Vana-kreeka ja hellenism (0)

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009
V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M
KREETA -MÜKEENE KULTUUR
Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule.
Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad . Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele . Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri ­ nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos . Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides.
Kreeklased ja Mükeene ajajärk. Sisserännanud kreeklased hakkasid mandril domineerima ja hobukaarikud tagasid nende sõjalise edu. Umbes 15. sajandil eKr tungisid kreeklased Kreetale ja vallutasid Knossose . Kreeta kultuur säilis ja kreeklased võtsid selle pea kogu ulatuses üle. Lineaarkiri A kohandati kreeka keelele ja loodi Lineaarkiri B, mida ka lugeda osatakse. Nüüd levis minioline kultuur üle Kreeka, aga selle arendajaks said nüüd kreeklased ja Kreeta kaotas oma tähtsuse. Ka Kreekas said elu keskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Kreeka losside ümbert puudusid linnad ja olid kindlustatud, üldse olid kreeklased oma kultuuris märksa sõjakamad. Kuna iga loss püüdis iga hinna eest oma iseseisvust kaitsta, ei tekkinud sellel ajajärgul ühtegi suuremat riiki. Umbes 1200 eKr alanud suured rahvasteliikumised nõrgestasid tugevalt tsivilisatsiooni ning langes lõplikult umbes 1100 eKr.
ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST
Tume ajajärk (1100-800 eKr). Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike- Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud.
Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine . Esile kerkis aristokraatia . Kujunesid iseloomulikud linnriigid , kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,, Ilias " ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon , mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta , Korintos ja Ateena Balkanil , Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund . (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks ). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr). 6.sajandil tekkis Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis allutas endale ka Kreeka linnad Väike-Aasias ning võttis siis suuna ka Balkani vallutamiseks. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku Ateena vastu. Pärslased said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja pidid lahkuma . 480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes, kellel õnnestus foiniikia laevastiku abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel aastal lõi spartalaste maavägi ka mandril pärslasi. Sõda kandus üle Väike- Aasiasse , kus ka sealsed linnad saavutasid iseseisvuse.
Klassikaline ajajärk (500-338 eKr). Pärast võidukaid sõdu pärslastega algas Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg . Esile kerkisid Ateena ja Sparta. Spartat iseloomustas range sõjaväeline korraldus, tema jalavägi oli konkurentsitult tugevaim. Sparta ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid moodustades Peloponnesose Liidu. 5.sajandi Ateena oli demokraatlik. Kreeka suurim linn. Ateena juhtimisel moodustati Ateena Mereliit , mis pidi kaitsma Pärsia rünnakute eest. Tänu Liidu andamitele saavutas Ateena laevastik suurima võimsuse. 431-404 eKr toimus Ateena ja Sparta vahel Peloponnesose sõda. Ateena kaotas, Sparta seadis sisse suhted Pärsiaga. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Kokkuleppel Spartalastega allutas Pärsia taas Kreeka linnad Väike-Aasias. Teiste Kreeka linnade vastuseis Sparta domineerimisele võimaldas Ateena uut tõusu. Nüüd asus liidrikohale Teeba riik, peale seda kui alistasid Sparta 371 eKr lahingus.
Makedoonia tõus. Lakkamatutes sõdades ei saavutanud ükski linnriik edu, see lõi soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes võtsid varmalt üle kreeka keele, usu ja kombed ning osalesid olümpiamängudel. 4.sajandi keskpaiku sai Makedooniast Philippos II juhtimisel riik, mis kujutas kõigile linnriikidele ohtu. Philippos siiski vältis otseseid sõjalisi kontakte. Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Aastal 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See tähendas linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu.
