Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene (7)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kreeka
1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile
Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest
Kronoloogia:

Kreeta -Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene)

Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe)

Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus( Sparta ,korintos, Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas)

Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg ;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda )

Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II)
2. Kreeta -Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika
Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas.
Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel
Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega , seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos ; lineaarkiri ; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal.
Mükeene tsivilisatsioon
Sõjaline üleolek tänu hobustele ja kaarikutele; Kreeta saare vallutamine ; võeti omaks minoiline kultuur ning kohandati kreeta lineaarkirja oma keelele; Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massivsetest kiviplokkidest nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega; iga suurem loss omaette riig keskus; Kreeklased võtsid minoilisest kulruurist palju omaks nagu : lineaaerkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme.
Kangelaseepika
Trooja sõja lugu: Trooja kindluse vallutamine;Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris , kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Achilleus tappis troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peai ise Parise noolest tabatuna.Puuhobune.
Kangelaseeposed „Odüsseia“ ja „ Ilias “. Homerose kirjutatud
3.Arhailise ja klassikalse Kreeka ühiskond ning eluolu
Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist ekr
Alataes VIII saj ekr ilmnesid taas kõik tsiv. Põhilised tunnused: kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja kerkis esile rikas ülemkiht; taastusid tihedad sidemed välismaailmaga; Kreeklaste huvi võõraste maade vastu oli osalt tingitud vajadusest metalli, eriti raua järele, kuid massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal; ühtekuuluvustunne; kreeklased nim. end helleniteks kõik teised aga barbarid ; linnriik ;
Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas
Elatist teeniti põlluharimisega;vaesemad talupojad võtsid rikamatelt laenu; käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega kaudselt soetud linnelanikkond, mis ei moodustanud küll üheski; mõnel pool olid käsitöölistel kodanikuõigused ära võetud;neid hinnati madalamalt kui põlluharijaid;
Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika
Suuromanikud ehk aristokraadid (parimate võim) ; nii riigimehed kui ka vaimuinimsed pärinesid valdavalt aristokraatide seast; enese igakülgne arendamine; konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad; ühised pidusöögid ehk sümpoosionid(koosjooming) sõpruskonna ühe või teise liikme majas ; kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda.
Orjandus
Orjanduslik ühiskond, orjade arv kasvas aja jooksul; orjatööd kasutati pea kõigis valdkondades: põllumajanduses,käsitöös, koduteenijatena jms. Orjatöö osatähtsus Kreeka ühiskondlikus tööjaotuses oli väga suur.
Naiste positsioon. Abielu ja perekond
Ühiskond oli patriarhaalne ; Naistel polnud kodanikuõigusi; naise koht oli kodus;abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi; mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllalt pinnapealseks; Mehe elu möödus sageli kodust väljas, näiteks rahvakoosolekul; naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi;hetäärid(sõbratarid;armukesed);pederastia(tulnud sõnast paiderastia;meeste vaheline armastus);lesbid(tulnud sõnast Lesbos ; naiste vaheline armastus)
4.Kreeka linnriik
Polis
Linnriik ehk polis; kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, Sellised riike kus domineerisid rikka ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks.
Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus
Poliste siseolud olid üsna ebastabiilsed; vaesemaid kodanike ähvardav oht laostuda ning kodanike seast välja langeda põhjustas vaeste rahulolematust; sageli viisid sisevastuolud türannia kehtestamisele; Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega.
Sparta riik
Keskusega Lakoonika ; ainus riik mis hõlmas kahte maakonda ; spartast ei kujunenud kunagi tõelist linna, isegi siis kui spartast oli saanud tugevaim riik kreekas , koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast;
Sparta ühiskonna korraldus
Spartiaadid ; Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad; Messenia alistatud elanikest said aga heloodid (õigusteta maaharijad );Sparata riigi eesotsas seisi kaks kuningat,kelle võim oli päritav; Geruusi(vanemate nõukogu); 5 efoori(kontr. Kuningate ja teiste võimukandjate tegevust);
Rõhutati oma võrdsust ja ühtekuuluvust; Spartiaatide kasvatussüstem(peamine siht arendada sõjam eheomadusi); pidev füüsiline treening ; kodanikes hinnati eelkõige vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks; sõjakunsti kõrgem tase; faalanks ; kreeklased pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist.
Demokraatlik Ateena
Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud; Solon- tema reformid panid alus eAteena domkraatlikule arengule; võrdsed õigused; Ateena mereliit ; Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles ; metoigid(võõramaalased)
Kodanike kasvatus ja haridus
Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama; rikkad õpetasid lapsi pedagoogi käe all; 18-20 eluaastani veetsid noored riiklikus piiriteenistuses; pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks.
5.Jumalad, rituaalid , pühamud ja templiehitus
Jumalad
Antropomorfsed ni välimuselt kui ka iseloomult; inimestest eristas jumalaid vägi ja surematus ; jumalate arv oli lõpmatu; sekkusid inimeset ellu; neid tuli austada ,kõneldes neist lugupidavalt ja tuues neile ohvreid;

Zeus (taeva-,tormi-ja piksejumal ; jumalate valitseja)
Hera (Zeusi abikaasaja õde; taeva kuninganna; abielu kaitsja)
Poseidon (Zeusi vend; merejumal )
Hades(Zeusi teine vend, allilma ja surnute valitseja)
Demeter (Zeusi õde; viljakuse jumalanna)
Ares (Zeusi ja Hera poeg; sõjajumal)
Hephaistos (tulejumal,jumalate sepp )
Athena (sõjajumalanna)
Aphrodite (armastusejumalanna)

Pühamud ja templiehitus
Pühamu keskpunkt oli altar ; jumala koda ehk tempel; templis hoiti jumala kuju;
Preestrid ja rituaalid
Vereohver; loomade tapmine altaril; tapetud loomaliha küpsetati ja söödi kohapeal; altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi
Oraaklid
Ended ; manetion (koht kus jumal õpetusi jagab ) rohkem aga teatakse terminit oraakel ; Delfi oraakel;
Surmajärgsus
Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma; karistused pidid inimest taba eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged .
6.Avalikud Pidustused. Spordivõistlused, lüürika ja teater
Spordivõistlused
Sport kuulus paljude usupidustuste programmi; gymnasion (kr k alastioleku koht) , kuna poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega siis hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama . Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks; võistlused; Olümpiamängud
Lüürika
Kanti ette kangelaslaule; luule ehk lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ettekandvat luuler; enamus lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast; luuules andsid nad edasi oma tundeid, mõtteid ja tõõekspidamisi; Pindaros -silmapaistvam Kreeka lüürik
Teater
Sai alguse veinijumal dionysosele pühendatud koorilauludest;suured dionüüsiad;Tragöödiad tõsise sisuga näitemäng; Sophokles ; Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud
7.Filosoofia ja teadus
Filossofia ja teadusliku maailmavaat sünd
Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks; esimes filosoofid püüdsid selgitada millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb; algaine ?; Thales (tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks.
Demokritos ( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest) ; Matemaatika ( Pythagoras );Meditsiin( Hippokrates );Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa)
Sofistid
Olid esimesd kes hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Osa sofiste arvas , et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele.
Sokrates -vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on hüve(see mis on olemuselt hea) ja milles seisneb vorus(see, mis aitab hüveni jõuda);ei pooldanud ateena demokraatliku riigikorda; ta anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla; ta mõisteti surma.
Platon -Sokratese kuulsaim õpilane; Lahkub pärast Sokratese surma Atenast; hiljem tuli tagasi ja asutas oma kooli-Akadeemia; ta sõnastas om vaated dialoogides; ideede õpetus; vorm ; tema jaoks oli ideaalne riigikord Spartas;
Aristoteles
8.Hellenismiperiood
Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed
Sõjaretke käigus vallutais makedoonlased ja kreeklased pärsia impeeriumi ning seega kõik maad egiptusest iraanini ja kesk-aasiani. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-ida maadesse.Ajavahemiku Alekander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni nim hellenismiperioodiks
Hellenistlikud suurriigid
Aleksandri suramle järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm hellenistliku riiki:

Egiptus , kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad

Seleukiidide riik(valitsenud Seleukiidide dünastia järgi)

Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid .
Hellenistlikud linnad
Aleksandria; Antiookia ; ;Pergamon; linnade arhitektuur , elulaad muutus kreekapäraseks;
Linnade valitsemine: tegutses linnanõukogud;
Kultuur hellenistlikes riikides
Uhked ehitised
Hellenistlik kirjandus
Silmapasitvaimaks tõusis luule pöörati tähelepanu hoopis elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Teater; tunti pigem huvi eraelu üle kui poliitika
Filosoofia
Epikuros ;Stoitistlik koolkond
Teaduse areng
Teaduse hiilgeaeg; teaduskeskuseks sai Aleksandria; matemaatik eukleides ; Archimedes(kruvi, mida kasutati veetõstukina);astronoomia(maa on kerakujuline) ,Ptolemaios(matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom) põhjendas et universumi keskpunktiks on maa.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 153 allalaadimist

Kreeka - geograafiline asend-kronoloogia-kreeta-mükeene #1

Kreeka - geograafiline asend-kronoloogia-kreeta-mükeene #2

Kreeka - geograafiline asend-kronoloogia-kreeta-mükeene #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

153 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sten Õppematerjali autor

geograafiline asend, kronoloogia,kreeta-mükeene,eepika,arhailine ja kreeka ühiskond ning eluolu,linnriigid,Sparta, jumalad, rituaalid, pühamud,sport, lüürika, teater, kultuut,filosoofia, teadus,hellenismiperiood

vana-kreeka

Sarnased õppematerjalid

rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare.

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) · Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.

Ajalugu

pptx

Üldajalugu - Vana-Kreeka

homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond?

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka

2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg

Ajalugu

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas

Ajalugu

doc

Esiajalugu

rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv. tasemele ka Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Ülejäänud kõrgkultuurid olid sekundaarsed tsiv. Tsivilisatsiooni tekke probl- kuna esimeste tsivi. ajal kiri veel puudus, siis saab uurida ainult arheoloogiliste leidude põhjal. Arengu üldsuund-varanduslikult kihistunud ühiskond, elati rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juhtimise all. Ülemkihi moodustasid rikkamad perek.,ja pealik, kes korraldasid ühiskonna elu

Ajalugu

pdf

Vana-kreeka ja hellenism

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid