ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Alles lõpetavad toomingad õitsemise ja alustavad sirelid, kui põõsasmaran juba kolletab. Lõpuks valmivad viimaste marjadena soos jõhvikad ja juhuslikult looniidule sattunu märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki pikkade heledate karvadega. Need on tegelikult lendkarvad, mis aitavad seemnistel tuule abil emapõõsast kaugemale jõuda. Kuudepikkuse õitsemise tõttu soovitatakse teda haljastuses kasutada. Ta sobib kasvama nii
19. ´Roseum` kujuga põõsas ↑ 20 - 30 m, ümarovaalse võraga 20. Harilik robiinia puu 21. Lõhnav vaarikas ↑ 1 - 1,5 m, põõsas ↑ 1,5 m, püstine kaarduvate okstega 22. Ebajasmiin ´Lemoinei` põõsas Jaapani enelas ↑ 0,6 - 0,8 m, tihe 23. ´Anthony Waterer` püstine põõsas Põõsasmaran ↑ 1 - 1,5 m, püstine 24. ´Goldfinger` põõsas ↑ 30 - 35 m, 25. Harilik pärn laiavõraga puu Madal enelas ↑ 0,8 - 1,2 m, kerajas 26. ´Frobelii` põõsas Põõsasmaran ´Pink ↑ 0,5 - 0,8 m, kerajas 27. Queen` põõsas 28. Roniroos ´Heidelberg` ↑ 1,8 - 2,3 m, ronitaim Teravalehine diervilla ↑ 1 - 1,5 m, ümar 29. ´Butterfly` põõsas
4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18.Paakspuu – alder buckthorn 7. tuhkpuu – cotoneaster 19.Pihlakas - rowan 20.Lodjapuu – guelder rose 21.Remmelgas - willow 22.Kikkapuu – spindle tree 23.Jugapuu - yew 24.Viirpuu - hawthorn
> Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Punarebane > Mägiristik-Uruhiir-Nirk > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Kanakull > Mägiristik-Taevastiib-Põldlõoke-Lõopistrik > Hobumadar-Halljänes-Kärp-Kaljukotkas > Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad
cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu
13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens
13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens
pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud koduloomade karjatamisel ning kujunenud kunagistest põldudest. Väga vähesel määral leidub siiski ka primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale. Looniit asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal.Mullad on väga põuakartlikud, kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad
16. Crataegus rhipidophylla Harilik viirpuu 16 17. Cartaegus submollis Karvane viirpuu 17 18. Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits 18 19. Rosa majalis Metskibuvits 19 20. Rosa pimpinellifolia Näärelehine kibuvits 20 21. Potentilla fruticosa Harilik põõsasmaran 21 22. Prunus cerasifera var. Divaricata Haraline ploomipuu 22 23. Prunus domestica Harilik ploomipuu 23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26
.......................................................................... 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa...................................................................................................................... 9 Põõsasmaran ......................................................................................................................9 Spiraea x cinerea ...................................................................................................................... 11 Tuhkurenelas.................................................................................................................... 11 Syringa josikaea ...............................................................................
Puittaimede rühmitamine mullastiku nõudlikkuse alusel Nõudlikud e megatroofsed- kasvavad heade omadustega toitainete rikkal mullal n pappel, harilik jugapuu, harilik kuusk, nulg Keskmise nõudlikkusega e mesotroofsed- ei ole valivad mullastiku suhtes, kuid on tundlikud õhukeste paepealsete muldade suhtes n lehis, pärn, pihlakas Vähenõudlikud e oligotroofsed- kasvavad väheviljakatel muldadel, liiva- ja soostunud aladel n harilik mänd, mägimänd, suur läätspuu, põõsasmaran Juurte jaotamine puittaimedel Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest otse maasse Külgjuured- kasvavad välja peajuurest ja harunevad korduvalt Lisajuured- ei arene peajuurest vaid juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest organitest varrest, harvem lehtedest Juurestik Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide hulga ning moodustama taimele toese Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud
§ Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee § Harilik kellukas §
............................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ............................................................................................................. 80 Põisenelas (Physocarpus) ......................................................................................................... 82 Ebajasmiin (Philadelphus) ........................................................................................................ 84 Põõsasmaran (Potentilla) .......................................................................................................... 86 Leeder (Sambucus).................................................................................................................... 88 Enelas (Spiraea) ........................................................................................................................ 90 Lodjapuu (Viburnum)....................................................................
