Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Puud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Overview

Okaspuud
Lehtpuud

Sheet 1: Okaspuud


OKASPUUD

Perekond Ladina keelne nimetus Tunnused Iga Käbid Paljunemine Puit Kasvukoht Liigid Omadused Alamperekonnad Seeder Cedrus igihaljas , laia püramiidja võraga; oksad pikad, horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, vananedes muutub see tumehalliks, lõheliseks, pikiribid soonmusjaiks; esinevad pikkvõrsed ja lühivõrsed; okka pikkus 0,5-5 cm, torkivad. üle 500 a Isaskäbikesed on sihvakad, silinderjad 4-5cm, asuvad lühivõrse tipus ; emaskäbikesed on 0,7-1,5 cm pikad. Tolmlemine toimub sügisel Lülipuit on kollakas - või punakaspruun, healõhnaline, vaigukäikudeta, on vaid vaigurakuread. Puit tihedusega 460-560 kg/m3; pehme, kergesti töödeldav. Neist tehtud tooted vastupidavad. Vahemeremaades, Lääne-Himaalajas- looduslikult. Neid kasvatatakse haljastuspuudena Euroopa lõuna-,lääne- ja keskosas. Liibanoni seeder (Cedrus libani); Atlase seeder (Cedrus atlantica); Himaalaja seeder (Cedrus deodara) Vastupidavad, valgus tahavad.
Mänd Pinus Perekonnas esineb nii ühetüvelisi, kui ka mitmeharulisi põõsaid. Noortel on koor sile või ketendav, mis on omakorda kihiline/vaoline. Valgusenõudlikud taimed- kasv ja jämedus sõltubki kasvukohast; Külgoksad asetsevad aastate kaupa männastes. Pungad on suured, munajad , silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed puhkevad kevadel ja on püsti kui KÜÜNLAD!(eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad okastega lühivõrsed.
Isaskäbikesed asuvad kasvama hakanud pikkvõrse alaosas; on ovaalsed, piklikmunajad, kollased kuni punakad või violetsed. Emaskäbikesed tekivad pikaks veninud võrse lõppu. Seemnetel on tiivad. Viljastumine toimub juuni algusest kuni järgmise aasta kevadeni. Käbid valmivad 2.aasta sügiseks või talveks; seemned varisevad kas valmimise sügisel või järgmisel kevadel. Puit on tumeda lülipuduga, mis tekib harilikult peale 40. eluaastat ,võib olla hele-, kollakas- ja tumepruun . Sirgekiuline, tihedus võrde vaigusisaldusega- 450-750 kg/m3. põhjapoolkeral u 72 laiuskraadist kuni Sunda saarestikuni; teiselpool ekvaatorit 2' lõunalaiuseni; Põhja-Ameerikas. Harilik mänd (Pinus sylvestris ); Mägimänd (Pinus mugo); Keerdmänd (Pinus contorta); Valge mänd (Pinus strobus); Makedoonia e. rumeelia mänd (Pinus peuce); Suhkrumänd (Pinus lambertiana); Seeder- ja põhklimännid!; Euroopa seederämnd (Pinus cembra); Siberi seedermänd (Pinus cembra ssp. sibirica ); Korea seedermänd (Pinus koraiensis); Valgusnõudlikud, kuivataluvad, vähenõudlikud mulla toitainete sisalduses, pinnatulekahjustusi kannatavad hästi, hiliskülmakindlad. 2- ja 3-okkalised männid (Pinus e Diploxylon); 5-okkalised männid (Pinus e Haploxylon); Sugukond sooküpressilised Taxodiaceae Igi- või suvehaljad; keskmised kuni väga suured ja ülikõrged puud, mille oksad pole männases; koor noorena ja keskeas õhuke, väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad kergesti pikkade ribadena. Lehed okkataolised, lineaalsed või soomusjad, asetunud spiraalselt.