RIIK JA ÜHISKOND
Kreeka polis Tüüpiline Kreeka linnriik oli väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Rahva arv ei ületanud tavaliselt 40 000 piiri, Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhandega olid erandid. Linnriiki kaitsesid ja selle peamise sõjajõu moodustasid kodanikud. Tavaliselt ei olnud kodanikeks naised, orjad ja võõramaalased. Et saada kodanikuks pidi mees end ise suutma relvastada. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli põhimõtteliselt kõrgeimaks võimuks. Rahvakoosolekute kõrval tegutsesid rikastest koosnevad nõukogud. Tavaliselt otsustas asja nõukogu ning rahvakoosoleku ülesanne oli see heaks kiita. Enamikes polistes domineeriski aristokraatia. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud (enamasti rikaste seast), kellede ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi, mis oli paigutatud pikkadesse sirgetesse rividesse üksteise taha ­ tüüpiline Kreeka lahingurivi ­ faalanks.
Ühiskonna struktuur Talupojad moodustasid kodanikest enamiku. Jõukamad tulid oma kohustuste täitmisega hästi toime, kuid linnades elas hulgaliselt ka vaesuse põlluharijaid, kes tihti pidid võtma laenu. Suutmata laenu tagasi maksta langesid nad rentniku staatusesse ning mõnedes linnades kaotasid kodaniku staatuse. Ülemkiht sai talupoegade laostumisest küll kasu, kuid seeläbi vähenes ka sõjajõu hulk, mis vähendas kaitsevõimekust. Käsitöölised pidasid väikesi töökodasid ning hankisid igapäevast elatist enda ja oma pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil tõusta jõukamasse seisusesse . Mõnedes linnades polnu neil kodanikuõigusi, mis viitab nende madalale sotsiaalsele positsioonile. Aristokraadid moodustasid ühiskonna rikkama ja mõjukama osa. Nad olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tegid kaubaretki, kuid kaupmeesteks neid nimetada ei saa.
Türannia Paljudes linnriikides suutis mõni aristokraatlik juht varem või hiljem suure osa kodanikest enda poole tõmmata ja haaras nende abil riigis võimu. Võimule tõusis ainuvalitseja ­ türann, kes püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli parandada vaeste elujärge. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid. Paljud neist pidid minema pagendusse. Kohalejäänud ootasid sobivat hetke, see sundis türanni veelgi karmimatele meetmetel, mis kahandas tema populaarsust lõpuks ka lihtrahva seas. Türannia ei kestnud tavaliselt üle kahe inimpõlve.
Sparta riik Keskusega Lakoonika maakonnas . Alistasid hiljemalt 8.sajandile eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, seejärel vallutasid naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva. Keskus ei koondunud kunagi linnaks vaid koosnes neljast külast. Nende külade elanikest moodustus Sparta kodanikkond ­ spartiaadid . Riigi eesotsas oli üheaegselt 2 kuningat, neile allus sõjavägi ja nad täitsid kõrgeima preestri kohuseid. Muudes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ­ geruusia ja igal aastal valitavad riigiametnikud ­ 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kodaniku, spartiaadid, moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes kaheks: enamik Lakoonika asukaid ­ perioigid ­ olid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta ning andami- ja sõjaväekohuslased. Alistatud messenlastest said heloodid ­ spartiaatide maaorjad. Et tagada õigusteta üle kindel kontroll kujunes Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal rühmades ning tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ning kolmekümnendast kodanikuks. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, selle tegid heloodid nende eest.
Demokraatlik Ateena Algselt kehtis Ateenas klassikaline aristokraatlik riigikorraldus. 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Suurenes rahvakoosolekute tähtsus. Riigi sõjalise võimsuse tugevnemisega suurenes ka vaeste kodanike osatähtsus, kes teenisid sõudjate ja madrustena. Nii kujunes 5.sajandi keskel, Periklese ajal kindlalt demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused valitsemisel olid kaotaud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud mehed. Soloni ajast oli Atika elanike orjastamine keelatud. Rahvakoosolek kogunes iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelles seas 10 strateegi (väejuhti). Kõik allusid rahvakoosolekule. Iga aasta pandi ametisse 6000 kohtunikku, nende seast igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtukoosseis. Kohtunikud, nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti liisu teel.
Orjandus Orjadest enamuse moodustasid sisse ostetud barbarid . Neid kasutati põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jõukate majapidamistes ja teistel madala kvalifikatsiooniga või ebameeldivatel aladel.
ELUOLU JA PEREKOND
Linn ja maa Tavaliselt paiknes linn kaljunukule rajatud kindluse ­ akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolili paiknes templeid. Tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Tänavad olid vanemates linnades korrapäratud, mõned koloonialinnad ehitati juba kindla põhiplaani järgi. Majad olid tavaliselt ühe-kahekordsed põletamata tellistest, peaaegu alati siseõuega. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega.
Riietus ja toit kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon , mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külma ilmaga tõmmati selle peale paksem üleriie himation . Pükse ei kantud , seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks rohkesti puu- ja köögivilju, sh eriti küüslauku ja kala. Liha söödi suhteliselt harva. Joodi kitse - ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli tugevalt veega lahjendatud vein.
Aristokraatlik eluviis Nad etendasid ühiskonnas olulisimat rolli. Neil oli aega tegeleda mõtlemise ja enda arendamisega. Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem, mis tõi sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevate aristokraatide sõpruskonnad. Suurel määral aitas sõpruskondi liita ühised kodused pidusöömingud ­ sümpoosionid. Külalised kogunesid sõpruskonna liikme majas andreionisse (meeste ruumi), kus heitsid lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Ruumi keskel oli laia suuga veinisegamisnõu ­ kraater. Sümpoosionidel tehti tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid.
Sport Ilusat lihaselist keha hinnati peaaegu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Kreeklased sportisid alasti, seetõttu nimetati spordiväljakuid ja hooneid gümnaasionideks (alasti oleku koht). Tähtsaimaks spordivõistluseks kujunesid olümpiamängud. Neid peeti iga nelja aasta tagant, võistlejad kogunesid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Naised osaleda ei võinud. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, maadluse ja rusikavõitluse kombinatsioon, viievõistlust (jook, odavise, kettaheide , hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekarikute võidusõitu. Kõige prestiizemaks loeti lühimat jooksudistantsi ­ staadioni jooksu (192m). mängudeks kehtestati olümpiarahu. Olümpiavõit tõi au kogu linnale , seetõttu püstitati olümpiavõitjatele ausambaid ja premeeriti vääriliselt. Olümpiavõitjatest peeti hoolikat nimekirja, mis ulatub tagasi aastasse 776 eKr, mis sai hiljem kreeklaste ajaarvamise alguseks.
Abielu ja perekond Abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel. Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada ­ sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi. Abielu põhieesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus poliitiliste sidemete sõlmimine. Naine püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Mees võis vabal luua suhteid ka väljaspool abielu, ka omasoolistega. USK
Jumalad Kreeka jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Jumalaid oli väga-väga palju. Mõned: Zeus Jumalate valitseja Taeva-, tormi- ja äikesejumal Kõigepealt oli Chaos. Hera Z abikaasa ja õde Abielu kaitsja Kaosest sündis kõigi Poseidon Z vend Merejumal elusolendite ema Gaia Hades Z vend Allmaailma ja surnute valitseja (maa), kes sünnitas Demeter Z õde Musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna endale abikaasa Ares Z ja Hera poeg Sõjajumal Uranose (taeva). Nende Hephaistos Z ja H poeg Tulejumal , sepp järglastena sündisid Athena Sündinud Z peast Sõjajumalanna, tarkusejumalanna vägevad titaani. Titaan Apollon Z ja Leto (titaan) poeg Valgusejumal , luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning tuleviku kuulutja Kronos tegi Uranose Artemis Z ja L tütar Jahijumalanna viljatuks ja võttis Hermes Z ja Maia (nümf) poeg Kaitses teekäijaid, jumalate käskjalg, saatis surnuid allmaailma maailma valitsemise üle. Aphrodite Ilu-, armastuse ja viljakuse jumalanna Kronos kartis oma lapsi Dionysos Veini- ja sigivusjumal ja neelas iga vastsündinu alla. Sellest pääses Zeus. Zeus kasvas suureks ja sundis Kronost teisi jumalaid välja oksendama , järgnes võitlus jumalate ja titaanide vahel. Zeus sulges titaanid aheldatuna sügavale maapõue.
Inimkonnale tõi tule Zeusiga heades suhetes olnud titaan Prometheus. Zeus vihastas ja aheldas P Kaukasusesse kalju külge ning saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele saatis ta kaela Pandora ­ imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad.
Pühamud, preestrid ja jumalateenistus Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kuhu toodi jumalatele ohvreid. Iga tempel ja altar oli kindlale jumalale , seepärast ehitati neid väga palju. Preestrid või preestrinnad olid linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Preestrid ei moodustanud eraldi seisust . Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Verel lasti voolata, loom ise nüliti ja tehti toiduks. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, kus osales kogu elanikkond.
Surmajärgsus Levinud oli arusaam, et surnute riiki piirab allmaailmajõgi Acheron, milles paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viib. Seetõttu oli kombeks surnule häberaha suhu panna. Allmaailmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena.
Müsteeriumid Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteerium. Müsteeriumides kirjeldati teistsugust hauatagust elu. Hinge surematuse, taaskehastumise ja helgete tulevikuväljavaadete kuulutused ei suutnud välja tõrjuda tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist.
KIRI, HARIDUS , KIRJANDUS JA TEATER
Tähestik ja kooliharidus Kreeka tähestik ­ alfabeet ­ loodi otseselt foiniikia tähestiku põhjal u 800 eKr. Foiniikia tähestikus polnud vokaale, seetõttu pidid kreeklased osa konsonantide tähistusi üle kandma vokaalidele ja mõnedel juhtudel ka ise uued tähistused välja mõtlema. Aja jooksul kujunes 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Kuna kreeka tähestik oli esimene, mis võimaldas üles kirjutada kõik häälikud, mis otse kõnes esinevad, siis muutus see väga populaarseks ka teiste rahvaste seas. Peagi võtsid kirja üle itaalia elanikud, sellest kujunes praegu laialt levinud ladina tähestik ning keskajal loodi kreeka tähestiku põhjal slaavi tähestik. Tänu kirja lihtsusele ja võimalusele kõne otsesele edasiandmisele läks kiri esmakordselt massidesse ja ei olnud kättesaadav ainult priviligeeritud ühiskonnakihile.. Haridus. Rikkamates peredes toimus see pedagoogi (lastejuhtija) käe all. Vaesemad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat ja kreeka kirjandust (luulet) ning sinna juurde käis gümnastika. Jõukamate perede noored jõudsid sageli enda täiendamisega mõne tuntud sofisti (õpetlase) juurde. Tüdrukute kasvatamine piirdus tavaliselt majapidamis - ja käsitööalase õpetusega, vaid Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega. Kangelaseeposed Mükeene hiilgeajast kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu ­ Trooja vallutamine kõigi kreeka kangelaste ühisel sõjaretkel. Aja jooksul kujunes sellest hulk terviklikke lugulaule, mida rändlaulikud ­ rapsoodid ette kandsid. Pimedale laulikule Homerosele omistatakse kaks kuulsamat eepost: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". ,,Ilias": Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos , lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia": Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele . Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest . Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu.
Lüürika Lüürika tähendas esialgu lüüra saatel ettekantavat luulet ja muutus üldmõisteks hiljem. Luuletuste loomine ja nende ettekandmine oli peamiselt aristokraatide tegevus. Palju viljeldi armastusluulet, mille oli sageli selge homoseksuaalne tagapõhi. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti üles vaoshoitusele ning mõõdukusele. Solon pühendas peaaegu kogu oma luule kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenese poliitiliste sammude põhjendamisele ning õigustamisele. Üks kuulsamaid luuletajaid oli 5.sajandi esimese poole koorilüürik Pindaros .
Teater Teatrietendus , draama, oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris ( vaatamise koht). Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon skeene . Koor ja näitleja esinesid orkestral, skeene täitis dekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskide vahetamine võimaldas ühel inimesel mängida mitut tegelest. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid . Komoodiad ammutasid ainest eestkätt igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiad põhinesid enamasti tuntud mütoloogiatel süzeedel. Sophoklese loomingust terviklikult säilinud teosed pärinevad 5.sajandi teisest poolest. Tema tragöödiat ,,Kuningas Oidipus " on hiljem peetud täiuslikumaks selles zanris.
FILOSOOFIA JA TEADUS
Filosoofia teadusliku maailmavaate sünd Kreeka tsivilisatsioon lõi maailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste (jumala teod ja tahtmised) kõrvale sellise maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumala tahet ei eitatud, kuid selles nähti vaid korra üldist alust, mitte sündmuste põhjustajat. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest . Esimeseks filosoofiks peetakse 6.sajandi algupoole Mileetose filosoofi Thalest. Tema arvates oli kõige aluseks vesi. Maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalese õpilase Anaximandrose meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest loodulikust ainest, seetõttu püstitas ta meeltega tajumatu piiritu alge ­ apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5.-4.sajandil atomistika koolkonna filosoofid , kelle seast tuntuim Demokritos . Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosadest aatomitest. Aatomites moodustuvad erinevad ahelad ja seega erinevad ained.
Matemaatika Aegamööda hakkasid filosoofiast eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikat edendas eriti 6.sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli tegelikult tuntud juba Mesopotaamias, kuid kreeklased olid esimesed kellele matemaatika polnud lihtsalt praktikas vajalik vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks peetakse 5.-4.sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Määrav olevat nelja ihumahla ­ vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Selles teoses on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus ­ nn Hippokratese vanne .
Ajalookirjutuse algus Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos 5.sajandi keskpaiku. Tema teos ,, Historia " keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirledab paljude rahvaste kombeid
Sofistid ja Sokrates Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. 5.sajandile eKr tekkis uus filosoofia suund sofistika , mis tegele inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Paljud seofistid jõudsid järeldusele, et 'hea' ja 'halb' on suhtelised. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksid oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtuvalt, nii nagu toimib looduses tugevama õigus. Sofistide ideed levisid hästi ja nende vastuolud kehtiva korraga oli ilmselge, seetõttu tekkis nende vastu tugev opositsioon eesotsas Sokratesega. Ta leidis, et sofistid petavad oma õpilasi. Sokrates arvates oli õpetaja kohus vaid õpilase juhatamine , asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Ta suhtus halvasti Ateena demokraatlikusse riigikorda, kuna riigi juhtimisel osalesid ka täielikud võhikud. 339 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla ja hukati.
Platon Sokratese õpilane. Asutas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Pani oma teosed kirja dialoogidena ­ filosoofide mõttevahetustena. Ta pidas tähtsaimaks ideede õpetust ­ kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud vasted ­ ideed. Ideed on muutumatud ja tõelised. Nagu kõik muu, nii pidi riigikorralduski Platoni meelest põhinema voorusel. Esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist, kus oli eraldatud võimekad vähemvõimekatest. Viimaste osaks jäi töö tegemine, esimesed pidid pühenduma enese arendamisele, neist said ideede mõistjad ja nende osaks jäi riigi juhtimine.
Aristoteles Platoni õpilane. Asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid. Aristoteles ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Inimene oli A arvates riiklik elusolend, kelle õnnelik elu väljapool riiki pidas filosoof võimatuks. Ideaalseks pidas A sellist riiki, kud kodanikuõigused kuuluksid eestkätt keskmise jõukusega elanikkonnale. Kreeka klassikalist kultuuripärandit tunneme suurel määral just tema tööde kaudu.
HELLENISMIPERIOOD
Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria, Palestiina , Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Tema võimu alla langes ka Kesk-Aasia. Katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Aleksandri varasele surmale järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks: Egiptus , Seleukiidide riik (hõlma algul suuremat osa Aleksandri vallutatud Aasiast, kuid kahanes Süüria piiresse) ja Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka polised . Need kolm riiki olid pidevalt omavahel sõjas. Koos vallutusretkedega algas massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaimateks linnadeks tõusid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Levis kreeka arhitektuur ja keel. Mida ida poole seda harvemaks kreekapärasuse domineerimine läks, kuid kreeka valitsejate kohalolu oli näha isegi Kesk-Aasias ja Induse kallastel. Nii pani A Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule ­ hellenismiperioodile, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idarnniku vallutavad roomlased .
Riigi- ja ühiskonnakorraldus Polis kaotas oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlike suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad, monarhid , kelle võim oli praktiliselt piiramatu. Monarhid rajasid endale ühkeid losse ning koondasid enda ümber õukonnad. Enamasti võtsid nad üle kohaliku maa tavad riigikorralduses. Linnadest said tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse . Sõjavägi ei koosnenud enam kõigist kodanikest vaid palgasõduritest. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust.
Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule, eriti paistsid silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus . Museioni juurde kuulus ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Väike-Aasias tõusis enama ja enam esile Pergamon ning Kreekas püsis esiplaanil Ateena. Hellenistlik kirjandus Teater kaotas oma senise tähtsuse. Teatri taandudes tõusis esiplaanile uuesti luule, mida tuntakse peamiselt Aleksandria luule (sest keskus oli Aleksandrias ) järgi. Poeedid ülistasid näiteks mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsate karjuste imeilusast armastusest Kreeka maalilise looduse taustal. Luulelt ei oodatud nüüd sügavamat sisu, vaid peent ja elegantset stiili.
Filosoofia Filosoofid juurdlesid nüüd märksa enam selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet teda karta. Suurema populaarsuse saavutas stoitsismi koolkond. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada.
Teaduse areng 3.sajandil eKr Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. 4.sajandi teisel poolel koostas matemaatik Eukleides mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles sõnastab elementaargeomeetria põhialused. 3.sajandil eKr Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes formuleeris muu hulgas ka hüdrostaatika seaduse. Tema leiutistest tähtsamad on tiguülekanne, kivi- ja nooleheitjad. 4.- 3.sajandi astronoom Aristarchos esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise maailmapildi, see, nüüdseks vastuvaidlematu teooria, ei leidnud pooldajaid ja vajus unustusse. Hakati koostama 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid detailseid horoskoope.
Muutused religioonis Religioon nagu kõik muugi minetas oma linnakeskse iseloomu. Kõik vanad jumalad jäid püsima, kuid nende tulid paljud ida jumalad. Isisest sai hellenismiperioodil Vahemeremaade populaarseim jumalus. Hellenismiperioodi religioon oli Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam .
KREEKA KUNST
Kreeka kunst oli realistlik ja inimesekeskne, kuna Jumalaid kujutati enda sarnastena. Kreeka kunstis väljendusid kõigi ühiskonnaliikmee arusaamad ilust , tervisest ja tarkusest. Kunstis eristatakse samu perioode nagu üldajalooski: arhailine, klassikaline ja hellenistlik.