· Hall käpp - Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud. · Harilik käoraamat - Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline. · Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. · Kahelehine käokeel - Ööviiul on meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi. · Künnapuu - Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas. · Lääne-mõõkrohi - Kasvab Eestis oma levila põhjapiiril. · Põõsasmaran - Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. · Siberi võhumõõk - Siberi võhumõõk kasvab suurte puhmikutena. · Väike vesiroos - Väike vesiroos on meil tavaline kaunis veetaim. Väike vesiroos Hall käpp Mesimurakas Kasutatud kirjandus Tekst võetud : http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html [WWW] Pildid võetud : http://images.google.ee/imghp?hl=ru&tab=wi [WWW]
kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas, kuid vähem kui madalsoos. Iseloomulikuimad taimeliigid on tupp-villpea, pudeltarn, Balti sõrmkäpp ja küüvits. 3) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)]cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid:
alumine sigimik Õite sugu Ühesuguline õis -- õies ainult tolmukad v. ainult emakad hermafrodiitne e. kahesooline -- õies emakad ja tolmukad maisi emasõisik Ühekojaline taim (monoöötsiline) -- emas- ja isassugurakud ühel taimel tamm, kask, sarapuu Kahekojaline (diöötsiline) -- emas- ja isassugurakud eraldi taimedel paju, kanep, astelpju, põõsasmaran Kolmekojaline (triöötsiline) -- mõlemad variandid saar Sümmeetria sügomorfne aktinomorfne e. kiirjas bisümmeetriline ebasümmeetriline Õieosade asend Ringidena, võivad liituda toruks liitunud tolmukad liitlehine tupp liitunud kroon täidisõis
· (1451 ha, moodustatud 1998. aastal) hõlmab Pakri poolsaare põhjaosa ning Väike-Pakri ja Suur-Pakri saare rannikuala. Kaitsealal on u 22 km paljanduvat klindiastangut ja rohkesti kadaka-, põõsas- ja lageloodu. Klint Väike-Pakril. Türisalu maastikukaitsealal · (27 ha, moodustatud 1991. aastal) on kaitse all LaulasmaaTürisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristav 29 31 m kõrgune klindiastang ja sellealune klindimets. Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalu pank. Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku
................................................28 16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu................................................................................29 16.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................29 16.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................29 17. Dasiphora fruticosa - põõsasmaran..............................................................................................30 17.1 Kirjeldus.................................................................................................................................30 17.2 Kasvutingimused ja hooldus...................................................................................................31 17.3 Hooldus isekülvil ja kosmeetiline hooldus.....................................................................
· Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu · Põõsarinne- pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, lodjapuu, türnpuu,pihlakas
Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran Lehed sulgjad, ebakorrapärased (3-7), kitsad, süstjad. Siidjate karvadega. 21) Prunus domestica harilik ploomipuu Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt. Leherotsudel 1-2 nääret. 22) Prunus cerasifera var. Divaricata haraline ploomipuu Lehed elliptilised/munajad. Serv peensaagjas. Tipp terav. Leheroots lühike ja paljas. Värsked lehed kergelt läikivad. 23) Prunus cerasus harilik kirsipuu
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H. ploomipuu Crataegus pihlenelas monogyna
Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Ligustrum vulgare Harilik liguster Magnolia Magnoolia Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea japonica Jaapani enelas
Puishortensia Hydrangea paniculata Aedhortensia Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm Potentilla fruticosa Põõsasmaran Rhus Typhina Äädikapuu Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas Sorbus intermedia Pooppuu Spiraea Japonica Jaapani enelas Spiraea x cinerea
· Kurdlehine kibuvist · Rosa rugosa 5-7 lehekest, alt tihekarvased, pealt hõredalt karvaed, lehe roots karvane, piklikumad lehed kui kurdlehisel kibuvitsal · Mets kibuvits · Rosa majalis 7-11 lehekest,ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga,väiksed, tumerohelised, pole karvane. · Näärelehine kibuvits · Rosa pimpinellifolia Sulgjad(ebakorrapärased) kitsad, terve servaga, hallkarvased · Põõsasmaran · Potentilla fruticosa Elliptiline või äraspidi munajas, lehe tipp tömp või nõrgalt teravnev, täkilis saagaja servaga, altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD NÄÄRMED · Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased Leheroots pealt tumevioletne · Haraline ploomipuu e. Alõtsa
- lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7) - lehed karvased, eriti alt! (piklikud kerged äraspidised väiksemat sorti lehed, tuhmipoolne) * Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits - lehed miniatuured, lehti 7-11 - paaritu sulgjad liitlehed - ovaalsed või täiesti ümmargused - korrapärased peensaagja servaga - väiksed astlasd (tuhmikas rohelised väikesed lehekesed, teravad saagjad okkad) * Potentilla fruticosa - põõsasmaran - lehed sulgjad liitlehed - lehekesi keskelt läbi viis - süstjad lehekesed 3-7 - pealt ja eriti alt siidkarvased - õied kuldkollased (tillukesed lehed, kergelt äraspidine) * Prunus domestica harilik ploomipuu - lehed elliptilised või äraspidimunajad, tuhm roheline - tömbi või teravneva tipuosaga - täkilissaagja servaga, kergelt ümarad - lehed pealt paljad, tumerohelised - alt hallid, pehme karvased (eriti rood)
rootsul ogad) Rosa majalis metskibuvits (viljad väiksemad, munajad-kerajad, läbimõõt 1-1,5 cm, lehed paaritusulgelised, lehe kuju on piklikum, sule kujuline, lehti tavaliselt 5-7 , lehed pealt ja alt hallkarvalised) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga) Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased) Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik, terava tipuga , peensaagja servaga, kiiljas alus, alt heledam roheline)
horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane. Potentilla fruticosa– põõsasmaran Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad. Rosa majalis– metskibuvits Lehed on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi on 5.
1721 Värdforsüütia 4 tk 3,3 3 26 1722 Puude istutamine 24 tk 4,90 24,54 64,87 2146 1723 Kääbus mägimänd 24 tk 0,80 19,1 10,4 708 1724 Põõsasmaran 84 tk 3,52 296 1725 Jaapani enelas 80 tk 3,52 282 1726 Põõsaste istutamine 164 tk 0,30 4,1 3,9 1312 172 Teede ja platside alused
Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm.
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
viirpuu), ploomipuulised (luuvili; ploomipuu, kirsipuu, toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits, murakas, maasikas) · Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas) · Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas, vaarikas, lillakas, põldmari, muulukas, metsmaasikas), angervaks, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, kortsleht · Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. · Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. · Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud
viirpuu), ploomipuulised (luuvili; ploomipuu, kirsipuu, toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits, murakas, maasikas) Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas) Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas, vaarikas, lillakas, põldmari, muulukas, metsmaasikas), angervaks, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, kortsleht Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud
Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Joonis 79. Harilik ebajasmiin (http://www.arbolesyarbustos.com/index.php?id=40&lang=en) Joonis 80. Harilik ebajasmiin Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=62&art=37. 24.09.2013. Hortes. Harilik ebajasmiin. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud- ja-poosad/harilik-ebajasmiin. 24.09.2013. 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) (joon. 81, joon.81) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, pikkus 1-2,5 cm, laius kuni 0,8 cm.
•Karbonaadivaesel lähtekivimil palurohumaade tüübirühm nõmmerohumaade tüübirühm 1) loorohumaade tüübirühm ( ka loopealsed e. alvarid) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)] cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi Alvar – rootsi k., K. Linné uuris 1741 Oluline: puudeta, põõsarinde katvus < 30 % Peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran enamasti sekundaarsed, harva primaarsed tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel jagatakse kuivadeks ja niisketeks Ökoloogilised tingimused •mullad on õhukesed kuni 20-(30) cm, huumusrikkad, viljakad, pH ca 7 •sademete vähesus (eriti Lääne-Eestis) •tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus •varieeruv veerežiim
Harilik viirpuu, Karvane viirpuu. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu. Valguselembesed, ei taha rasket mulda, Jaapani ebaküdoonia; liigniiskust ka ei taha,; Kasutatakse vilja- ja ilupõõsana. Lõhnav vaarikas, Nutka vaarikas, Kitsemurakas, Põldmurakas; Kurdlehine kibuvits; Näärelehine kibuvits; Valguselembesed. Metskibuvits; Põõsasmaran. Magus kirsipuu, Hapukirsipuu, Harilik toomingas. Klammerduvad toetuspinna külge erinevate osadega: 1) ronitaimed- liaanid, millel on Harilik luuderohi; Harilik õhujuured; 2) vääntaimed- liaanid humal; väänduvad tüvega, köitraagudega; 3) liaanid haakuvate ogadega.