Käbid kerajad või ovaalsed.
Puidu trahheiidides on koobaspoorid. Vaigukäike üldiselt pole.
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens); Hiidsekvoia e mammutipuu (Sequoiadendron giganteum);
Sugukonda kuuluvad 10 perekonda- sekvoia , sekvoiadendron, metsasekvoia, krüptomeeria, glüptostrobus, sooküpress, kunningaamia, taivaania, sirmokas, atrotaksis. Sugukond küpressilised Cupressaceae igihaljad ühe- ja kahekojalised puud, põõsad. Koor õhuke, pikisuunas vaoline, liigiti nõrgalt kuni tugevalt ketendav, paksu korpa ei moodustu. Lehed kitsas -või laisoomusjad või okkataolised; Lehtedes esineb eeterlikke õlisid.
Käbid on kuni 4cm pikad, munajad, ovaalsed või kerajad. Seemned valmivad 1. Või 2. Aastal, kahepoolse kitse tiivaga või tiivata. Puit on lülipuiduline, lõhnab eeterlike õlide tõttu, vähese vaiguga. Sugukonna 20 perekonda kasvavad nii põhja- kui lõunapoolkeradel.
Perekonnad: kadakas , küpress, ebaküpress, värdküpress, elupuu , hiibapuu , mikrobioota (põhjapoolekral); fistroia, Callitris (lõunapoolkeral). Perekond kadakas Juniperus Perekonda kuulub 50 liiki põõsaid ja madalaid kuni keskmise kõrgusega puid. Kõrgus ca 0,2-20 m, üksikuil liikidel 30-40m. Võra on enamikul liikidest munajas, koonusjas, sammasjas; madalad liigid roomavad, padjandilised. Oksad rohkeharulised, võrsed peened , sageli tipust longus . Nõeljad lehed on torkivad või pehmed , lineaalsed, eemalehoiduvad, asetsevad paariti või kolme kaupa. Kadakad on kahe, harvem ühekojalised taimed. Tüve koor on hallikas- kuni oranžikaspruun. 300-1000a Isaskäbid ovaalsed, ning moodustuvad tolmlemisele eelneval aastal lehtede hõlmas või külgvõrsete tippudes. Emaskäbid moodustuvad sügisel lühivõrsetel, on väga väikesed- marikäbi ("kadakamari"). Tolmukad valmivad kevadel ja avanevad soojal päikeselisel päeval. Puit on pruunilülipuiduga, pehme, kuid tugev ja sitke , meeliva lõhnaga, peenekiuline, ilusa tekstuuriga, ei sisalda vaigukäike, sisaldab eeterlikke õlisid. Tihedus 15% niiskuse juures 410-700 kg/m3. Kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks. Kadakaõli saadakse puidust. Põhjapoolkeral arktilisest tundrast kuni troopikamägedeni, peamiselt aga parasvöötme lõunaosas ja subtroopikas. Harilik kadakas (Juniperus communis); Sabiina kadakas (Juniperus sabina ); Hiina kadakas (Juniperus chinensis); Valgusnõudlikud, põuakindlad, mulla suhtes vähenõudlikud, mägedes kasvavad kuni 4000 m kõrgusel; ka soodsates tingimustes on aeglase kasvuga, suudavad kasvada ka poolrippuvatena.
Perekond elupuu Thuja Elupuud on kõrged põõsad või madalad kuni kõrged puud. Koor on noortel õhuke ja peaaegu sile, vanadel rohkete kitsaste lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega kaetud, hargnevad rohkesti. Võrsete tippu ei moodustu nähtavaid pungi , seal on soomuste vahel kasvukuhik, kust algab võrsete kasv ja tekivad käbid. Lehed on esimesel paaril aastal okkataolised ja lineaalsed, hiljem soomusjad. Kühmuline õlinääre on keskmistel puitunut võrset katval soomusel.
Emas- ja isaskäbid asuvad erinevatel võrsetel, esimesed rohkem ladvaosas, viimased võra alaosas. Emastel viljuvad vaid keskosas olevad seemned, äärmised on steriilsed . Elupuud on ühekojalised. St käbid on ühesoolised. Puit on kerge, pehme, lõhnav, vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on mädanemiskindel. Elupuud kasvavad mitmetel muldadel (sood kuni suht kuivad mullad ); Harilik elupuu (Thuja occidentalis); Hiigelelupuu (Thuja plicata); Korea elupuu (Thuja koraiensis) Taluvad poolvarju, päikesepaistet, kärpimist, linnade keskkonnatingimusi, hinnatuim ilupuurühm.
Perekond ebaküpress Chamaecyparis Keskmise kõrgusega kuni kõrged, jämedad ja sirge tüvega puud. Võra on püramiidjas, okste ja ladva tipp tavaliselt longus, koor pikisuunas kiuliselt ketendav. Lehed asuvad lamedatel võrsetel vastakuti, on soomusjad ja õlinäärmega.
Käbid asuvad külgvõrsete tipul , kerajad 0,6-1,2cm läbimõõduga; puitunud soomused ,. Areaalis toimub tolmlemine aprillist juunini , käbid valmivad samal sügisel. Lülipuit erineb maltspuidust värvuse poolest vähe, on lõhnav, peene, ühtlase tekstuuriga ja heade mehaaniliste omadustega, hästi töödeldav, vähe deformeeruv, ilmastikutingimustele vastupidav. Tihedus 370-500 kg/m3. Põhja-Ameerika ida- ja läänerannik;Jaapan, Hiina, Taiwani saar. Mägiebaküpress (Chamaecyparis pisifera) Taluvad -25 kuni -30 kraadi külma.
Perekond jugapuu Taxus Igihaljad põõsad ja madalad puud. Koor on punakaspruun ja plaatjas. Õhukese koorega puul on rohkesti uinupungi. Enamik puudest kahe-, harvem ühekojalised. Võra on tihe, lai, või munajas, laimunajas, pikad, tugevad horisontaalsed oksad ei asu männastes. Pungad on väikesed, ovaalsed, rohelised. Lehed kinnituvad võrsetele spiraalselt. Pealt okkad tumerohelised, alt heledamad , lineaalsed, lamedad, pehmed, teritunud tipuga.
Isaskäbid moodustuvad sügisel, on varrelised, kerajad peakesed 6-14 tolmulehega. Emaskäbid moodustuvad kevadel, on väga väikesed, rohekad. Tolmlevad veebruaris/ märtsi lõpus/ aprillis / mai alguses. Puidus on maltspuiduosa väga kitsas ja valkjas , lülipuit punakas-, oranž- või tumepruun. Kõva, sitke, painduv , tihedusega 670 kg/m3. Poleeritav, lõhestatav, peitsitav (treimisel, tisleritööd, mööbel,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Puud #1 Puud #2 Puud #3 Puud #4 Puud #5 Puud #6 Puud #7 Puud #8 Puud #9 Puud #10 Puud #11 Puud #12 Puud #13 Puud #14 Puud #15 Puud #16 Puud #17 Puud #18 Puud #19 Puud #20 Puud #21 Puud #22 Puud #23 Puud #24 Puud #25 Puud #26 Puud #27 Puud #28 Puud #29 Puud #30 Puud #31 Puud #32 Puud #33 Puud #34 Puud #35 Puud #36 Puud #37 Puud #38 Puud #39 Puud #40 Puud #41 Puud #42 Puud #43 Puud #44 Puud #45
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dragen Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

73
doc
Dendroloogia
49
doc
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
48
docx
Dendroloogia eksami konspekt
32
docx
Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
20
doc
Lehtpuud
5
doc
Okaspuud
12
doc
Dendroloogia eksami piletid
50
pdf
Okaspuude luhikonspekt 2012



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun