Facebook Like

Vana-kreeka ja hellenism (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009
V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M
KREETA -MÜKEENE KULTUUR
Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule.
Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad . Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele . Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri ­ nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos . Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides.
Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose . Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse. Ka Kreekas said elu keskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Kreeka losside ümbert puudusid linnad ja olid kindlustatud, üldse olid kreeklased oma kultuuris märksa sõjakamad. Kuna iga loss püüdis iga hinna eest oma iseseisvust kaitsta, ei tekkinud sellel ajajärgul ühtegi suuremat riiki. Umbes 1200 eKr alanud suured rahvasteliikumised nõrgestasid tugevalt tsivilisatsiooni ning langes lõplikult umbes 1100 eKr.
ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST
Tume ajajärk (1100-800 eKr). Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike- Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud.
Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine . Esile kerkis aristokraatia . Kujunesid iseloomulikud linnriigid , kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,, Ilias " ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon , mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta , Korintos ja Ateena Balkanil , Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund . (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks ). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr). 6.sajandil tekkis Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis allutas endale ka Kreeka linnad Väike-Aasias ning võttis siis suuna ka Balkani vallutamiseks. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku Ateena vastu. Pärslased said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja pidid lahkuma . 480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes, kellel õnnestus foiniikia laevastiku abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel aastal lõi spartalaste maavägi ka mandril pärslasi. Sõda kandus üle Väike- Aasiasse , kus ka sealsed linnad saavutasid iseseisvuse.
Klassikaline ajajärk (500-338 eKr). Pärast võidukaid sõdu pärslastega algas Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg . Esile kerkisid Ateena ja Sparta. Spartat iseloomustas range sõjaväeline korraldus, tema jalavägi oli konkurentsitult tugevaim. Sparta ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid moodustades Peloponnesose Liidu. 5.sajandi Ateena oli demokraatlik. Kreeka suurim linn. Ateena juhtimisel moodustati Ateena Mereliit , mis pidi kaitsma Pärsia rünnakute eest. Tänu Liidu andamitele saavutas Ateena laevastik suurima võimsuse. 431-404 eKr toimus Ateena ja Sparta vahel Peloponnesose sõda. Ateena kaotas, Sparta seadis sisse suhted Pärsiaga. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Kokkuleppel Spartalastega allutas Pärsia taas Kreeka linnad Väike-Aasias. Teiste Kreeka linnade vastuseis Sparta domineerimisele võimaldas Ateena uut tõusu. Nüüd asus liidrikohale Teeba riik, peale seda kui alistasid Sparta 371 eKr lahingus.
Makedoonia tõus. Lakkamatutes sõdades ei saavutanud ükski linnriik edu, see lõi soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes võtsid varmalt üle kreeka keele, usu ja kombed ning osalesid olümpiamängudel. 4.sajandi keskpaiku sai Makedooniast Philippos II juhtimisel riik, mis kujutas kõigile linnriikidele ohtu. Philippos siiski vältis otseseid sõjalisi kontakte. Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Aastal 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See tähendas linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu.
RIIK JA ÜHISKOND
Kreeka polis Tüüpiline Kreeka linnriik oli väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Rahva arv ei ületanud tavaliselt 40 000 piiri, Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhandega olid erandid. Linnriiki kaitsesid ja selle peamise sõjajõu moodustasid kodanikud. Tavaliselt ei olnud kodanikeks naised, orjad ja võõramaalased. Et saada kodanikuks pidi mees end ise suutma relvastada. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli põhimõtteliselt kõrgeimaks võimuks. Rahvakoosolekute kõrval tegutsesid rikastest koosnevad nõukogud. Tavaliselt otsustas asja nõukogu ning rahvakoosoleku ülesanne oli see heaks kiita. Enamikes polistes domineeriski aristokraatia. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud (enamasti rikaste seast), kellede ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi, mis oli paigutatud pikkadesse sirgetesse rividesse üksteise taha ­ tüüpiline Kreeka lahingurivi ­ faalanks.
Ühiskonna struktuur Talupojad moodustasid kodanikest enamiku. Jõukamad tulid oma kohustuste täitmisega hästi toime, kuid linnades elas hulgaliselt ka vaesuse põlluharijaid, kes tihti pidid võtma laenu. Suutmata laenu tagasi maksta langesid nad rentniku staatusesse ning mõnedes linnades kaotasid kodaniku staatuse. Ülemkiht sai talupoegade laostumisest küll kasu, kuid seeläbi vähenes ka sõjajõu hulk, mis vähendas kaitsevõimekust. Käsitöölised pidasid väikesi töökodasid ning hankisid igapäevast elatist enda ja oma pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil tõusta jõukamasse seisusesse . Mõnedes linnades polnu neil kodanikuõigusi, mis viitab nende madalale sotsiaalsele positsioonile. Aristokraadid moodustasid ühiskonna rikkama ja mõjukama osa. Nad olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tegid kaubaretki, kuid kaupmeesteks neid nimetada ei saa.
Türannia Paljudes linnriikides suutis mõni aristokraatlik juht varem või hiljem suure osa kodanikest enda poole tõmmata ja haaras nende abil riigis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vana-kreeka ja hellenism #1 Vana-kreeka ja hellenism #2 Vana-kreeka ja hellenism #3 Vana-kreeka ja hellenism #4 Vana-kreeka ja hellenism #5 Vana-kreeka ja hellenism #6 Vana-kreeka ja hellenism #7 Vana-kreeka ja hellenism #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mihkel Heinmaa Õppematerjali autor

Lisainfo

kaheksa lehekülge üheksases kirjas Vana-Kreekat. Koostatud 2009 aasta riigieksami tarbeks. Peamiselt tolle aja inimestest, ühiskonnast ja kultuurist, kuid ka niisama üldajalugu.
kreeta , mükeene , kreeta-mükeene , vana-kreeka , kreeka , hellenism , minoiline , ilias , odüsseia , olümpia , ateena , sparta , tume ajajärk , arhailine periood , kreeka-pärsia sõjad , makedoonia , polis , agoraa , türann , akropol , agoraa , kitoon , zeus , kreeka jumalad , homeros , trooja , teater , filosoofia , sokrates , platon , aristoteles , aleksander suur

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

28
pdf
Kreeka ja hellenism
52
doc
Vana-Kreeka
15
doc
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
28
pdf
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
9
docx
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID
10
rtf
Vana-kreeka perioodid
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun