NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus
NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus
33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu 42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad,
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harune...
Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad. Roodude kohalt alt karvane. 37) Acer ginnala ginnala vaher Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad. 38) Acer negundo saarvaher Lehed paaritusulgjad (keskmiselt 5), munajad, ebasümmeetrilised. Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas
hõlma Hõlmadel üksikud teravad hambad Roots sama pikk kui lehelaba · Harilik vaher · Acer platanoides 3-5 hõlma Servast ebaühtlaselt kahelisaagjas Südaja alusega Pealt tumeroheline, alt sinakasroheline · Mägivaher · Acer pseudoplatanus 3 hõlmaga Keskmine hõlm oluliselt pikem Keskmisel hõlmal omakorda hõlmad või saagjas Punakas roots · Ginnala vaher · Acer ginnala Munajas või piklik munajas Kahelisaagjas või nõrkade hõlmadega · Tatari vaher · Acer tataricum Lehekesi 3-7 Paaritusulgjas liitleht Munajad, üksikute teravate hammastega (sisselõiked) Roots kinnituskohast kaetud sinakasrohelise härmatisega · Saarvaher · Acer negundo Sõrmjas liitleht 5-7 lehekest Äraspidised munajad, Terava tipuga Allküljel roodude juurest
- servad ebaühtlaselt saagjad - alt sinakas roheline (tuhmim, rohkem lai, alt pehmem) * Acer platanoides - harilik vaher - lehed 5 või 7 hõlmalised - terava tipulised, teravatipulised hambad ( nagu vahtra leht ikka, suht terav, ald süda terav) * Acer tataricum - tatari vaher - lehed munajad kergelt piklikud - kahelisaagja servaga - õrnad hõlmad - nõrgalt karvane - kergelt teravneva tipuga (ühtlaselt piklik, väiksed teravad saed, hõlmad väga õrnad) * Acer ginnala - ginnala vaher - leht kolme hõlmaline - keskmine tunduvalt pikem (nagu munn) - keskmisel hõlmal nõrgad hõlmad või hõlmad servast kahetis saagjad - suured hõlmade vahelised sisselõiked - punakas (alt sirged, teravad pikad vahtra lehed, rohkem pikkuse peal, tuhm roheline, alt hele) * Acer negundo saarvaher - lehed paaritu sulgjad liitlehed - kaheli 3-7, üsna ebasümeetrilised - kergelt munajad - tömpjad hambad, lisalehekesed - liitlehe roots on kaetud hallika härmendisega
............................................. 102 Lõikamine.................................................................................................................................103 8 TAIMERÜHMADE JAOTUS OKAS- anagyroides LEHTPUUD LEHTPÕÕSAD PUUD harilik kuldvihm Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap-
................................................................19 Hooldamine .....................................................................................................................19 Picea abies ................................................................................................................................ 20 Kuusk ...............................................................................................................................20 Acer ginnala Maxim ................................................................................................................. 21 Ginnala vaher .......................................................................................................................... 21 Pinus mugo ............................................................................................................................... 23 Mägimänd ........................................................................
ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili) Acer pseudoplatanus mägivaher(leht on hõlmadega , esineb 3-5 hõlma , servad on saagjad, südaja või ümardunud südaja alusega, kollakasroheline leht) Acer tataricum tatari vaher(viljad on punased, kaheli saagja servaga, harva õrnalt hõlmiline, leht on piklikmunaja kujuga, nõrgalt südaja alusega , terava tipuga) Acer ginnala ginnala vaher( viljuvatel võrsetel pole väga sügavad hõlmadevahelised sisselõiked, steriilsetel võrsetel on , serv kahelisaagjas) Acer negundo saarvaher( lehed on paaritudsulgjad liitlehed, lehed on munajad, sageli ebasümeetrilised, lehel üksikud suure hambad, lehtedel esineb rootsu peal lehe kinnituskoha juures halllikat- sinikat härmastik) Hobukastanilised- Hippocastanaceae
Kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus Kasutamine haljastuses: alleedes, sobivad koduaeda, haljasalale või parki üksiku efektipõõsana Joonis 90. Kõrgetüveline sarapuu (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Ilupoosad/315005.jpg) 94 Joonis 91. Kõrgetüveline sarapuu 95 ILUPUUD Vaher (Acer) Konkreetne liik: Ginnala vaher (Acer ginnala) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-7 m, laius 5-8 m Taime välislaadi kirjeldus: Püstise võraga puu, hiljem laiuv Lehed: Lehed sügavalt kolmehõlmased, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, sügisvärvus karmiinpunane Õied või õisikud: Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, tiibviljad Õitsemine: mai
Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi
tipuga, väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed on 5...10 cm pikad. Acer platanoides – harilik vaher Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. Acer pseudoplatanus – mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Acer ginnala– ginnala vaher Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. Acer tataricum – tatari vaher Lehed munajad või piklikmunajad, kahelisaagjad, vahel nõrgalt hõlmised, nõrgalt südaja alusega, lühidalt terava tipuga, alt roodude kohalt karvased, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad.
Harilik jalakas (Ulmis tõsist ohtu kujutab endast jalakatele hollandi glabra); Künnapuu haigus ehk jalakasurm, millesse võivad kõik (Ulmus laevis); vanuserühma puud haigestuda. Harilik vaher (Acer platanoides); Saarvaher (Acer negundo); Kasutatakse muusika- ja spordiriistade, Mägivaher (Acer mööbli, puitnõude, vineeri parketi pseudoplatanus); valmistamiseks. Mahl suhkrurikas. Ginnala vaher (Acer Pargipuu. ginnala); Tatari vaher (Acer tataricum); Harilik pärn (Tilia Kasutatakse tuletikkude, puust nõude, cordata); Suurelehine mänguasjade, joonistus- ja meditsiinilise pärn (Tilia platyphyllos), söe valmistamiseks. On varjutaluvad, Läikeleihine pärn (Tilia vigastamise või kärpimise järel tekib
veidi külmahellad, valgusnõudlik. Lehed 3 või 5 ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südajas alus, pealt tumerohelised. Leht 9-16cm ja pikk peenike roots. Õied kollakasrohelised ja asuvad kobarates. Õitseb mai lõpus. Vili kaksiktiibvili. Seemne kohalt paksenenud, kerajas, koos tiivaga 6 cm pikk. Valminult roheline. Puit hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tehakse nikerdusi. Kasutatakse ka haljastuses. Eristamise tunnused: kõrgus, leht 25. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher: Acer ginnala Pärit Kaug-Idast, Kirde-Hiinast. Eestisse sissetoodud, sage kultuuris. Kõrgus 6m. Niiskuslembeline, talub vähest varju, linnatingimusi, külma ja põuakindel. Lehed kolmehõlmalised, keskmine hõlm teistest pikem, saagjas või kahelisaagjas serv. Õied rohekasvalged, püstjates pööristes. Õitseb juunis. Vili kaksiktiibvili, seemne kohalt paksenenud, koos tiivaga 2-3cm. Puitu kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks
Puude rühmitamine kõrguse järgi : Ülikõrged puud: kõrgus üle 40 m , näit. harilik ebatsuuga, mammutipuu, eukalüpt. I kõrgusjärgu puud: · kõrgus 25 40 m, näit. harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik tamm, harilik saar jt. II kõrgusjärgu puud:· kõrgus 15 25 m, · näit. sookask, hall lepp, harilik elupuu, alpi ja siberi seedermänd jt. III kõrgusjärgu puud:· kõrgus 7-15 m, · näit. harilik toomingas, harilik pihlakas, ginnala vaher, halapaju jt. Madalad puud:· kõrgus 5-7m, · näit. punane ja must leeder, harilik türnpuu, metsõunapuu jt. Puude rühmitamine eluea järgi: · Väga pikaealised puud: · elavad üle 500 aasta vanaks, · näit. harilik jugapuu, mammutipuu, harilik kadakas, harilik tamm, harilik ebatsuuga jt. Pikaealised puud:· 200-500 a. · Näit. harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn jt. Keskmise elueaga puud: · 100 200 a. · Näit. siberi nulg, arukask, harilik haab, harilik vaher jt.
alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. · Mägivahtra puit on hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 25. Ginnala (Acer ginnala) ja tatari vaher (Acer tataricum) Acer ginnala - Kaug-Ida, Mongoolia, Mandzuuria. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 m. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. · Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda
5 grupp: Lehed kolmnurksed: 5a: lehed rohelised: 'Argutum'; 'Opizii'; 5b: lehed kollased: 'Corstorphinense' 5c: lehed valge marmoreeringuga: 'Annae'; 'Discolor'; 'Insigne'; 'Pulverulentum'; 'Simon Louis Freres'; 6 grupp: Lehed teistsugused, ei sobi eelnevatesse gruppidesse: 'Crispum' (väga laineliste leheservadega); 'Heterophyllum'; 'Purpureum Digitatum' (sügavalt lõhestunud leht); 'Ternatum' (sügavalt jagune leht); Sordid: 'Albertii', 'Annae', 'Bruchem' 'Clausum' 20. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) Ginnala vahtraliigi kohalik Amuuripärane nimetus Kaug-Idas. Kasvab tavaliselt kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna Venemaa Kaug-Idas (Amuuri oblast [eriti Amuuri jõe keskjooksul] Habarovski ja Primorje krai), Mongoolias, Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis, moodustades võsastikke jõgede orgudes, ojade kaldaaladel ja mäenõlvakutel. Aastakasv kõrgusesse 20..
85....90 gr., X. Mägivahtra puit on, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, nikerdusi jne. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 20. Ginnala ja tatari vaher Tatari vaher (Acer tataricum L.) [tatárikum] Tataricus Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna-Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Tsoon III. 1759. Tunnused: Võrsed: peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Vahel lõpevad võrsed kahe tipupungaga, millised on koonusjad, tömbid, kuni 0,4 cm pikad, lehearmid laiad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
