Puud (0)

Overview

Okaspuud
Lehtpuud

Sheet 1: Okaspuud

OKASPUUD
Perekond Ladina keelne nimetus Tunnused Iga Käbid Paljunemine Puit Kasvukoht Liigid Omadused Alamperekonnad Seeder Cedrus igihaljas , laia püramiidja võraga; oksad pikad, horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, vananedes muutub see tumehalliks, lõheliseks, pikiribid soonmusjaiks; esinevad pikkvõrsed ja lühivõrsed; okka pikkus 0,5-5 cm, torkivad. üle 500 a Isaskäbikesed on sihvakad, silinderjad 4-5cm, asuvad lühivõrse tipus ; emaskäbikesed on 0,7-1,5 cm pikad. Tolmlemine toimub sügisel Lülipuit on kollakas - või punakaspruun, healõhnaline, vaigukäikudeta, on vaid vaigurakuread. Puit tihedusega 460-560 kg/m3; pehme, kergesti töödeldav. Neist tehtud tooted vastupidavad. Vahemeremaades, Lääne-Himaalajas- looduslikult. Neid kasvatatakse haljastuspuudena Euroopa lõuna-,lääne- ja keskosas. Liibanoni seeder (Cedrus libani); Atlase seeder (Cedrus atlantica); Himaalaja seeder (Cedrus deodara) Vastupidavad, valgus tahavad.
Mänd Pinus Perekonnas esineb nii ühetüvelisi, kui ka mitmeharulisi põõsaid. Noortel on koor sile või ketendav, mis on omakorda kihiline/vaoline. Valgusenõudlikud taimed- kasv ja jämedus sõltubki kasvukohast; Külgoksad asetsevad aastate kaupa männastes. Pungad on suured, munajad , silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed puhkevad kevadel ja on püsti kui KÜÜNLAD!(eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad okastega lühivõrsed.
Isaskäbikesed asuvad kasvama hakanud pikkvõrse alaosas; on ovaalsed, piklikmunajad, kollased kuni punakad või violetsed. Emaskäbikesed tekivad pikaks veninud võrse lõppu. Seemnetel on tiivad. Viljastumine toimub juuni algusest kuni järgmise aasta kevadeni. Käbid valmivad 2.aasta sügiseks või talveks; seemned varisevad kas valmimise sügisel või järgmisel kevadel. Puit on tumeda lülipuduga, mis tekib harilikult peale 40. eluaastat ,võib olla hele-, kollakas- ja tumepruun . Sirgekiuline, tihedus võrde vaigusisaldusega- 450-750 kg/m3. põhjapoolkeral u 72 laiuskraadist kuni Sunda saarestikuni; teiselpool ekvaatorit 2' lõunalaiuseni; Põhja-Ameerikas. Harilik mänd (Pinus sylvestris ); Mägimänd (Pinus mugo); Keerdmänd (Pinus contorta); Valge mänd (Pinus strobus); Makedoonia e. rumeelia mänd (Pinus peuce); Suhkrumänd (Pinus lambertiana); Seeder- ja põhklimännid!; Euroopa seederämnd (Pinus cembra); Siberi seedermänd (Pinus cembra ssp. sibirica ); Korea seedermänd (Pinus koraiensis); Valgusnõudlikud, kuivataluvad, vähenõudlikud mulla toitainete sisalduses, pinnatulekahjustusi kannatavad hästi, hiliskülmakindlad. 2- ja 3-okkalised männid (Pinus e Diploxylon); 5-okkalised männid (Pinus e Haploxylon); Sugukond sooküpressilised Taxodiaceae Igi- või suvehaljad; keskmised kuni väga suured ja ülikõrged puud, mille oksad pole männases; koor noorena ja keskeas õhuke, väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad kergesti pikkade ribadena. Lehed okkataolised, lineaalsed või soomusjad, asetunud spiraalselt.
Käbid kerajad või ovaalsed.
Puidu trahheiidides on koobaspoorid. Vaigukäike üldiselt pole.
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens); Hiidsekvoia e mammutipuu (Sequoiadendron giganteum);
Sugukonda kuuluvad 10 perekonda- sekvoia , sekvoiadendron, metsasekvoia, krüptomeeria, glüptostrobus, sooküpress, kunningaamia, taivaania, sirmokas, atrotaksis. Sugukond küpressilised Cupressaceae igihaljad ühe- ja kahekojalised puud, põõsad. Koor õhuke, pikisuunas vaoline, liigiti nõrgalt kuni tugevalt ketendav, paksu korpa ei moodustu. Lehed kitsas -või laisoomusjad või okkataolised; Lehtedes esineb eeterlikke õlisid.
Käbid on kuni 4cm pikad, munajad, ovaalsed või kerajad. Seemned valmivad 1. Või 2. Aastal, kahepoolse kitse tiivaga või tiivata. Puit on lülipuiduline, lõhnab eeterlike õlide tõttu, vähese vaiguga. Sugukonna 20 perekonda kasvavad nii põhja- kui lõunapoolkeradel.
Perekonnad: kadakas , küpress, ebaküpress, värdküpress, elupuu , hiibapuu , mikrobioota (põhjapoolekral); fistroia, Callitris (lõunapoolkeral). Perekond kadakas Juniperus Perekonda kuulub 50 liiki põõsaid ja madalaid kuni keskmise kõrgusega puid. Kõrgus ca 0,2-20 m, üksikuil liikidel 30-40m. Võra on enamikul liikidest munajas, koonusjas, sammasjas; madalad liigid roomavad, padjandilised. Oksad rohkeharulised, võrsed peened , sageli tipust longus . Nõeljad lehed on torkivad või pehmed , lineaalsed, eemalehoiduvad, asetsevad paariti või kolme kaupa. Kadakad on kahe, harvem ühekojalised taimed. Tüve koor on hallikas- kuni oranžikaspruun. 300-1000a Isaskäbid ovaalsed, ning moodustuvad tolmlemisele eelneval aastal lehtede hõlmas või külgvõrsete tippudes. Emaskäbid moodustuvad sügisel lühivõrsetel, on väga väikesed- marikäbi ("kadakamari"). Tolmukad valmivad kevadel ja avanevad soojal päikeselisel päeval. Puit on pruunilülipuiduga, pehme, kuid tugev ja sitke , meeliva lõhnaga, peenekiuline, ilusa tekstuuriga, ei sisalda vaigukäike, sisaldab eeterlikke õlisid. Tihedus 15% niiskuse juures 410-700 kg/m3. Kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks. Kadakaõli saadakse puidust. Põhjapoolkeral arktilisest tundrast kuni troopikamägedeni, peamiselt aga parasvöötme lõunaosas ja subtroopikas. Harilik kadakas (Juniperus communis); Sabiina kadakas (Juniperus sabina ); Hiina kadakas (Juniperus chinensis); Valgusnõudlikud, põuakindlad, mulla suhtes vähenõudlikud, mägedes kasvavad kuni 4000 m kõrgusel; ka soodsates tingimustes on aeglase kasvuga, suudavad kasvada ka poolrippuvatena.
Perekond elupuu Thuja Elupuud on kõrged põõsad või madalad kuni kõrged puud. Koor on noortel õhuke ja peaaegu sile, vanadel rohkete kitsaste lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega kaetud, hargnevad rohkesti. Võrsete tippu ei moodustu nähtavaid pungi , seal on soomuste vahel kasvukuhik, kust algab võrsete kasv ja tekivad käbid. Lehed on esimesel paaril aastal okkataolised ja lineaalsed, hiljem soomusjad. Kühmuline õlinääre on keskmistel puitunut võrset katval soomusel.
Emas- ja isaskäbid asuvad erinevatel võrsetel, esimesed rohkem ladvaosas, viimased võra alaosas. Emastel viljuvad vaid keskosas olevad seemned, äärmised on steriilsed . Elupuud on ühekojalised. St käbid on ühesoolised. Puit on kerge, pehme, lõhnav, vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on mädanemiskindel. Elupuud kasvavad mitmetel muldadel (sood kuni suht kuivad mullad ); Harilik elupuu (Thuja occidentalis); Hiigelelupuu (Thuja plicata); Korea elupuu (Thuja koraiensis) Taluvad poolvarju, päikesepaistet, kärpimist, linnade keskkonnatingimusi, hinnatuim ilupuurühm.
Perekond ebaküpress Chamaecyparis Keskmise kõrgusega kuni kõrged, jämedad ja sirge tüvega puud. Võra on püramiidjas, okste ja ladva tipp tavaliselt longus, koor pikisuunas kiuliselt ketendav. Lehed asuvad lamedatel võrsetel vastakuti, on soomusjad ja õlinäärmega.
Käbid asuvad külgvõrsete tipul , kerajad 0,6-1,2cm läbimõõduga; puitunud soomused ,. Areaalis toimub tolmlemine aprillist juunini , käbid valmivad samal sügisel. Lülipuit erineb maltspuidust värvuse poolest vähe, on lõhnav, peene, ühtlase tekstuuriga ja heade mehaaniliste omadustega, hästi töödeldav, vähe deformeeruv, ilmastikutingimustele vastupidav. Tihedus 370-500 kg/m3. Põhja-Ameerika ida- ja läänerannik;Jaapan, Hiina, Taiwani saar. Mägiebaküpress (Chamaecyparis pisifera) Taluvad -25 kuni -30 kraadi külma.
Perekond jugapuu Taxus Igihaljad põõsad ja madalad puud. Koor on punakaspruun ja plaatjas. Õhukese koorega puul on rohkesti uinupungi. Enamik puudest kahe-, harvem ühekojalised. Võra on tihe, lai, või munajas, laimunajas, pikad, tugevad horisontaalsed oksad ei asu männastes. Pungad on väikesed, ovaalsed, rohelised. Lehed kinnituvad võrsetele spiraalselt. Pealt okkad tumerohelised, alt heledamad , lineaalsed, lamedad, pehmed, teritunud tipuga.
Isaskäbid moodustuvad sügisel, on varrelised, kerajad peakesed 6-14 tolmulehega. Emaskäbid moodustuvad kevadel, on väga väikesed, rohekad. Tolmlevad veebruaris/ märtsi lõpus/ aprillis / mai alguses. Puidus on maltspuiduosa väga kitsas ja valkjas , lülipuit punakas-, oranž- või tumepruun. Kõva, sitke, painduv , tihedusega 670 kg/m3. Poleeritav, lõhestatav, peitsitav (treimisel, tisleritööd, mööbel, puhkpillid , pildiraamid). Pärit Euroopast, Aasiast, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikast. Harilik jugapuu (Taxus baccata); Idajugapuu (Taxus cuspidata) Kõik taimeosad sisaldavad mürgist alkaloidi taksiini, mida leidub veel eriti närbunud ja vanades lehtedes. Punases raamatus.

Sheet 2: Lehtpuud

OKASPUUD
Okaspuude rühmad Perekond Ladina keelne nimetus Tunnused Okkad Iga Paljunemine Puit Kasvukoht Liigid Omadused Alamperekonnad
Kuusk Picea Koor on suhteliselt õhuke ja peene rõmeline,vanemas eas tekib soomusjas või väike plastjas korp,sügavaid lõhesid ei esine.Sirged puud kõrgusega 20...50(70)m,v.a mägedes ja põhjas puude leviku piiril . Okkad on kas ROMBJAD või LAMEDAD
Emakäbid on ovaalsed ja asuvad eelmise aasta võrse tipul.Tolmlemise ajal on nad püstised,muutuvad paari nädala pärast rippuvateks.Isaskäbid(Õisikud) on laimunajad ja astsevad eelmise aasta okaste vahel. Puit on küpspuiduline,kogu ulatuses valkjas,esinevad vaigukäigud ja tihedus on 400 ... 480kg\m3 Kuuseliikide taluvused ja nõudlused on küllaltki erinevad.On vähese valgusega kasvada suutvaid(P.abies) kui ka valgust nõudvaid liike (P.pungens).On nii liikuva põhjaveega niiskeid muldi armastavaid(P.abies;P.mariana)kui niiskust põlgavaid liike(P.pungens) Liikide arv perekonnas on umbes 40 ,kui alamliike ja teisendeid nimetada eri liikidena siisüle 50.
Nulg Abies Nulud on kõrged,sirged ja põhjapoolkeral peamiselt mägimetsades kasvavad igihaljad puud.Kõrgus võib ulatuda P-Ameerika liikidel kuni 70...80 meetrini.Madalamad liigid on 15...20 meetrit kõrged.Võra terava tipuga.Võra on eriti tihe varjutaluvatel liikidel.Koore järgi jaotatakse nulud kaheks;A)Koor on õhuke ,tumehall,kuid vähemuhklikPuidu tihedus väike.(A.balsamea;A sibirica) B)Koor paksenb vanemas eas tunduvalt.Puidu tihedus suur.(A. alba ;A.concolor) Okkad kinnituvad ümardunud alustega otse võrsele.Okaste varisemisel paljastuvad võrsel ringjad,väikese randiga kinnituskohad ja võrse jääb peaaegu siledaks.Okkad on asetunud ühekaupa.
Isaskäbid on ovaalsed või piklikud ,värvuselt kollased,rohekad,punkad või purpursed.Asetsevad 2-aastastel võrsetel.Emakäbid asuvad eelmise aastavõrsetel ,asuvad võra tipuosas.Alati püsti,nii tolmlemisel kui ka arenemisel.Vilja hakkab nulg kandma 15...20 aastaselt, puistus 30 selt. Puit on küpspuiduline,st.ristlõike välisosa ei erine tervel puidul värvuse poolest välisosast.Puidus vaiku vähe, vaik paikneb peamiselt käbides ,seemnetes või väliskoore all.Tänu selle on puit kerge.Puit põleb halvasti.Suhteliselt tundlik puidumädanike suhtes. Nulud tahavad viljakat savikat mulda. Perekonnas on eraldatud 40(56)liiki. Õhukese koorega liikide eluiga on 100...150 a.Paksema koorega liikide vanus on 250...500 a.
Tsuuga Tsuga Tsuugad on igihaljad keskmised ja suured puud,mille käbid on suuruselt sarnased lehisele ja puit kuusele.Koor õhuke ja pikkisuunas madalate lõhedega ,mis vanusega süvenevad. Okkad on lamedad , lühikesed 0,5..2cm pikad ja kinnituvad võrse madalale näsakesele rohelise, suhteliselt pika okkarootsu abil,mis hoidub vastu võrset.
Isaskäbid on kerajad ja astsevad mõõdunud aasta võrse okaste vahel.Emaskäbid on väikesed ja asetsevad mõõdunud aasta võrse tipus,on enne ja veidi pärast tolmlemist püstised.Seemned väikesed ja pruunid. Puit sarnaneb kuuse või euroopa nulu puidule ,ilma selgelt eritatava siseosata,esineb küpspuit.Puit on suhteliselt kerge,pehme,sirgekiuline raskesti kuivatatav,välistingimustes vähekestev. Tahab parasniisket viljakat mulda.Ei talu väga karme kliimatingimusi.On varjutaluvad liigid. Perekonnas on 10 liiki. Tsuugasid kasutatakse puidupuuna ja Eurpoopas rohkesti haljastuses.Taluvad pügamist ,kasutatakse heki taimedena.
Ebatsuuga Pseudotsuga Keskmised kuni väga kõrged puud mille koores on noores eas vaigumahutid ,hiljem muutub aga koor paksuks ja lõheliseks korbaks.Pundad koonilised ja vaiguta. Okkad on 2...5 cm pikad,lineaalsed,lamedad tipust tõmpteravad(P-ameerika liigid)või väikese sisselõikega ( Aasia liigid)
Noored ema käbid asuvad eelmise aasta võrse tipus,alguses püstiselt siis rippuvalt.Käbid on 3,5...18 cm pikad.
Liikede arv on 7...10.Üldisemalt on tuntud 5 liiki. Kõigil ebatsuuga liikidel on (v.a P.menzesii)on karüotüübiks 2n=24,see kromosoomide arv ,mis on iseloomulik kogu männiliste sugukonnale.Vaid harilikul ebatsuugal on karüotüübiks 2n=26
Lehis Larix Lehised on heitlehised ,sirged ,kõrged , hõreda võra ja pikkade okste ning väga vaiguse puiduga puud. Okkad on pehmed, lineaalsed,1...5(6)cm pikad pealt rohelised ja all paiknevad kahel pool pearoodu õhulõhed.
Saar Fraxinus Kuulub õlipuuliste sugukonda; Madalad kuni kõrged puud 10-50m; või kõrged põõsad; Võra on munajas, elusvõra muutub aastate jooksul laiovaalseks; Koor noortel puudel rohekas või hall, ka helepruun; vananedes muutub hallikaks, pruunikaks korbaks koorevagudega. Lehed paaritusulgjad, õhukesed või nahkjad, saagjad või hambulised. Sügisel varisevad pruunikasrohelistena või kollastena.
Õied kimbutaoliste pööristena; on kahe-või ühesugulised; õitsevad enamuses enne lehtimist või puhkemise ajal ja on tuultolmlejad. Viljaks tiibvili. Puit on rõngassooneline, lülipuiduga, mis on hallikaspruun, ilusa tekstuuriga, painduv, elastne, tugev, kulumiskindel, tihedus 0,65-0,69 g/cm3. Põhjapoolkera mõõdukas ja subtroopilises kliimavöötmes; Põhja-Ameerikas. Harilik saar (Fraxinus excelsior); Pensilvaania saar (Fraxinus pennsylvanica); Kasutusalad: tööriistade käepidemed, põllumajandustööriistad; spoon; parketti ; treppe; sisepaneele; sprodivahendeid (aerud jms).
Jalakas Ulmus Heitlehine, puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, kaherealiselt, võrsed sik-sakjad. Lihtlehed saagjaservalised, lühirootsulised, mitemel liigil ühe lehe pool pikem kui teine.
Ühekojalised, õitsevad enne lehtimist, tuultolmlejad.Õisik sarikas, õied kahesugulised, punakaspruunid , väikesed. Vili kileja või nahkja ringja tiivaga väike pähklike, mis valmivad 30-45 päevaga, varisevad kohe ja kaotavad kiiresti idanevuse. Puit on lülipuiduline, väga ilus, lülipuit on tumepruun, maltspuit kollakas, aastarõngaste tumedas osas heledad lained. Tihedus 0,65-0,68 g/cm3. Põhjapoolkera parasvööndis; neist 2 Eestis looduslikult. Harilik jalakas (Ulmis glabra); Künnapuu (Ulmus laevis ); tõsist ohtu kujutab endast jalakatele hollandi haigus ehk jalakasurm, millesse võivad kõik vanuserühma puud haigestuda.
Vaher Acer Heitlehised puud või kõrged põõsad. Koor on hallikaspruun/ osadel valkjate peenete triipudega. Võrsed sirged, peened kuni keskmise jämedusega, jäigad pungad vastakuti. Lehed täpselt vastakuti, jagunemata saagjasservased lihtlehed või saagja servaga hõlmised kuni jagused lihtlehed või liitlehed . Sügisel punakad-oranžikad.
Ühekojalised, kus ühel puul on nii emas-, isas - ja kahesoolised õied. Õied kännasjas, kobarjas või pöörisjas õisikus, kollakasrohelised, valkjaskollase, kollased, harva punased; meenäärmetega, õitsemisaeg küllalt erinev. Puit hajulisooneline, värvuselt valkjas või valkjaspruun, vanemas eas tekib tumedam väärlülipuit, tugev, kõva, libe, hästi lõhestatav, tihedus 0,63-0,70 g/cm3. Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas; ka Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Harilik vaher (Acer platanoides); Saarvaher (Acer negundo ); Mägivaher (Acer pseudoplatanus); Ginnala vaher (Acer ginnala); Tatari vaher (Acer tataricum); Kasutatakse muusika - ja spordiriistade, mööbli, puitnõude, vineeri parketi valmistamiseks. Mahl suhkrurikas. Pargipuu.
Pärn Tilia Heitlehised keskmised ja suured puud. Pungad paiknevad sik-sakjatel võrsetel vahelduvalt kaherealiselt. Lehed laimunajad südaja või viltuse alusega, saagjaservased, sügisel kollased.
Ühekojalised. Õied sümmeetrilised, kollakasvaöged, lõhnavad, meenäärmetega, tolmukaid rohkesti, putuktolmlejad. Õisi kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Puit hajulisooneline, valkjas, pehme, hästi lõhestatav, lõhnata tihedus 0,46-0,56 g/cm3. Sügavaid huumusrikkaid muldasid vajavad. Harilik pärn (Tilia cordata); Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos), Läikeleihine pärn (Tilia x euchlora); Läänepärn (Tilit x vulgaris ); Kasutatakse tuletikkude, puust nõude, mänguasjade, joonistus- ja meditsiinilise söe valmistamiseks. On varjutaluvad, vigastamise või kärpimise järel tekib uinupungadest uusi võrseid.
Plaatan Platanus Heitlehised kõrged, võimsad puud atraktiivse kirjuvärvilise koorega, mis tekib tänu irduvatele kooreplaatidele (paistab nii noor kollakas-rohekas koor, kui ka hallikas vana koor). Võra on lai, tohe. Lehed asetsevad vahelduvalt, suured, sõrmjalt hõlmised lihtlehed; puhkevad kevadel, mil on tähtkarvased. Pikk iga. Ühekojalised. Isas- ja emasõied on väikesed, asuvad eraldi kerajates õisikutes, emasõisikud on purpursed. Puit on keskmise raskusega, tihedus 0,55-0,65 g/cm3; kõva, hajulisooneline, valkjashalli malts - ja punakaspruuni lülipuiduga. Puitu iseloomustavad laiad säsikiired; originaalne kaunis tekstuur. (spoon, mööbel, treimine ) Vahemere kirdeosa riigid kuni Kesk-Aasia; Kagu-Aasia; Põhja-Ameerika. Vahtralehine plaatan (Platanus x hispanica); Idaplaatan (Platanus orientalis ); Kiirekasvulised, pikaealised, valgusnõudlikud, suure võraga, võimas laialiulatuv juurestik. Taluvad hästi linna tingimusi. Haljastuspuud. Jama on see, et kevades puhkemise ajal eralduvad lehtedest lendkarvad, mis võivad silma, ninna sattuda ning põhjustada haigestumist.
Korgipuu Phellodendron Heitlehised, Kõik puu osad on suuremal või vähemal määral lõhnavad (haisevad); Pungad väikesed, välja ulatub ainult selle tipp, asuvad põikvastakuti. Lehed paaritusulgjad, mis on piklikmunajad, teritunud tipuga, väga peensaagja servaga. Hõõrumisel lõhnavad. 200-300a. Kahekojaline ; õied väikesed, kollakasrohelised. Vili kerajas marjataoline must luuvili , valmib sept-okt. Amuuri korgipuul on lülipuit hallikas- kuni rohekaspruun; maltspuit kollane, ilusa tekstuuriga; Ida-Aasia; Amuuri korgipuu kasvad Amuuri a Ussuuri jõe vesikonnas, Koreas, Mandžhuurias. Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense); Koort võib kasutada korgi saamiseks, ühelt puult saab võtta mitu korda (Amuuri korgipuust jutt).
Sugukond pähklipuulised Juglandaceae Kõrgetüvelised hargneva laia võraga puud. Pungad soomusteta. Vahelduvate paaritusulgjate lehtedega.
Ühekojalised, õied erisugulised. Õitsevad lehtede puhkemise ajal. Isasõied rippuvates urbades, mille pungad moodustusid eelmisel suvel; Emasõies moodustuvad jooksva aasta võrse tipus üksikult või kimpudes. Vili on luuvili.
Ida-, Kesk-Aasias; Põhja-Ameerikas; Kaukaasias ; Väike-Aasias; Hiinas, Jaapanis ; Kagu-USAs.
Sugukonda kuulub 7 perekonda. 3 tähtsamat: pähklipuu (Juglans); Tiibpähklipuu (Pterocarya); Hikkoripuu (Carya). Sugukond kaselised - (Betulaceae) 1) Perekond kask Betula Tähelepanuväärne koor, valgest punase ja mustani, ristikiuline, sageli ketendab ja erladub vettpidav väliskoor- toht; Pungad rootsud, väikesed, võrsed ruljad. Lehed värvuvad sügisel kollaseks.
Emasõied moodustuvad õitsemise eel kevadel lühivõrsete pungadest ja asuvad noorte lehtede kaenlas, õitsemine aprilli lõpus või mai I dekaadil. Puit kollakasvalge, tihedus 0,6-0,7 g/cm3; raiutud puit koore all mädaneb kiiresti. Soodes, tundras. Arukask (Betula pendula); Sookask (Betula pubescens); Madal kask (Betula humilis); Vaevakask (Betula nana ); Liikide arv ca 60.
2) Perekond lepp Alnus Tavaline, hallist ja õhukesest kuni tumepruuni keskmise paksusega rõmeliseni ehk peenplaatjani koor. Pungad rootsulised, Võrsed kolmekandilised või ruljad. Lehed varisevad enamuses pruunikasrohelisena.
Emasõied moodustuvad eelmisel suvel, õitsemine märtsi lõpp- aprilli I dekaad . Heleroosakaspruun, soojal ajal raiudes muutub õhuga kokkupuutuv väliskiht oranžikaks või punakaspruuniks, Tihedus 0,45-0,53 g/cm3. Lõunapoolkeral 1 liik, põõsakujulised liigi harilikult mägedes. Sanglepp (Alnus glutinosa); Hall lepp (Alnus incana);Roheline lepp (Alnus viridis), Liikide arv 30.
Perekond valgepöök Carpinus L. Keskmise kõrgusega ja madalad puud või põõsad. Kõrguse, tüve suuruse, puidu töödeldavuse ja kasutatavuse poolest jäävad valgepöögid pöökidele selgelt alla. Heitlehised 35 liiki; Lehed on enamuses piklikmunajad, teravatipulised, kahelisaagjad ja paralleelroodudega, noorelt kortsulised, sügisel kollased või oranžid.
Silmapaistmatud õied on urbades ja ilmuvad koos lehtedega. Isasurvad moodustuvad eelmise aasta sügisel lehtede hõlmas ja meenutavad kaskede omi. Emasõisikud on jooksva aasta võrse tipus. Valkja, kõva, raske puit, Aasias, Jaapan, Väike-Aasia läänetipp, Euroopa, Põhja-Ameerika. Harilik valgepöök (Carpinus betulus);
Sarapuu Corylus Põõsad kõrgusega 2-6m, või harva puud kõrgusega 20-30m. Pungad munajad. Lehed ovaalsed, laiovaalsed või äraspidimunajad lihtlehed südaja alusega ja kahelisaagja servaga; leherootsul sageli näärmekarvad.
Isasõied moodustuvad eelmise aasta suvel urbades; Emasõied asuvad lehepunga taolises õisikus. Puhkemisel ilmuvad nähtavale punaka emakasuudme niitjad kimbud; Õitsemine toimub varakevadel, sarapuud on tuultolmlejad. Puit on hajulisooneline, peenekiuline, tihe, kõva, ristlõikes on näha laiad säsikiires. Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika. Harilik sarapuu (Corylus avellana);
Paju, remmelgas Salix Heitlehised, puud ja põõsad. Kõrgusega 1cm kuni 30m. Pungad on ühe kokkukasvanud tanuja soomusega, asetsevad vahelduvalt. Lihtlehed sulgroodsed, lühikese rootsuga. Ümarad abilehed varisevad osal liikidel varakult, osadel jäävad kauaks püsima. Lehe serv lainjas , peensaagjas või terve.
Ühesoolised õied koondunud püstisesse või poolpüstistesse urbadesse, mis arenevad külgpungadest. Erinevad õitsemisajad. Paljud putuktolmlejad. Puit on hajulisooneline, lülipuiduline, tihedus 450 kg/m3; painduv, sitke. Põhjala polaaraladelt kuni Aafrika ja Lõuna-Ameerika lõunaosani. Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix fragilis); Tuhkur paju (Salix cinerea), Vitspaju (Salix viminalis); Kahevärviline paju (Salix phylicifolia); Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad väga hästi äärmustempetatuure, kiirekasvulised, väga hea regenereerimisvõimega, Paljud pole pikaealised, kuna mitmed seeneliigid tekitavad mädanikku neile.
Haab , pappel Populus Nooruses väga kiirekasvulised, võivad kasvada 30-40m, tüva läbimõõduga kuni 2m. Võra võib olla kerajas, munajas, äraspidine, sammasjas. Koor noortel sile, hallikasroheline, oliivroheline, kollakashall; vanadel hall, mustjashall. Juurestik hästiarenenud. Pungad vaiguta või vaigused. Lehed on vaheludavad lihtlehed, pikkvõrsetel piklikumad ja suuremad, lühivõrsetel väiksemad ja lühemad peensaagja, hambulise, lainelise, sopilise servaga. Suht. Lühikese eaga. Emas- ja isasõied esinevad erinevatel puudel ja asuvad ruljates urbades. Isasõied on silmatorkava värvusega- hele- kuni tumepurpursed. Tuultolmlemine toimub aprilli lõpus, mai alguses enne lehtimist. Puit on hajulisooneline, ilme lülipuiduta. Suhteliselt pehme ja kerge, tihedus 450-500 kg/m3; sirgekiuline, üleni valkjas; aastarõngad laiad. Lõuna-, Kesk-, Põhja-Euroopa; Põhja-Ameerikas; Põhja-Aafrikas. Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides): Hõbepappel (Populus alba), Euroameerika pappel (Populus euramericana); Berliini pappel (populus x berolinensis); Kasutatakse paberi, tselluloositootmiseks, taaraks, tikkudeks, siseviimistlus. Perekond jaguneb alamperekondadeks: Leuce; Eupopulus; Turanga.
Eukalüpt Eucaluptus Igihaljad puud ja põõsad. Kasv on pidev, va külmaperioodidel. Tüve koor on väga mitmesugune- plaatjas, ile, kiuline , ribaline, vaoline; sageli on ülaosa sile, heledat värvi- valkjas, roosakas, helehall. Noored lehed on harilikult vastakuti, kujult ümmargused, ovaalsed või piklikmunajad, on võrsel istuvad või lühirootsulised, mitmel liigil sinakashallid. Täiskasvanud lehed on vahelduvalt, kujult lantsetjad, sihvakad, pika teritunud tipuga, mõnel liigil püsivad samad lehed koguaeg .
Õied asuvad üksikult või 2-10 kaupa kimbus; õiepungad on munajad kuni äraspidimunajad, asuvad kapslis. Õied on kahesugulised. Tolmlemine toimub tuule, mesilaste , lindude, nahkhiirte poolt. Õitsevad sept-veebruar. Puit on tumedama siseosa- lülipuiduga ja heledama välisosa- maltspuiduga. Puit on tugev, vastupidav, tihedus 700-900 kg/m3. Puit vajab ettevaatlikku kuivatamist, on keskmise raskusega töödeldav. Austraalia , Tasmaania. Eucaluptus niphophila; Eucaluptus globulus. Sillatalad, raudteeliiprid, tugipostid, väikelaevaehitud, vaguniehitus, põrandad, paber, küte. Eukalüptid on valgusnõudlikud, külmahellad, kahjustuvad külma talvega, kui temperatuur on alla 0'C.
Sugukond roosiõielised: Rosaceae Suve- ja igihaljad puud, põõsad, rohttaimed . Lehed asetsevad vahelduvalt, liht- ja liitlehed pikkvõrsetel sageli abilehtedega.
Õied on kahesugulised; putuktolmlejad. Puit on hajulisooneline, lülipuiduline, kõva, painduv, tihedus ca 600-800 kg/m3.
Sugukond on jaotatud alamsugukondadeks viljade erinevuse põhjal.
1) Alamsugukond enelalised Spiraeoideae Põõsad, võrsed asteldeta ja ogadeta. Lehed harilikult lihtlehed, harva liitlehed.
Õied on rohkeõielistes õisikutes, harilikult kännases, pöörises, sarikpöörisees- valged, roosad, roosakaspunased.Vili on kuiv kukkurvili.
Enelas ; põisenelas, pihlenelas , sinienelas, pärgenelas, ebaenelas, õisenelas.
2) Alamsugukond õunapuulised Pomoideae Puud ja põõsad. Osadel liikidel on astlad . Lehed harilikult lihtlehed, harva liitlehed.
Õied kännasjas, kobarjas, sarikjas õisikus, kimbus või üksikult- valged, roosad, punased. Viljaks õunvili.
Pihlakas, Õunapuu, Tuhkpuu , Viirpuu , Pirnipuu , Aroonia , Ebaküdoonia, Toompihlakas, Tuliastel, Astelpihlakas, Küdoonia.
3) Alamsugukond roosilised Rosoideae Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel on ogad. Lehed lihtlehed või kolmeti kuni seitsmeti sõrmjad või paaritusulgjad liitlehed.
Õied enamuses kahesugulised; üksikult või õisikutes- valged, roosad, punased, kollased. Vili mitteavanev tõrsik, koguvili, pähklike.
Vaarikas , Murakas , Kibuvits , Roos, Maran, Kerria, Ebakerria, Drüüas.
4) Alamsugukond ploomipuulised Prunoideae ehk perekond Prunus Heitlehised või igihaljad madalad puud või põõsad. Osal liikidel lühivõrsed, mis lõpevad sageli astlaga.
Õied kobaras , kännases, üksikult- valged, roosad. Luuvili lihaka viljalihaga ja ühe seemnega.
Toomingas , Ploomipuu, Kirsipuu , Aprikoosipuu, Virsikupuu, Loorberkirsipuu.
Perekond enelas Spiraea Põõsad kõrgusega 0,2-2,5m; püstiste või kaarjate peente pkstega; sageli koor ketendab. Lihtlehed saagjad, väheste hammastega, nõrgalt hõlmised või terveservalised, lühikese leherootsuga, abilehtedeta.
Vili väike kukkurvili. Õied kas: kännases või lihtsarikas; nõrgalt kumeras kännases; koonilises või silinderjas pöörises.
Euraasia, Põhja-Ameerika. Taraenelas; Nipponi enelas.
Põisenelas Physocarpus Kuni 3m kõrged põõsad. Oksad tugevad, vanemad enamuses kaarjad, nende väliskoor tugevalt ketendav suurte lehtedena. Lehed harilikult 3-hõlmalised, saagjaservased, paljad või karvased.
Õied valged, roosakad; asuvad kännases. Vili kuiv liitkukkurvili.
Põhja-Ameerika, Ida-Aasia. Harilik põisenelas;
Pihlenelas Sorbaria 3-5m kõrgused põõsad; Moodustavad tihedaid kogumikke juurevõsudest. Oksad tugevad, püstised, kaarjad, võrsed ruljad. Lehed paaritusulgjad, harilikule pihlakale sarnased. Sügisel kollased, punakad.
Õied väikesed, valged,. Vili väike liitkukkurvili.
Siberis , Ida-Aasias.
Pirnipuu Pyrus Erakordne põua- ja talvekindlus, saagikus, viljade kõrge vitamiinisisaldus.
Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Hiinas, Jaapanis. Metspirnipuu, Harilik pihlakas, Pooppuu ;
Viirpuu Crataegus Kõrged põõsad või madalad puud. Lehed väga mitmesugused, alates saagjaservastest kuni jaguste lehtedeni. 200-300a. Õied harilikult kännases, valged, harva roosad, Õitsemine mai lõust juuni keskpaigani.
Põhja-Ameerikas, Aasias, Euroopas. Harilik viirpuu, Karvane viirpuu.
Tuhkpuu Cotoneaster Heitlehised, igihaljad madalad kuni keskmise kõrgusega põõsad või väikesed puud. Võrsed peened, ruljad. Lihtlehed terveservalised.
Õied roosakad, valged, üksikult või väheõielistes kännasjates või kobarjates õisikutes. Õitsevad mai teises pooles ja juuni esimeses pooles.
Euroopas, Põhja-Aafrikas, Hiinas. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu.
Ebaküdoonia Chaenomeles Madalad heitlehised põõsad, võrsed peened, enamasti lühikeste asteldega. Lehed nahkjad, munajad, ovaalsed.
Emas-, isas- ja kahesugulised õied on suured. Punased, oranžikad, roosad, valged.Õitsevad enne lehtimist.
Ida-Aasia. Jaapani ebaküdoonia; Valguselembesed, ei taha rasket mulda, liigniiskust ka ei taha,; Kasutatakse vilja- ja ilupõõsana.
Vaarikas, murakas Rubus Heitlehised, harva igihaljad, püstised või roomavad põõsad. Võrsetel sageli väikesed ogad. Lehed hõlmised lihtlehed või kolmetised kuni seitsmetised sõrmjad või sulgjad liitlehed.
Õied asuvad teise aasta võrsetel üksikult või õisikus; tavaliselt kahesugulised, valged ja roosakaspunased;
Põhja-Ameerika; Kesk-Euroopa; Kaukaasia . Lõhnav vaarikas, Nutka vaarikas, Kitsemurakas, Põldmurakas;
Kibuvits Rosa Suvehaljad, harvem igihaljad ogaliste võrsete ja okstega põõsad, harvem vääntaimed. Võrsetel sirged või alla poole kõverdunud ogad. Lehed vahelduvad paaritusulgjad, saagjaservaste lehekestega ning abilehtedega. Leherootsul sageli ogad.
Ühekojalised. Õied üksikult või väheõielistes õisikutes, kahesugulised; lõhnavad.
Kaug-Ida, Kaukaasias, Kesk-Eurpoopas. Kurdlehine kibuvits; Näärelehine kibuvits; Metskibuvits; Põõsasmaran. Valguselembesed.
Kirsipuud
Puud või põõsad. Lehtedel hammaste tipul, lehelaba alusel ja leherootsul sageli näärmed.
Õitsevad enne lehtimist või lehtede puhkemise ajal. Õied väheõielistes sarikates või kännasjates õisikutes lühivõrsetel.
Kesk-Euroopas, Kaukaasias. Magus kirsipuu, Hapukirsipuu, Harilik toomingas.
Liaanid
Pika rohtse, poolpuitunud või puitunud varrsega taimed, milla pikkus ületab mitusada kuni kümme tuheat korda varre läbimõõdu; vajavad vertikaalseks kavamiseks tuge.
Troopilistes vihmametsades; Eestis 2 liaani. Harilik luuderohi ; Harilik humal; Klammerduvad toetuspinna külge erinevate osadega: 1) ronitaimed - liaanid, millel on õhujuured; 2) vääntaimed- liaanid väänduvad tüvega, köitraagudega; 3) liaanid haakuvate ogadega.
Leeder Sambucus (punase leedri näitel- Sambucus racemosa) Mitmeaastane heitlehine kõrge põõsas või madal puu. Võrsed hallikaspruunid, sageli looklevad. Vastakuti kinnitunud liitlehed. Lehekesed on elliptilised kuni munajad, pikalt teritunud tipuga ning teravsaagja servaga.
Õied mõlemasugulised, lõhnata. Värvuselt rohekaskollased; Õied kasvavad tihedates rohkeõielistes munajates kuni kerajates pööristes. Õitseb aprilli lõpus ja mais. Paljuneb seemnetega. Linnud aitavad.
Segametsas , laanemetsas, Kesk-Euroopas.
Külmakindel, mullastiku suhtes üsna vähenõudlik; linnatingimusi talub hästi.
Näsiniin Daphne (Hariliku näsiniini näitel- Daphne mezereum) Mitmeaastane heitlehine püstine põõsas. Võrsed rohekashallid, ümarad, sitked, väga painduvad. Talbjad või süstjad sulgroodsed õhukesed tömbi tipuga lihtlehed. Koondunud tihedamalt võrse tippu.
Ühekojaline. Õied kahesugulised; lõhnavad tugevasti. Õitseb enne lehtede puhkemist, aprillis, mais. Putuktolmleja.
Euroopas, Aasia läänepiirkondades, Eestis tavaline.
Liik Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 7-8m kõrgune mitmeharuline puu või põõsaspuu; võra ovaalmunajas; Võrsete tipus pungade vahel väike teravik ( astel ); Pikkvõrsetel ükhaaval, munajad, vahel südaja või sirge alusega; teritunud tipuga; peentäkilise servaga. Rood kulgevad kaarjalt tipu suunas. Eestis 80 Ühesugulised õied, neljatised, kahvaturohekaskollased; asuvad väikeste kimpudena lehtede kaenlas. Mai lõpus-juuni alguses õisevad.
Eestis, kindlasti mujal ka!
Valgusenõudlik kuni poolvarju taluv ; külmakindel.
Liik Harilik paakspuu Frangula alnus 5-7m kõrgune mitmeharuline põõsaspuu või põõsas;võra ovaalne , oksad asuvad püstiselt, Astlaid ja lühivõrseid pole. Võrsed ruljad, hallikaspruunid rohkete heledate piklike koorelõvedega. Võrsed haprad . Lehed alatiüksikult, äraspidimunajad või laielliptilised; terveservased, õhukesed, pealt läikivad, paljad. Eestis 60 Ühesugulised õied, viietised; õitsevad mai lõpus või juuni alguses, teistkordne õitsemine augustis või septembris, siis koos valmivate viljadega.
Eestis, kindlasti mujal ka!
Poolvarju taluv; täiesti külmakindel.
