31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE
31 Suurelehine pärn Tilia platyphylla 32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE
,,If bad things are, and you know in advance, you will suffer greatly before they even occur." ,,The darkest hour of the night came just before the dawn." ,,Every search begins with beginner`s luck. And every search ends with the victor`s being severely tested." 1) Disinter välja kaevama, uuesti päevavalgele tooma 2) Nurture üles kasvatama, toitma 3) Grasp haare, arusaam 4) Contemplate mõtisklema, kaaluma 5) Sycamore mägivaher 6) Herd kari 7) Flock kari 8) Crook - kõvera otsaga karjasekepp 9) To mutter pomisema 10) To prod torkama 11) Proprietor omanik 12) Vaguely ähmaselt, ebaselgelt 13) Conqueror vallutaja 14) Slaughter tapma, veristama 15) Thereby seeläbi, sealjuures, järelikult 16) Emerald smaragd 17) Omen enne 18) Tapestry seinavaip, mööbliriie 19) Parchment pärgament 20) To fidget nihelema 21) Abashed hämmeldunud 22) Retaliate samaga vastama
hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar.
Paremini on algselt neljarealisest alleest säilinud välimised kaks rida lehiseid. Suurt kahju tegi alleele selle jagamine erinevate omanike vahel ning sõjad, mille tagajärjel on välja raiutud palju puid. Hinnatud said ka puud, mis asuvad projektala piiridest väljaspool, eraisikutele kuuluvatel kruntidel. Alleeosa liigiline koosseis on teistest pargiosadest erinev. Põhiliseks puuliigiks on harilik tamm (216), järgnevad vahtrad (107), lehised (91), mägivaher (55) ja harilik saar (54), teisi liike on vähem. Alleepuude vahele on vabakujuliste gruppidena istutatud teisi puid (harilik hobukastan, mägivaher, harilik vaher, pärnad jt). Vanade alleepuude seisukord on rahuldav, kuid üldmulje alleest on kadumas. Erinevatel aegadel istutatud ilupuud ning loodusliku uuenemise teel kasvanud puud on varjutanud regulaarsed puuderead. Viimasest tööde kohaselt, mis Kukruse pargile ja alleele on koostatud
omadustega. Hea meetaim. Haljastuses kasutatakse mitmeid kultuurvorme. Kasvatamine levinud metsapuu, enamasti kasvab teises rindes. Sage ka Eestis: ilupuuna, kasvatakse mitmeid vorme. Pildid 2. 3. 4. 6. 2 - punakaspruun pung; 3 - õitsev võrse; 4 - kaksiktiibvili; 6- lehed; Mägivaher: Acer pseudoplatanus Areaal: Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus: kuni 40 m. Võra: tiheda, kerajaskoonusja võraga, vahel võib kasvada ka põõsana. Koor, võrsed: vanematel puudel tüvekoor tumehall, plaatidena mahalangev, nende alt tuleb nähtavale heledam kooreosa. Noored võrsed kollakasrohelised või pruunikashallid. Pungad terava tipuga,
oksi, kahel vahtral on ladvad kuivanud. Suurte mõõtmetega pärnade tüvedes on õõnsused, mis on väga heaks pesitsuspaikadeks lindudele ja nahkhiirtele. Kindlasti vajavad puud hoolduslõikust, millega eemaldataks ohtlikud kuivad oksad. Vasakul pool sõiduteed on tinglik puude rida, mis on osa seal kasvavast puudegrupist. Selget alleerida ei ole võimalik eristada. Ühtlane vahesamm puude vahel selles reas puudub. Puuliikidest on esindatud harilik saar, harilik vaher ja mägivaher. Algsest mõisa aegsest alleest (puudegrupist) on arvatavasti säilinud ainukesena suurte mõõtmetega harilik saar (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 78 cm), kuid antud puul on latv murdunud ja võras on küllalt palju kuivi oksi ning ka tüvel suured koorevigastused. Reas kasvavad ülejäänud puud on mõõtmetelt võiksemad (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 26-60cm). See tinglik puuderida ääristab ka sealpoolset jalgteed, moodustades samas kõrval kasvava puudegrupiga
Pealküljel rood sissevajutatud. 31) Daphne mezerum harilik näsiniin Lehed talbjad. Serv terve. Paljad. 32) Hippophae rhamnoides harilik astelpaju Lehed kitsad. Serv terve. Alt ja pealt hõbedaste soomuskarvadega kaetud. 33) Phellodendron amurense amuuri korgipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peentäkiline. Servas ripsmed. Roodude kohalt karvane. Värsked lehed hõõrudes lõhnavad tugevalt. 34) Acer pseudoplatanus mägivaher Lehed hõlmised (3-5), ebaühtlaselt kahelisaagja servaga. Alus südajas. 35) Acer platanoides harilik vaher Leht hõlmine, teravatipuline. Hõlmadel teravatipulised hambad. Roots pikk. 36) Acer tataricum tatari vaher Lehed munajad/piklikmunajad, hõlmised või kahelisaagjad. Roodude kohalt alt karvane. 37) Acer ginnala ginnala vaher Lehed hõlmised (3). Hõlma servad hõlmised/kahelisaagjad. Steriilsetel lehtedel hõlmade vahed sügavamad.
Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Harilik vaarikas · Rubus idaeus 5-7 teravatipulist hõlma Hõlmadel üksikud teravad hambad Roots sama pikk kui lehelaba · Harilik vaher · Acer platanoides 3-5 hõlma Servast ebaühtlaselt kahelisaagjas Südaja alusega Pealt tumeroheline, alt sinakasroheline · Mägivaher · Acer pseudoplatanus 3 hõlmaga Keskmine hõlm oluliselt pikem Keskmisel hõlmal omakorda hõlmad või saagjas Punakas roots · Ginnala vaher · Acer ginnala Munajas või piklik munajas Kahelisaagjas või nõrkade hõlmadega · Tatari vaher · Acer tataricum Lehekesi 3-7 Paaritusulgjas liitleht Munajad, üksikute teravate hammastega (sisselõiked) Roots kinnituskohast kaetud sinakasrohelise
punapöök). Südamik-küpspuupuidu (näiteks saar, jalakas) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit
* Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad) * Acer pseudoplatanus mägivaher - leht 3 või 5 hõlmaga - südaja alusega - servad ebaühtlaselt saagjad - alt sinakas roheline (tuhmim, rohkem lai, alt pehmem) * Acer platanoides - harilik vaher - lehed 5 või 7 hõlmalised - terava tipulised, teravatipulised hambad ( nagu vahtra leht ikka, suht terav, ald süda terav) * Acer tataricum - tatari vaher - lehed munajad kergelt piklikud - kahelisaagja servaga - õrnad hõlmad - nõrgalt karvane - kergelt teravneva tipuga
linnast jääda pelgalt tööstuslinna mulje, on siin tegelikult rohkelt silmarõõmu ka kultuurinautijale. Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat gooti stiilis ehitist, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadset seitsmelöövilist katedraali. Maalikunstihuviline leiab kaemisväärset nii kuulsa flaami barokk- kunstniku Peter Paul Rubensi majamuusemis kui ka kuninglikus kaunite kunstide muuseumis, kus paiknevad Belgia väärtuslikemad kunstikogud. Beligias on ka mägivaher mille ümbermõõt on 780(cm) ja kõrgua 25(m): Belgia on ka 136 riik pindalalt ja rahvaarvult 77 koht. 11 Kokkuvõte Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel
umbes 25cm pikkune, leht on teritunud tipuga, ovaalsed, pisikesed karvakesed servas, rood alt karvased, värske leht on tugeva spetsiifilise lõhnaga) Vaher- Aceraceae Acer platanoides harilik vaher( paenduv, pikk roots, 5 või 7 teravatipulist hõlma, hõlmadel on ka suured teravatipulised hambad, leht alt heledam, vahtra vili on kaksiktiibvili) Acer pseudoplatanus mägivaher(leht on hõlmadega , esineb 3-5 hõlma , servad on saagjad, südaja või ümardunud südaja alusega, kollakasroheline leht) Acer tataricum tatari vaher(viljad on punased, kaheli saagja servaga, harva õrnalt hõlmiline, leht on piklikmunaja kujuga, nõrgalt südaja alusega , terava tipuga) Acer ginnala ginnala vaher( viljuvatel võrsetel pole väga sügavad hõlmadevahelised sisselõiked, steriilsetel võrsetel on , serv kahelisaagjas)
linnast jääda pelgalt tööstuslinna mulje, on siin tegelikult rohkelt silmarõõmu ka kultuurinautijale. Vanalinnas tuleb kindlasti käia imetlemas Belgia suurimat gooti stiilis ehitist, 123 meetri kõrguse torniga ainulaadset seitsmelöövilist katedraali. Maalikunstihuviline leiab kaemisväärset nii kuulsa flaami barokk- kunstniku Peter Paul Rubensi majamuusemis kui ka kuninglikus kaunite kunstide muuseumis, kus paiknevad Belgia väärtuslikemad kunstikogud. Beligias on ka mägivaher mille ümbermõõt on 780(cm) ja kõrgua 25(m): Belgia on ka 136 riik pindalalt ja rahvaarvult 77 koht. 11 Kokkuvõte Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel
(rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. Phellodendron amurense– amuuri korgipuu Lehed on paaritusulgjad, 5...13 lehekesega, viimased on piklikmunajad pika terava tipuga, väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed on 5...10 cm pikad. Acer platanoides – harilik vaher Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt kahvaturohelised, 5...15 cm pikad. Acer pseudoplatanus – mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Acer ginnala– ginnala vaher Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. Acer tataricum – tatari vaher
Heliläbilaskvust puidus hinnatakse helitugevuse vahega puidust vaheseina ees ja taga. Suhtelist helitugevuse vähenemist nimetatakse heliläbivusteguriks, mis männipuidust seinal paksusega 30 mm on 0,065 ja tammepuidust seinal paksusega 45 mm 0,020 (heli läbilaskvus puidul on 5-6 korda suurem kui betoonil). Helipuit e. resonantspuit - helipuiduks nimetatakse puitu, mis on sobiv muusikariistade tootmiseks (Kuusk, Mägivaher, Grenadille). 26. Milliste parameetrite alusel liigitatakse saematerjali sorteerimisel ümar-, ovaal-, pikk- ja tiiboksa? Ümaroksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on <1,5 mm; Ovaaloksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on 1,5...4 mm; Pikkoksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on >4 mm; tiiboksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on > 4 mm. 27. Kirjeldage saematerjali kuivatamisel ja säilitamisel tekkivaid kaardumise tüüpe
34. Milline on heli levimise kiirus piki- ja ristikiudu puidu 5…7% niisukse juures? Puit pikikiudu 3800…4800 (W=5…7%) Puit ristikiudu 500…1500 (W=5…7%) 35. Millest sõltub puidu heliabsorbtsiooni võime? Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest. 36. Millised puidu liigid on väga head akustiliste omadustega ja sobivad muusikariistade toomiseks? Milline puiduehituslik eripära on siin oluline? Kuusk, mägivaher, grenadille. Eriti ühtlase struktuuriga (aastarõngaste laius piirides 1...4 mm). Kontsertklaverite puhul kitsa sügispuiduga (kuni 20% aastarõnga laiusest), muude muusikainstrumentide puhul 30% sügispuidu aastarõnga laiusest. Kui heliallikas lähedale asetada resoneeriv puidupind, siis võimendub heli seal peegeldumise teel ilma moonutusteta. 37. Mida tuleks teha helipuiduga, et saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu?
saar (Fraxinus treppe; sisepaneele; sprodivahendeid pennsylvanica); (aerud jms). Harilik jalakas (Ulmis tõsist ohtu kujutab endast jalakatele hollandi glabra); Künnapuu haigus ehk jalakasurm, millesse võivad kõik (Ulmus laevis); vanuserühma puud haigestuda. Harilik vaher (Acer platanoides); Saarvaher (Acer negundo); Kasutatakse muusika- ja spordiriistade, Mägivaher (Acer mööbli, puitnõude, vineeri parketi pseudoplatanus); valmistamiseks. Mahl suhkrurikas. Ginnala vaher (Acer Pargipuu. ginnala); Tatari vaher (Acer tataricum); Harilik pärn (Tilia Kasutatakse tuletikkude, puust nõude, cordata); Suurelehine mänguasjade, joonistus- ja meditsiinilise pärn (Tilia platyphyllos), söe valmistamiseks
Kasutatatakse haljastuses hekitaimena ja marju jookide, keediste jms valmistamiseks. Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem niiske. Külma ja linnatingimusi taluv. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, pealt paljas, alt karvane, 5-10cm pikk. Õied suured, valged ja lõhnavad. Õitseb mai lõpus või juuni alguses. Kasutatakse haljastuses. 24. Harilik vaher ja mägivaher Harilik vaher: Acer platanoides Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, Väike-Aasias. Eestis laialdaselt kuid hõredalt, rohkem pargi, allee- ja õuepuu. Kõrgus 25m. Eelistab niiskemaid viljakaid muldi. Varjutaluv ja külmakindel. Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga millel suured hambad. Leht 5-15cm millel pikk peenike roots. Õied mõlemasoolised, kollakasrohelised ja asuvad kobarates. Õitseb mais enne lehtimist. Vili on pika lennutiivaga kaksikseeme, mis variseb
Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat. Eestis võrdlemisi sage kultuuris.