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
Kokku 400 liiki, Eestis 6 (h vaarik, kitse-, ja põldmurakas). Levinud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Aasias. Marju kasutatakse toiduainetööstuses. Harilik vaarikas: Rubus idaeus Kesk-Euroopa kuni Ida-Siber, levinud Eestis. Kõrgus kuni 2m. Vähenõudlik. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt karvadega. Õied valged, õitseb juunis. Viljad punased, valmivad augustis. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. 55. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits Põõsasmaran: Potentilla fruticosa Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias. Eestis kodumaine liik. 1m kõrgune põõsas. Valgusküllane kasvukoht. Lehed sulgjad, 3-7 lehekesega, süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, siidjate karvadega, 1-2cm pikad. Õied kollased, hõredates õisikutes, õitseb juuni-august. Kasutatakse haljastuses. Kurdlehine kibuvits: Rosa rugosa Kodumaa Aasias. Eestisse sissetoodud. 2m kõrgune põõsas
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ...
olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.) Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, kasvab kõikjal Eestis, üldlevik Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis. Väga palju kultuursorte. 51. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits Põõsasmaran(Potentilla fruticosa L.) 40 Põõsasmaran kasvab kuni 1,5 m kõrguse tiheda püstise põõsana Põhja- ja Loode-Eesti loopealsetel, kohati lausaliselt. Koguareaal ulatuslik kasvades P.-Ameerikas, Ida-Aasias ja Euroopas, puududes Venemaa Euroopa-osas. Noored võrsed siidkarvased, vane- mad paljad, pruunid
ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas); Õunapuulised - sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu); Ploomipuulised - sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas). N: lodjap-põisenelas, pajulehine enelas, kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, ojamõõl, püstmõõl, maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas, angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjust...
sellega loodusele pöördumatut kahju. 62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 64. Millised rohttaimed on looduskaitse all? Rohttaimedest on kaitse alla käpalised ehk orhideed. Kuldking, valge ja punane tolmpea ja teised käpalised. 65. Millised väärtuslikud omadused on kaitsealustel viljapuudel? Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel ja seetõttu kasutatakse neid kultuurviljapuude pookimisalustena. 66
sellega loodusele pöördumatut kahju. 61. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 62. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 63. Millised rohttaimed on looduskaitse all? Rohttaimedest on kaitse alla käpalised ehk orhideed. Kuldking, valge ja punane tolmpea ja teised käpalised. 64. Millised väärtuslikud omadused on kaitsealustel viljapuudel? Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel ja seetõttu kasutatakse neid kultuurviljapuude pookimisalustena. 65
62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 64. Millised rohttaimed on looduskaitse all? Rohttaimedest on kaitse alla käpalised ehk orhideed. Kuldking, valge ja punane tolmpea ja teised käpalised. 65. Millised väärtuslikud omadused on kaitsealustel viljapuudel? Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel ja seetõttu kasutatakse neid kultuurviljapuude pookimisalustena. 66
Oluline: puudub turbakiht. Karbonaadirikkal lähtekivimil: 1) loorohumaade tüübirühm; 2)sürjarohumaade tüübirühm; 3) pärisarurohumaade tüübirühm. Karbonaadivaesel lähtekivimil: 1) palurohumaade tüübirühm. 2) nõmmerohumaade tüübirühm. Loorohumaad: Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)]cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer.
· künka-kibuvits (Rosa subcollina) · mets-kibuvits (Rosa majalis) · nahklehine kibuvits (Rosa coriifolia) · näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa) · pehme kibuvits (Rosa mollis) · Sherardi kibuvits (Rosa sherardii) Perekond kukerpuu (Berberis) · harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Perekond kuslapuu (Lonicera) · harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) · sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) Perekond maran (Potentilla) · põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
