kui teda kutsuti siis alati selleks, et mõni puuhobune, lilleke või jänesekapsa leht. Kui kunagi sai ta maamesilase kärjed kaseothutorbikus saand ja talle õppetanud kuodas sealt mett välja imeda siis esimest korda tundis ta, et isa hoolib tast sama palju kui ema. Seda enam tõestas see, et Riia nägi kaks päeva järjest unes kuidas Jürka näoga hobust ta ratsutas, Jürka leidis selle põhjenduseks selle, et Riiat on kerge kanda ja see meeldib hobusele. Ükdiselt oli Riia aga nukker kuna Jürka ei olnud piisvalat kodus ja ta tunids tihti
Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja
Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja
kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelate
Odoaker- germaani soost väepealik, keisri ihukaitseväe juht, kes aastal 476 kukutas võimult viimase Lääne-Rooma keisri, alaealise Romulus Augustuluse ja kuulutas enda Itaalia kuningaks; Odoaker ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus, vaid saada Itaalia otseseks isandaks Odysseus- Kreeka kangelane, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning mis jäeti linna väravate ette; tegelane eeposest, milles on juttu tema kümme aastat kestnud eksirännakutest, mille järel ta viletsaks kerjuseks moondatuna tuli oma majja ning tappis oma naise ülbed kosilased; tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas http://et.wikipedia.org/wiki/Odysseus (Vikipeedia)
annaabi.ee 
