Cornue' väheste seemnetega. Sort kasvab kasvuhoones 150-200 cm kõrguseks ja ei vaja toestamist. Keskvarajane, Tomatisort on kõrgekasvuline, saagikas. Kobar on lihtne, tärkamisest kobaras 5-6 vilja. Viljad on keskmisest suuremad, 3. Tomat 'Erk' esimeste viljade 125-130g pole märgitud lapikümarad, erepunased. Sobib kasvatamiseks valmimiseni 115- kevadkasvuhoones.
Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis. Põõsas paljuneb väga hästi vegetatiivselt. 1. 2. 3. 4. 1- võrsed 2- õitsvad võrsed 3- kolme kuni viie tömpja hõlmaga lehed
keisririik 476.a. Ebastabiilsus, sõjad Euroopas, muutis Eesti eluolu · Muinasaja lõpp o Kroonikad: Läti-Henriku kroonika, o Maakonnad (8)-Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa o Külade tüübid Sumbküla-taluõued paiknevad suhteliselt vaba vormiga kobaras koos Hajaküla-taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana Ridaküla-taluõued paiknevad ühel pool külateed o Loodususund-Tarapita o Linnuse tüübid:mägilinnus, kivivallid,asulalinnused,(Siin on neid veel, aga mul on õpik koolis:S)
Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS Lehed pikkade pehmete karvadega, 5-8 paari, lineaarsed või süstjad Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad Kõrgus 30-100 cm KASUTATUD KIRJANDUS http://efloora.ut.ee/Eesti/species/4908.htm l http://eelis.ic.envir.ee/voorliigid/?a=lii gikaart&id=2048&klass=5&piirkond=0&sissetu lek=0&levikutihedus=0&okomoju=0&majmoju=0& tokestamine=0&kustkohast=nimekiri http://aps.emu.ee/terminid/index.php/ter m/2,3859.xhtml
Puuviljabanaanid. Need sisaldavad 1520% suhkruid. Ja 7 % tärliklist. Kuivatatult sisaldavadl üle 50% suhkrut Jahubanaanid 3538%süsivesikuid. Väga tärklise rikkad. ..sordid Kiubanaanid e. Kanepbanaani ( musa textilis), kasvatatakse manillkanepi saamiseks. Saadud manillakanepist tehakse väga vastupidavaid köisi, nööre ja kotte. Banaan on maailma suurimaid rohttaimi Lehed on umbes 0,5 m laiad ja 4m pikad. Varred on 2030 cm, ja kultuursortidel 24 (6) m. Ühe puu kobaras on 100300 vilja. Kobar kaalub 30kg. Roots on käsivarre jämedune. Banaani vili metsikute banaanide vili kaalub ligi 3080g ja sisaldab rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kulutuurbabaanide viljad on suuremad, kuid ei sisalda seemneid. Banaani taime õis.. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Harilik mesitäht õitseb märtsis kahvatusiniste õitega, kõrgus on 12 cm. Kasvab hästi igal pool, kus on päikest. Lehed lõhnavad küüslaugu moodi. Harilik lohevõhk Harilik lohevõhk on küllalt talveõrn püsilill. Meie kliimas eelistab päikest, lõunamaal talub ka varju. Leichtlini preeriaküünal Kõrgus 40-90cm, üle 5cm läbimõõduga tähekujulised kreemikad kuni tumevioletsed õied pikas kobaras. Oxalis versicolor Lumivalged õied veinipunaste servadega. Enne avanemist punastest juttidest spiraalmuster, avanenult kontrastsed valged õied punaste servadega, huvitav kuju.
need on juurmised, Lehti on ühel taimel 23, ja teritunud tipuga. Lehetuped laielliptilised lillakad.Lõhnavad, hõredas valged, kellukjad õied ripuvad ühekülgses kobaras. Õitseb maijuunis. Vili on ümar oranzpunane mari, mis sisaldab 26 seemet. Marja läbimõõt on 0,71,1 cm. Seemned valmivad septembris või oktoobris. Seemned on sinist värvi tavaliselt ja kerajad. Võsaülane: Ilma õiteta on ta väga sarnane kollase ülasega. Erinevust võib tähelepanelikumal
Harilik lääts (Lens culinaris) Praegu Eestis haruldane, kuid väga vana kultuurtaim. Viljeldi juba arvatavalt 8000–10 000 aastat tagasi Egiptuses ja Väike-Aasias. Liblikõieliste sugukonnast, üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras. Viljaks jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201
Viljandi Kaare Kool Leesikas e. seapohl Esitlus Herman Karu 7. klass Juhendaja: õp. Janika Siim Viljandi 2014 Sissejuhatus Harilik leesikas, rahvapäraselt tuntumalt seapohl, aga ka tedrepohl, jahumari, liivikas on liivikuil ja nõmmemetsades kasvav 1025 cm kõrgune kuni kahemeetrise läbimõõduga mitmeaastane lehttaimepõõsas. Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõ...