Arhitektuur Templeid hakati rajama juba I aastatuhandel eKr, arhailise aja alguseks oli ehituskunst juba kõrgel tasemel. Templid ehitati kivist, enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati mördi asemel metallklambreid. Kahe sambaga eeskoda ­ portikus. Et sisse pääsesid ainult preestrid, pandi suurt rõhku välise fassaadi dekoreerimisele. Seejuures oli kreeklastel hästi arenenud mõõdutunne ­ skulptuure ei kuhjatud üle ega varjatud nendega templi loogilist konstruktsiooni. Tempel ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Iseloomulik tunnus oli ümber hoone kulgev sammastik. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel . Vertikaalsed süvendid samba pinnal nim kannelüürideks ja saamastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks. Templi madalale viilkatusele oli paigutatud skulptuurid. Kõik oli värvitud. Siseruum, naos , jaotati sammaste abil mitmeks osaks. Puidust laes olid nelinurksed süvendid, kassetid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Kujunes välja kolm stiili: vanim ja suhteliselt raskepärane dooria . Veidi hiljem kujunes saledamate ja kergemate vormidega joonia . Hellenismi ajal oli väga levinud korintose stiil, mida kaunistab lopsakatest akantuselehtedest jt taimeelementidest moodustatud kapiteel.
Ateena akropol Periklese algatusel tehti Ateena akropolile 5.sajandil eKr uus planeering ja püstitati suurejoonelisi ehitisi. Akropoli viis pidulik trepp ja sinna siseneti läbi mitmejärgulise väravehitise, propüleede. Üks kaunimaid joonia stiili näiteid on Ateena akropolil asuv Nike tempel. Selle läheduses linna kaitsejumalannale pühendatud dooria stiilis Athena Parthenose tempel Parthenon .
4.sajandi keskpaigast eKr on pärit üks seitsmest maailmaimest ­ Pärsia satraabi Mausolose hauakamber e Mausoleum Halikarnassose linnas Väike-Aasias. Selle kreekapäraselt lihtsa ja loogilise ehitise dekooris avaldusid idamaise toredusearmastuse mõjud. Püramiidja katuse tipus 40-50 m kõrgusel kroonis ehitist neljahobuserakend.
Arhitektuur hellenismi ajajärgul Hellenismi ajajärgul said ülekaalu ilmalikud hooned. Suurim hellenistlik keskus oli Aleksandria, mille ette Pharose saarele püstitati järjekordne maailmaime ­ 110 m kõrgune tuletorn. Tervikuna muutus arhitektuur mitmekesisemaks, ühendati eri stiile, lisandusid idamaised mõjud ning hooned muutusid toretsevaks, dekooriga ülekuhjatuks. Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära varasematega võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Alates 6.sajandist eKr kasutati enim marmorit . Arhailises skulptuuris on valdavad egiptuse mõjud. Keha hoiak ja ehitus on egiptuse pärane, kuid näod on naiivselt naerul. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kreeka skulptuur iseseisvus kiiresti ja arenes realismi suunas. Kujunes nn klassikaline näotüüp ­ kitsas nina laubaga ühel joonel , sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. Kunstniku ei huvitanud mitte konkreetne inimene, vaid inimene üldse, inimene oma parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin. Kujur Polykleitos mõõtis inimesi ning töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Tema ,, Odakandja " skulptuuri vaadates oli see madal jõuline figuur . Klassikalise ajastu kuulsaim kujur oli Pheidas, kes kujundas suure osa Ateena akropolist, lisaks maailmaime Zeusi kuju Olümpias. Hellenismiajal hakkas kunstnikke enam huvitama inimisiksus , tema individuaalne välimus ja tunded. Portreelahendused muutusid veenvamaks, valitsejaid idealiseeriti. Kujurite meisterlikkus kasvas, modelleerin muutus tundelisemaks, figuurid saledamaks, jõu asemel rõhutati graatsiat ja ilu. Esmakordselt oli alasti ka naine. Tuntud on Praxitelese Aphrodite ja Aphrodite (aka Venus ) kuju melose saarelt.