Liik Harilik sirel Syringa vulgaris Võra ümar või munajas, tüve koor hall, kestendab kitsaste pikiribadena; sageli tüvi keerus . Võrsed pruunikashallid. Lehed munajad, laimunajad, südaja või sirge alusega, teritunud tipuga. Nahkjad, libedad, alt vähe heledamad. 180a. Õied põhiliigil koonusjad, laipüramiidjad, munajad, silinderjad. Õitsemine mai lõpus. Puit on hajulisooneline, tihe, kõva, kollakasvalge, tihedus 0,8 g/m3. Balkanil, Lõuna-Karpaatide mägedes.
Külmakindel, poolvarju taluv, hekid!
Liik Ungari sirel Syringa josikaea Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse tipus üks suur ladvapung. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, pealt läikiv-tumerohelised; alt sinakasrohelised; pearood nõrgalt karvased; servast ripsmelised.
Õiepöörised kitsad; õitseb harilikust sirelist normaalse kevade korral 10-12 päeva hiljem;
Lõuna- ja Ida-Karpaatides.
Linnatingimusi taluv, tahab niiskemat mulda;
Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Vastakute terveservaste elliptiliste või munajate lihtlehtedega, millel külgrood suunduvad kaarjalt lehe tippu.
Õied kahsugulised, väikesed, korrapärased, neljatised või viietised.
Parasvöötmes, lähistroopikas, Põhja-Ameerikas; Aasias. Verev kontpuu; Siberi kontpuu Mõnede viljad on söödavad.
Perekond lodjapuu Viburnum Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud kuslapuuliste sugukonnas;
Õied väiksed, viietised, valged või roosakad, asuvad kännasjas või pöörisja õisikus. Putuktolmlejad.
Euroopas, Venemaal, Siberis. Harilik lodjapuu, Villane lodjapuu; Kanada lodjapuu
Perekond kuslapuu Lonicera Heitlehised või igihaljad põõsad või liaanid. Osadel liikidel on võrsed õõnsad. Pungad vastakuti. Lehed terveservalised lihtlehed, mõnel liigil kokku kasvanud.
Õied kahekaupa lehtede kaenlas, õitsevad juunis.
Harilik kuslapuu; Sinine kuslapuu; Tataru kuslapuu;
Perekond kikkapuu Euonymus Heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad puud; Võrsed ruljad või neljakandilised; Lehed vastakud lühikese rootsuga, peensaagja või terve servaga.
Õied neljatised või viietised, kahesugulised.
Harilik kikkapuu; Naastune kikkapuu; On nõudlikud mulla viljakuse suhtes, kasvavad linnades hästi.
Perekond kukerpuu Berberis Kõrgus 3-5m, rohkesti hargnev põõsas. Atlad vaematel võrsetel. Lehed äraspidimunajad nõelja servaga;
Õied kollased, väikesed kobarjates õisikutes, ebameeldiva lõhnaga; õitseb mai lõpus juuni alguses.
Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Krimm , Põhja-Kaukaasia. Eestis. Harilik kukerpuu; Thunbergi kukerpuu; Valguslembene, ei talu kärpimist, meetaim.
Liik Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Kõrgus 5-6m; Võrsed kasvavad vanematest okstest välja tõusvalt; lühivõrsed lõpevad astlaga, võrsetel samuti astlad. Lehed terveservalised, lineaalsüstjad, hallikasrohelised, alt helehallid.
Õied eelmise aasta võrsetel lühikestes õisikutes, õitsemine mai teises pooles, tolmlevad tuulega . Lülipuit on kollakaspruun, maltspuit kollakas, peenekiuline, kõva ja vastupidav; tihedus 0,7 g/cm3. Kaukaasias, Hiinas.
Lehtedest tehakse ravimteed , astelpaju õli kasutatakse raskete põletushaavade ravimiseks.
Perekond robiinia Robinia Heitlehised puud ja põõsad liblikõieliste sugukonnast. Vahelduvalt asetunud paaritusulgjate kenade suurte lehtedega, nende kõrval paarisastlad (tglt abilehed);
Õied rippuvates või püstistes kobarates, värvuselt valged, roosad, meerikkad.
USA, Mehhiko . Harilik robiinia; Valgus- ja soojalembesed, mulla suhtes vähenõudlikud, põuakindlad, dekoratiivsed , küllalt kiirekasvulised.
Perekond läätspuu Caragana Põõsad või madalad puud. Võrsetel väikesed abilehed lehearmi servades, mõnel liigil esineb ka astel. Liitlehtedel tipmine leheke on redutseerunud teravikuks;
Liblikõied on harilikult kollased ja ilmuvad varasuvel. Kaunad ruljad,.
Ida-Euroopa kuni Jaapan; Kesk-Aasia. Suur läätspuu; Väike läätspuu; Liiv-läätspuu; Üsna külmakindel, Sobivad kuivale mullale, õitsemiseks vajavad vähe päikesepaistet.
Perekond sõstar Ribes Heitlehiste, harvem higihaljaste 0,5-5m kõrguste põõsaste perekond. Võrsed ruljad, osadel ogad. Lehed vahelduvalt, sõrmroodsed, hõlmised, saagjaservased.
Õied kobaras, harvem kimbus või üksikult; enamuses kahesugulised, viietised.
Euraasias, Põhja-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas. Mage sõstar; Must sõstar;
Liik harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed pruunid, vanadel ketendab koor; Pungad vastakud; Lehed munajaselliptilised; roodude servas karvad ;
Õied kollakasvalged, lõhnavad tugevasti; õitseb juuni teises pooles. Puit kollakasvalge. Lõuna-Euroopa.
Kasvatatakse aedades, parkides, võib kasvatada ka poolvarjus, sobib värske viljakas muld .
Liik Karvane ehk laialehine ebajasmiin Philadelphus pubscens Kõrgus 3-5m; püstine põõsas. Noored võrsed kahvatupruunid, vanemad hallikaspruunid; ei kestenda; Lehed munajad või elliptilised; harvade hammastega.
Õitseb juuli alguses, õied nõrgalt lõhnavad; valged. Kobaras.
Ameerika Ühendriikide keskosa.
Viljakas värske muld vajalik; haljastuses üksikpõõsana või grupiti;