Puu võra- Lehed- ronivad Õied- Kroonlehed puuduvad, lõhnavad nõrgalt Viljad- väikesed pähklikesed Sõna elulõng on tuletatud kreeka keelest, st vääti KUKERPUU Berberis Mullastik- vähenõudlik mullastiku suhtes Niiskus- ei vaja eriti Valgus- päiksepaistelistes kohtades Haljastusväärtus- töhtsad haljastuses, kuna nad taluvad kehvasid ilmastikutingimusi, niiskusepuudust ja kärpimist Puu võra- harunev põõsas Lehed- lehed koondunud kimpudena, vahelduvad Õied- kollased, kobaras Viljad- punased, piklikud, söödavad EBAJASMIIN Philadelphus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- päikesepaistelises Haljastusväärtus- kasutatakse tihti haljastuses Puu võra- põõsad Lehed- lihtlehtedega Õied- suured, valged, püstises kobaras, tugev lõhn Viljad- pruunikad PÕISENELAS Physocarpus Mullastik- vähenõudlik Niiskus- ei talu püsivat liigniiskust Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena või ka üksikult Puu võra- Lehed- lihtlehed
· Suurem osa pinnast on kaetud laavavooludega · Mitmed varjatud vulkaanid nagu Sif Mons · Hiljuti avastati, et Veenus on ka praegu vulkaaniliselt aktiivne, kuid ainult vähestes kohtades · Suurem osa on olud geoloogiliselt Veenuse vulkaan üsna vaikne viimased paarsada miljonit aastat Kraatrid · Pole väikeseid kraatreid · Väiksemad meteoriid põlevad enne pinnale jõudmist tihedas atmosfääris ära · Kraatrid on kobaras · Suured meteoriidid purunevad tavaliselt enne pinnale jõudmist atmosfääris kildudeks Sisemus · Arvatavasti sarnane Maaga · Sisemuses umbes 3000 km raadiusega rauast tuum · Planeeti ümbritseb sulakivimist ümbris Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus · http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html Tänan kuulamast
kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks. Ovaalse kujuga lehed asetsevad okstel korrapäraselt, teepõõsal jagatakse nad vanadeks ja noorteks lehtedeks. Noored lehed on peamiseks saagi allikaks ning neid ka kasutatakse teepuru valmistamiseks. Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Teepõõsa õied on valget või roosat värvi, lõhnavad, üksikud või 2-4 kaupa kobaras. Teepõõsast on kaks varianti :Hiina tee ja assami tee. Teepõõsas kasvab nii tasandikel kui troopilistes piirkondades kuni 200 meetri kõrgusel ja kõrgemalgi. Hiina tee on vähem tundlik kui assami tee, ta kannatab välja isegi temperatuuri miinus 3oC. Mõlemad liigid vajavad kõrget õhuniiskust ja regulaarseid sademeid. Noori taimi kasvatatakse ette külvipeenras ning istutatakse siis istandusse. Uutest rajatud istandustest võib üldiselt hakata regulaarselt saaki koristama alates
Kõrgus: kuni 30 meetrit Lehed: sulgjad kuni 5 meetri pikkused, 2 meetri laiused ja kaalub 10-15 kg ladvas kuni 40 lehte, umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha Tüve läbimõõt: kuni 60 sentimeetrini Kookospähklid, mida peetakse kookospalmi kõige väärtuslikumaks osaks, kaaluvad kuni 8 kg. Kookospalmi õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud. Kookospähklite koristamine ei ole kerge töö: tuleb ronida palmi otsa ja luuviljad alla visata. Ühes kobaras on tavaliselt 8 kuni 10 pähklit. Vahel lüüakse tüvesse sälgud, et jalad ronimisel tuge leiaksid. Tulevikus tahetakse käsitöö osa vähendada, selleks annab võimaluse kookospalmide kääbusvormide kasvatamine, mis hakkavad varem vilja kandma ja mille tüved ei kasva kõrgeks. KASUTAMINE ,,Vaevalt küll leiame kookospalmi küljest osakese, mida Lõunamere saarte elanikud kasutada ei saaks.
· Perekond: Staphylococcus · Liik: S. Aureus Avastamislugu · 1880 Soti kirurg Sir Alexander Ogston uuris pärast põlveoperatsiooni sealt tulevat mäda. · Kirjeldas kui viinamarjade kobarat · 1884 Saksa arst ja mikrobioloog Friedrich Julius Rosenbach eristas staphylococcus aureust lähtudes selle värvist ja välimusest · Staphyle (kr. viinamarja kobar) + Staphylococcus aureus · Grampositiivsed bakterid · Üksikult või kobaras · Liikumatud ega moodusta eoseid · Läbimõõt on 0,81,2 m 10000x suurendus 1000x suurendus Edasikandumine · S. aureus kandub edasi läbi õhu või õhk- piisk teel · Otsesel kontaktil · 30% tervetest inimestest kannab S. aureus't oma ninas, kurgu tagaosas ja nahal. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. · S. aureus võib kanduda kergesti ühest liigist teise. See hõlmab ka ülekandumist inimeste ja loomade vahel.
varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel) Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas Keraamika – savist tehtud esemed Metallurgia – metallist esemete valmistamine Tekstiil – riide/kanga valmistamine Alepõllundus – võeti mets maha, ülejäänud põletati, tehti põld 2-väljasüsteem – ühe põllu peal kasvatatakse vilja, teise peal on kariloomad, kes söövad heina ja situvad 3-väljasüsteem – tali- ja suveviljad, loomad söövad ja situvad
· The Emirates Stadium is a football stadium in Holloway, London, England, and the home of Arsenal Football Club. · With a capacity of 60,361, the Emirates is the third-largest football stadium in England after Wembley and Old Trafford. · Emirates Airline was the main sponsor for the stadium. Work was completed with the stadium in 2006 at a cost of £390 million. · At first in 1997 Arsenal planned to reconstruct the Highbury Stadium, but eventually decided the capacity of 48 000 would be too small. After this they chose a new location, and decided to build a new stadium. The project was ready by the year 2000. · The project included the redevelopment of Dayton Park, building a new waste station in Lough Road, the club making 1 800 new jobs for the community and building 2 300 new homes. So basically they didn't only build a stadium, but improved the community as well. · The exact distance between the North ...
Aasta puu 2015- kukerpuu ja kikkapuu Kukerpuu ja kikkapuu, sarnanevad vaid nime poolest, botaaniliselt kuuluvad nad eri sugukondadesse. Kukerpuu 1. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas. 2. Kukerpuu jääb kindlasti meelde kõigile neile, kes maitsevad ta punaseid marju. Need on mõnusalt hapuka maitsega. Marjad on küll väikesed, kuid kasvavad suures kobaras ja seetõttu on neid lihtne korjata Kikkapuu 1. Kikkapuu võiks olla tuttav eelkõige lõunaeestlastele, sest tema looduslikud leiukohad jäävad Koiva jõe ümbrusse ja Saaremaal Sõrve poolsaarele. 2. Kikkapuud kasvatatakse ilupõõsana ning ta metsistub kergesti. 3.Kikkapuu vili on mürgine, nende söömine võib kahjustada maksa ja neerusid ja põhjustada isegi surma. 4. Kikkapuu mürgiseid vilju on rahvameditsiinis kasutatu okseti ja
Hansa Liit oli Läänemere äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 9) Kes elasid linnades? Linnades elasid käsitöölised ja kaupmehed. Saksa ülemkiht Mõis ja küla Loe õpikust peatükki 43 ja täida lüngad. Keskajal elasid enamik eestlasi põhiliselt külades. Ridakülas asusid talud üksteise lähedal ridastikku, sumbkülas paiknesid taluõued kindla korrata kobaras koos. Suurim küla Eestis paiknes Lääne-Virumaal, Rakvere lähedal. Selleks oli Tõrma küla. Elati ka üksik- ehk hajataludes. Keskajal tihenes asustus Eestis märgatavalt. Talurahvas jagunes: 1) adratalupojad ehk sõltuvad talupojad 2) väikelääniomanikud ehk maavabad 3) maata talupojad Keskajal oli küla eesotsas külavanem. Külavanema ülesandeid täitis sageli kubjas, kelle ülesandeks oli näiteks kümnise(1/10 saagist) kogumine ja talupoegade mõisteole (mõisa põllul
Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! 1 -1,5m, harva kuni 1,8m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurmised lehed meenutavad esmapilgul kullerkupu lehti, on pikarootsulised, sõrmjalt 3 - 5 osaks jagunenud ja alumisel pinnal karvased. Varrelehed on väiksemad ja tihti rootsuta. Õied on pikas tihedas kobaras peavarre ja külgharude tippudes, kahvatukollased ja meenutavad veidi liblikõieliste õisi. Ka viljad on kaunataolised, tegelikult on tegemist aga kukkurviljaga. Ühes puhmikus võib olla 1 kuni 6 õisikuvart.Vegetatsiooniperiood kestab mai algusest septembri lõpuni. Õitsemine algab juuni lõpul - juuli algul ning kestab keskmiselt kolm nädalat. Külgharude õisikud arenevad tavaliselt hiljem kui peavarre õisik. Putuktolmleja. Kukkurviljad valmivad augustis
Lääts (Lens culinaris) Sissejuhatus • Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
täidisõielisi vorme, tõrsikud sarlakpunased kuni 2,5 cm läbimõõdus – sisaldavad kuni 2500 mg% askorbiinhapet • Näärelehine roos (R. Pimpinellifolia) – põõsa kõrgus 1,5-2m, võrsed püstised või horisontaalselt paindunud • Oksad tihedalt sirgete ogade ja harjastega. Õied valged, tõrsikud pruunikasmustad Aedades ja parkides levinud liigi täidisõielised vormid • Roosirühmad: Miniroosid – 20-30 cm H tihedad, väikeste õitega mis asetsevad enamasti kobaras. Kasutusala – äärisroosina, potti ja kiviktaimlasse • Peenraroosid – 40-80 cm H rikkalikult õitsvad, keskmiselt täidetud sordid. • Alarühmad: Polüantroosid -30-40 cm H väikeste õitega, enamasti kullerkupu õiekujuga head õitsejad • Floribundroosid – 40-80 cm H keskmiselt täidetud lõhnavate õitega. Rikkalikult õitsev, suhteliselt haigus- ja ilmastikukindel levinuim rühm Eestis • Põõsasroosid – 1,5 m H täidisõielised
katkemiseni kaugemal äärel, mis võimaldab mikrokoloonial edasi rulluda ning uusi sidemeid moodustada. 7 Biofilmid kui infektsioonide põhjustajad Mikroorganismid, mis kasvavad agregaatidena maatriksi sees, on resistentsemad antibiootikumidele ja peremehe kaitsereaktsioonidele. Biofilmide põhjustatud infektsioone iseloomustab patogeensed bakterid on substraadile kinnitunud; bakterid asetsevad kobaras koos, ümbritsetuna bakteriaalsest maatriksist või peremehe koostisosadest; infektsioon on lokaalne; infektsioon on resistentne antibiootikumi teraapiale, vaatamata sellele, et planktonilised rakud on antibiootikumidele resistentsed. Joonis. Kolm varianti, mille kaudu nakkuslikud biofilmid võivad kehasse tungida: kateeter, puusaliigese protees ja periodontiit. 8 Tehispindade infektsioonid
Milline näeb käeseen välja? Kätel on aeglaselt levivad, kuivad, ketendavad ja väheselt sügelevad alad, tavaliselt ühel peopesal, harvem käe selgmisel poolel Milline näeb käeseen välja? Mõningatel kordadel võib ette tulla villilist löövet sõrmede külgedel või peopesas, mis sügeleb ja kipitab. Villid on kobaras ja sisaldavad kleepuvat selget vedelikku Kuidas vältida käeseent? Naha seenhaiguste vältimiseks on oluline 1. isiklik hügieen 2. õigeaegne haiguse diagnoosimine 3. käsi ja jalgu tuleb korrapäraselt pesta ja korralikult kuivatada, vältida haudumist ja hõõrdumist. 4. et ühiskasutavates saunades, duširuumides, basseinides tuleb kanda rannaplätusid. Kuidas vältida käeseent?
1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: täiskasvanueas nakatudes on oht tüsistuste tekkeks (sekundaarne bakteriaalne infektsioon, pneumonia, entsefaliit, hemorraagilised tuulerõuged). Vöötohatis: paapulite tekkimisele eelneb valu, paapuleid ümbritseb intensiivne punetus, kiiresti arenevad paapulitest villid, mis paiknevad kobaras, uusi ville tekib nädala jooksul, siis need kuivavad, tekivad koorikud.Huuleherpes: huule ja näo piirkonda tekib erütomatoossee põhjale kobar läbipaistvaid vesiville. Genitaalherpes: ulcereeruvad vesivillid genitaalide piirkonnas. Punetised: punased, väikesed nahast veidi kõrgemad laigud, lööve algab näolt ja ülakehalt ning levib kehale ja jäsemtele, püsib 2-3 päeva. Eriti ohtlik on
Häädemeestel. Seal oli neil väike klass, 10 inimest. Väikene koht ja kõik teadsid üksteist. Maril oli olnud raske sealt ära kolida, aga isa uus töökoht nõudis seda. Nüüd seisiski ta siin, Tallinna Inglise Kolledzi 10.klassi uksel. Kõik vaatasid teda nagu inetut pardipoega ta hiiresabas pruunide juuste, prillide ja mitte just kõige saledama, aga lühikese kehaga selles imepäraste printsesside maailmas. Tüdruk võttis südame rindu ja astus sisse. Kõik olid kobaras koos ja sosistasid omavahel. Kindlasti temast. Oh, miks pidi see nii raske olema? Mari kõndis õpetaja laua juurde, riivates tee peal ühe tüdruku kätt. Mari palus vabandust, aga tüdruku pilk jäi sama ülbeks, kui see oli olnud juba tema uksest sisse astumisel. Oh tuleks see õpetaja juba kiiremini, mõtles ta. Seal ta oligi, tema uus klassijuhataja. Vanamammi, peaaegu pensioniealine, kuid sõbraliku ja lahke näoga. Mari istus esimesse pinki, mis oli ainukesena tühi.