Maalikunst Hävinud seina- ja tahvelmaalide kõrgest tasemest räägivad kirjalikud allikad ja roomlaste koopiad . Kreeka vaasivormide valik oli erakordselt rikkalik. Vaasid olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geomeetrilise ornamendiga. 6.sajandi algul eKr sai valdavaks mustafiguuriline stiil. Punakaspruunile vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis nende detailid sisse, nii et need jäid punaseks. Umbes 530 eKr hakati vaase kujundama vastupidisel viisil ­ punasefiguurilisena. Et maalida on lihtsam kui kraapida iseloomustab nende vaaside dekoori figuuride nõtkus ja detailirikkus ning meisterlik kompositsioon .
KRONOLOOGIA
Egeuse ehk Kreeta- U 2000 eKr Kreeta saarel kujunes lossikultuur. Minoilise kultuuri algus. Mükeene ajajärk 19.-18.sajand eKr Lineaarkiri A (u 2000-1100 eKr) U 1600 eKr Mükeene kultuuri algus U 1500 eKr Thera saarel toimus vulkaanipurse, mis tõi arvatavasti kaasa purustusi ka Kreetal. Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetat valitsema 15.-13.sajand eKr Mükeene kultuuri kõrgaeg U 1200 eKr ,,Trooja sõda" U 1200 eKr Rahvaste sissetungist põhjustatud purustused Kreekas ja Egeuse mere saartel U 1100 eKr Losside lõplik hülgamine Kreekas. Arvatav doorlaste sissetung . Tume ajajärk 1100-800 eKr Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua (u 1100-800 eKr) 1100-1000 eKr Kreeklased koloniseerisid Väike-Aasia lääneranniku Arhailine ajajärk U 800 eKr Tähestiku kasutuselevõtt (u 800-500 eKr) 776 eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid U 750 eKr Esimesed kreeklaste asulad Itaalias. Algas kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel U 720 eKr Spartalased vallutasid naabermaakonna Messeenia. Umbes samal ajal hakkas kujuneme Sparta riigi- ja ühiskonnasüsteem ­ nn Lykurgose korraldus U 700 eKr Homerose eeposed ja Hesiodose ,,Theagonia" (,,Jumalate põlvnemine") 594 eKr Soloni seadusandlus Ateenas 6.saj I pool eKr Mileetoses elanud filosoof Thales 6.saj II pool eKr Väike-Aasia kreeka linnad alistuvad Pärsia ülemvõimule 507 eKr Kleisthenese reformid panid aluse Ateena demokraatlikule riigikorrale 6.saj lõpp eKr Lõuna-Itaalias elanud filosoof Pythagoras Klassikaline ajajärk 449-479 eKr Kreeka-Pärsia sõda: (u 500-338 eKr) 494 ­ pärslased surusid maha V-A kreeka linnade ülestõusu 490 ­ toimus Maratoni lahing 480 ­ pärslaste suur sissetung Kreekasse kuninga Xerxese juhtimisel 479 ­ pärslased tõrjuti Kreekast ja V-A rannikult välja 478 ­ loodi Ateena Mereliit võitluseks pärslastega U 460-430 eKr Ateena demokraatia hiilgeaeg, Periklese aeg 5.saj II pool eKr Sophoklese loomeperiood 431-404 eKr Peloponnesose sõda. Sokratese tegevusaeg 4.saj I pool eKr Platoni tegevusaeg 371 eKr Leuktra lahingus purustasid teebalased Sparta armee : Sparta ülemvõimu lõpp 359-336 eKr Makedoonias Philippos II valitsusaeg 338 Philippos II purustas Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistas Kreeka oma ülemvõimule U 350-322 eKr Aristotelese tegevus Hellenismiperiood 336-323 eKr Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsusaeg (338-30 eKr) 334-326 eKr A.S. sõjaretk Idamaadesse 322-279 eKr A.S. väepealikute vahelised sõjad, Makedoonia suurriigi lagunemine 3.saj algus eKr Aleksandrias Museioni rajamine 146 eKr Kreeka alistus Rooma ülemvõimule 30 eKr Roomlased vallutavad viimase hellenistliku riigi ­ Egiptuse