jalakapahk). b) tüükaspoon- algmaterjal tüüka osa lõikamisest e kännu osa lõikamisest, väga haprad, eriskujulise välimusega, saadaval vaid restaureerimispoodidest. c) tangentsiaalspoon- lõigatud tangendsiaallõikes, aastarõngad moodustavad ilmekaid kõverjooni ja ovaale. d) laineline spoon- lainelise(salmilise) kiuga puidust, servast servani jooksevad heledad ja tumedamad lainjad triibudnt viiulipõhja mägivaher, lainjas saar. e) püramiidspoon- saadakse tüve argnemiskohast e oksade moodustumise kohast, muster meenutab püramiidi või sulge. f) sasisalmiline spoon- saadakse ebakorrapäralise kiukasvuga lehtpuidust (karjalakask, voldiline ahvipuu, voldiline paju, linnusilmavaher) g) säsikiirespoon- saadakse säsikiirestuktuuriga puidu radiaalsel lõikamisel (tamm, saar, punane pöök). h) triibuline spoon e radiaalspoon- lõigatakse risti aastarõngaste laiusega (kõik puud).
Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. Harilik v. on paljukasutatud pargi- ja alleepuu. 19. Saarvaher ja mägivaher Saarvaher (Acer negundo L.) [negúndo] Negundo varasem, J. Ray poolt 1698. a. vahtrate jaoks kasutuselevõetud nimetus. Kahekojaline, madalam kuni 20 m kõrgune ja 1 m tüvediameetriga õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja-Ameerika idaosa jõgede orgudest, järvede kallastelt, tungides üle Kaljumäestiku kuni Vaikse ookeani rannikuni läänes, eelistades niiskemaid kasvualasid
tagasilõikusi taluvad puud halvasti, neid võivad sellejärgselt tabada seenhaigused või lüheneb tugevasti nende eluiga. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Sordid: 'Acuminatum', 'Albescens', 'Almira', 'Bicolor', 'Crispum' 19. Saarvaher ja mägivaher Saarvaher (Acer negundo L.) [negúndo] Negundo varasem, J. Ray poolt 1698. a. vahtrate jaoks kasutuselevõetud nimetus. Kahekojaline, madalam kuni 20 m kõrgune ja 1 m tüvediameetriga õhukese, halli tüvekoorega lühiealine, hõreda ja laia võraga ning tihti mitmetüveline puu pärineb Põhja- Ameerika idaosa jõgede orgudest, järvede kallastelt, tungides üle Kaljumäestiku kuni Vaikse ookeani rannikuni läänes, eelistades niiskemaid kasvualasid. Lühikese elueaga, saades 80...
Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Linnatingimusi talub hästi, ei talu aga hästi tuulist kasvukohta. Kõrgus alla 2 m. · Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. 24. Harilik vaher (Acer platanoides) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus) Acer platanoides - Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia. Esineb Eestis küll laialdaselt (kuid hõredalt), ja on tuntud rohkem pargi, allee- ja õuepuuna. Eesti metsades on vahtrapuistud väga haruldased. Sageli leidub rohkemal või vähemal määral harilikku vahtrat salumetsade koosseisus. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega, ehk mullaviljakuse suhtes nõudlike puuliikidega. Meie tuntumaid
langust kuni -35 C: har. pihlakas, har. toomingas, sanglepp, har. ja punane tamm, har. pärn, har. ja tatari vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, h. sarapuu, torkav ja kanada kuusk, euroopa ja kuriili lehis, h. ebatsuuga, har. elupuu, hõbehaab, hall ja mandzuuria pähklipuu. III - soojanõudlikud, mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 C: har. robiinia e. valge ebaakaatsia, h. valgepöök, har. pöök, põldjalakas, põldvaher, mägivaher, kreeka pähklipuu, har. jugapuu, kaukaasia nulg. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust -10...-15 C: euroopa kastanipuu, plataaniliigid, tulbipuu, ranniksekvoia, mammutipuu, har. pukspuu, küpressiliigid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust järgmised äärmustemperatuurid: madalad (alla 0º C) vegetatsiooniperioodil ja väga kõrged temperatuurid
annaabi.ee 