Loomakehasid ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi. Antud kivi kujutab metssiga puu otsas. Metssiga on väike ja suhteliselt lihtne, samal ajal kui puu on põhidetail koos põimumiste ja väetitega. Väetid on tihedalt koos kobaras, kus nad põimuvad. See on põhiomadus Rinkerike stiilile. Urnes (1040 - 1150 a) Viimane ja kõige levinum ornamentikastiil. Peamised leiukohad: puunikerdused puukirikul Urnes Norras. Kasutati ussimotiive. Spiraalse puusa motiiv on küll kasutusel, kuid ei ole nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist. Loomadel suured mandlikujulised silmad.
mitte üle kahe aasta. Kopra maksimaalne eluiga on 15...20 aastat. (Joonis 4 Kobras, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/CASFIB3.htm) 4 Eesti näriliste toitumine Segatoidulised on orav, lagrits, pähklinäpp, kasetriibik, rändrott, kodurott, kaelushiir, juttselg-hiir, koduhiir, pisihiir, leethiir ja põld-uruhiir. Taimtoidulised on lendorav, kobaras, ondatra, vesirott, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja- uruhiir ja võsa-uruhiir. Millest keegi toitub: Orav - pähklid, taimede seemned, linnupojad, -munad, teod. Lendorav (vt. Joonis 5 ) - puude pungad, noored oksad ja seemned. Kobras - rohttaimed ja puukoor. Lagrits - putukad, teod, väikesed selgroogsed, taimede seemned. Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit
Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim. Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku toidu. Huvitavad on ka tema õied, mis on samuti valkjad ja lihakad. Need on veidi kellukakujulised ja asuvad tihedas kobaras mitteharuneva varre tipus. Kui seenlill õitseb, on tema õiekobar longus, kui aga seemned valmivad, tõuseb püsti. Seenlille suguluse üle teiste taimedega on botaanikud palju vaielnud: teda arvatakse uibuleheliste hulka, aga ka omaette seenlilleliste sugukonda. Viimasel ajal peetakse seenlille kõige lähedasemaks hoopis kanarbikulistega! Kust seenlille leida võiks? Loomulikult puude lähedusest, sest mujal pole talle ju toitu.
Õitseb: korduvalt ess Marigoldi õied on täidetud. Põõsas tiheda kasvuga, h Kõrgus/laius: 70 cm Värvus: oranzikas 'Baby Masquerade' au, Saksamaa, 1955 valt ja rikkalikult üstine 25-40 cm servadega kollane, vananenult roosakaspunased, pooltäidetud kuni täidetud 'Astrid Lindgren' Päritolu: Poulsen, Taani, 1989 Kõrgus: 120-245 cm Õitseb: korduvalt, juuni-september, kobaras 10-15 õit Kõrgus: 0,8-1,2 m Kõrge floribundroos Haiguskindlus väga hea, väga vastupidav seenhaigustele Kasvupinnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kerge 'Edgar Degas' Päritolu: Delbard, Prantsusmaa Õitseb: korduvalt, õied muudavad värvi kogu, juuni-juuli Kõrgus: 60-90 cm Kasvukuju: laiuv 'Crystal Palace' Päritolu: Poulsen, Taani, 1995 Õitseb: korduvalt ja rikkalikult, juuni-oktoober
Õis punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune. Vili Pikkus kuni 1,8 cm. Valmivad augusti lõpul või septembris, kuni 5-kaupa kobaras. Seemneaastad 3...5 a. järel. Äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas Leht veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Pruunikashall, sile vars. Noored võrsed on pruunid, karvased. Tüveharude läbimõõt kuni Vars 25 cm
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
Õitsema hakkab banaani vähemalt 9 kuu vanune lehekodarik. Omapärane ja kaunis lillakaspunane õisik ilmub lehekodariku südamikust lehevarte vahelt ja kaardub allapoole. Õied asuvad spiraalidena õisiku rootsu ümber, õisiku tipu pool asuvad isasõied, järgnevad mõlemasoolised õied ja kõige tagumised on emasõied, millest arenevad banaanikobarad. Iga kandelehe kaenlas areneb 10 kuni 16 vilja, (araabia keeles tähendab banan sõrme) ,mis moodustavad kämbla--neid me poest ostamegi. Kobaras võib olla 100-300 vilja ja kaaluda võivad nad kuni 30-40 kg. Meie banaani vars on kasvanud poolteist aastat ja viljade valmimiseni kulub veel mõni kuu. Ka ei kasva kobarad nii suureks kui kultuuridel. Aga viljad on magusad ja erinevalt poebanaanidest seemnetega. Pärast viljade valmimist vars hääbub. Sorte paljundatakse risoomiga. Säilitamine rohelised 12-14º C15-20 päeva 20º C4-8 päevakollased 12-14º C3-6 päeva 20º C2-3 päeva ideaalne ºC 12-14º C 3. Papaia
