conditions Summary • Basil is the herb with more than one uses • Many people find it suprising that basil is used for medical purposes • You can grow basil inside successfully Vocabulary • Genus-perekond, sugu • Annuals- Üheaastased • Perennials-Taimed • Shrubs-Põõsad • Cultivars- Sordid • Cultivar- Sort • Recuperate-Kosuma • Germination-Idanemine • Fungal diseases- Seenhaigus • Root rot-Juuremädanik • Fertilizer-Väetis • Sphagnum-Turvas References • Meyers, M.(2003), Basil. An Herb Society of America Guide. Last used 26.11.2015 http://www.herbsociety.org/factsheets/Basil %20Guide.pdf • Pictures: https://www.google.ee/search? q=basil&biw=1280&bih=647&source=lnms&tbm=isc h&sa=X&ved=0ahUKEwjigL_ema3JAhWG2ywKHfZ 8CZYQ_AUIBigB • http://www.eki.ee/dict/ies/ Thank you for listening!
seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab enamasti juuremädanikku ja haavandeid tüvel. · Põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus sp.) liikidel. · äkksurm mõjutab suurt hulka aias kasvatatavaid liike ja aiasaaduseid
o Tomati-helelaiksus seeen säilib haigestunud taimede jäänustel, kasvu ajal levib eostega. Haiguse arenguks soodne 20-26 kraadi. Tõrje: taimejäänuste hävitamine, kasvuhoone puhastus. o Tomati-fusarioos seen säilib taimejäänustel ja mullas aastaid. Tõrje: haigestunud taimed koos mullaga eemaldada, kogu kasvuhoone puhastamine, haiguskindlad sordid. o Tomati bakterpõletik bakter säilib seemnes. Saagikadu 40-70%. o Tomati juuremädanik o Tomatimosaiik viiiirus! Säilib taimejäänustel, tööriistadel. Levib kontaktselt. o Kärbumishaigus viirus o Sibula-ebajahukaste seeeen. Areneb niiske ilmaga. Tõrje: agrotehinilised võtted, õigeaegne koristamine. o Sibula-hahkhallitus o Sibularooste o Kapsas ja kaalikas. Ristõieliste tõusmepõletik seened levivad saastunud mullaga. Tõrje: seemnete puhtimine. o Märgmädanik kapsal levib eriti niiskel suvel, säilib kapsapeas, nakatunud
kuusk, nulg, lehis, kask, tamm. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg jt.). Tormikahjustused metsades: Kui torm murrab puu tüve, nimetatakse seda tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega. Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane. Tormiheite teket soodustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). 5.5 Mets ja muld. Mulla mõju metsale:
liiki. Põhja-külmaseen Armillaria borealis patogeensus: keskmine. Risomorfide esinemine: palju. Peremeestaimed: kuusk, mänd, kask. Tutt-külmaseen Armillaria cepistipes - patogeensus: nõrk. Risomorfide esinemine: väga palju. Peremeestaimed: okaspuud, lehtpuud. Tõmmu külmaseen Armillaria ostoyae - patogeensus: kõrge. Risomorfide esinemine: vähe. Peremeestaimed: noored okaspuukultuurid, harvem ka vanemad. Levinuim ja ilmselt ka kõige ohtlikum. Juuremädanik peamiselt männil. · Jänesvaabik Ganoderma applanatum Mitmeaastane. Valgemädanik. Lame, kõva, keskmise suurusega v suur. Täiskasvanud viljakeha katab kõva, kuid üsna õhuke koorik. Pind tuhmilt nahkpruun või pruunikashall, sageli kaetus kakopruuni eospulbriga. Alapind sile, valge v hallikasvalge. 5-6 poori/mm,ümmargused. Punapruun seeneliha. Ülapind ei pragune nagu taelikutel (Phellinus). Noor tuletael on sarnane, kuid tal on seenelihas südamik
isegi liik Hinda umbrohtumuse jaotumist põllul: vastavalt umbrohutõrje, kas tervel põllul, või osaliselt Haiguste hindamine ( Vastavalt kultuurile ja hinnatavale haigusele ( Teravili: proovivihud põllu erinevatelt osadelt ( Hinda %des või pallides ( Tõmba proovitaimed juurtega välja: ka seal on haigusi (teraviljad: juuremädanik, tüfuloos, lumiseen; juurviljad: kapsanuuter, tõusmepõletik) ( Kartuli viirushaiguste hindamisel: käi kogu põld 2- 3X kahenädalase vahega läbi ja eemalda ning hävita haiged taimed ( OTSENE TÕRJE: füüsilised, bioloogilised, keemilised · Füüsilinetõrje: ( Kahjurite ärakorjamine (talvitumispaika meenutavad püünisvööd, lina, kuhu peale raputad, kahjustuste eemaldamine koos kahjustajaga)
Sidumise kasuks tuleb otsustada ka Lühiealisuse tõttu kaotavad hooldamata põõsas- juhtudel, kui riskipuu kasvab hoonete või käiguteede tikud kiiresti oma dekoratiivsuse. Nende sisemuses läheduses. Siduda pole mõtet puid, mida on kahjus- olevad võrsed kuivavad; põõsaalustesse koguneb kõdu tanud juuremädanik või mille harudel esineb puitula- ja prahti ning sageli lamanduvad põõsastikud lume gundavaid seeni. Kui sellised puud paiknevad käida- raskuse all. Põõsastikesse tekib loodusliku uuendu- vates kohtades, on õigem nad eemaldada. sena noori puid või teist liiki põõsaid. Seetõttu va- javad põõsastikud aeg-ajalt noorendamist. Parimaks 2.7.1. Enne ja nüüd
paisatakse ümber koos juurtega. Tuule kiirusel üle 25 m/s võivad kahjustused olla ulatuslikud. Kui torm murrab puu tüve, nimetatakse seda tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega. Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane. Tormiheite teket soodustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd). Tormikahjustused on metsaomanikule ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: 1
kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Nähtust, mil puu tormi käes tüvest murdub, nimetatakse tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega. Tormiheite all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga liigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). 89. Inimese mõju puittaimedele Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) (tulekahjud, õhusaaste,
Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud 17. Mets ja tuul. Mis on tormiheide ja tormimurd? Millest oleneb puude tormikindlus? Metsa mõju tuulele? Tormiheite all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga liigid (kuusk, nulg,kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd,haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2
oder ak Teraviljarohkes viljavahelduses tuleks arvestada järgnevaga: · Tuleb tagada vähemalt teraviljade liigiline vaheldus Teraviljade paigutamisel tuleks jälgida järgnevates tabelites esitatut. Teraviljaliikide vastuvõtlikus tähtsamate taimehaiguste ja - kahjurite suhtes Taimehaigused ja -kahjurid Teravilja liik Kõrreliste Juurekaela Kaeranema- Rändavad juuremädanik mädanik, toodid juurenematoodid varrepõletik Nisu 3 3 2 2 Oder 2 2 1 3 Rukis 2 2 1 2 Kaer 1 1 3 3 1- nõrgalt vastuvõtlik, 2- keskmiselt vastuvõtlik, 3- tugevasti vastuvõtlik
Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Nähtust, mil puu tormi käes tüvest murdub, nimetatakse tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega. Tormiheite all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga liigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). 89. Inimese mõju puittaimedele Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) (tulekahjud, õhusaaste, tallamine jne)
kahjustused olla ulatuslikud. Kui torm murrab puu tüve, nimetatakse seda tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega. Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga puuliigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheidet esineb sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel juurestik väga maapinnalähedane. Tormiheite teket soodustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas, okaspuudest harilik mänd).
Tuule kiirusel üle 25 m/s võivad kahjustused olla ulatuslikud. Nähtust, mil puu tormi käes tüvest murdub, nimetatakse tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega. Tormiheite all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga liigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd Tormimurd esineb juhul, kui tuule painutav jõud on suurem kui tüve vastupanuvõime, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja mis on sügavamale tungivate juurtega, kuid haprama puiduga (mänd, haab, ka kuusk). Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas). Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest: 1. Tuule iseloom (hooti, ühtlane) 2
2 - 3,5 m/s kerge tuul 2 palli 10 - 12 m/s tugev tuul 6 palli 18 - 21 m/s torm 9 palli üle 29 m/s orkaan 12 palli Tormiheite all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga liigid (kuusk, nulg, kask) ning tormiheited esinevad sagedamini liigniisketel aladel, kus puudel on moodustunud pindmine juurestik (siin kahjustatakse ka mändi). Tormiheite teket põhjustab ka puudel esinev juuremädanik. Tormimurd. Tormimurd esineb juhul, kui painutav jõud on suurem kui tüve vastupanu paindele, seega esineb peamiselt puudel, mille tüve on kahjustanud mädanikud ja sügavama juurestikuga, kuid haprama puiduga liikidel (mänd, haab, ka kuusk). Tormimurdu soodustab tüvemädaniku olemasolu, mis põhjustatud haava- ja männitaeliku poolt. Tormikindlamateks liikideks on sügavale tungiva juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, saar ja jalakas).