eristamistunnus asparilaadsetest. Need ongi peamised tunnused, mille abil ruudilisi välise vaatlusega tuvastatakse. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Lehterjad, kellukjad või Õied on ilma kandelehtedeta, turbanikujulised, harilikult üksikud või ebasarikas, harvem kobaras, ja peamiselt tolmeldavad suured valged, kollased, neid putukad. oranzid, roosad või Õied on tavaliselt punased õied asetsevad tsentraalsümmeetrilised, harva ka enamasti hõredas kobarjas, telgsümmeetrilised, ja üldiselt pöörisjas või sarikjas mõlemasoolised. õisikus, harvemini üksikult. Kroonlehti ja tupplehti on 4 või 5,
Kasta tasub lille natukene ja vahetevahel. Vahel võib lill olla ka päris "kuival". 2.1 Hüatsindi iseloomustus Hüatsindid on kõige meeldivama lõhnaga kevadised sibullilled. Perekonda kuulub kolm liiki Lääne - ja Kesk - Aasia lubjakivinõlvadel ning kaljudel kasvavaid sibullilli. Kõik sordid on aretatud idahüatsindist, mis kasvab Kesk ja Lõuna Türgis ming Loode Süürias ja Liibanonis. Hüatsintide lehed on renjad ja lihakad, õied kellukjad, asetsedes kobaras. Vili on kupar. Õisik tihe ning lõhnab meeldivalt. Hüatsint eelistab kasvamiseks päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta. Taim sobib kasvatamiseks nii toas kui õues. Õues kasvatades tuleb aga meeles pidada, et taimed võivad aeg-ajalt külma all kannatada, kui muld on liiga märg, eriti kui on tegu konteineritega. Kõige olulisem ongi hea drenaaz ning seetõttu tuleks kasutada mättamulla baasil istutussegu, millele on lisatud peent kruusa
kuus sorti. Jõhvikasordid on oma nimed saanud rabade järgi, kust algmaterjal on toodud: «Kuresoo» varavalmiv tumepunane, piklik, läikiv suur mari. Valmib augusti lõpul. «Nigula» keskvalmiv, läikivpunane, piklik, suur mari. Valmib septembri esimesel nädalal. «Maima» keskvalmiv, helepunane piklik mari. «Soontagana» hilisvalmiv, lillakaspunane, lapik, tugeva vahakirmega, suur mari. «Virussaare» hilisvalmiv, roosakaspunane, ümmargune. Kobaras rohkem marju kui teistel. «Tartu» tumepunane, ümarpirnjas, tugeva vahakirmega, suur mari. «Soontagana» ja «Virussaare» on suure saagikusega ning hakkavad vilja kandma 2-3 aastat pärast pikeerimist. Nad on vähenõudlikud. Marja alumine külg on kaua valge kuid seistes värv ühtlustub. Mari ei säili kaua. «Kuresoo», «Nigula» ja «Maima» on meeldiva värvusega ja marjad säilivad kauem. Suurtootmiseks soovitatakse 'Maima' ja 'Virussaare' sorte, mis taluvad paremini kevadpäikest
Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga. 2. Viljastatud munad väikestes kärjekannudes, toidetakse mee ja suira seguga. 3. Viljastamata munad toidetakse tavalise toiduga. Sülemlemine: pereheitmine, enne uue ema koorumist lendab vana ema oma pereliikmetega tarust välja puuoksale kust mesinik nad uude tarru paigutab. Suhtlemine: lõhnaga, tantsuga. Orienteerumine: päikese järgi, maastiku järgi. Talvitumine: kobaras keskel ema, 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). Pesa: kukklaste kuhlad Pere koosseis: 1või mitu ema, töölised e sigimisvõimetud emased, noored tiivulised emased ja isased. Ülesanded: emad munevad, töölised: pesa ehitamine, korrastamine, vastsete ja ema hooldamine, toidu hankimine, pesa kaitsmine, tiivulised: paljunemine. Toit: segatoidulised, taimedest, putukatest, korjustest
Lehekesed kollakasrohelised, ebasümmeetrilised, suurte hammaste ja sisselõigetega 5-13cm pikad. Õied kollakasrohelised. Õitseb enne lehti. Vili kaksiktiibvili, koos tiivaga 5cm. Kasutatakse haljastuses. Hõbevaher: Acer saccharinum Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-25m. Talub hästi linnaõhku ja on vähenõudlik. Lehed on rohelised, kuni 15 cm pikad ja 5 hõlmaga. Peensaagja servaga ja tipust teravad. Õied väikesed, rohekaskollased ja kobaras. Õitseb kevadel ja on putuktolmleja. Tiibviljad on 3-5cm pikad ja kõige suuremate seemnetega. Puit on kõrgelt hinnatud. Kasutatakse mööbli valmistamiseks. Levinud haljastuses. Eristamise tunnused: Leht, vili 27. Perekond kask ja arukask Perekond kask: Kase perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga lihtlehed
esiseinapoolses nurgas vastu rehealust. Söögilaua ääres lapsed istuda ei tohtivat enne oma esimest künnipäeva lõppu või enne, kui tema naba lauaääreni ulatus, sest muidu laps ei kasvavat.5 Üks huvitav koht, mida tingimata peaks Muhus käies külastama on Koguva küla, mida mainiti esimest korda 1532. Seal on mitmeid ehitisi, mis on sajandeid vanad ja mis on siiamaani kasutusel. Koguva on tüüpiline sumbküla, kus talud paiknevad tihedas kobaras põldude ja karjamaade keskel, ühe-kahe külakaevuga. 1930. aastateni püsisid siin talude vahel sajandeid kestnud eriti tihedad sidemed: ühised karja- ja heinamaad, lapimaadest tingitud 1 http://www.muhu.info/est/front/history/ 2 ,,Reisijuht Lääne-Eesti Saared" Urve Kirss Huma '01 lk 63 3 http://muhurestoran.ee/?page=tutvustus&sp=restoran&lang=et 4 Ajakiri ,,Köök" mai '09 lk 158 5
Eestile kahju. Normitehniline ilu ei õigusta neid suuri kulusid, mida ühiskond selle tõttu kannab. Mu meelest on ülesandepüstitus: otsime sel aastal sellest--ja-tollest seadusest vigu kahjulik. Kui elu ei ole vigu näidanud, siis mis neist otsida. Kui aga probleemid on, tuleb reageerida otsekohe ja ministeerium peaks sellest juba enne otsima hakkamist teadma. Praegu on võimalik keskenduda lahendamist vajavatele probleemidele, ja mitte kobaras koos, vaid süsteemset arutamist ja selgitamist võimaldaval moel. Ülle Madise leiab, et praegu on Eesti õigusloomes kaks peavoolu: elust irrutatud normiloome, mil pole palju muud eesmärki kui looja eneseteostus ja normitehniline puhtus ning odavat populaarsust taotlev normiloome. 3 Seaduseid tasub muuta vaid siis, kui on eluline probleem ja koolituse või praktika korrigeerimisega pole võimalik seda lahendada
..3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas. 1.2 Tubakas Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat, mille peamine kasvuala on Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Tubakataime sorte on tänapäeval rohkem kui 100. Tubakataime lehed on terved või kergelt lainja servaga. Putkjad või kellukesekujulised õied paiknevad tipmises kobaras. Vili on rohkesti väikeseid seemneid sisaldav kahe poolmega kupar. Tubakaseemned on hästi väiksed, ühte grammi mahub u. 10 000 seemet.Taim ise kasvab 1,6 1,8 meetri kõrguseks ja ei talu temperatuuri langust alla 0 °C. Tubakataimel on kuni u 50 lehte. Kuue kuu jooksul kasvab seemnest 2 kg kaaluv taim. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained
üksikult või õisikutes- valged, Lehed lihtlehed või kolmeti kuni seitsmeti roosad, punased, kollased. Vili sõrmjad või paaritusulgjad liitlehed. mitteavanev tõrsik, koguvili, pähklike. Õied kobaras, kännases, üksikult- valged, roosad. Luuvili lihaka viljalihaga ja ühe seemnega. Vili väike kukkurvili. Õied kas: Lihtlehed saagjad, väheste hammastega, kännases või lihtsarikas; nõrgalt Euraasia, Põhja- nõrgalt hõlmised või terveservalised,
on 20-30 cm läbimõõduga ja kuni 6 meetrit kõrge. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla isegi 15 meetrit kõrge. Ebavarre ladva südamikust lehevarte vahelt ilmub umbes 2 meetrit kõrge õisik, mis on allapoole kaardus. Õisiku ladva pool on isasõied, vahepeal on mõlemasoolised õied ja rootsu alusele lähemal paiknevad emasõied, millest kujunevad viljad. Banaan on üheiduleheline. Banaani sulgroodsed lehed narmastuvad kergesti tuules. Banaani kobaras, mis kaalub kuni 30 kg, on 100-300 vilja. Kobara roots on käsivarre jämedune. Vili on piklik kauna välimusega mari. Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 grammi ja sisaldub rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kultuurbanaanide viljad on suuremad ega sisalda seemneid. Ka mõne loodusliku liigi viljad on söödavad. Pärast ainsa viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb, sest on oma bioloogilise ülesande täitnud. Kuna kultuurbanaani viljades seemneid pole, paljundatakse neid
sugukonda. Maailmas leidub umbes 5000 pirnisorti, millest umbes 30 liiki kasvab Euraasias ja Loode-Aafrikas. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised. Lehed on peaaegu ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümardunud tipuga ja ümardunud alusega. Leheserv on terve või peensaagjas. Pealt on lehed läikivrohelised, alt heledamad ja kuivades muutuvad mustaks. Lumivalged õied paiknevad kännastena 6-9 kaupa kobaras. Õitseb mais ja on väga dekoratiivne. Pirnipuu viljaks on õunvili pirn, mis on 2,5-8 cm läbimõõduga. Harilikult kollakasroheline, harvemini kollane või isegi punane. Vili on kujult kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, 0,1-0,6% happeid ning vitamiine ja mineraalaineid. Pirnid sisaldavad rohkesti pektiinaineid, tselluloosi, C, B ja E vitamiini, karotiini. Paljude sortide viljalihas leidub kivirakke.
B. Suvehaljaid rododendroniliike · Rhododendron luteum -kollane rododendron Tipuosas rohkesti harunevate võrsetega, 1 ... 2 m kõrge põõsas. Õitsemine algab mai lõpus- juuni algul ning kestab ca 2 nädalat. Õitsemise algfaasis on põõsas üleni kaetud rohkete kollaste tugevalt lõhnavate suurte õiekobaratega, kuna lehti veel näha pole. Õitsemise lõppfaasis hakkab üha enam tooni andma lehtede värske rohelus. Üksikõie läbimõõt kobaras on ca 5 sm. Nagu juba mainitud, puhkevad lehed hilja mai lõpus või isegi juuni algul, üheaegselt õitsemisega või isegi selle lõppfaasis. Üks vastupidavamaid ja kaunimaid rodoliike, mis õitseb nii poolvarjus kui päikese käes. Dekorativne ka oma punase sügisvärvuse poolest. · Rhododendron japonicum -jaapani rododendron Meenutab kollast rododendronit, kuid on madalam ning märksa nõrgemini lõhnav. Õite värvus varieerub kahvatukollasest lõheroosani
Keskelt õrnalt punane, äärtelt aga hallikas. Las ta olla, las ta olla lihtsalt millimallikas. http://animal.discovery.com/invertebrates/jellyfish/ 4. Maasikad Õide löövad maasikad, siis kui saabub kevad. Purkidesse ajavad marju suvel emad. Purgi sees nüüd kobaras, nina vastu klaasi, oma mahlas magusas mängivad nad moosi. Peenral leht vaid rohetab, pole õit ei marja. Ära parem, maasikas, laste eest end varja. Suhu me su pistame ja sa pääsed purgist. Meie sinust lugu peame, isad hapukurgist. http://ghettogardener.com/category/strawberry/ 5.
· Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak Inula salicina · Perekond vaak · 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad. Varred vaid
[2] 5 Naat on 50-100 cm kõrgune, jämeda, palja, seest õõnsa varrega umbrohi. Lehed kaheti kolmetised, laikolmnurksed. Valged õied on 20-25 erinevas pikkuses kiirega liitsarikas. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Ahtalehine põdrakanep on 25- 150 cm kõrgune taim. Pealt tume-, alt sinakasrohelised süstjad lehed, asetsevad vahelduvalt. Õied lillakasroosad, lõhiroalised, pikas rohkeõielises hõredas tipmises kobaras. Õitseb juunist septembrini 46 päeva. Meeproduktiivsus kuni 400 kg/ha. [2] Harilik sealõuarohi on mitmeaastane kuni 100 cm kõrgune vastiku lõhnaga taim, mida loomad ei söö. Vars neljakandiline, lehed suured, munajad, rootsulised. Õied väikesed, punakaspruunid. Õitseb juunist septembrini. Nektar eritub tilkadena. Meeproduktiivsus kuni 500 kg/ha. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. [2, 3] Niidu ja karjamaataimed
Neljas tase "draakoni habe" (ryu-no-hige) ja "ussihabe" Viies tase (ja-no-hige). Jaapani kirss - Fuji sakura Jaapani kirss on väike lehtpuu , lühikese tugeva tüvega. Sile koor on kastanipruun. e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Õied moodustavad õiekobara. Kobaras on 2 ase kuni 5 õit. Õied puhkevad kevadel, Kolmas tase samaaegselt lehtedega. Õite värvus varieerub Neljas tase valgest kuni roosani. Viies tase Sahhalini pargitatar - take Pargitatra avanenud õied on kreemikasvalged ning vajuvad raskuse all longu.
(Vikipeedia 2012) Joonis 4. Saxby tuletorn (Kadri Sukko 2013) Norrby ,,kaksiktornid" Norrby alumine tuletorn moodustab liitsihi Norrby ülemise tuletorniga. Alumise tuletorni kõrgus jalamist on 22 meetrit. Ülemise tuletorni kõrgus jalamist on 35 meetrit. Mõlemad tornid valmisid 1935. aastal. Vormsi küla Vormsile olid omased hargneva külatänavate võrguga sumbkülad, kus talud asetsesid korrapäratuna kobaras. Küla ümbritsesid põllud, heina- ja karjamaad. Algul olid sellised õuede kobarad kaunis hõredad, kuid aja jooksul tekkis talude poolitamisel uusi õuesid juurde ja külad tihenesid, nii et õuesid võis olla lausa üle 50. Külade ümber lagedamatel ja võimalusel kõrgematel tuulistel kohtadel seisid tuulikud. 19. sajandi viimasest veerandist algas uute moodsate, korstnaga elamute ehitamine. Ehitati nii hoogsalt, et 1940. aastateks olid säilinud vaid üksikud suitsutared
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
